1 Reis 18
mkw (MKW) vs NVT
1 Bilumbu mingi lutaka mpe na mvula ya tatu, Yave tubaka na Eliya: «Kwenda mpe nge talana na Akabe, samu ti mu ke nokisa mvula na ntoto.»
1 Algum tempo depois, no terceiro ano da seca, o S enhor disse a Elias: “Vá apresentar-se ao rei Acabe. Diga-lhe que enviarei chuva”.
2 Eliya kwendaka samu na kutalana na mantwala ya Akabe.
2 Elias foi apresentar-se a Acabe. A fome era severa em Samaria.
3 Akabe bokilaka Obadyawu, mfumu ya yinzo ya ntinu. Obadyawu vwandaka zitisa mingi Yave.
3 Acabe mandou chamar Obadias, o administrador do palácio. (Obadias temia profundamente o S enhor .
4 Ntangu Yezabele vwandaka manisa na kufwa mimbikudi ya Yave, Obadyawu bakaka mimbikudi nkama (100) mpe yandi bumbaka bawu na bantadi zole. Yandi tulaka mimbikudi makumi tanu, makumi tanu na konso ntadi mpe yandi vwandaka dikila bawu na mampa mpe maza.
4 Certa vez, quando Jezabel havia tentado matar todos os profetas do S enhor , Obadias escondeu cem deles em duas cavernas. Colocou cinquenta em cada caverna e forneceu alimento e água para eles.)
5 Akabe tubaka na Obadyawu: «Beto kwenda tambula na yinsi nyonso, na bisika ke na bayinto mpe midimba. Kuzaba ve kana beto ke kuzwa matiti, samu na kudikila bampunda ya beto, na bampunda ya beto ya mutela ya nkufi. Yawu ke sala ti beto bika na kufwa bibulu ya beto.»
5 Acabe disse a Obadias: “Precisamos ir a todas as fontes e vales na terra. Quem sabe encontraremos pasto suficiente para salvar pelo menos alguns de meus cavalos e mulas!”.
6 Bawu kabulaka yinsi yina samu na kwenda tambula na kati ya yawu. Akabe bakaka nzila ya yandi, yandi mosi. Obadyawu mpe bakaka nzila ya yandi, yandi mosi.
6 Então dividiram o território entre si. Acabe foi para um lado, e Obadias, para o outro.
7 Ntangu Obadyawu vwandaka tambula na nzila, yandi yitukaka na kutala ti Eliya me bwabana yandi. Obadyawu zabaka Eliya, yandi kubwaka kisisi na ntoto mpe yandi tubaka: «Yayi ni nge mfumu ya munu Eliya?»
7 Enquanto Obadias caminhava, viu de repente Elias vindo em sua direção. Ao reconhecê-lo, Obadias curvou-se diante dele com o rosto no chão. “É o senhor mesmo, meu senhor Elias?”, perguntou.
8 Eliya vutulaka: «Ya kele ni munu. Kwenda zabisa na mfumu ya nge ti “mu me tala Eliya!”»
8 “Sim, sou eu”, respondeu Elias. “Agora vá e diga ao rei: ‘Elias está aqui’.”
9 Na yina, Obadyawu tubaka: «Wapi disumu yina mu me sala, munu kisadi ya nge, samu ti nge yekula munu na maboko ya Akabe, samu ti yandi tumisa ti ba kufwa kwandi munu?
9 Obadias, porém, protestou: “Que mal lhe fiz para que me envie para morrer nas mãos de Acabe?
10 Na Nkumbu ya Yave, Nzambi ya nge ya moyo, mfumu ya munu Akabe fidisaka bantu na bayinsi mpe na bayinsi ya kintinu nyonso samu na kusosa nge. Ntangu bantu ya bayinsi yina mpe bantu ya bayinsi ya kintinu yina vwandaka tuba ti Eliya kele ve awa, Akabe vwandaka tumisa bawu na kudya ndefi mutindu yayi: “Ya tsyelika beto me tala yandi ve.”
10 Pois, tão certo como vive o S enhor , seu Deus, o rei o procurou em todas as nações e reinos da terra, de uma extremidade à outra. E cada vez que lhe diziam: ‘Elias não está aqui’, o rei Acabe fazia o rei daquela nação jurar que tinha falado a verdade.
11 Mpe ntangu yayi, nge ke na kutumisa munu, mu kwenda tuba na mfumu ya munu ti mu me tala Eliya!
11 E agora o senhor diz: ‘Vá e diga ao rei: Elias está aqui’.
12 Ntangu mu ke kuma ntama na nge, mu zaba ve wapi kisika mpeve ya Yave ke nata nge. Mpe ntangu mu ke zabisa Akabe, yandi ke sosa nge, yandi ke tala nge ve, mpe yandi ke kufwa munu. Nge zaba mbote ti munu kisadi ya nge, mu ke zitisaka Yave katuka buntwenya ya munu.
12 Mas, assim que eu o deixar, o Espírito do S enhor o levará embora, sabe-se lá para onde, e quando Acabe chegar e não o encontrar, ele me matará. E, no entanto, tenho servido fielmente ao S enhor toda a minha vida.
13 Mfumu ya munu, ba zabisaka nge ve mambu yina mu salaka ntangu yina Yezabele vwandaka kufwa mimbikudi ya Yave? Mu bumbaka mimbikudi nkama (100) ya Yave. Mu bumbaka bawu na kati ya bantadi zole, mu kabulaka bawu makumi tanu, makumi tanu na konso ntadi. Mu vwandaka dikila bawu na mampa mpe maza.
13 Ninguém lhe falou da ocasião em que Jezabel tentou matar os profetas do S enhor ? Escondi cem deles em duas cavernas e lhes forneci alimento e água.
14 Mpe ntangu yayi, nge ke na kutumisa munu na kwenda tuba na mfumu ya munu ti mu me tala Eliya! Yandi ke kufwa munu!»
14 E agora o senhor diz: ‘Vá e diga ao rei: Elias está aqui’. Se eu fizer isso, certamente Acabe me matará!”.
15 Kasi Eliya tubaka: «Na Nkumbu ya Yave, Nzambi ya binwani, Nzambi ya moyo yina mu ke sadilaka, bubu yayi, mu ke kwenda talana na mantwala ya Akabe.»
15 Mas Elias disse: “Tão certo como vive o S enhor dos Exércitos, em cuja presença estou, hoje mesmo me apresentarei ao rei Acabe”.
16 Obadya kwendaka bwabana Akabe mpe yandi pesaka nsangu yina na sika ya Akabe mpe Akabe kwendaka samu na kubwabana Eliya.
16 Então Obadias foi dizer a Acabe que Elias tinha vindo, e Acabe saiu para encontrar-se com Elias.
17 Ntangu Akabe talaka Eliya, yandi tubaka: «Ni nge me kotisa mpasi na kati ya Isayeli?»
17 Quando Acabe o viu, disse: “É você mesmo, perturbador de Israel?”.
18 Eliya vutulaka: «Ni munu ve me kotisa mpasi na kati ya Isayeli. Kasi ni nge na dikanda ya tata ya nge, samu ti beno me tumama ve na bantumunu ya Yave mpe beno ke na kusambila banzambi Baale.
18 “Não causei problema algum a Israel”, respondeu Elias. “O senhor e sua família é que são os perturbadores, pois se recusaram a obedecer aos mandamentos do S enhor e, em vez disso, adoraram imagens de Baal.
19 Ntangu yayi, kutikisa bantu nyonso ya Isayeli pene-pene ya munu, kuna na mongo ya Kaamele. Kutikisa mpe bankama yiya na makumi tanu (450) ya mimbikudi ya nzambi Baale na bankama yiya (400) ya mimbikudi ya Asela, nzambi ya kento, bayina ke kudyaka na mesa ya Yezabele.»
19 Agora, convoque todo o Israel para encontrar-se comigo no monte Carmelo, além dos 450 profetas de Baal e os 400 profetas de Aserá que comem à mesa de Jezabel.”
20 Akabe fidisaka bantumwa na kwenda bokila bantu nyonso ya Isayeli mpe yandi kutikisaka mimbikudi na mongo ya Kaamele.
20 Acabe convocou todo o povo de Israel e os profetas para se reunirem no monte Carmelo.
21 Eliya belamaka na mantwala ya bantu nyonso mpe yandi tubaka: «Tii wapi ntangu beno ke tatamana na kulanda banzila zole? Kana ni Yave kele Nzambi, beno sadila yandi! Kana ni Baale, beno sadila yandi!» Mpe ata muntu pesaka yandi mvutu.
21 Elias se colocou diante do povo e disse: “Até quando ficarão oscilando de um lado para o outro? Se o S enhor é Deus, sigam-no! Mas, se Baal é Deus, então sigam Baal!”. O povo, contudo, ficou em silêncio.
22 Eliya tubaka dyaka: «Mumbikudi ya Yave yina me bikana awa kaka ni munu, kasi mimbikudi ya nzambi Baale kele bankama yiya na makumi tanu (450).
22 Então Elias lhes disse: “Sou o único que resta dos profetas do S enhor , mas Baal tem 450 profetas.
23 Bika ti na natina beto bangombe zole ya mbakala. Mimbikudi ya nzambi Baale ke soola ngombe mosi, bawu ke zenga yawu na bandambu mingi mpe bawu ke tula yawu na zulu ya bankuni ata kutula tiya. Mpe munu, mu ke baka ngombe ya nkaka ya mbakala, mu ke tula yawu na zulu ya bankuni mpe mu ke tula ve tiya.
23 Agora, tragam para cá dois novilhos. Que os profetas de Baal escolham um deles, cortem o animal em pedaços e o coloquem sobre a lenha do altar, mas não ponham fogo na lenha. Eu prepararei o outro novilho e o colocarei sobre a lenha no altar, mas não porei fogo na lenha.
24 Na manima, bawu ke sambila na nkumbu ya nzambi ya bawu, munu mpe, mu ke sambila na Nkumbu ya Yave. Nzambi yina ke fidisa tiya, ni yandi kele Nzambi.» Bantu nyonso vutulaka: «Ya ke dyambu ya mbote.»
24 Então invoquem o nome de seu deus, e eu invocarei o nome do S enhor . O deus que responder com fogo, esse é o Deus verdadeiro!”. E todo o povo concordou.
25 Eliya tubaka na mimbikudi ya nzambi Baale: «Beno soola ngombe mosi samu na beno. Beno kubika yawu, ni beno kubanda, samu ti beno kele mingi. Beno sambila na nkumbu ya nzambi ya beno, kasi beno kutula ve tiya.»
25 Então Elias disse aos profetas de Baal: “Comecem vocês, pois são muitos. Escolham um dos novilhos, preparem-no e invoquem o nome de seu deus. Mas não ponham fogo na lenha”.
26 Bawu bakaka ngombe yina ba pesaka bawu mpe ba kubikaka yawu. Bawu sambilaka na nkumbu ya nzambi Baale, kubanda na suka tii na midi, bawu vwandaka tuba: «Baale pesa beto mvutu!» Kasi bawu kuzwaka ata mvutu mpe ata ndinga wakanaka ve. Bawu vwandaka duzumuka na kubina na mantwala ya kiyokolo ya minkayulu yina ba yidikaka.
26 Eles prepararam um dos novilhos e o colocaram sobre o altar. Invocaram o nome de Baal desde a manhã até o meio-dia e gritavam: “Ó Baal, responde-nos!”, mas não houve resposta alguma. E dançavam em volta do altar que haviam feito.
27 Na midi, Eliya bandaka na kuseka bawu, yandi tubaka: «Beno looka dyaka ngolo, samu ti yandi kele nzambi, kuzaba ve kana yandi ke na kubanza na mwa dyambu, to yandi ke na bisalu mingi ya kusala to yandi ke na nzyetolo. Kuzaba ve kana yandi kele ya kulala, mpe kana yandi ke vumbuka.»
27 Por volta do meio-dia, Elias começou a zombar deles: “Vocês precisam gritar mais alto”, dizia ele. “Sem dúvida ele é um deus! Talvez esteja meditando ou ocupado em outro lugar. Ou talvez esteja viajando, ou dormindo, e precise ser acordado!”
28 Bawu lookaka dyaka na ngolo mingi mpe bawu vwandaka lwalisa banzutu ya bawu na bambele ya mvita mpe na madyonga, mutindu vwandaka kinkulu ya bawu. Bawu salaka mutindu yina tii ntangu menga bandaka na kubasika bawu na banzutu.
28 Então gritaram mais alto e, como era seu costume, cortaram-se com facas e espadas, até sangrarem.
29 Na manima ya midi, bawu vwandaka tutuka tii na ntangu ya kupesa munkayulu ya nkokila. Kasi bawu kuzwaka ata mvutu, ata ndinga wakanaka ve mpe ata kidimbu mosi salamaka ve.
29 Agitaram-se em transe desde o meio-dia até a hora do sacrifício da tarde, mas não houve sequer um som, nem resposta ou reação alguma.
30 Na yina, Eliya bokilaka bantu nyonso: «Beno belama na sika ya munu.» Bantu nyonso belamaka na sika ya Eliya, Eliya bongisaka kiyokolo ya minkayulu ya Yave samu ti yawu vwandaka ya kumwangana.
30 Então Elias disse ao povo: “Venham aqui!”. Todos se reuniram em volta dele enquanto ele consertava o altar do S enhor que havia sido derrubado.
31 Eliya bakaka matadi kumi na zole mutindu kele lutangu ya bifumba ya bana ya Yakobi, ni na yandi Yave tubaka mutindu yayi: «Nkumbu ya nge ke kuma Isayeli.»
31 Pegou doze pedras, uma para cada tribo dos filhos de Jacó, a quem o S enhor disse: “Teu nome será Israel”,
32 Na matadi yina, Eliya yidikaka kiyokolo ya minkayulu na Nkumbu ya Yave. Yandi timunaka dibulu yina vwandaka zunga kisika yina. Dibulu yango lenda kota keba ve Baseya zole ya bambuma.
32 e com elas reconstruiu o altar em nome do S enhor . Depois, cavou ao redor do altar uma valeta com capacidade suficiente para doze litros de água.
33 Eliya yidikaka bankuni, yandi zengaka ngombe ya mbakala mpe yandi tulaka yawu na zulu ya bankuni.
33 Empilhou lenha sobre o altar, cortou o novilho em pedaços e colocou os pedaços sobre a lenha.
34 Eliya tubaka na bantu yina vwandaka kuna: «Beno fulusa mayuki yiya na maza mpe beno kwiza dukula maza na zulu ya Munkayulu ya Kuyoka mpe na zulu ya bankuni.» Bawu salaka yawu, Eliya tubaka dyaka: «Beno sala dyaka yawu na mbala ya zole.» Bawu salaka dyaka yawu. Eliya tubaka dyaka: «Beno sala dyaka yawu na mbala ya tatu.» Bawu salaka dyaka yawu na mbala ya tatu.
34 Depois que fizeram isso, disse: “Façam a mesma coisa novamente”. Quando terminaram, ele disse: “Agora façam o mesmo pela terceira vez”. Eles seguiram sua instrução,
35 Maza mwanganaka na balweka nyonso ya kiyokolo ya minkayulu mpe ba fulusaka dibulu na maza.
35 e a água corria ao redor do altar e encheu a valeta.
36 Ntangu ya kupesa munkayulu, mumbikudi Eliya belamaka mpe yandi tubaka: «Yave, Nzambi ya Abalayami, Nzambi ya Isaaki mpe ya Isayeli, lakisa bubu yayi ti, ni nge kele Nzambi na Isayeli. Mpe ti mu kele kisyelo ya nge mpe ti ni nge me tumisa munu na kusala mambu nyonso yayi.
36 Na hora costumeira de oferecer o sacrifício da tarde, o profeta Elias se aproximou do altar e orou: “Ó S enhor , Deus de Abraão, Isaque e Jacó, prova hoje que és Deus em Israel e que sou teu servo. Prova que fiz tudo isso por ordem tua.
37 Yave pesa munu mvutu. Pesa munu mvutu, samu ti bantu yayi ndima ti nge Yave, nge kele Nzambi mpe ni nge ke vutulaka bantima ya bawu na sika ya nge.»
37 Ó S enhor , responde-me! Que este povo saiba que tu, ó S enhor , és o verdadeiro Deus e estás buscando o povo de volta para ti!”.
38 Na yina, tiya ya Yave kulumukaka, yawu yokaka munkayulu, bankuni, matadi, na ntoto mpe yawu yumisaka maza yina vwandaka na kati ya dibulu.
38 No mesmo instante, fogo do S enhor desceu do céu e queimou o novilho, a madeira, as pedras e o chão, e secou até a água da valeta.
39 Ntangu bantu nyonso ya Isayeli talaka mambu yina, bawu kubwaka bizizi na ntoto mpe bawu tubaka: «Ya tsyelika, ni Yave kele Nzambi, ni Yave kele Nzambi!»
39 Quando o povo viu isso, todos se prostraram com o rosto no chão e gritaram: “O S enhor é Deus! Sim, o S enhor é Deus!”.
40 Eliya tubaka na bawu: «Beno bwila mimbikudi ya nzambi Baale mpe ata mosi ke kima. Ba bwilaka bawu, Eliya nataka bawu na mudimba ya Kisone mpe ni kuna yandi zengaka bawu balaka.»
40 Então Elias ordenou: “Prendam todos os profetas de Baal. Não deixem nenhum escapar!”. O povo os prendeu, e Elias os levou para o riacho de Quisom e ali os matou.
41 Eliya tubaka na Akabe: «Kwenda nge kudya mpe nge kuwa! Samu ti mu ke na kuwa bidumu ya mvula.»
41 Em seguida, Elias disse a Acabe: “Vá comer e beber, pois ouço uma forte tempestade chegando”.
42 Akabe kwendaka samu na kudya mpe kunwa. Kasi Eliya kwendaka na nsongi ya mongo ya Kaamele, yandi fukamaka mpe tulaka kizizi ya yandi na kati-kati ya makoto ya yandi.
42 Acabe foi comer e beber. Elias, porém, subiu ao topo do monte Carmelo, prostrou-se até o chão com o rosto entre os joelhos e orou.
43 Na manima, yandi tubaka na kisadi ya yandi: «Mulemvo ya nge! Yuluka dyaka mpe nge tala na lweka ya mubu.» Kisadi yulukaka, yandi talaka mpe yandi vutukaka. Na yina, yandi tubaka: «Mu me tala kima ve, Eliya vutulaka yandi bambala nsambwadi na kwendaka tala.»
43 Depois, disse a seu servo: “Vá e olhe na direção do mar”. O servo foi e olhou, depois voltou e disse: “Não vi nada”. Sete vezes Elias mandou que ele fosse e olhasse.
44 Ntangu kisadi yina vutukaka na mbala ya nsambwadi, yandi tubaka: «Mu me tala dituti ya fyoti mutindu dikofi ya diboko ya muntu, yawu ke na kwiza na lweka ya mubu.» Eliya tumisaka yandi mutindu yayi: «Kwenda zabisa na Akabe yandi kubika pusu-pusu ya mvita mpe yandi kwenda, samu ti mvula kukabikisa yandi ve.»
44 Por fim, na sétima vez, o servo lhe disse: “Vi subir do mar uma pequena nuvem, do tamanho da mão de um homem”. Então Elias lhe disse: “Vá depressa dizer a Acabe: ‘Apronte seu carro e volte para casa. Se não se apressar, a chuva o impedirá!’”.
45 Matuti nyonso ya zulu kumaka ndombe. Mupepe fulaka mpe mvula ya nene bandaka na kunoka. Akabe yulukaka na zulu ya pusu-pusu ya yandi ya mvita mpe yandi kwendaka na Yizelele.
45 Em pouco tempo, o céu ficou escuro com nuvens. Um vento forte trouxe uma grande tempestade, e Acabe partiu em sua carruagem a toda velocidade para Jezreel.
46 Lulendo ya Yave vwandaka na Eliya. Eliya kangaka singa ya yandi ya luketo mpe yandi kimaka mbangu na mantwala ya Akabe tii na nkotolo ya Yizelele.
46 Então o S enhor concedeu força extraordinária a Elias. Ele prendeu a capa no cinto e correu à frente do carro de Acabe até a entrada de Jezreel.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Reis 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.