Mateus 21

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 — ausente —
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 — ausente —
2 dizendo-lhes:
3 Wamp na ti ndi, kandpa nim ndam, enmbil ndi, ni kʉⱡ mel, ‘Nuim ei ndi, uⱡ ti itimp nim ila, timbil onmbʉⱡ nʉl. Wote ei kʉn, kng donggi raⱡ mek pʉl nimba wak romba,’” nitim.
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 “Uⱡ i itim ei ndi, painui wu ti nga nitim ik ei, omba kupa itim,
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 ‘Saiyon mbuⱡam ei kundʉk, enim nga wu Nuim ei enim kʉn onum. Wu ei koma pou raⱡ tepa, kng donggi kokila ei nga mbuⱡ ming ila moⱡpa onum.’” nitim.
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Wote, kitip kʉni wu ni raⱡ ndi pukʉⱡ, Jisas nitim ni mel etʉnggil.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 Kng donggi waⱡ mam raⱡ mek okʉⱡ, en enmbil nga wal pʉki mbʉ, potkʉⱡ donggi kokila mbuⱡ ila oⱡa nduk tilinggila, Jisas ni oⱡa mbʉ pol ila murum.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Wamp minal morung nimbʉ nga mat ndi, en enim nga wal pʉki na mbʉ, potʉk nombuⱡa mam ila kumbʉlʉk tetʉng, mat ndi, nde omung na yaⱡa ongum na mbʉ ranggʉk, tʉk nombuⱡa omba ila kumbʉlʉk tetʉng.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Jisas urum ila wamp minal ok, kuimp akil tek, ʉⱡi rok kei nʉk, “Depit nga kangʉm ei mbi pangga! Oⱡa Nuim ei nga mbi ila tʉpa angʉndpa onum ei, Got ndi, memp pindangga! Got nga mbi ei paka rʉndamin!” nʉtʉng.
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Jisas wi Jerusalem rukʉr puⱡnga, kona puⱡ wamp nimbʉ ndi, rot nʉk mel, “Wu ei nam?” nʉk waldʉtʉng.
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Wote, wamp num ila mat ndi, nʉk mel, “Wu ei, Galili kona orunga, Nasaret nga painui wu Jisas ni onum,” nʉtʉng.
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 — ausente —
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 — ausente —
13 E disse-lhes:
14 Jisas ni mba, manga wingti ou ila moⱡnga, kʉmp ki rumbrʉm wamp na, mong tʉtʉm wamp mbʉ kʉn, mek oⱡina, etpa titim.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Jisas oⱡina ndi, uⱡ ronduⱡ mat itim nimbʉ kʉn molk kandrung. Wote, kangambuⱡa mbʉ ndi, manga wingti ou ila ke nʉk mel, “Wu Depit nga kangʉm ei, mbi paka rʉndamin!” nʉtʉng. Ni kʉn, wu pris peng mumuk kʉⱡ kʉn, mi ik mbo wu kʉⱡ kʉn, uⱡ mbʉ kandʉk popʉⱡ mondrung.
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Kangambuⱡa mbʉ i nilingina, wu ni kʉⱡ ndi, Jisas waldʉk nʉk mel, “Nim ik nʉnmʉn ei pʉnmin?” niting. “Na pʉnt ei ka,” nimba punt ropa wu kʉⱡ, wote waldpa nimba mel, “Enim Buk Wingti ila petʉm ik kʉⱡ, kʉmp rok kandʉrmin muna mon?
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Wote Jisas ndi, wu ni kʉⱡ wak ropa, kona peng ila kelpa ekit mba, Betani kona ila mba rumbʉⱡ tenda mel murum.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Ipri unt Jisas ni, Jerusalem kona peng ila yant uimp nimba oⱡnga, kun kurum.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Wote kʉndrʉm mel, nde ui kat nombuⱡa mam ʉldʉ ila murum ila, mong ropa petʉm muna mon nda? Nimba ruk purum mel, mong ti ropa pi nʉpʉtʉm, wei ongum etpa murum. Jisas ndi, nde ui kʉⱡ kundpa nimba mel, “Nim wote, ui mbila mong ti rui nʉrʉn!” nitim. I nilinga, tʉngʉnda mint, nde ui ni kʉⱡ kurum.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Kitip kʉni wu ni kʉⱡ uⱡ ei kandʉk, min ngʉn mundʉk nʉk mel, “Nde ui kʉⱡ tʉngʉnda mint konum ei, etpa enim mel nant?” nʉk waldʉtʉng.
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Jisas ndi, ik nʉtʉng ni, punt ropa nimba mel, “Na enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Enim Got kʉn mondʉk pilik, numan ʉkpʉk ti natʉk eng ndam, ya nde ui kʉⱡ kʉn, ent uⱡ ni mel kapⱡa iting. Wote, ei mint mon, ya komnga ei kundkʉn, ninim akʉkʉn, oⱡa tʉkʉn, num kuta ila mana pi nin ndam, kupa omba mba mint.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Enim Got kʉn mondʉk piling ndam, namba mel mat atinga rok, ngangga nʉk, waldʉng mbʉ ngumba mint,” nitim.
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Jisas manga wingti ou ila yant omba, ik puⱡ mondpa mbo inditim ni kʉn, wu pris na, manga wingti rʉp wu na nimbʉ ndi waldʉk nʉk mel, “Tʉn ndi, nim kongun ngui ngʉngmin ni, nim ronduⱡ ei nam ndi, nguⱡnga en?” nʉtʉng.
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 — ausente —
24 Jesus respondeu:
25 — ausente —
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Wote tʉn ndi, ‘Mana wamp,’ ti ndi, nimʉn ndam, wamp mbʉ ndi, tʉn kʉn ik mura ting ei nga mundmong itmin. Ei nambuⱡ emel, Jon ei painui wu ti nʉk pilik mormin,” nʉtʉng.
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Jisas nga ik ni punt rok nʉk mel, “Tʉn pili napʉn mon,” nʉtʉng. Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim pili napʉlʉng ndam, wote na uⱡ ent kʉⱡ nga ronduⱡ ei, nam ndi, ngurum ei, enim kundʉp ni nʉnimp mon ku,” nitim.
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 “Ei kʉn, enim namba nʉk pʉnmin? Wu ti kang wu raⱡ etpa mitim. Wu ni ndi, kangʉm kang wu kumna ei kundpa, ‘Nim akup pukʉn wain pana ila kongun tʉn pi!’ nitim.
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Nitim ni, kang wu ei ndi, punt ropa nimba mel, ‘Na iti nʉtimp!’ nimba, wote moⱡpa numan wang ndupa mba itim.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 “Wote, wu ni ndi, mba kangʉm akil ni, ik tenda ei ku kundpa nitim ni, kang wu ndi, ‘Kapⱡa nʉn kongun ei itimp,’ nitim. Wote, kongun ei mba iti nʉtʉtʉm.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 Ei kun, kang wu nant ei ndi, tipam nga nitim ik ei teng ndurum?” nimba wuldʉtʉm. Wu ni kʉⱡ ndi, “Wu komun ei,” nʉtʉng. Wote Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Ku moni takis ti wu mbʉ kʉn, amp wapra rui mbʉ kʉn, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ila, kuimp tek pangina enim, akil ting.
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Ei nambuⱡ emel, Jon ndi omba, enim nombuⱡa kun kai ei, tʉpa orunga ndurum ei, enim tʉk pei mundrʉng. Wote, ku moni takis ti wu mbʉ kʉn, amp wapra rui mbʉ kʉn, Jon nitim ik ei, mondʉk pʉtʉng. Wamp kʉⱡ i etʉng uⱡ ei, enim kandrung ku. Wote, enim molk akil tek, numan ropʉl rok, Jon nitim ik ei kep, mondʉk pili napʉtʉng ku,” nitim.
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 Jisas ndi, wu pris na, manga wingti rup wu nimbʉ, kundpa nimba mel, “Ik ek ti ku, kum tek pilʉi! Ui ti kʉn, wu nuim ti, wain pana ti raⱡpa, wote paⱡa etpa rʉk ndupa, wain mong ropa ngurmba kona ti, wʉng ila kut akpa tepa, wote rup manga roⱡ ti raⱡpa, mepa oⱡa mba itim. I etpa tepa kona roⱡ tila mba pilpa, wain pana ei wu mat ndi, rʉp indeing nimba ngumba pendpa purum.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 Wote, wain rʉnging ui ei, nondpa urum ni kʉn, elim nga kindmant wu, tʉpa wain pana rʉp etʉng wu nimbʉ, morung kona ila, elim nga wain mat ranggʉk, teing nimba tʉpa mundrum.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Wain pana rʉp etʉng wu ni kʉⱡ ndi, kindmant wu ni kʉⱡ imp molk, ti tem poⱡ ndi rok, ti rok kondʉk, ti ku ndi rok etʉng.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Wote, kindmant wu mat minal i ku etpa pilpa, kelpa tʉpa nga mundrum nimbʉ, wain pana rʉp etʉng wu nimbʉ ndi, unt wu raldika kʉⱡ etʉng ni mel ku etʉng.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Wote akil tepa, elim nga kangʉm kʉnt ei tʉpa mundpa, ‘Na nga mit kang ei, kandʉk mbi nduk rui nʉring,’ nimba pitim.
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 — ausente —
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 — ausente —
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 “Ei kʉn wote, pana puⱡ wu ei, elim yant om ei kʉn, wain pana rʉp etʉng wu kʉⱡ, nambuⱡ ti etmba nda?” nitim. Nimba kʉn, Jisas ndi wuldʉtʉm.
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Wu nimbʉ ndi, “Uⱡ minʉpi etʉng wu kʉⱡ, ropa mbo nomundpa, wain pana ei tʉpa, wu kat ku rʉpʉtang nimba ngumba. Ngum wu kʉⱡ ndi, wain rupa rom ei kʉn, tʉk elim nguk ku iteing,” nimba itim.
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Jisas ndi, wu nimbʉ kundpa, nimba mel, “Buk Wingti nga ik mong ti, ya ei mel petʉm ndi, kʉmp rok kandʉrmin mon?
42 Então Jesus perguntou:
43 “Ei kʉn, akup enim ik ti kundʉp namp, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ enim kʉn petʉm ei, ekit tʉpa etʉk muⱡ pinding wamp mat ngumba.
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Wamp nam ti, runga nde pol ila mba pem ti, rangga gurpa elpa elpa mba, wote runga nde ei, omba wamp ti nga kʉng ila pem ndam, wamp ei ropa, nim nim ndupa pendʉmba,” nitim.
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 — ausente —
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 — ausente —
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.