Mateus 26

Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jisas kidiy maaj wakuw, dikidiy kalivadidiy duwak wadidiy,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Gwur lakwugwura nyi vitiy yakuw, nuwukadiy Juwawa nyan God Nyigirdidiy bayaki kikipaat kikibana. A nyaam, duw nak ata wunadiy mama nibak kwiy-kidadiwun day wunaam maap tinadi miyaam katadakik.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Sapakwa nyanugw pris awa Juw dayadiy sapakwa nyanugw day vagaluwdiy Kayapas, Mwiya Yitaypika Pris diki wiyaam.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Day maaj awarwa lakatiydiy, “Atatawa nyan pakwun yin Jisasaam kalakwukuw, viyasipa-kibanaad?” Ata wadiy.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Aw day wadiy, “Bayaki nyaam nyan atawa kwar maa, ababa duw taakw pitaan warik-nadiy.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Jisas Jiruwsalim wapakuw, yikuw, adi tayir lepa tidi duw, Sayman, diki wiyaam kwaad Bitaniy tipaam.
6 — ausente —
7 Kikipaat kidik, taakw nak tukwul vaak yataan wulaal yala wiyaar. Adi tukwul vaak, yala vakaam, waliy guw tal. Saan samasam yapiy-kwadanaad. Li wulakuw, adi viyakita yaam yayda waliy guw Jisas abwaam kaykwatakalid.
7 — ausente —
8 — ausente —
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 — ausente —
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Jisas daya maaj lakwukuw, wadidiy, “Agwa javik tikuw, sapis jikigwura likik? Kal viyakita jaava wunak kwurla.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 “Saal yinadiy duw nyanyi gwurawa kwakwanadiy. Aw wun gwurawa nyanyi kwu maa.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 “Li waliy guw taay wunaam kaykwatakakuw, aw ginyir kawaam takakidanadiwun. A javik wunak kwurla. Wun kawamiyaam kwakituwalik wunaam kwulapwulaala.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 “Mwiya maaj watuwadiygwurik. Ginyir God diki viyakita maaj kwiydaak ababa tipaam, day ki kwurla javik wakinadiy. Duw taakw wukimar maa likik.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Juwtas Yiskariyat, Jisas dikidiy tabatiy maan vitiya duw nak-ad, di sapakwa nyanugw pris ak yad.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Yikuw, wadidiy, “Aw wun Jisas gwurak kwatiya-kituwa, saan kwas kwiy-kigwuradiwun?” Aw day saan duwamiy nak sap tabatiy nasikuw, ata kwiydaad. (Nibwul adiy saan jilig tabatiy maan vitiy kitik).
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Juwtas Jisas dayak kwiy nyak ata kwaki-bagwud.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Taay nyaam, Yis Maa Ti Bret bayaki kikipata nyaam, a nyi Jisas dikidiy kalivadidiy duw dikik bas sidaad, “Akim nyan yikuw, mina bayaki kikipaat kwulapwu-kinadiyan kiminkikik?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Jisas ata wadidiy, “Nimadi tip Jiruwsalimaar yikuw, gwur duw nikik aw, ‘Kalivadidiy duw wanaad, Wuna nyi aka walibab tina. Wun wunadiy kaliva-tuwadiy duwawa God Nyigirdidiy Nyi bayaki kikipaat kikir mina wiyaam.’”
18 Ele respondeu:
19 Jisas dikidiy kalivadidiy duw atawa kwurdaak, God Nyigirdidiy Nyi bayaki kikipaat ata kwulapwu-daad.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Giraab kwusilik, Jisas dikidiy tabatiy maan vitiy duwawa daan ridiy bayaki kikipaat kikir.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Kikipaat kaan ridaak, Jisas ata wadidiy, “Mwiya maaj watuwadiygwurik. Gwura duw nak ginyir wunadiy mama nibak kwiykidadiwun.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Dikidiy kalivadidiy duw pitaan warkuw, nakanak Jisasak bas sidaad, “Yitaypika Duw, wunak wanadimin?” wataay, wadaad.
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Jisas ata wadidiy, “Adi duw wunawa bret marir bwutaay kwusin daanda. Di wunadiy mama nibak dayadiy tabaam kwiykidadiwun.
23 Jesus respondeu:
24 “Wun, duw taakw dayadi Mwaam, kiyakinadiwun, tayir God diki lapa nyig walil pik. Aw duw taakw dayadi Mwaam mama nibak kwiy-kinadi duw kupwarapa jaav dikim warkidanaad. Li tayir amaay kidi duw sapwiy maarlik, aal viyakita dikik.”
24 Pois o
25 Juwtas ata waad, “Kalivanadi duw, min wunak wanadimin?” Jisas ata, “Ayiy,” wadid.
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Day kikipaat kidaak, Jisas bret kwurkuw, Godak wayapiy sidid. Jisas a bret kaysukwa-sukwakuw, dikidiy kalivadidiy duwak ata kwiydidiy. Di wadidiy, “Akwur. Kal wuna amwiya.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 — ausente —
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 — ausente —
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 “Wun gwurak waaw. Nuwuka wain wun gwurawa ki maa. Aw ginyir God diki van tidi tamiyaam nuwuk wain gwurawa kikidiwun.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Song nak tikuw, wiy wapakuw, day ata Aliv abwaar wardiy.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata waad, “Ki gaan gwur abab wunaam wapakuw, tabwu-kinadiygwur. God diki lapa nyig ata wana, ‘God sipsip van tinadiy duwaam viyadik, kiyakinaad. Kiyadik, sipsip kapakap kapakap tabwu-kinadiy.’
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 “God wunaam kirapitakadik, tayib yikinadiwun Galiliyaar gwurak.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Pita Jisasak ata wadid, “Li nuwukadiy tabwun wapakidadimin, wun minaam wap maa.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Aw Jisas dikik ata waad, “Pita, min awuk! Ki gaan tapwuk wadik, tayir wakidimin jaab mugwul, ‘Wun Jisasaam maa laakw’ wakuw.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pita Jisasak maaj nimadib wadid, “Li wun minawa kiyakinadiwun ab, aw wun, ‘Jisasaam maa laakw,’ wu maa.” Dikidiy kalivadidiy duw day abab atawa wadiy.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Day yidadi tamiy si Gitsimaniy alir yidaak, Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata wadidiy, “Kilim kavin ada. Wun Godawa maaj bwulak yikidiwun.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Jisas Pitawa Sipatiy dikibir nyidiy kwurin karaydidiy. Di ata pitaan warkuw, samasam wukid di dikik.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Di dayak ata wadidiy, “Wun wunak samasam wukinadiwun. Wukikuw, alik kiyak tinadiwun. Gwur kilim van ada wunawa.”
38 e disse a eles:
39 Di kwasa yikuw, kupwaam vakirid Godawa maaj bwulaak. Vakirkuw, Godak bas sidid, “Asaay, wunadi Asaay, ababa jaav kwur-kwaminadiy. Aw kidiy wunak yakinadiy kupwarapa javadiy kwurin ayak. Aw wuna mawul maa, min mina mawul.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Jisas yakuw, vididiy dikidiy kalivadidiy duw mugwul day si kwadiy. Dayak wajawiyakuw, Pitaak wadid, “Gwur ri maarin kwasa mwiya pik van titak?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 “Gwur van tan Godak maaj aw gwuraam vaal kakilik-na. Gwuradiy mawul yaakiya viyakita jaav kwurik, aw gwuradiy amwiy ap maa ti.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Jaab vitiy warlik, Jisas maa ata yad Godak maaj bwulak. Di ata waad, “Wunadi Asaay, li kidiy wunak yakinadiy kupwarapa jaav wunaam wapaan yi maarkidana, a jaaw, yaakiya, kwurkituwadiy.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak sibinin yakuw, vididiy si kwadaak. Dayadiy mil dibirin dibirin dadiy.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Jaab mugwul Jisas dayaam wapakuw, kwasa yikuw, Godak maaj wadid tayir wadidiy pik.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak sibinin yakuw, dayak wajawiyakuw, wadidiy, “Gwur si kwanadiygwur nibway? Ay yaakiya. Nyi aka walibab tina. Awuk! Duw nak yaan duw taakw dayadi Mwaam takakidaad vaal yinadiy duw daya tabaam.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 “Gwur araap. Yinaak. Adi duw adi walibab tinaad.”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Wadik, Juwtas, Jisas dikidiy tabatiy maan vitiya duw nakad, dayak yaad. Juwtas wukin duw samasam yadiy. Wariya jaav kwurin kariyadadiy. Sapakwa nyanugw pris awa Juw dayadiy sapakwa nyanugw day wayakidaak, yadiy.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Jisasaam dayak kwiydi duw tayir wadidiy, “Mwutaam jipwu-kituwadi duw, adi duw gwur kwurik. Mwutaam jipwu-kituwadi duw adaanada ata akalakw.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Juwtas yadik, Jisasak yakuw, wadid, “Sapakwa duw, kupwiyaay.” Wakuw, mwutaam ata jipwudid.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Jisas Juwtasak ata wadid, “Kapa duw, ki yawiyik yaminaala akwur.” Wakuw wadik, nuwukadiy duw yakuw, Jisasaam kaykitikuw, kalakwu-daad.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Jisasawa tidi duw wariya bag kaykitikuw, yitaypika pris dikidi yawiy duw diki waan viyalupwadil.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Jisas ata wadid, “Wada minadi wariya bag kwusadamin diki tamiyab kwakwaad. Adiy wariya bagaar wariya-kwanadiy duw atampik wariya bagaar nuwukadiy duw dayaam viyadaak kiya-kinadiy.
52 Aí Jesus disse:
53 “Min maa laakw wunadi Asayik bas sikuw, di yabiyib dikidiy samasama maaj kardadiy duw wayaki-kidadiy day wunak sugwiyaan kwurdakik?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 “Aw ata ata God diki lapa nyigaam rina maaj maykaar wakwukina? Li wana day kidiy jaav kwurkidanadiy wakuw.”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Vagaluwdiy duwak Jisas ata bas sididiy, “Wun jaal dayikwada duw-adiwun, gwur wariya jaav bag kwurkuw, wunaam kalakwuk yagwura? Nyi samasam God dikid wiyaam daan rituwdiy duw takwak kalivaan. Aw gwur wunaam maa kalakw.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 “Wadiy wunaam kwur-gwuradiy jaav tayir God diki maaj wasapwiydiy duw God diki lapa nyigaam sukwudil maaj aka maykaar wakwuna.”
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Adiy Jisasaam kalakwudiy duw day Jisasaam kwurin karaydaad Mwiya Yitaypika Pris, Kayapas, diki wiyaar. Alim God diki lo kalivadiy duwawa Juw dayadiy sapakwa nyanugw vagaluwdiy.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Jisasawa nuwukadiy duw day taay yidaak, Pita kwasa kwukil yikuw, Mwiya Yitaypika Pris diki wiya yaripaar ata yad. Yala yaripaar wulakuw, Pita van tidiy duwawa daan rad. Di vikir agwa jaav day Jisasaam kwurkidanaad.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Sapakwa nyanugw pris awa ababa kaunsil duw day wukik nuwukadiy duw suwaal maaj wadiy Jisasak. Wukikuw, day ata, “Di kiyakwaad,” wakir a majik. Alik kavidiy.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 — ausente —
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 — ausente —
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Mwiya Yitaypika Pris rapikuw, Jisasak bas sidid, “Kidiy duw minak sukwupirkuw wadana, aw min maaj maa ti?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Aw Jisas kaygan tad. Maaj maa bwul. Adi Mwiya Yitaypika Pris ata Jisasak wadid maa, “Adawul nimadi God dikidi saam nyanak aw, min God dikidi Tasakwudidi Duw-adimin? God dikidi Nyan-adimin?”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Jisas ata wadid, “Ayiy, wamina maja pik. Aw wun minak waaw, ginyir gwur abab duw taakw dayadi Mwaam vikigwuraad, di ap samasam tinadi God diki mava tabaam mwiya yitaypika duw tamiyaam ridik. Gwur ata vikigwuraad, di adawul tubwaar yadik.”
64 Jesus respondeu:
65 A maaj wukikuw, Mwiya Yitaypika Pris yaal samasam girakuw, di dikidi wapwiy kaypirikiykuw, nimadib ata wadidiy, “Di Godak wajibaynaad! Nyan niki maaj wukik maa. Gwur diki sapis jikidi maaj Godak bwu wukigwura.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 “Gwur agwa jaav kwurik dikim?” Day abab maa wakuw dikik, alik, “Kiyakwaad” wakuw, wadiy.
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Adiy duw ata Jisas mwutamaam likasip satakaan taab kaygipwun viyaan kwurdaad. Aw nuwukadiy yala tabaar viyadaad.
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 Adiy Jisasaam viyadiy duw ata bas sidaad, “Min God dikidi Tasakwudidi Duw-adimin. God minak ap bwu kwiydil miyawa jaav lakwu-minakik, ay? Alik tikuw, nyanak aw. Sikanadaad minaam viyanaad?”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 A nyi Pita kawaam mala wiyaam kwadik, Mwiya Yitaypika Pris diki yawiy kwurla taakw dikik yakuw, ata walid, “Minabab Jisas Galiliy tamiy kidawa kwadimin.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Li ata walik, di daya mwutamaam maa waad. Di ata waad, “Wun maa laakw wa wanyina maaj.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Pita, yala yaripa wiyigaam wulakuw ridik, niki yawiy taakw dim vikuw, walibab tidiy duwak walidiy, “Kidi duw, di Jisas Nasarit tipa kidawa tikwanaad.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Pita ki majib maa wakuw, nimadib wadidiy, “Mwiya maaj watuwadiygwurik, wun kidi duw maa laakw.”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Kwasa rikuw, walibab tidiy duw Pitaak yakuw, wadaad, “Min Jisas dikidiy duw nak min-adimin. Nyan wa bwulamina bwula majib lakwu-banadimin. Min Galiliy tamiya kid-adimin.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Pita ata kupwarapa maaj wakuw, wadidiy, “Wuna maaj mwiyir ti maarlik, God wunaam viyakwaad. Wun gwur wadi duw wun maa laakw.” Ata wadik, tapwuk ata waad.
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Pita, Jisas tayir wadil maaj wukidil, “Tapwuk wadik, taay min jaab mugwul wakimina, ‘Wun Jisas maa laakw.’” Wukikuw, kawaar wakwukuw, Pita ata nimadib giraad.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.