Mateus 25

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ui ei kʉn, muⱡ kona tʉpa mumuk rui uⱡ ei, amp wendʉp 10 kʉⱡ mel kapⱡa. Amp wendʉp kʉⱡ, rumbuldi en enim nga lam kiya mbʉ kandʉk mek, amp tʉmba wu ei, nombuⱡa rʉk ting tila kandʉp timin nʉk purung.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Amp wendʉp 10 kʉⱡ nga, amp 5 kat rundi kʉⱡ, wote amp 5 kat mong rui kʉⱡ.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Amp rundi kʉⱡ lam kiya kandʉk mek purung. Wote, lam kiya norum kopung ei nga, mat pendʉk kulk mek pi naprʉng.
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 Wote, amp mong rui ni kʉⱡ, lam kiya norum kopung ei nga, mat pendʉk kulk mek purung.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Amp tʉmba wu ni, nondpa ui nawʉⱡnga, amp wendʉp ni kʉⱡ, nokundʉk molk, kui nʉk ur petʉng.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 “Ni kʉn, ou rumbuldi wi ti omba, ‘Amp tʉmba wu ei, onum o! Nombuⱡa ila ok, kandʉk teing wʉiyo!’ nitim.
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 “Wote, amp wendʉp 10 ni kʉⱡ, ur petʉng ei mel rut nʉk, lam kiya kandʉk mondrung nimbʉ, mek ping ei nga tʉk kun etʉng.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Ei kʉn, amp rundi ni kʉⱡ ndi, mong rui ni kʉⱡ kundʉk nʉk mel, ‘Angmʉn kʉⱡ, tʉn nga lam kiya kʉⱡ kumʉnʉm ei ka! Enim nga kopung mat tʉn oi nduk ngʉng ka!’ nʉtʉng.
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 “Amp wendʉp mong rui ni kʉⱡ ndi, ‘Angmʉn kʉⱡ, enim kopung mat oi ndupʉn ngʉmʉn ndam, enim kep, tʉn kep pʉkʉ, kopung ei nga kapⱡa iti natʉmba. Ei kʉn, enim mel rarʉp manga tila puk, kopung mat rarʉp rok teing pʉi,’ nʉtʉng.
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 “Amp rundi ni kʉⱡ, kokila kopung rarʉp ruing puⱡina mel, amp tʉmba wu ni, omba ekit urʉm. Amp wendʉp mong rui kʉⱡ, tʉk kun etʉk morung ni mel, amp tʉmba wu ni nga kng rʉng raⱡ koindʉk tʉk, kun etʉk morung manga nila kunda murʉk puⱡnga, manga kumba ni angʉndpa gi ndurum.
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 “Wote, amp wendʉp rundi ni kʉⱡ, akil tek ok nʉk mel, ‘Nuim ei! Nuim ei! Tʉn kumba tana, murʉk imʉn ka!’ nʉtʉng.
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 “Ni kʉn, amp tʉmba wu ei ndi, ik punt ropa nimba mel, ‘Na ik kupa ei nʉnt. Enim amp namin kʉⱡ, enim na pili napʉt ei ka!’” nitim.
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 Jisas ndi, ik kʉⱡ nimba pora ndumba, etpa ei mel nitim, “Na yant uimp ei, rumbʉⱡ ila muna, rʉnggilmʉ muna, ant mong nant tila uimp. Ei nambuⱡ emel, enim pili nʉpiling ei nga, tʉk mendʉk muⱡʉi!” nitim.
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 “Wote, ui ei kʉn, Got nga muⱡ ila wamp tʉpa mumuk romba uⱡ ei, ya ei mel, wu ti kona ruⱡ tila mba pilpa, elim nga kongun wu mbʉ tʉpa, elim nga kng mel tetʉm mbʉ, elpa elpa rʉp etʉk muⱡʉi nitim.
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Wu mbʉ nga ronduⱡ ei mel ku pilpa, ku moni kʉmp tʉpa, elpa elpa ngurum. Wu ti, ku moni K5000 ngumba, wu ti ku moni K2000 ngumba, wu ti ku moni K1000 ngurum. Ngumba pendpa, elim kona roⱡ nila purum.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Ku moni K5000 tʉtʉm wu ni ndi, mepa int mba kongun etpa, ropa oⱡa mana etpa, ku K5000 pendpa yant tʉtʉm.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Wote, ku moni K2000 tʉtʉm wu ni ndi, ei mel ku etpa, moni K2000 oⱡa ndupa pendpa tʉtʉm.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Wote, ku moni K1000 tʉtʉm kongun wu ni ndi, elim nga nuim ei nga ku moni kʉⱡ mepa mba, mʉi ila kut akpa oⱡʉm ropa pinditim.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 “Wote, ui mat ruⱡ etpa kongun wu kʉⱡ nga, wu nuim ei yant omba, elim nga ku ngur nimbʉ, etʉk tek mormin mel kʉnimp nitim.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Ku moni K5000 tʉtʉm wu ni ndi, yant omba kont nga K5000 pendpa ngurum. Ngumba nimba mel, ‘Nuim ye! Nim na ku K5000 ngurun ni, wote na ndi, rop oⱡa mana etʉp mep andʉp, K5000 kʉⱡ pendʉp ngont,’ nitim.
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 “Wote, wu nuim ni ndi, punt ropa nimba mel, ‘Pʉp nʉn, nim kongun wu koip pi ye! Nim ku moni onunga kuraⱡ ila, ronduⱡ pukʉn etkʉn ou ndun kant ei kʉn, na nga ku moni ou ndupa tetʉm mbʉ rʉp indʉn. Na nim nga nuim ei, akup kai pʉnt ei kʉn, nim murʉk wana ambʉⱡʉp paⱡʉp muⱡʉmbil ui!’ nitim.
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 “Ei kʉn, ku K2000 tʉtʉm wu ni ndi, omba nimba mel, ‘Nuim ei! Nim na ku K2000 ngurun ni, wote na ndi, kongun etʉp mep andʉp, K2000 kʉⱡ ya pendʉp ngont,’ nitim.
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 “Wote, wu nuim ni ndi, punt ropa nimba mel, ‘Pup nʉn, nim wu koip pi ye! Nim ku moni onunga kuraⱡ ila, ronduⱡ pukʉn, etkʉn ou ndun in kant ei kʉn, na nga ku moni ou ndupa etpa tetʉm mbʉ rʉp itʉn. Na nim nga Nuim ei, akup kai pʉnt ei kʉn, nim murʉk wana, ambʉⱡʉp paⱡʉp muⱡʉmbil ui!’ nitim.
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 “Wote, akil tepa ku moni K1000 tʉtʉm wu ni ndi, omba nimba mel, ‘Nuim ei, nim wu ik pili napilikʉn, rʉng rʉⱡi nakʉrʉn pana ila kun polkʉn tʉkʉn, rʉng mong mundi nʉmʉndrʉn mbʉ, kun mekʉn etʉn.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 Ni nga, na pilip mundmong etʉp, nim nga ku moni ngurun ni kʉⱡ, mep mbo mʉi ila mo rop pindʉt. Ei mel, akup nim nga ku moni kʉⱡ, ninim mep omp ngont,’ nitim.
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 — ausente —
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 — ausente —
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 “Wote, wu nuim ei ndi, kongun wu kat kundpa nimba mel, ‘Ku moni kʉⱡ tʉk wu ti, moni K10000 ngum wu ni ngʉi!
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 Nambuⱡ emel, wamp nam ti ndi, mel ou ndupa tepa moⱡum ila mbʉⱡ ila mel ou ndupa ngangga, ama minal tʉmba. Wote wamp nam ti, mel onunga etpa tepa moⱡum ni kʉⱡ, yant tʉpa mel ou ndupa tepa moⱡum wamp ni ngumba. Wote, wamp nam ti, mel onunga etpa tepa moⱡum kʉⱡ, kelpa ekit tʉmba.
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Wote, ya kongun wu enʉmp mundi ei, kona rumbʉⱡ mul ila rok pena ndʉi, kona ila ka etpa, gu konggilpa, gʉkʉr tʉpa moⱡmba!’ nitim.
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 “Wote, Muⱡʉl Wu Kupa ei, Wu Nuim Mumuk moⱡpa om ei kʉn, muⱡ ila anggelo mbʉ kunda uing. Wote, ui ei kʉn, elim king rʉpndi pol ila moⱡmba.
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 Wote, ei kʉn, mana mʉi kona wamp mbʉ pora, elim nga kuimp keta ila tʉk tenda iting. Ei kʉn, wamp mbʉ, kng sipsip rʉp wu ti ndi, kng sipsip mbʉ, tʉpa tila mondpa, meme mbʉ, tʉpa tila mondpa etʉm ni mel etmba.
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 Elim ndi, kng sipsip mbʉ tʉpa, elim nga ki mbo orunga mondpa, wote kng meme mbʉ tʉpa, ki rar orunga mondʉmba.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 “Wote, Wu Nuim Mumuk ei ndi, elim nga ki mbo orunga moⱡʉng wamp mbʉ kundpa nimba mel, ‘Enim na nga wuta ndi, memp pinditim wamp mbʉ, enim nga tʉpa mumuk rui kona ei muⱡ mʉi raⱡ wengʉndupa itim ei kʉn, koⱡ nondpa tʉndʉtʉm kona ila ok, muⱡʉi nimba.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 — ausente —
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 — ausente —
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 — ausente —
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 — ausente —
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 — ausente —
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 “Ei kʉn, Wu Nuim Mumuk ei ndi, punt ropa nimba mel, ‘Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Ya nʉnt uⱡ mbʉ mel wamp mbi mul nʉmbil, na nga ʉngʉnʉl mbʉ kʉn, etʉng uⱡ nimbʉ, na kʉn etʉng!’
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 “Wote, ki rar orunga moⱡʉng wamp mbʉ kundpa nimba mel, ‘Enim Got nga mbun kit ei ndi, nomba wamp mbʉ, na nga kuimp keta ila kun etʉk muⱡʉi! Enim Seitan kʉn, elim nga anggelo mbʉ kʉn, ndip nomba mint pi kona tʉpa, kun endpa tʉtʉm kona ila pʉi!
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 — ausente —
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 — ausente —
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 “Wote, wamp mbʉ ndi, nʉk int nduk mel, ‘Nuim ye! Nim ni nant kʉn, kun ndi kolkʉn, nu waka kulkʉn, muna giyu gou molkʉn, kui manga ila kep, kan manga ila kep, pekʉn itin mbʉ kʉn, tʉp rʉpndi nʉpʉndʉrmʉn,’ ning.
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 “Wote, Wu Nuim Mumuk ei ndi, punt ropa nimba mel, ‘Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Ya nʉnt uⱡ mbʉ mel, wamp mbi mul nʉmbil mbʉ kʉn, etʉng uⱡ nimbʉ, na kʉn etʉng,’ nitim.
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 “Ei kʉn, wamp mbʉ tʉpa ndip kona ila mundʉmba, wote wamp kun kai mbʉ tʉpa uⱡ nga kʉnt nga kont uⱡ ei ngumba,” nitim.
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.