Marcos 14

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Jura wamp kʉⱡ nga bret yis mundi namʉndʉk, wei normʉn ui ni kʉn, etpa ti rʉng normʉn ui ei nga rumbʉⱡ raⱡ pelinga, pris kʉⱡ nga wu kuimbal kʉⱡ kʉn, mi ik mbo wu na mbʉ ndi, Jisas ndangga nimbun imp moⱡʉp tʉpʉn, rop kundmin nʉk, uⱡ ⱡawa mat kurʉrʉng.
1 Ora, dali a dois dias seria a festa da Páscoa e dos {pães} Ázimos; e os sumos sacerdotes e os escribas buscavam algum meio de prender Jesus à traição para matá-lo.
2 Wote, wu mbʉ ndi, nʉk mel, “Etpa ti rʉng nuing ui ei kʉn, ropʉn kundmin ndam, wamp mbʉ ndi, tʉn kʉn tek rombulk, el rok iting!” nʉtʉng.
2 Mas não durante a festa, diziam eles, para não haver talvez algum tumulto entre o povo.
3 Jisas noi Betani ila kint pombuⱡma rʉrʉm wu Saimon nga manga ila, rʉng nomba moⱡnga, amp ti ndi, kopung ronduⱡ mura rui kai ming ti, mepa omba tʉpa ambuⱡpa, Jisas nga peng ila, oi ndupa, kopung kʉndrʉm.
3 Jesus se achava em Betânia, em casa de Simão, o leproso. Quando ele se pôs à mesa, entrou uma mulher trazendo um vaso de alabastro cheio de um perfume de nardo puro, de grande preço, e, quebrando o vaso, derramou-lho sobre a cabeça.
4 Wote, wamp mat ila morung nimbʉ ndi, amp ei nga itim uⱡ ni kandʉk, popʉⱡ kolk, en enim nʉk int yant etʉk nʉk mel, “Kopung mura rui kai ei, etpa ge ndonum ei ka?
4 Alguns, porém, ficaram indignados e disseram entre si: Por que este desperdício de bálsamo?
5 Kopung kai ei tʉpʉn mepʉn, mbun mel rarʉp ropʉn, elimina ndam, ku moni 300 kina na ei mel telmina. Wote ku ei, tʉpʉn wamp kurpa nom mat ngoⱡmina,” nʉtʉng. Wote amp ni, ik mura kit mat ngurung.
5 Poder-se-ia tê-lo vendido por mais de trezentos denários, e os dar aos pobres. E irritavam-se contra ela.
6 Ni kʉn, Jisas ndi, nimba mel, “Amp ei ndi, na nga uⱡ kai ti endnʉm ei, tangga kandʉk, kui itʉi! Nambuⱡ emel, amp ei, mbun ngonmin?
6 Mas Jesus disse-lhes: Deixai-a. Por que a molestais? Ela me fez uma boa obra.
7 Wamp kurpa mbʉ, enim kʉn, rʉk rʉk muⱡing wamp mbʉ, ki nguimp nʉkʉn pin ndam, nguin mint. Wote, na enim kʉn, ui mbila nga rʉk rʉk rʉp rop muⱡi nʉmbʉⱡmin.
7 Vós sempre tendes convosco os pobres e, quando quiserdes, podeis fazer-lhes bem; mas a mim não me tendes sempre.
8 Amp ei ndi, na nga endʉmba uⱡ ei mel, kapⱡa enim. Na nga on ei, tʉk mek puk, wamp on kona ila kopung kandʉk ʉngʉndeing ei mel, unt kopung kandnʉm.
8 Ela fez o que pode: embalsamou-me antecipadamente o corpo para a sepultura.
9 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Muⱡ uⱡ mbila, Got nga rʉnang ik kai kʉⱡ, wamp nʉk ngʉng ei kʉn, ya amp ei ndi, enim uⱡ kai ei, pendʉk timan rok nguing,” nitim.
9 Em verdade vos digo: onde quer que for pregado em todo o mundo o Evangelho, será contado para sua memória o que ela fez.
10 Wote, kitip kʉni wu 12 ni kʉⱡ nga ti, Juras Iskariyot wu ni ndi mba, Jisas rʉk moⱡpa, wu Pris kʉⱡ nga wu kuimbal nimbʉ, kundʉp nimp nimba purum.
10 Judas Iscariotes, um dos Doze, foi avistar-se com os sumos sacerdotes para lhes entregar Jesus.
11 Wu nimbʉ ndi, Juras nimba urum ik ni, pilik kai pilik, ku moni mat nguimin nʉk, nʉk mʉi rorung. Pilpa yant omba, Jisas rʉk moⱡmba ei nga nombuⱡa mam ti kʉrʉrʉm.
11 A esta notícia, eles alegraram-se e prometeram dar-lhe dinheiro. E ele buscava ocasião oportuna para o entregar.
12 Etpa Ti rʉng normʉn ui ei nga kng sipsip rok koik, bret yis mundi namʉndʉk normʉn ui ei, puⱡ mondrung ui ei kʉn, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, elim waldʉk nʉk mel, “Nim nga Etpa Ti Rʉng ei, manga nant ila tʉp kun itʉmin pamin?” nʉtʉng.
12 No primeiro dia dos Ázimos, em que se imolava a Páscoa, perguntaram-lhe os discípulos: Onde queres que preparemos a refeição da Páscoa?
13 — ausente —
13 Ele enviou dois dos seus discípulos, dizendo: Ide à cidade, e sair-vos-á ao encontro um homem, carregando um cântaro de água.
14 — ausente —
14 Segui-o e, onde ele entrar, dizei ao dono da casa: O Mestre pergunta: Onde está a sala em que devo comer a Páscoa com os meus discípulos?
15 Waldanggila, manga puⱡ wu ei ndi, enmbil manga kʉkaⱡ oⱡa orunga, etpa kai etpa tem ti, tʉpa ora ndumba, rʉng mbʉ tʉk kun etʉk, muⱡʉnggil pʉl!” nitim.
15 E ele vos mostrará uma grande sala no andar superior, mobiliada e pronta. Fazei ali os preparativos.
16 Kitip kʉni wu ni raⱡ pukʉⱡ, kona peng ou nila, Jisas nitim uⱡ nimbʉ mel, kandkʉⱡ tʉkʉⱡ, wote Etpa Ti Rʉng mbʉ, tʉp kun etʉk morunggil.
16 Partiram os discípulos para a cidade e acharam tudo como Jesus lhes havia dito, e prepararam a Páscoa.
17 Wote, kona ant ei mana puⱡnga, Jisas kʉn, elim nga kitip kʉni wu 12 kʉⱡ kʉn orung.
17 Chegando a tarde, dirigiu-se ele para lá com os Doze.
18 Rʉng nimbʉ nok moⱡina, Jisas ndi, nimba mel, “Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Enim wu kʉⱡ nga ti ndi, na ring nimba rʉk moⱡmba. Rʉk moⱡmba wu ei, na kʉn rʉng tenda ila nonumbʉⱡ,” nitim.
18 E enquanto estavam sentados à mesa e comiam, Jesus disse: Em verdade vos digo: um de vós que come comigo me há de entregar.
19 Wu nimbʉ pora, mundmong mindil tʉk, kʉⱡ kel numan pilik elpa elpa Jisas waldʉk nʉk mel, “Nim nʉn ei, na kundʉk nʉn ei?” nʉtʉng.
19 Começaram a entristecer-se e a perguntar-lhe, um após outro: Porventura sou eu?
20 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Ei enim wu 12 kʉⱡ nga wu ti, na kʉn ming tenda ila bret nu mundpa, nom wu ei ndi etmba.
20 Respondeu-lhes ele: É um dos Doze, que se serve comigo do mesmo prato.
21 Buk Wingti ei ndi, ik ti nimba mel, “Muⱡʉl Wu Kupa ei, koⱡmba nitim ei mel koⱡmba. Wote, Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉk moⱡum wu ei, mindil mam ti, nomba ei ka! Wu ei mam ndi, mi nambilnga ndam, kai elinga,” nitim.
21 O Filho do homem vai, segundo o que dele está escrito, mas ai daquele homem por quem o Filho do homem for traído! Melhor lhe seria que nunca tivesse nascido...
22 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, bret ti tʉpa, Got kʉn angge nimba, puk ropa wu ni kʉⱡ ngumba nimba mel, “Tʉk nʉi! Ei, na nga kʉng ei,” nitim.
22 Durante a refeição, Jesus tomou o pão e, depois de o benzer, partiu-o e deu-lho, dizendo: Tomai, isto é o meu corpo.
23 Wote, nu wain ming i ku etpa, Got kʉn angge nimba, wu ni kʉⱡ nguⱡnga nok, kapⱡa endʉtʉng.
23 Em seguida, tomou o cálice, deu graças e apresentou-lho, e todos dele beberam.
24 Wote Jisas ndi, kundpa nimba mel, “Ya ei, na nga mema ei, wamp minal Got kʉn, tʉpa tenda etmba ei nga, nʉndʉp oi ndont.
24 E disse-lhes: Isto é o meu sangue, o sangue da aliança, que é derramado por muitos.
25 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Na mbo wain ei, aldpa nui nʉnimp. Nandʉp moⱡʉp, mbo Got nga tʉpa mumuk rui kona ila nu wain kont ti, elpa nuimp,” nitim.
25 Em verdade vos digo: já não beberei do fruto da videira, até aquele dia em que o beberei de novo no Reino de Deus.
26 Wote, kinan kat nʉk pendʉk, pena ok, noi Olip komnga ila ping pilik purung.
26 Terminado o canto dos Salmos, saíram para o monte das Oliveiras.
27 Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Got nga ik mong ti, unt pai nok rok pendʉtʉn ei ndi, nimba mel,
27 E Jesus disse-lhes: Vós todos vos escandalizareis, pois está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas serão dispersas {Zac 13,7}.
28 Wote, na ⱡoporop oⱡa munt ei kʉn, enim wʉl Galili orunga pi nʉpi, na kuimp tep mbi,” nitim.
28 Mas depois que eu ressurgir, eu vos precederei na Galiléia.
29 Pita ndi, punt ropa nimba mel, “Wu wei mbʉ ndi, nim wak rok pung ndam, na ndi, nim wak rui nʉrimp mon!” nitim.
29 Entretanto, Pedro lhe respondeu: Ainda que todos se escandalizem de ti, eu, porém, nunca!
30 Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Nim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Akup rumbuldi, kʉi kulda ropa raⱡ indi nʉndi, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indʉn,” nitim.
30 Jesus disse-lhe: Em verdade te digo: hoje, nesta mesma noite, antes que o galo cante duas vezes, três vezes me terás negado.
31 Pita ndi, ik pilkʉⱡ ngumba, nimba mel, “Na ndi, nim pili napʉt ni nʉnimp mon! Nim kʉn ei mel, na kuⱡimp!” nitim. Wote kitip kʉni wu kat ndi, i ku etʉk nʉtʉng.
31 Mas Pedro repetia com maior ardor: Ainda que seja preciso morrer contigo, não te renegarei.E todos disseram o mesmo.
32 Wote puk, Getsemani ni kona tila puk kʉn, Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na atinga ruimp punt ei kʉn, enim ya ila muⱡʉi!” nitim.
32 Foram em seguida para o lugar chamado Getsêmani, e Jesus disse a seus discípulos: Sentai-vos aqui, enquanto vou orar.
33 I nimba, Pita, Jeims, Jon, nga tʉpa melinga, elim kʉn purung. Ni kʉn, elim nga numan orunga mbun mam ti, elim kʉn urum.
33 Levou consigo Pedro, Tiago e João; e começou a ter pavor e a angustiar-se.
34 Wu raldika orunga ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na kuⱡimp ei nga, na nga mundmong orunga mindil etpa, na tʉpa mana ndumba enim. Ei nga, enim ya kona ila nokundʉk, mong tʉk muⱡʉi!” nitim.
34 Disse-lhes: A minha alma está numa tristeza mortal; ficai aqui e vigiai.
35 Wu ni kʉⱡ muⱡeing nimba mondpa, onunga kot merʉng mba, mʉi ila rumʉⱡi pepa, mindil nga ui ei omba, keri mba mel pem ndam, omba keri pangga nimba, atinga rʉrʉm.
35 Adiantando-se alguns passos, prostrou-se com a face por terra e orava que, se fosse possível, passasse dele aquela hora.
36 Wote, atinga rʉrʉm, nimba mel, “Wuta! Na nga Wuta ye! Nim uⱡ mbʉ kapⱡa etʉn wu ei ndi, ya uⱡ mbun na kʉn onum mbʉ omba, keri pangga ni. Wote, na nga numan pint ei mel mon! Nim nga numan pin uⱡ ei mel iti!” nitim. Nimba kʉn, atinga rʉrʉm.
36 Aba! {Pai!}, suplicava ele. Tudo te é possível; afasta de mim este cálice! Contudo, não se faça o que eu quero, senão o que tu queres.
37 Atinga ropa pendpa, yant omba kʉndrʉm mel, kitip kʉni wu raldika ni kʉⱡ, ur petʉng. Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Saimon ye! Nim ur petʉm ei ka! Ant mong tenda tila nim kapⱡa rʉt nʉkʉn, oⱡa muⱡʉn muna mon?” nitim.
37 Em seguida, foi ter com seus discípulos e achou-os dormindo. Disse a Pedro: Simão, dormes? Não pudeste vigiar uma hora!
38 “Enim ur pi napʉk, atinga rok mint muⱡangina, Seitan ndi, enim oⱡa tʉpa kʉni nʉkʉnangga! Muⱡnga ei ndi, atinga ramp ka nimba pʉnʉm, wote kʉng kʉⱡ ndi enʉmp monum,” nitim.
38 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação. Pois o espírito está pronto, mas a carne é fraca.
39 Nimba pendpa, int mba, unt atinga ropa ik nitim ik kʉⱡ, ku rʉrʉm.
39 Afastou-se outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Wote, yant omba wu ni kʉⱡ, ur ku petʉng ila kundrum. Ur pili pʉla, rʉt nʉk oⱡa molk, elim kundʉk ning ik mbʉ pilik rundrung.
40 Voltando, achou-os de novo dormindo, porque seus olhos estavam pesados; e não sabiam o que lhe responder.
41 Ama wote, int mba atinga ropa, raldika endpa yant omba, wu ni kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim muⱡ tʉk ur ku pek mormʉn ei? Enim ur penmʉn, ei manda. Akup Muⱡʉl Wu Kupa ei tʉpa, wamp uⱡ kit etmin mbʉ nga ki pol ila tendʉmba, ui ei onum ei kanmʉn ye!
41 Voltando pela terceira vez, disse-lhes: Dormi e descansai. Basta! Veio a hora! O Filho do homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores.
42 Oⱡa muⱡʉiya pamin! Kʉnʉiya! Na rʉk moⱡum wu ni, ya onum!” nitim.
42 Levantai-vos e vamos! Aproxima-se o que me há de entregar.
43 Jisas ik nimba moⱡnga, kitip kʉni wu 12 kʉⱡ nga, Juras nʉtmʉn wu ni ndi, wu el kum kat, wu pris kuimbal na, mi ik mbo wu na, manga wingti rʉp wu na mbʉ ndi, tʉk mundrʉng ila mepa urum. Wu el kum orung nimbʉ, koiya na, tʉmbʉⱡ na mat mek orung.
43 Ainda falava, quando chegou Judas Iscariotes, um dos Doze, e com ele um bando armado de espadas e cacetes, enviado pelos sumos sacerdotes, escribas e anciãos.
44 Ei kʉn, rʉk murum wu ni ndi, wu el kum orunga nimbʉ nimba ndoimp rondpa nimba mel, “Na ndi, rʉk mbo keta nu rop nʉnt wu ei, kan ngʉk, rʉp ronduⱡ etʉk, mek pʉi!” nitim.
44 Ora, o traidor tinha-lhes dado o seguinte sinal: Aquele a quem eu beijar é ele. Prendei-o e levai-o com cuidado.
45 Ni kʉn, Juras ndi, Jisas murum kona nila kun rʉk mba, “Ik mbo wu ye!” nimba, keta nu ropa nurum.
45 Assim que ele se aproximou de Jesus, disse: Rabi!, e o beijou.
46 Nʉk pendʉtʉng ni mel, tʉngʉnda rʉk ok, Jisas tʉk imp molk kan ngurung.
46 Lançaram-lhe as mãos e o prenderam.
47 Ni kʉn, kitip kʉni wu wʉng orunga murum ni ndi, koiya ou ti, kʉp ropa pendʉtʉm ni, kuⱡimp ropa ekit tʉpa, wu Pris kuimbal ei nga kindmant wu ni nga, kum omung ei, ropa puⱡa rʉrʉm.
47 Um dos circunstantes tirou da espada, feriu o servo do sumo sacerdote e decepou-lhe a orelha.
48 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Na punt mong wu ti, nʉk pilik enim tʉmbʉⱡ na, koiya na mel mbʉ, mek ok, na kan nguing onmʉn ei?
48 Mas Jesus tomou a palavra e disse-lhes: Como a um bandido, saístes com espadas e cacetes para prender-me!
49 Na ui mbila rʉk rʉk enim kʉn moⱡʉp, manga wingti mbila, Got nga ik ei mbo endʉp it ei kʉn, na tʉk kan ngui nganggʉrʉng ni? Wote, ya enmin uⱡ ei ndi, Got nga ik mong ti, Buk Wingti ila nimba pinditim ik ei omba, kupa enim,” nitim.
49 Entretanto, todos os dias estava convosco, ensinando no templo, e não me prendestes. Mas isso acontece para que se cumpram as Escrituras.
50 Wote ei kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, Jisas mondʉk kelik nung nʉk purung.
50 Então todos o abandonaram e fugiram.
51 — ausente —
51 Seguia-o um jovem coberto somente de um pano de linho; e prenderam-no.
52 — ausente —
52 Mas, lançando ele de si o pano de linho, escapou-lhes despido.
53 Wote, Jisas tʉk mek puk, wu Pris kuimbal ei nga mang kona ila wu pris kuimbal kʉⱡ kʉn, manga wingti rʉp wu kʉⱡ kʉn, mi ik mbo wu kʉⱡ kʉn, tʉk mou rok morung, kona nila purung.
53 Conduziram Jesus à casa do sumo sacerdote, onde se reuniram todos os sacerdotes, escribas e anciãos.
54 Pita ni, Jisas mek purung ni mel, akil tepa mba, wu pris peng mumuk ni nga mang keta ila, el wu nimbʉ, pena ndip kalk morung nimbʉ kʉn, mba kup etpa, ndip pilpa murum.
54 Pedro o foi seguindo de longe até dentro do pátio. Sentou-se junto do fogo com os servos e aquecia-se.
55 Wu pris kuimbal mbʉ kʉn, Jura nga wu nuim nimbʉ kʉn, Jisas namba ik tila nʉmp oⱡa ndupʉn, tepʉn rop kundmin nʉk pʉⱡ ti, kurʉrʉng ei, pʉⱡ mat kandʉk ti natʉtʉng.
55 Os sumos sacerdotes e todo o conselho buscavam algum testemunho contra Jesus, para o condenar à morte, mas não o achavam.
56 Wote, wu kat ndi, ik kol rok, Jisas ik mat nilinga, pitmin ku nʉtʉng. Wote, wu mbʉ nga ik nʉtʉng kʉⱡ omba, tenda pi nʉpʉrʉm.
56 Muitos diziam falsos testemunhos contra ele, mas seus depoimentos não concordavam.
57 — ausente —
57 Levantaram-se, então, alguns e deram esse falso testemunho contra ele:
58 — ausente —
58 Ouvimo-lo dizer: Eu destruirei este templo, feito por mãos de homens, e em três dias edificarei outro, que não será feito por mãos de homens.
59 Ik i nʉtʉng ik mbʉ ndi, kupa iti nʉtʉtʉm.
59 Mas nem neste ponto eram coerentes os seus testemunhos.
60 Wote, wu Pris peng mumuk ni ndi, rʉk ila anggilpa, Jisas ni waldpa nimba mel, “Nim kʉn kol rok, ik ndo ngʉk nʉnmʉn ei nga, nʉkʉn int nduin ik ti kep, pilik rundʉn ei?” nitim.
60 O sumo sacerdote levantou-se no meio da assembléia e perguntou a Jesus: Não respondes nada? O que é isto que dizem contra ti?
61 Wu ei ndi, nitim ik ni, Jisas ndi, pilpa kui itim. Wote, wu Pris peng mumuk ni ndi, aldpa waldpa nimba mel, “Nim Kraist, nim Got wamp memp pendʉtʉm wu ei nga kangʉm ei?” nitim.
61 Mas Jesus se calava e nada respondia. O sumo sacerdote tornou a perguntar-lhe: És tu o Cristo, o Filho de Deus bendito?
62 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Int nʉn wu ei, na waⱡʉm ei ka!” nitim. “Na Muⱡʉl Wu Kupa ei, enim pora kandʉk muⱡangina, Got ronduⱡ tepa mul wu ei nga ki mbo orunga moⱡʉp, muⱡ kona kopa pol ila, yant wamba kʉning ei ka!” nitim.
62 Jesus respondeu: Eu o sou. E vereis o Filho do Homem sentado à direita do poder de Deus, vindo sobre as nuvens do céu.
63 Wote, wu pris kuimbal ni ndi, elim nga wal pʉki ni kʉⱡ ambuⱡpa ondpa, waldpa nimba mel, “Namba ik ti nga kombuⱡpʉn kandpʉn nimin?” nitim.
63 O sumo sacerdote rasgou então as suas vestes. Para que desejamos ainda testemunhas?!, exclamou ele.
64 “Elim meka ropa kelpa, ik kit nʉnʉm pʉnmin ei kʉn, enim ndi, namba nʉk pʉnmin?” nitim. Jisas kuⱡangga nʉtʉng ik ei, wu ama ou ndupa mel ndi nʉtʉng. Ei nga, wu ei uⱡ kit etʉm ei nga kuⱡangga nʉtʉng.
64 Ouvistes a blasfêmia! Que vos parece? E unanimemente o julgaram merecedor da morte.
65 Wu mat ndi, Jisas rumin nʉk wu mat ndi, elim nga kuimp keta ila ol rok, muⱡ ping ti ndi, mong raⱡ ila kan rok, ki kom ndi rok, nʉk mel, “Painui wu ye! Nim ki kom ndi ronum ei, wu nam ndi ronum?” nʉtʉng. Wote, el wu mat ila morung ni kʉⱡ ndi, Jisas i ku etʉk, ambulk int tʉk ki raka ndi rorung.
65 Alguns começaram a cuspir nele, a tapar-lhe o rosto, a dar-lhe socos e a dizer-lhe: Adivinha! Os servos igualmente davam-lhe bofetadas.
66 — ausente —
66 Estando Pedro embaixo, no pátio, veio uma das criadas do sumo sacerdote.
67 — ausente —
67 Ela fixou os olhos em Pedro, que se aquecia, e disse: Também tu estavas com Jesus de Nazaré.
68 Wote Pita ndi, ik ni, punt ropa nimba mel, “Nim ik nant ei nga nʉn ei, na pilip kun iti natʉnt ei ka!” nitim. Nimba kʉn, manga tip orunga mbi nimba elinga, kʉi kulda rʉrʉm.
68 Ele negou: Não sei, nem compreendo o que dizes. E saiu para a entrada do pátio; e o galo cantou.
69 Kongun ambuⱡa wendʉp ni ndi, Pita mba murum kona nila aldpa kandpa nimba mel, “Ya wu ei, wu nimbʉ nga wu ti,” nimba, wamp ndip pilik morung wamp nimbʉ, kundpa nitim.
69 A criada, que o vira, começou a dizer aos circunstantes: Este faz parte do grupo deles.
70 Ni kʉn, Pita ndi, elim mon ku nitim. Wote onunga kot moⱡina, wamp morung nimbʉ nga mat ndi, Pita kundʉk nʉk mel, “Nim wu kʉⱡ nga ti nʉmp kanmin ei ka! Nambuⱡ emel, nim Galili kona ila wu ei ku! Wote, wu Jisas ei, Galili kona ila wu ei ku,” nʉtʉng.
70 Mas Pedro negou outra vez. Pouco depois, os que ali estavam diziam de novo a Pedro: Certamente tu és daqueles, pois és galileu.
71 Wote elim ndi, mon nimba ronduⱡ mundpa, mi tepa nimba mel, “Enim ndi, na kʉn rup rokʉⱡ morunggil ninmʉn ei pilik kun iti natʉk nimin ei ka! Na kep nʉnt ndam, na Got ndi, mbun ngangga,” nitim.
71 Então ele começou a praguejar e a jurar: Não conheço esse homem de quem falais.
72 I nilinga, kʉi kulda ropa raⱡ inditim. Ei kʉn, Pita ndi, Jisas nga ik elim kʉn nitim ni, tʉpa mindʉtʉm. “Kʉi kulda ropa raⱡ indi nʉndi kʉn, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn kʉⱡ, rondkʉn raldika indin,” nitim. Ik ni tʉpa mendpa kʉn, ka kʉk nimba itim.
72 E imediatamente cantou o galo pela segunda vez. Pedro lembrou-se da palavra que Jesus lhe havia dito: Antes que o galo cante duas vezes, três vezes me negarás. E, lembrando-se disso, rompeu em soluços.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.