Mateus 21
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH
1 — ausente —
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 — ausente —
2 com a seguinte ordem:
3 Wamp na ti ndi, kandpa nim ndam, enmbil ndi, ni kʉⱡ mel, ‘Nuim ei ndi, uⱡ ti itimp nim ila, timbil onmbʉⱡ nʉl. Wote ei kʉn, kng donggi raⱡ mek pʉl nimba wak romba,’” nitim.
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 “Uⱡ i itim ei ndi, painui wu ti nga nitim ik ei, omba kupa itim,
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 ‘Saiyon mbuⱡam ei kundʉk, enim nga wu Nuim ei enim kʉn onum. Wu ei koma pou raⱡ tepa, kng donggi kokila ei nga mbuⱡ ming ila moⱡpa onum.’” nitim.
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Wote, kitip kʉni wu ni raⱡ ndi pukʉⱡ, Jisas nitim ni mel etʉnggil.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Kng donggi waⱡ mam raⱡ mek okʉⱡ, en enmbil nga wal pʉki mbʉ, potkʉⱡ donggi kokila mbuⱡ ila oⱡa nduk tilinggila, Jisas ni oⱡa mbʉ pol ila murum.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Wamp minal morung nimbʉ nga mat ndi, en enim nga wal pʉki na mbʉ, potʉk nombuⱡa mam ila kumbʉlʉk tetʉng, mat ndi, nde omung na yaⱡa ongum na mbʉ ranggʉk, tʉk nombuⱡa omba ila kumbʉlʉk tetʉng.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Jisas urum ila wamp minal ok, kuimp akil tek, ʉⱡi rok kei nʉk, “Depit nga kangʉm ei mbi pangga! Oⱡa Nuim ei nga mbi ila tʉpa angʉndpa onum ei, Got ndi, memp pindangga! Got nga mbi ei paka rʉndamin!” nʉtʉng.
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Jisas wi Jerusalem rukʉr puⱡnga, kona puⱡ wamp nimbʉ ndi, rot nʉk mel, “Wu ei nam?” nʉk waldʉtʉng.
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Wote, wamp num ila mat ndi, nʉk mel, “Wu ei, Galili kona orunga, Nasaret nga painui wu Jisas ni onum,” nʉtʉng.
11 A multidão respondia: — Este é o
12 — ausente —
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 — ausente —
13 Ele lhes disse:
14 Jisas ni mba, manga wingti ou ila moⱡnga, kʉmp ki rumbrʉm wamp na, mong tʉtʉm wamp mbʉ kʉn, mek oⱡina, etpa titim.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Jisas oⱡina ndi, uⱡ ronduⱡ mat itim nimbʉ kʉn molk kandrung. Wote, kangambuⱡa mbʉ ndi, manga wingti ou ila ke nʉk mel, “Wu Depit nga kangʉm ei, mbi paka rʉndamin!” nʉtʉng. Ni kʉn, wu pris peng mumuk kʉⱡ kʉn, mi ik mbo wu kʉⱡ kʉn, uⱡ mbʉ kandʉk popʉⱡ mondrung.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Kangambuⱡa mbʉ i nilingina, wu ni kʉⱡ ndi, Jisas waldʉk nʉk mel, “Nim ik nʉnmʉn ei pʉnmin?” niting. “Na pʉnt ei ka,” nimba punt ropa wu kʉⱡ, wote waldpa nimba mel, “Enim Buk Wingti ila petʉm ik kʉⱡ, kʉmp rok kandʉrmin muna mon?
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Wote Jisas ndi, wu ni kʉⱡ wak ropa, kona peng ila kelpa ekit mba, Betani kona ila mba rumbʉⱡ tenda mel murum.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Ipri unt Jisas ni, Jerusalem kona peng ila yant uimp nimba oⱡnga, kun kurum.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Wote kʉndrʉm mel, nde ui kat nombuⱡa mam ʉldʉ ila murum ila, mong ropa petʉm muna mon nda? Nimba ruk purum mel, mong ti ropa pi nʉpʉtʉm, wei ongum etpa murum. Jisas ndi, nde ui kʉⱡ kundpa nimba mel, “Nim wote, ui mbila mong ti rui nʉrʉn!” nitim. I nilinga, tʉngʉnda mint, nde ui ni kʉⱡ kurum.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Kitip kʉni wu ni kʉⱡ uⱡ ei kandʉk, min ngʉn mundʉk nʉk mel, “Nde ui kʉⱡ tʉngʉnda mint konum ei, etpa enim mel nant?” nʉk waldʉtʉng.
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Jisas ndi, ik nʉtʉng ni, punt ropa nimba mel, “Na enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Enim Got kʉn mondʉk pilik, numan ʉkpʉk ti natʉk eng ndam, ya nde ui kʉⱡ kʉn, ent uⱡ ni mel kapⱡa iting. Wote, ei mint mon, ya komnga ei kundkʉn, ninim akʉkʉn, oⱡa tʉkʉn, num kuta ila mana pi nin ndam, kupa omba mba mint.
21 Então Jesus disse:
22 Enim Got kʉn mondʉk piling ndam, namba mel mat atinga rok, ngangga nʉk, waldʉng mbʉ ngumba mint,” nitim.
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Jisas manga wingti ou ila yant omba, ik puⱡ mondpa mbo inditim ni kʉn, wu pris na, manga wingti rʉp wu na nimbʉ ndi waldʉk nʉk mel, “Tʉn ndi, nim kongun ngui ngʉngmin ni, nim ronduⱡ ei nam ndi, nguⱡnga en?” nʉtʉng.
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 — ausente —
24 Jesus respondeu:
25 — ausente —
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Wote tʉn ndi, ‘Mana wamp,’ ti ndi, nimʉn ndam, wamp mbʉ ndi, tʉn kʉn ik mura ting ei nga mundmong itmin. Ei nambuⱡ emel, Jon ei painui wu ti nʉk pilik mormin,” nʉtʉng.
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Jisas nga ik ni punt rok nʉk mel, “Tʉn pili napʉn mon,” nʉtʉng. Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim pili napʉlʉng ndam, wote na uⱡ ent kʉⱡ nga ronduⱡ ei, nam ndi, ngurum ei, enim kundʉp ni nʉnimp mon ku,” nitim.
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 “Ei kʉn, enim namba nʉk pʉnmin? Wu ti kang wu raⱡ etpa mitim. Wu ni ndi, kangʉm kang wu kumna ei kundpa, ‘Nim akup pukʉn wain pana ila kongun tʉn pi!’ nitim.
28 Jesus continuou:
29 Nitim ni, kang wu ei ndi, punt ropa nimba mel, ‘Na iti nʉtimp!’ nimba, wote moⱡpa numan wang ndupa mba itim.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 “Wote, wu ni ndi, mba kangʉm akil ni, ik tenda ei ku kundpa nitim ni, kang wu ndi, ‘Kapⱡa nʉn kongun ei itimp,’ nitim. Wote, kongun ei mba iti nʉtʉtʉm.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Ei kun, kang wu nant ei ndi, tipam nga nitim ik ei teng ndurum?” nimba wuldʉtʉm. Wu ni kʉⱡ ndi, “Wu komun ei,” nʉtʉng. Wote Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Ku moni takis ti wu mbʉ kʉn, amp wapra rui mbʉ kʉn, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ila, kuimp tek pangina enim, akil ting.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Ei nambuⱡ emel, Jon ndi omba, enim nombuⱡa kun kai ei, tʉpa orunga ndurum ei, enim tʉk pei mundrʉng. Wote, ku moni takis ti wu mbʉ kʉn, amp wapra rui mbʉ kʉn, Jon nitim ik ei, mondʉk pʉtʉng. Wamp kʉⱡ i etʉng uⱡ ei, enim kandrung ku. Wote, enim molk akil tek, numan ropʉl rok, Jon nitim ik ei kep, mondʉk pili napʉtʉng ku,” nitim.
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Jisas ndi, wu pris na, manga wingti rup wu nimbʉ, kundpa nimba mel, “Ik ek ti ku, kum tek pilʉi! Ui ti kʉn, wu nuim ti, wain pana ti raⱡpa, wote paⱡa etpa rʉk ndupa, wain mong ropa ngurmba kona ti, wʉng ila kut akpa tepa, wote rup manga roⱡ ti raⱡpa, mepa oⱡa mba itim. I etpa tepa kona roⱡ tila mba pilpa, wain pana ei wu mat ndi, rʉp indeing nimba ngumba pendpa purum.
33 Jesus disse:
34 Wote, wain rʉnging ui ei, nondpa urum ni kʉn, elim nga kindmant wu, tʉpa wain pana rʉp etʉng wu nimbʉ, morung kona ila, elim nga wain mat ranggʉk, teing nimba tʉpa mundrum.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Wain pana rʉp etʉng wu ni kʉⱡ ndi, kindmant wu ni kʉⱡ imp molk, ti tem poⱡ ndi rok, ti rok kondʉk, ti ku ndi rok etʉng.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Wote, kindmant wu mat minal i ku etpa pilpa, kelpa tʉpa nga mundrum nimbʉ, wain pana rʉp etʉng wu nimbʉ ndi, unt wu raldika kʉⱡ etʉng ni mel ku etʉng.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Wote akil tepa, elim nga kangʉm kʉnt ei tʉpa mundpa, ‘Na nga mit kang ei, kandʉk mbi nduk rui nʉring,’ nimba pitim.
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 — ausente —
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 — ausente —
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 “Ei kʉn wote, pana puⱡ wu ei, elim yant om ei kʉn, wain pana rʉp etʉng wu kʉⱡ, nambuⱡ ti etmba nda?” nitim. Nimba kʉn, Jisas ndi wuldʉtʉm.
40 Aí Jesus perguntou:
41 Wu nimbʉ ndi, “Uⱡ minʉpi etʉng wu kʉⱡ, ropa mbo nomundpa, wain pana ei tʉpa, wu kat ku rʉpʉtang nimba ngumba. Ngum wu kʉⱡ ndi, wain rupa rom ei kʉn, tʉk elim nguk ku iteing,” nimba itim.
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Jisas ndi, wu nimbʉ kundpa, nimba mel, “Buk Wingti nga ik mong ti, ya ei mel petʉm ndi, kʉmp rok kandʉrmin mon?
42 Jesus então perguntou:
43 “Ei kʉn, akup enim ik ti kundʉp namp, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ enim kʉn petʉm ei, ekit tʉpa etʉk muⱡ pinding wamp mat ngumba.
43 E Jesus terminou:
44 Wamp nam ti, runga nde pol ila mba pem ti, rangga gurpa elpa elpa mba, wote runga nde ei, omba wamp ti nga kʉng ila pem ndam, wamp ei ropa, nim nim ndupa pendʉmba,” nitim.
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 — ausente —
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 — ausente —
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.