Lucas 16
Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs VC
1 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak wadidiy, “Duw nak van tad saan samasam tidi duw dikidiy javik. Di ata wukidil dikidiy javik van tidi duw dikidiy saan kip yakiyaki-didiy.
1 Jesus disse também a seus discípulos: Havia um homem rico que tinha um administrador. Este lhe foi denunciado de ter dissipado os seus bens.
2 “Atawa wukikuw, adi duwak wadik, yadik, ata wadid, ‘Wun bwutaay wukituwaal min wunadiy saan kip yakiyaki-minadiy. Aal mwiya maaj-al? Min wunadiy ababa jaav sanawa dinau nasikuw, lapa nyigaam sukwukuw, min wunak akaray. Kariyakuw, min ata kwusikidimin mina yawiyik.’
2 Ele chamou o administrador e lhe disse: Que é que ouço dizer de ti? Presta contas da tua administração, pois já não poderás administrar meus bens.
3 “Adi sapakwa duw dikidiy javik van tidi duw di dikik ata waad, ‘Wunadi sapakwa duw wunaam adi kwasik yinaad wun diki yawiyim van titak. Agwa yawiy kwurkinadiwun? Wun ap maa ti adiy yaan mawiy vavak. Aw wun wap saynadiwun adiy nuwukadiy kipa duw takwak bas sisak kamnagwawa sanak wunak kwiydakik.
3 O administrador refletiu então consigo: Que farei, visto que meu patrão me tira o emprego? Lavrar a terra? Não o posso. Mendigar? Tenho vergonha.
4 “‘Wun kwurkituwa yawiy bwu lakwutuwa. Wun kitawa kwurkuw, nuwukadiy duw day wunadiy kapa duw tikuw, day rakarak tikidiy wun dayadiy wiyaar wulatuwkik.’
4 Já sei o que fazer, para que haja quem me receba em sua casa, quando eu for despedido do emprego.
5 — ausente —
5 Chamou, pois, separadamente a cada um dos devedores de seu patrão e perguntou ao primeiro: Quanto deves a meu patrão?
6 — ausente —
6 Ele respondeu: Cem medidas de azeite. Disse-lhe: Toma a tua conta, senta-te depressa e escreve: cinqüenta.
7 “Di nikidi duwak ata bas sidid, ‘Min dinau kas timinadiy?’ Adi duw dikik ata wadid, ‘Bek kabasik 1000.’ Adi van tidi duw ata wadid, ‘Mina dinau sukwumina lapa nyig kika. Daan rikuw, yabiyib mina dinau awarapiy. Min bek 800 asukw.’
7 Depois perguntou ao outro: Tu, quanto deves? Respondeu: Cem medidas de trigo. Disse-lhe o administrador: Toma os teus papéis e escreve: oitenta.
8 “Adi sapakwa duw di lakwukuw dikidiy javik van tidi duw di adiy nuwukadiy duwak sugwiyaan kwurdidiy day dikik rakarak tidakikik, di ata waad, ‘Ka! Kidi kupwarapa duw viyakita yawiy kwurkwanaad di diki sipak viyakit kwurdakik!’ Kupwak wuki-kwanadiy duw day nima yawiy kwurkwanadiy nuwukadiy duw takwak sugwiyaan kwurik day dayadiy kapa sipak wukikuw. Day God dikidiy nyanugwaam kakil-kwadanadiy atampika yawiyik.”
8 E o proprietário admirou a astúcia do administrador, porque os filhos deste mundo são mais prudentes do que os filhos da luz no trato com seus semelhantes.
9 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata wadidiy, “Aw gwur viyakita yawiy akwur gwuradiy sanawa kidi kupwa kidiy niki jaav niki javir. Nuwukadiy duw takwak sugwiyaan kwurgwur, day gwuradiy kapa nyanugw tikidiy. Atawa kwurgwurik, ginyir gwur kiyakuw, adawur tipaar wulakigwura, alim adiy duw taakw gwurak wayapiy sikidanadiygwurik.
9 Eu vos digo: fazei-vos amigos com a riqueza injusta, para que, no dia em que ela vos faltar, eles vos recebam nos tabernáculos eternos.
10 “Adiy duw taakw day kwasa yawiyik yarakara kwurkwanadiy, ginyir day nima yawiy kwurkidana, a yawiy ab yarakara kwurkidana. Aw adiy duw taakw day kwasa yawiyik jawjaay kwurkwanadiy, ginyir day nima yawiy kwurkidana, a yawiy ab jawjaay kwurkidana.
10 Aquele que é fiel nas coisas pequenas será também fiel nas coisas grandes. E quem é injusto nas coisas pequenas, sê-lo-á também nas grandes.
11 “Aw li gwur kidi kupwa kidiy javir jawjaaya yawiy kwurkigwura, God gwurak ata ata dikidiy mwiyir tikwanadiy jaav kwiykida dayaam van tigwurkikik?
11 Se, pois, não tiverdes sido fiéis nas riquezas injustas, quem vos confiará as verdadeiras?
12 “Kidi kupwa kidiy jaav day gwur gwuradiy jaav maa, God dikidiy-adiy. Aw li adiy kupwa kidiy javiwa jawjaay kwurkigwura, ata ata God gwurak nuwukadiy jaav kwiykidadiy day gwuradiy tidakikik nyanyi nyanyi?
12 E se não fostes fiéis no alheio, quem vos dará o que é vosso?
13 “Yawiy duw nak duw vitiyak yawiy kwurkwur a maa rav. Di nikidi duwak mawul yikuw, nikidi duwak maa wakinaad. Di nikidi duwak viyakita yawiy kwurkuw, nikidi duwak kupwarapa yawiy kwurkidaad. Atampik, gwur Godawa sanak nakamwiyib yawiy kwurkwur a maa rav.”
13 Nenhum servo pode servir a dois senhores: ou há de odiar a um e amar o outro, ou há de aderir a um e desprezar o outro. Não podeis servir a Deus e ao dinheiro.
14 Aw adiy Parasiy Jisas wadidiy ababa maaj wukikuw, day dikik rik kwurtaay, wajidaad, dayadiy mawul sanak yikwadanalik tikuw.
14 Ora, ouviam tudo isto os fariseus, que eram avarentos, e zombavam dele.
15 Jisas dayak ata wadidiy, “Gwur viyakita yawiy kwurkwanadiygwur duw taakw dayadiy mwutamaam day ‘Kidiy mwiya viyakita duw-adiy,’ wadakikik gwurak. Aw God gwuradiy mawul vikuw, di bwutaay lakwudadiy gwuradiy kwurgwuradiy yawiy dayadiy maaw. Alik di maa wanaad gwurak.
15 Jesus disse-lhes: Vós procurais parecer justos aos olhos dos homens, mas Deus vos conhece os corações; pois o que é elevado aos olhos dos homens é abominável aos olhos de Deus.
16 “Mawsis kidi kupwaam kwadil nyi aw yaan Jon baptais kwiydi duw kwadil nyi, ababa duw taakw day Mawsis sukwudil lo wawa ababa God diki maaj wasapwiydiy duw dayadiy majiwa adiy majib wukidiy. Aw adiy lo dayaam van tidadiy. Aw kita wun duw takwak wasapwiykuw, God dayak van tinadi sukw, ababa duw taakw dikidi gwalugwur wulawulak nima yawiy kwurkwanadiy.
16 A lei e os profetas duraram até João. Desde então é anunciado o Reino de Deus, e cada um faz violência para aí entrar.
17 “Adawur tinadi tubwawa kidi kupw kwusikinabir aw God dikidiy miyawa lo kwas maa.
17 Mais facilmente, porém, passará o céu e a terra do que se perderá uma só letra da lei.
18 “Aw li duw nak diki taakw wapakuw, niki taakw kirakida, di vaal yikinaad likim. Aw li duw nak dikidi duw diki wapadil taakw kirakida, di a takwaam vaal yikinaad.”
18 Todo o que abandonar sua mulher e casar com outra, comete adultério; e quem se casar com a mulher rejeitada, comete adultério também.
19 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata wadidiy, “Duw nak, di saan tidi duw, di viyakita wapwiy di kwusuwtaay, nyanyi bayaki kikipaat kad.
19 Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho finíssimo, e que todos os dias se banqueteava e se regalava.
20 — ausente —
20 Havia também um mendigo, por nome Lázaro, todo coberto de chagas, que estava deitado à porta do rico.
21 — ausente —
21 Ele avidamente desejava matar a fome com as migalhas que caíam da mesa do rico... Até os cães iam lamber-lhe as chagas.
22 “Ginyir adi saal yidi duw kiyadik, God diki maaj kardadiy duw dakuw, yataan karaydaad Aparamawa tidikikik. Aw adi saan samasam tidi duw kiyadik, nuwukadiy duw kawamiyaam takadaad.
22 Ora, aconteceu morrer o mendigo e ser levado pelos anjos ao seio de Abraão. Morreu também o rico e foi sepultado.
23 “Adi saan samasam tidi duw kiyakwanadiy vaal yidiy duw taakw dayadi tipaam tikuw, kagil samasam diki sipaam yilik, kituw vikuw sikaam Aparam, Lasaras dikiwa walibab tidik, vidibir.
23 E estando ele nos tormentos do inferno, levantou os olhos e viu, ao longe, Abraão e Lázaro no seu seio.
24 “Atawa vikuw, di Aparamak ata gaam sidid, ‘Wunadi taay waraga duw, wun kidi yiyaam tikuw, kagil samasam wuna sipaam yina! Alik tikuw, min wunak wukikuw, min Lasaras wunak awayak diki taab guwaam takakuw, wuna tikalaam takadikik!’
24 Gritou, então: - Pai Abraão, compadece-te de mim e manda Lázaro que molhe em água a ponta de seu dedo, a fim de me refrescar a língua, pois sou cruelmente atormentado nestas chamas.
25 “Aw Aparam dikik ata wadid, ‘Wunadi nyan, min awuk. Min adi kupwaam kwaminil, min minadiy viyakita jaav abab kwurminidiy. Aw Lasaras di maa. Kupwarapa javada kwurdidiy. Aw kita di viyakita mwiy kilim kwanaad. Aw min alim jawjaay kwanadimin.
25 Abraão, porém, replicou: - Filho, lembra-te de que recebeste teus bens em vida, mas Lázaro, males; por isso ele agora aqui é consolado, mas tu estás em tormento.
26 “‘Nimadi yaan nyana nyidim rinaad. Alik tikuw, kilim kwanadiy duw taakw day gwuradi tipaar yikir, yi yaab maa. Aw gwuradi tipaam kwanadiy duw taakw day kilir yakir, atampik ya yaab maa.’
26 Além de tudo, há entre nós e vós um grande abismo, de maneira que, os que querem passar daqui para vós, não o podem, nem os de lá passar para cá.
27 — ausente —
27 O rico disse: - Rogo-te então, pai, que mandes Lázaro à casa de meu pai, pois tenho cinco irmãos,
28 — ausente —
28 para lhes testemunhar, que não aconteça virem também eles parar neste lugar de tormentos.
29 “Aparam ata wadid, ‘Atawa maa. Dayaam Mawsisawa God diki maaj wasapwiydiy duw dayadiy maaj rinadiy. Day adiy duw dayadiy maaj wukikwadiy.’
29 Abraão respondeu: - Eles lá têm Moisés e os profetas; ouçam-nos!
30 “Aw adi duw Aparamak wadid, ‘Wunadi taay waraga duw, adiy maaj maa rav. Aw li kiyadi duw rasikuw, dayak yikuw, wakida, aal rivikina. Aw day bwunak dayadiy valik bwan kwiykidiy.’
30 O rico replicou: - Não, pai Abraão; mas se for a eles algum dos mortos, arrepender-se-ão.
31 “Aparam dikik ata wadid, ‘Aw li day Mawsisawa God diki maaj wasapwiydiy duw dayadiy majib wak maarkidana, adi kiyakuw rasikinadi duw diki maaj ab wak maa.’”
31 Abraão respondeu-lhe: - Se não ouvirem a Moisés e aos profetas, tampouco se deixarão convencer, ainda que ressuscite algum dos mortos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.