Marcos 14
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH
1 Jura wamp kʉⱡ nga bret yis mundi namʉndʉk, wei normʉn ui ni kʉn, etpa ti rʉng normʉn ui ei nga rumbʉⱡ raⱡ pelinga, pris kʉⱡ nga wu kuimbal kʉⱡ kʉn, mi ik mbo wu na mbʉ ndi, Jisas ndangga nimbun imp moⱡʉp tʉpʉn, rop kundmin nʉk, uⱡ ⱡawa mat kurʉrʉng.
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Wote, wu mbʉ ndi, nʉk mel, “Etpa ti rʉng nuing ui ei kʉn, ropʉn kundmin ndam, wamp mbʉ ndi, tʉn kʉn tek rombulk, el rok iting!” nʉtʉng.
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Jisas noi Betani ila kint pombuⱡma rʉrʉm wu Saimon nga manga ila, rʉng nomba moⱡnga, amp ti ndi, kopung ronduⱡ mura rui kai ming ti, mepa omba tʉpa ambuⱡpa, Jisas nga peng ila, oi ndupa, kopung kʉndrʉm.
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Wote, wamp mat ila morung nimbʉ ndi, amp ei nga itim uⱡ ni kandʉk, popʉⱡ kolk, en enim nʉk int yant etʉk nʉk mel, “Kopung mura rui kai ei, etpa ge ndonum ei ka?
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Kopung kai ei tʉpʉn mepʉn, mbun mel rarʉp ropʉn, elimina ndam, ku moni 300 kina na ei mel telmina. Wote ku ei, tʉpʉn wamp kurpa nom mat ngoⱡmina,” nʉtʉng. Wote amp ni, ik mura kit mat ngurung.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Ni kʉn, Jisas ndi, nimba mel, “Amp ei ndi, na nga uⱡ kai ti endnʉm ei, tangga kandʉk, kui itʉi! Nambuⱡ emel, amp ei, mbun ngonmin?
6 mas Jesus disse:
7 Wamp kurpa mbʉ, enim kʉn, rʉk rʉk muⱡing wamp mbʉ, ki nguimp nʉkʉn pin ndam, nguin mint. Wote, na enim kʉn, ui mbila nga rʉk rʉk rʉp rop muⱡi nʉmbʉⱡmin.
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Amp ei ndi, na nga endʉmba uⱡ ei mel, kapⱡa enim. Na nga on ei, tʉk mek puk, wamp on kona ila kopung kandʉk ʉngʉndeing ei mel, unt kopung kandnʉm.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Muⱡ uⱡ mbila, Got nga rʉnang ik kai kʉⱡ, wamp nʉk ngʉng ei kʉn, ya amp ei ndi, enim uⱡ kai ei, pendʉk timan rok nguing,” nitim.
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Wote, kitip kʉni wu 12 ni kʉⱡ nga ti, Juras Iskariyot wu ni ndi mba, Jisas rʉk moⱡpa, wu Pris kʉⱡ nga wu kuimbal nimbʉ, kundʉp nimp nimba purum.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Wu nimbʉ ndi, Juras nimba urum ik ni, pilik kai pilik, ku moni mat nguimin nʉk, nʉk mʉi rorung. Pilpa yant omba, Jisas rʉk moⱡmba ei nga nombuⱡa mam ti kʉrʉrʉm.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Etpa Ti rʉng normʉn ui ei nga kng sipsip rok koik, bret yis mundi namʉndʉk normʉn ui ei, puⱡ mondrung ui ei kʉn, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, elim waldʉk nʉk mel, “Nim nga Etpa Ti Rʉng ei, manga nant ila tʉp kun itʉmin pamin?” nʉtʉng.
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 — ausente —
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 — ausente —
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Waldanggila, manga puⱡ wu ei ndi, enmbil manga kʉkaⱡ oⱡa orunga, etpa kai etpa tem ti, tʉpa ora ndumba, rʉng mbʉ tʉk kun etʉk, muⱡʉnggil pʉl!” nitim.
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Kitip kʉni wu ni raⱡ pukʉⱡ, kona peng ou nila, Jisas nitim uⱡ nimbʉ mel, kandkʉⱡ tʉkʉⱡ, wote Etpa Ti Rʉng mbʉ, tʉp kun etʉk morunggil.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 Wote, kona ant ei mana puⱡnga, Jisas kʉn, elim nga kitip kʉni wu 12 kʉⱡ kʉn orung.
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 Rʉng nimbʉ nok moⱡina, Jisas ndi, nimba mel, “Enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Enim wu kʉⱡ nga ti ndi, na ring nimba rʉk moⱡmba. Rʉk moⱡmba wu ei, na kʉn rʉng tenda ila nonumbʉⱡ,” nitim.
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Wu nimbʉ pora, mundmong mindil tʉk, kʉⱡ kel numan pilik elpa elpa Jisas waldʉk nʉk mel, “Nim nʉn ei, na kundʉk nʉn ei?” nʉtʉng.
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Ei enim wu 12 kʉⱡ nga wu ti, na kʉn ming tenda ila bret nu mundpa, nom wu ei ndi etmba.
20 Jesus respondeu:
21 Buk Wingti ei ndi, ik ti nimba mel, “Muⱡʉl Wu Kupa ei, koⱡmba nitim ei mel koⱡmba. Wote, Muⱡʉl Wu Kupa ei, rʉk moⱡum wu ei, mindil mam ti, nomba ei ka! Wu ei mam ndi, mi nambilnga ndam, kai elinga,” nitim.
21 Pois o
22 Rʉng nok moⱡina, Jisas ndi, bret ti tʉpa, Got kʉn angge nimba, puk ropa wu ni kʉⱡ ngumba nimba mel, “Tʉk nʉi! Ei, na nga kʉng ei,” nitim.
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Wote, nu wain ming i ku etpa, Got kʉn angge nimba, wu ni kʉⱡ nguⱡnga nok, kapⱡa endʉtʉng.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Wote Jisas ndi, kundpa nimba mel, “Ya ei, na nga mema ei, wamp minal Got kʉn, tʉpa tenda etmba ei nga, nʉndʉp oi ndont.
24 Então Jesus disse:
25 Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Na mbo wain ei, aldpa nui nʉnimp. Nandʉp moⱡʉp, mbo Got nga tʉpa mumuk rui kona ila nu wain kont ti, elpa nuimp,” nitim.
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Wote, kinan kat nʉk pendʉk, pena ok, noi Olip komnga ila ping pilik purung.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Jisas ndi, wu kʉⱡ kundpa nimba mel, “Got nga ik mong ti, unt pai nok rok pendʉtʉn ei ndi, nimba mel,
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Wote, na ⱡoporop oⱡa munt ei kʉn, enim wʉl Galili orunga pi nʉpi, na kuimp tep mbi,” nitim.
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Pita ndi, punt ropa nimba mel, “Wu wei mbʉ ndi, nim wak rok pung ndam, na ndi, nim wak rui nʉrimp mon!” nitim.
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Nim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Akup rumbuldi, kʉi kulda ropa raⱡ indi nʉndi, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indʉn,” nitim.
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Pita ndi, ik pilkʉⱡ ngumba, nimba mel, “Na ndi, nim pili napʉt ni nʉnimp mon! Nim kʉn ei mel, na kuⱡimp!” nitim. Wote kitip kʉni wu kat ndi, i ku etʉk nʉtʉng.
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Wote puk, Getsemani ni kona tila puk kʉn, Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na atinga ruimp punt ei kʉn, enim ya ila muⱡʉi!” nitim.
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 I nimba, Pita, Jeims, Jon, nga tʉpa melinga, elim kʉn purung. Ni kʉn, elim nga numan orunga mbun mam ti, elim kʉn urum.
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 Wu raldika orunga ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na kuⱡimp ei nga, na nga mundmong orunga mindil etpa, na tʉpa mana ndumba enim. Ei nga, enim ya kona ila nokundʉk, mong tʉk muⱡʉi!” nitim.
34 e disse a eles:
35 Wu ni kʉⱡ muⱡeing nimba mondpa, onunga kot merʉng mba, mʉi ila rumʉⱡi pepa, mindil nga ui ei omba, keri mba mel pem ndam, omba keri pangga nimba, atinga rʉrʉm.
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 Wote, atinga rʉrʉm, nimba mel, “Wuta! Na nga Wuta ye! Nim uⱡ mbʉ kapⱡa etʉn wu ei ndi, ya uⱡ mbun na kʉn onum mbʉ omba, keri pangga ni. Wote, na nga numan pint ei mel mon! Nim nga numan pin uⱡ ei mel iti!” nitim. Nimba kʉn, atinga rʉrʉm.
36 Ele orava assim:
37 Atinga ropa pendpa, yant omba kʉndrʉm mel, kitip kʉni wu raldika ni kʉⱡ, ur petʉng. Jisas ndi, Pita kundpa nimba mel, “Saimon ye! Nim ur petʉm ei ka! Ant mong tenda tila nim kapⱡa rʉt nʉkʉn, oⱡa muⱡʉn muna mon?” nitim.
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 “Enim ur pi napʉk, atinga rok mint muⱡangina, Seitan ndi, enim oⱡa tʉpa kʉni nʉkʉnangga! Muⱡnga ei ndi, atinga ramp ka nimba pʉnʉm, wote kʉng kʉⱡ ndi enʉmp monum,” nitim.
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Nimba pendpa, int mba, unt atinga ropa ik nitim ik kʉⱡ, ku rʉrʉm.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Wote, yant omba wu ni kʉⱡ, ur ku petʉng ila kundrum. Ur pili pʉla, rʉt nʉk oⱡa molk, elim kundʉk ning ik mbʉ pilik rundrung.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Ama wote, int mba atinga ropa, raldika endpa yant omba, wu ni kʉⱡ kundpa nimba mel, “Enim muⱡ tʉk ur ku pek mormʉn ei? Enim ur penmʉn, ei manda. Akup Muⱡʉl Wu Kupa ei tʉpa, wamp uⱡ kit etmin mbʉ nga ki pol ila tendʉmba, ui ei onum ei kanmʉn ye!
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Oⱡa muⱡʉiya pamin! Kʉnʉiya! Na rʉk moⱡum wu ni, ya onum!” nitim.
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Jisas ik nimba moⱡnga, kitip kʉni wu 12 kʉⱡ nga, Juras nʉtmʉn wu ni ndi, wu el kum kat, wu pris kuimbal na, mi ik mbo wu na, manga wingti rʉp wu na mbʉ ndi, tʉk mundrʉng ila mepa urum. Wu el kum orung nimbʉ, koiya na, tʉmbʉⱡ na mat mek orung.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Ei kʉn, rʉk murum wu ni ndi, wu el kum orunga nimbʉ nimba ndoimp rondpa nimba mel, “Na ndi, rʉk mbo keta nu rop nʉnt wu ei, kan ngʉk, rʉp ronduⱡ etʉk, mek pʉi!” nitim.
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Ni kʉn, Juras ndi, Jisas murum kona nila kun rʉk mba, “Ik mbo wu ye!” nimba, keta nu ropa nurum.
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Nʉk pendʉtʉng ni mel, tʉngʉnda rʉk ok, Jisas tʉk imp molk kan ngurung.
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 Ni kʉn, kitip kʉni wu wʉng orunga murum ni ndi, koiya ou ti, kʉp ropa pendʉtʉm ni, kuⱡimp ropa ekit tʉpa, wu Pris kuimbal ei nga kindmant wu ni nga, kum omung ei, ropa puⱡa rʉrʉm.
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Na punt mong wu ti, nʉk pilik enim tʉmbʉⱡ na, koiya na mel mbʉ, mek ok, na kan nguing onmʉn ei?
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 Na ui mbila rʉk rʉk enim kʉn moⱡʉp, manga wingti mbila, Got nga ik ei mbo endʉp it ei kʉn, na tʉk kan ngui nganggʉrʉng ni? Wote, ya enmin uⱡ ei ndi, Got nga ik mong ti, Buk Wingti ila nimba pinditim ik ei omba, kupa enim,” nitim.
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Wote ei kʉn, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, Jisas mondʉk kelik nung nʉk purung.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 — ausente —
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 — ausente —
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Wote, Jisas tʉk mek puk, wu Pris kuimbal ei nga mang kona ila wu pris kuimbal kʉⱡ kʉn, manga wingti rʉp wu kʉⱡ kʉn, mi ik mbo wu kʉⱡ kʉn, tʉk mou rok morung, kona nila purung.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Pita ni, Jisas mek purung ni mel, akil tepa mba, wu pris peng mumuk ni nga mang keta ila, el wu nimbʉ, pena ndip kalk morung nimbʉ kʉn, mba kup etpa, ndip pilpa murum.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Wu pris kuimbal mbʉ kʉn, Jura nga wu nuim nimbʉ kʉn, Jisas namba ik tila nʉmp oⱡa ndupʉn, tepʉn rop kundmin nʉk pʉⱡ ti, kurʉrʉng ei, pʉⱡ mat kandʉk ti natʉtʉng.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Wote, wu kat ndi, ik kol rok, Jisas ik mat nilinga, pitmin ku nʉtʉng. Wote, wu mbʉ nga ik nʉtʉng kʉⱡ omba, tenda pi nʉpʉrʉm.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 — ausente —
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 — ausente —
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Ik i nʉtʉng ik mbʉ ndi, kupa iti nʉtʉtʉm.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Wote, wu Pris peng mumuk ni ndi, rʉk ila anggilpa, Jisas ni waldpa nimba mel, “Nim kʉn kol rok, ik ndo ngʉk nʉnmʉn ei nga, nʉkʉn int nduin ik ti kep, pilik rundʉn ei?” nitim.
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Wu ei ndi, nitim ik ni, Jisas ndi, pilpa kui itim. Wote, wu Pris peng mumuk ni ndi, aldpa waldpa nimba mel, “Nim Kraist, nim Got wamp memp pendʉtʉm wu ei nga kangʉm ei?” nitim.
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Int nʉn wu ei, na waⱡʉm ei ka!” nitim. “Na Muⱡʉl Wu Kupa ei, enim pora kandʉk muⱡangina, Got ronduⱡ tepa mul wu ei nga ki mbo orunga moⱡʉp, muⱡ kona kopa pol ila, yant wamba kʉning ei ka!” nitim.
62 Jesus respondeu:
63 Wote, wu pris kuimbal ni ndi, elim nga wal pʉki ni kʉⱡ ambuⱡpa ondpa, waldpa nimba mel, “Namba ik ti nga kombuⱡpʉn kandpʉn nimin?” nitim.
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 “Elim meka ropa kelpa, ik kit nʉnʉm pʉnmin ei kʉn, enim ndi, namba nʉk pʉnmin?” nitim. Jisas kuⱡangga nʉtʉng ik ei, wu ama ou ndupa mel ndi nʉtʉng. Ei nga, wu ei uⱡ kit etʉm ei nga kuⱡangga nʉtʉng.
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Wu mat ndi, Jisas rumin nʉk wu mat ndi, elim nga kuimp keta ila ol rok, muⱡ ping ti ndi, mong raⱡ ila kan rok, ki kom ndi rok, nʉk mel, “Painui wu ye! Nim ki kom ndi ronum ei, wu nam ndi ronum?” nʉtʉng. Wote, el wu mat ila morung ni kʉⱡ ndi, Jisas i ku etʉk, ambulk int tʉk ki raka ndi rorung.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 — ausente —
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 — ausente —
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Wote Pita ndi, ik ni, punt ropa nimba mel, “Nim ik nant ei nga nʉn ei, na pilip kun iti natʉnt ei ka!” nitim. Nimba kʉn, manga tip orunga mbi nimba elinga, kʉi kulda rʉrʉm.
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Kongun ambuⱡa wendʉp ni ndi, Pita mba murum kona nila aldpa kandpa nimba mel, “Ya wu ei, wu nimbʉ nga wu ti,” nimba, wamp ndip pilik morung wamp nimbʉ, kundpa nitim.
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Ni kʉn, Pita ndi, elim mon ku nitim. Wote onunga kot moⱡina, wamp morung nimbʉ nga mat ndi, Pita kundʉk nʉk mel, “Nim wu kʉⱡ nga ti nʉmp kanmin ei ka! Nambuⱡ emel, nim Galili kona ila wu ei ku! Wote, wu Jisas ei, Galili kona ila wu ei ku,” nʉtʉng.
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 Wote elim ndi, mon nimba ronduⱡ mundpa, mi tepa nimba mel, “Enim ndi, na kʉn rup rokʉⱡ morunggil ninmʉn ei pilik kun iti natʉk nimin ei ka! Na kep nʉnt ndam, na Got ndi, mbun ngangga,” nitim.
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 I nilinga, kʉi kulda ropa raⱡ inditim. Ei kʉn, Pita ndi, Jisas nga ik elim kʉn nitim ni, tʉpa mindʉtʉm. “Kʉi kulda ropa raⱡ indi nʉndi kʉn, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn kʉⱡ, rondkʉn raldika indin,” nitim. Ik ni tʉpa mendpa kʉn, ka kʉk nimba itim.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.