Mateus 8
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs VC
1 Jisas komnga ila, mana urum ni kʉn, wamp minal purum ni mel pep rok akil tetʉng.
1 Tendo Jesus descido da montanha, uma grande multidão o seguiu.
2 Orung ila kint pombuⱡma rurum wu ti omba, Jisas nga kuimp keta ila rumaⱡi pepa, nimba mel, “Nuim ei! Nim ndi pilana, kapⱡa em ndam, na etkʉn mbo kʉng tindin ka!” nitim.
2 Eis que um leproso aproximou-se e prostrou-se diante dele, dizendo: Senhor, se queres, podes curar-me.
3 Jisas ndi, ki ni rundpa wu ni, mindi ndupa nimba mel, “Nin ei mel endamp, mbo kʉng ta!” nitim ni kʉn, mint mbo kʉng titim.
3 Jesus estendeu a mão, tocou-o e disse: Eu quero, sê curado. No mesmo instante, a lepra desapareceu.
4 Wote, wu ni kundpa, “Kum tʉiya! Uⱡ ei ndi, wamp ti kʉn, timan rui nʉri pukʉn, Pris ei moⱡum ila, nim nga kʉng kʉⱡ tʉkʉn, ora ndana kʉnangga! Wote, Moses nga mi ik ei ndi, nitim ei mel, ‘Got kʉn angk ngui mel, ti mek ngana wamp ndi, nim kupa mbo kʉng tin nʉk, pilik ndeimp rondʉk, nim akup kapⱡa morʉn ming,’” nitim.
4 Jesus então lhe disse: Vê que não o digas a ninguém. Vai, porém, mostrar-te ao sacerdote e oferece o dom prescrito por Moisés em testemunho de tua cura.
5 — ausente —
5 Entrou Jesus em Cafarnaum. Um centurião veio a ele e lhe fez esta súplica:
6 — ausente —
6 Senhor, meu servo está em casa, de cama, paralítico, e sofre muito.
7 Wote, Jisas nimba mel, “Na kunda mbuⱡ, wu ei itamba, wei muⱡangga,” nitim.
7 Disse-lhe Jesus: Eu irei e o curarei.
8 Ni kʉn, el wamp nga wu peng ni ndi, punt ropa int ndupa nimba mel, “Mon, Nuim ei! Na wu kai nant ei nga mang kona ila uin? Ik mong ti ya morʉn ila nin ndam, na nga kindmant kang wu ei, kui pora nangga, omba mba ei nga pilip nʉnt.
8 Respondeu o centurião: Senhor, eu não sou digno de que entreis em minha casa. Dizei uma só palavra e meu servo será curado.
9 Na wu iti ti ku, wu nuim mat nga mana orunga moⱡʉp, iti nʉtmin uⱡ mbʉ, teng ndup et. Wote na ndi, el wu rʉⱡaip mat rʉp et ku. Rʉp et wu mbʉ kundʉp, ‘Pi!’ nʉt ndam, purmʉn. Omba ti kundʉp, ‘Ui!’ nʉt ndam, orum. Wote, na nga kongun kindmant wu ei kundʉp, ‘Ya ei mel iti!’ nʉt ndam, ei mel ku etʉm,” nitim.
9 Pois eu também sou um subordinado e tenho soldados às minhas ordens. Eu digo a um: Vai, e ele vai; a outro: Vem, e ele vem; e a meu servo: Faze isto, e ele o faz...
10 Ik i nitim ik ni kʉⱡ, Jisas pilpa min ngʉn mondpa, wamp elim pep rok orung nimbʉ kundpa, “Ik kupa ei, enim kundʉp nʉnt. Ya Isrel kona ila wamp ti, ya wu ei, mondpa pʉtʉm uⱡ ei mel, wamp ti kʉni nakʉndʉr.
10 Ouvindo isto, cheio de admiração, disse Jesus aos presentes: Em verdade vos digo: não encontrei semelhante fé em ninguém de Israel.
11 Pʉnmʉn an! Wamp minal al ant oⱡa ui orunga kʉn, wʉl ant mana pi orunga kʉn, tʉk tenda etʉk, mou rok ok, Aparam, Aisak kʉn, Jekop kʉn, tʉpa mumuk rui kona ila tʉk tenda etʉk, rʉng rat pol tenda ila molk nuing.
11 Por isso, eu vos declaro que multidões virão do Oriente e do Ocidente e se assentarão no Reino dos céus com Abraão, Isaac e Jacó,
12 Wote, tʉpa mumuk rui kona ei, puⱡ puⱡ ralk tilingina, wamp kʉⱡ, ekit orunga kona rumbʉⱡ mul ila rok ekit mundangina, gu konggilik gi nduk, ka rom rok etʉk muⱡing,” nitim.
12 enquanto os filhos do Reino serão lançados nas trevas exteriores, onde haverá choro e ranger de dentes.
13 Jisas ndi, el wu kuimbal ni kundpa, “Kapⱡa mang kona pa! Nim nga mondʉk pʉn ei ndi, nim nga nʉkʉn un uⱡ ei endʉmba,” nitim. Ni kʉn mint, kindmant kang wu ni nga kui ni pora nitim.
13 Depois, dirigindo-se ao centurião, disse: Vai, seja-te feito conforme a tua fé. Na mesma hora o servo ficou curado.
14 Jisas mba, Pita nga mang kona moⱡpa kʉndrʉm mel, Pita nga kulpam amp ni, kui emʉngi roⱡnga pitim.
14 Foi então Jesus à casa de Pedro, cuja sogra estava de cama, com febre.
15 Ni kandpa, amp ni nga ki ni, ambuⱡa nga kui ni wang nilinga, oⱡa moⱡpa, Jisas rʉng kaⱡpa ngumba itim.
15 Tomou-lhe a mão, e a febre a deixou. Ela levantou-se e pôs-se a servi-los.
16 Wote, epindama kur kit moⱡpa itim, wamp minal mek orung. Kur kit murum nimbʉ, Jisas nga ik ila wamp mbʉ, wak reing nimba makrʉpa mondpa, kui rurum wamp nimbʉ, etpa wang ndupa itim.
16 Pela tarde, apresentaram-lhe muitos possessos de demônios. Com uma palavra expulsou ele os espíritos e curou todos os enfermos.
17 Uⱡ ei mel elinga, Painui wu Aisaiya nga ik pai nurum kʉⱡ, omba kupa itim. I nimba kʉn,
17 Assim se cumpriu a predição do profeta Isaías: Tomou as nossas enfermidades e sobrecarregou-se dos nossos males {Is 53,4}.
18 Wamp minal ndi, Jisas elim murum kona nila, tʉk paⱡa elingina kandpa, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kundpa nimba mel, “Num Galili noi ʉldʉ orunga pamin!” nitim.
18 Certo dia, vendo-se no meio de grande multidão, ordenou Jesus que o levassem para a outra margem do lago.
19 Mi ik mbo wu ti ndi, omba Jisas kundpa, nimba mel, “Ik mbo wu ye! Nim nant tila pun ei mel, na kandʉp pep rop uimp!” nitim.
19 Nisto aproximou-se dele um escriba e lhe disse: Mestre, seguir-te-ei para onde quer que fores.
20 Wote Jisas ndi, ik punt ropa nimba mel, “Owa rakra mbʉ nga nde kuimp tetʉm. Kʉi mbʉ nga mi manga ei anggʉtʉm. Na Muⱡʉl Wu Kupa, mana ui ei nga peng kilanda ti mon!” nitim.
20 Respondeu Jesus: As raposas têm suas tocas e as aves do céu, seus ninhos, mas o Filho do Homem não tem onde repousar a cabeça.
21 Kitip kʉni wu ni kʉⱡ nga ti ndi, nimba mel, “Nuim ei, na nim kʉn uimp ei nga tʉp kun etʉp mor. Ei wote, unt yant mbo, wuta kuⱡangga kʉn, tʉp on etʉp pendʉp uimp,” nitim.
21 Outra vez um dos seus discípulos lhe disse: Senhor, deixa-me ir primeiro enterrar meu pai.
22 Wote Jisas ndi, ik punt ropa, “Akup na punt ei mel kandkʉn nim pep rokʉn ui! Wote, wamp on mbʉ ndi, en enim nga on mbʉ tʉk ʉngʉndeing,” nitim.
22 Jesus, porém, lhe respondeu: Segue-me e deixa que os mortos enterrem seus mortos.
23 Jisas omba nu kanu kat ila, rukʉr purum ni mel, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ akil tetʉng.
23 Subiu ele a uma barca com seus discípulos.
24 Ni kʉn, tʉngʉnda mint kona tʉmʉ mam ti tʉmʉn tʉpa oⱡnga, num ni pʉnin nimba omba, nu kanu ni kʉⱡ oi ndumba itim. Ni kʉn, Jisas ur pitim.
24 De repente, desencadeou-se sobre o mar uma tempestade tão grande, que as ondas cobriam a barca. Ele, no entanto, dormia.
25 Elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi ok, ronduⱡ rok rʉt nduk, nʉk mel, “Nuim ei, tʉn nu ndi, tʉpa wangʉmba enim ei, pilkʉn petʉm ei?” nʉtʉng.
25 Os discípulos achegaram-se a ele e o acordaram, dizendo: Senhor, salva-nos, nós perecemos!
26 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim mundmong mam enmin! Enim nga mondpa pili ei ronduⱡ pi naprʉm kant ei ka!” nitim. Nimba oⱡa moⱡpa kona kʉpkʉ kʉn, nu pʉnin nimba urum ni kʉn, tiyu ni nilinga, tʉngʉnda mint kʉr nitim.
26 E Jesus perguntou: Por que este medo, gente de pouca fé? Então, levantando-se, deu ordens aos ventos e ao mar, e fez-se uma grande calmaria.
27 Jisas elim nga kitip kʉni wu nimbʉ, min ngʉn mundʉk nʉk mel, “Wu ei namba wu ti nda? Kona kʉpkʉ ei ndi kep, nu pʉnin ei ndi kep, wu ei nga ik teng ndonmbil ei ka!” nʉtʉng.
27 Admirados, diziam: Quem é este homem a quem até os ventos e o mar obedecem?
28 Jisas omba, Galili noi orunga, Gandera wamp nga kona orunga ekit urum ni kʉn, wu ralt wamp on kona, ku manga ila molkʉⱡ, ekit okʉⱡ, Jisas kandʉk tʉtʉnggil. Wu raⱡ kor mbo kit ei nga murum mbʉ ndi, rok rakra mundʉⱡina, kona ila wamp mbʉ ruinggil elinggila, wamp mbʉ mundmong etʉk, nombuⱡa mam ila wamp andʉk iti natʉtʉng.
28 No outro lado do lago, na terra dos gadarenos, dois possessos de demônios saíram de um cemitério e vieram-lhe ao encontro. Eram tão furiosos que pessoa alguma ousava passar por ali.
29 Jisas urum ni, kandkʉⱡ ke nʉkʉⱡ mel, “Nim Got nga kangʉm ye! Tʉn kʉn nambuⱡ itimp nʉkʉn on? Muⱡ mʉi raⱡ pora ni nʉni. Tʉn unt tʉkʉn mindil nguin on ei ka!” nʉtʉnggil.
29 Eis que se puseram a gritar: Que tens a ver conosco, Filho de Deus? Vieste aqui para nos atormentar antes do tempo?
30 Wote, morung kona ila, kng ama puⱡi ila, rʉng nok morung.
30 Havia, não longe dali, uma grande manada de porcos que pastava.
31 Kur nimbʉ ndi, kont iti ik ranggʉk nʉk mel, “Nim tʉn mak rʉkʉn mundin ndam, mak rʉkʉn kng kʉⱡ nga oⱡ ila mundana muⱡamin,” nʉtʉng.
31 Os demônios imploraram a Jesus: Se nos expulsas, envia-nos para aquela manada de porcos.
32 Wote Jisas ndi, kur kit nimbʉ kundpa nimba mel, “Wu raⱡ wak rok pʉiya!” nitim. Nilinga, kongundʉk ekit puk, kng mbʉ nga oⱡ ila, rukʉr puⱡina kng nimbʉ, komnga ramba ila, pʉkʉ rok, puk num ila pek, nu wanggʉk korung.
32 Ide, disse-lhes. Eles saíram e entraram nos porcos. Nesse instante toda a manada se precipitou pelo declive escarpado para o lago, e morreu nas águas.
33 Kng rʉp etʉng wu nimbʉ, pʉn nʉk, kona peng ila puk, Jisas ndi, uⱡ i etpa em mel ya, ya nʉk, wu ni raⱡ kur kit etpa, titim ni mel timan rok etʉng.
33 Os guardas fugiram e foram contar na cidade o que se tinha passado e o sucedido com os endemoninhados.
34 Ik ei pilik, kona peng ila wamp petʉng nimbʉ puk, Jisas kandʉp timin nʉk orung. Ok kandʉk tʉk, Jisas kont iti ik ranggʉk, en enim nga kona ei wak ropa, mba kona elpa tila pangga nʉtʉng.
34 Então a população saiu ao encontro de Jesus. Quando o viu, suplicou-lhe que deixasse aquela região.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.