Marcos 12

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Wote ei kʉn, Jisas ik ek ropa nimba mel, “Wu ti ndi, wain pana ti raⱡpa, paⱡa etpa, wain kʉiya romba ei nga kut tʉpa tepa, wote rʉp iting manga ti rukrʉm. Rakpa mondpa, wu ni, elim kona roⱡ tila manga tʉma mba etpa, wu mat ndi, kona ei rʉp indeing nimba ngumba purum.
1 E começou a falar-lhes em parábolas. Um homem plantou uma vinha, cercou-a com uma sebe, cavou nela um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se daquela terra.
2 Wote, wain poⱡ roⱡnga ranggʉrmin ui ei urum kʉn, wu ni ndi, elim nga kindmant wu ti tʉpa mundpa, wain pana rʉp etmin wu mbʉ ndi, wain elim nga mel, mat ranggʉk ngeing pi nitim.
2 A seu tempo enviou aos vinhateiros um servo, para receber deles uma parte do produto da vinha.
3 Kindmant wu ni, purum mel, kongun rʉp etʉng wu nimbʉ ndi, tʉmbʉⱡ ndi rok, ki wai wai mundʉⱡina, yant urum.
3 Ora, eles prenderam-no, feriram-no e reenviaram-no de mãos vazias.
4 Wote, kindmant wu ti, ku tʉpa mundrum ni, i ku etʉk, pana rʉp wu mbʉ, ndi rok peng ei, rok nduk etʉk, pipil kunduⱡngina, yant urum.
4 Enviou-lhes de novo outro servo; também este feriram na cabeça e o cobriram de afrontas.
5 Wote, aldpa kindmant wu ti, tʉpa mundrum ni, rok kondrung. Wote, wu minal akil tepa tʉpa mundrum nimbʉ, i ku etʉk, tʉmbʉⱡ ndi rok, mat rok kondʉk etʉng.
5 O senhor enviou-lhes ainda um terceiro, mas o mataram. E enviou outros mais, dos quais feriram uns e mataram outros.
6 Wote, ama akil tepa, elim nga kangʉm tenda aⱡʉm numan ngurum ni, tʉpa wain pana rʉp etʉng wu nimbʉ kʉn, tʉpa mundʉmba etpa, ‘Na nga met kang tenda ei, tʉk ou nduing pʉnt ei ka!’ nimba tʉpa mundrum.
6 Restava-lhe ainda seu filho único, a quem muito amava. Enviou-o também por último a ir ter com eles, dizendo: Terão respeito a meu filho!...
7 Wote, wain rʉp etʉng wu nimbʉ ndi, en enim nʉk int yant etʉk nʉk mel, ‘Ya onum kang wu ei, kongun kona puⱡ wu ei nga kangʉm ei, wu onum ei, rop kondpʉn kʉn, kona ei, tʉn ndun puⱡ puⱡ raⱡʉp tʉmʉn!’ nʉtʉng.
7 Os vinhateiros, porém, disseram uns aos outros: Este é o herdeiro! Vinde, matemo-lo e será nossa a herança!
8 I nʉk, wu ni imp molk, rok kondʉk, on ni wain pana ʉldʉ ila, rok ekit ndurʉng.
8 Agarrando-o, mataram-no e lançaram-no fora da vinha.
9 “Ei kʉn, wain pana puⱡ wu ei, yant omba, nambuⱡ uⱡ ti etmba?” nimba, Jisas ndi wuldʉtʉm. “Wu ei ndi, yant omba, wain pana rʉp wu mbʉ, ropa kondpa, wain pana mbʉ, oi ropa rʉp wu elpa mat ku tʉpa ngumba.
9 Que fará, pois, o senhor da vinha? Virá e exterminará os vinhateiros e dará a vinha a outro.
10 Enim Got nga ik mong ti, ei mel petʉm ni, kʉmp rok kandʉrmin muna mon?
10 Nunca lestes estas palavras da Escritura: A pedra que os construtores rejeitaram veio a tornar-se pedra angular.
11 Oⱡa nuim ei ndi, uⱡ ei mel elinga, uⱡ ronduⱡ rʉpndi mat nimp kandʉrmʉn!’” nʉtʉm.
11 Isto é obra do Senhor, e ela é admirável aos nossos olhos {Sal 117,22s}?
12 Jura rʉp wu nimbʉ ndi, Jisas tʉp imp muⱡmin nʉk etʉng. Ei nambuⱡ emel, wu kʉⱡ pʉtʉng ei, ik ek rurum. Ei nga, en enim nga nindpa rʉrʉm. Ei nga, pilik popʉⱡ kulk, tʉp imp muⱡmin nʉk etʉng. Ei wote, wamp minal morung ei nga mundmong etʉk, Jisas kandʉk kui elingina purum.
12 Procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque tinham entendido que a respeito deles dissera esta parábola. E deixando-o, retiraram-se.
13 Wote, Perisi wu mat kʉn, Erot nga rʉⱡaip ila wu mat kʉn, tʉk mundʉk polk Jisas waldʉk ik mat neing, ‘Pʉi,’ nʉtʉng.
13 Enviaram-lhe alguns fariseus e herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Wote wu nimbʉ, Jisas murum kona nila ok, nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Tʉn pitmin ei, nim ik kupa mbʉ nʉkʉn, wamp nuim kurpa mbʉ nga mundmong iti natkʉn wamp ei namba nimba pilmba ei nga mundmong iti natkʉn, wote nim Got nga uⱡ kupa mbʉ petʉm ei mel ku nʉndkʉn etʉn. Ei nga, wu mumuk Sisa kʉn, ku moni takis ngormʉn uⱡ ei, kapⱡa muna mon? Ku moni wu ei ngamʉn, muna mon?” nʉk waldʉtʉng.
14 Aproximaram-se dele e disseram-lhe: Mestre, sabemos que és sincero e que não lisonjeias a ninguém; porque não olhas para as aparências dos homens, mas ensinas o caminho de Deus segundo a verdade. É permitido que se pague o imposto a César ou não? Devemos ou não pagá-lo?
15 Wote, Jisas elim oⱡa tʉk kʉning pilik nʉtʉng ik ni, mot nga pilpa, int ndupa waldpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim na kui mel, mil kʉⱡmin nʉk enmin? Ku mong ti, mek wangina, na kʉnamp,” nitim.
15 Conhecendo-lhes a hipocrisia, respondeu-lhes Jesus: Por que me quereis armar um laço? Mostrai-me um denário.
16 Ku mong ti mek oⱡina, waldpa nimba mel, “Ya kuimp keta ei kʉn, mbi ei nam nga?” nitim. Ni kʉn, wamp nimbʉ nʉk mel, “Wu mumuk Sisa nga!” nʉtʉng.
16 Apresentaram-lho. E ele perguntou-lhes: De quem é esta imagem e a inscrição? De César, responderam-lhe.
17 Wote, Jisas ndi nimba mel, “Wu mumuk Sisa nga mel ei, Sisa elim ngʉi! Wote, Got nga mel ei, Got elim ngʉi!” nitim. Nitim ik ni pilik, wu nimbʉ, ama min ngʉn mundrʉng.
17 Jesus então lhes replicou. Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E admiravam-se dele.
18 Sarusi wu mat, Jisas murum nila orung. (Wu mbʉ ndi, wamp kormin on etmin mbʉ, wote ⱡoprʉk oⱡa muⱡi nʉmbʉⱡing nʉtmin).
18 Ora, vieram ter com ele os saduceus, que afirmam não haver ressurreição, e perguntaram-lhe:
19 Wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Tʉn Moses ndi, mi ik ropa ngurum ei ndi, nimba mel, ‘Wu ti amp mi tʉpa, wote kangambuⱡa mi nambʉpa, wangʉn pepa koⱡum ndam, ʉngʉn wu ti ndi, amp wiya ei tʉpa, ʉngʉn wu kurum ei nga kangambuⱡa mindangga,’ nitim.
19 Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se morrer o irmão de alguém, e deixar mulher sem filhos, seu irmão despo-se a viúva e suscite posteridade a seu irmão.
20 Tʉnggʉt kʉn, wu ʉngʉnʉl 7 kat morung kʉⱡ nga wu ʉngʉn komun ei amp tʉpa kangambuⱡa mi nambʉpa, wangʉn pepa kurum.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência.
21 Wote, wu ʉngʉn merʉng orunga ei ndi, amp wiya i ku etpa tʉpa, wote wangʉn pepa kurum. Wote, wu merʉng orunga ei ndi, i ku etpa, amp wiya ei titim ei, wote wu ei, i ku etpa wangʉn pepa kurum.
21 Então o segundo desposou a viúva, e morreu sem deixar posteridade. Do mesmo modo o terceiro.
22 Wote, wu ʉngʉnʉl 7 kʉⱡ nga wu tʉmbʉkak morung kʉⱡ nga wu ti ndi kep, amp wiya titim ei, tʉpa kangambuⱡa kot kep, mi nambʉⱡʉng. Wu kʉⱡ pʉkʉ wangʉn pek korung. Wote, amp ei, wu kʉⱡ kolk pora nduⱡina, akil tepa kurum.
22 E assim tomaram-na os sete, e não deixaram filhos. Por último, morreu também a mulher.
23 Wu 7 kʉⱡ ndi, amp wiya tenda ei, tʉk ambrung ei ka?” nʉk waldʉtʉng. “Wote, wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk ok pung ui ei kʉn, amp ei wu nam nga amp mendpʉⱡ ti ning,” nʉtʉng.
23 Na ressurreição, a quem destes pertencerá a mulher? Pois os sete a tiveram por mulher.
24 Wote, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Enim uⱡ ⱡawa mam ei etmin ei? Nambuⱡ emel, ‘Buk Wingti ei kʉn, Got nga ronduⱡ uⱡ ei kʉn, pilik kun iti natʉtmʉn.
24 Jesus respondeu-lhes: Errais, não compreendendo as Escrituras nem o poder de Deus.
25 Wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk oⱡa moⱡʉng ei kʉn, wu amp tʉk, amp wu puk uⱡ ti, iti nʉting mon! Wamp mbʉ, muⱡ kona anggelo mbʉ mel kapⱡa muⱡing.
25 Na ressurreição dos mortos, os homens não tomarão mulheres, nem as mulheres, maridos, mas serão como os anjos nos céus.
26 Wote, wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk ok ping uⱡ ei, Moses nga timan Buk ila, nde kat ndip nurum ei nga puⱡ ila, Got ndi, Moses kundpa nitim ik ni, enim kʉmp rok kʉni nakʉndʉrmʉn ei? Buk ila ik mong petʉm ei ndi, Got ndi, Moses kundpa nimba mel, ‘Na wu Eiparam nga Got, wote wu Aisak nga Got, omba wu Jekop nga Got!’ nʉtʉm,
26 Mas quanto à ressurreição dos mortos, não lestes no livro de Moisés como Deus lhe falou da sarça, dizendo: Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaac e o Deus de Jacó {Êx 3, 6}?
27 Ik ei nga puⱡ ei, Got ei wamp kui nga Got ti mon. Got ei, wamp kont molk mint ping ei nga Got ei ka! Enim pilik ⱡawa mundʉnmʉn ei ka!” nitim.
27 Ele não é Deus de mortos, senão de vivos. Portanto, estais muito errados.
28 Ni kʉn, ik mbo wu ti, ik tek rombulk nʉtʉng ni, omba kum tepa moⱡpa pitim. Pitim ni kʉn, Jisas ndi, Sarusi wu ni kʉⱡ, ik nʉtʉng ei, punt ropa kai mundrum. Ni kʉn, ik mbo wu ni, Jisas waldpa nimba mel, “Mi ik mbʉ nga mi ik ronduⱡ ei, ik nant ei?” nitim.
28 Achegou-se dele um dos escribas que os ouvira discutir e, vendo que lhes respondera bem, indagou dele: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 Jisas ndi, punt ropa, “Mi ik ronduⱡ ei ya ei! Kum tʉiya! Enim Isrel wamp mbʉ ye! Tʉn nga Wu Nuim Got ei, wu nuim tenda ei!
29 Jesus respondeu-lhe: O primeiro de todos os mandamentos é este: Ouve, Israel, o Senhor nosso Deus é o único Senhor;
30 Enim nga Wu Nuim Got ei, enim nga mundmong ei kʉn, min ei kʉn, numan ei kʉn, wote enim nga ronduⱡ ei kʉn pora numan ngʉi!
30 amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu espírito e de todas as tuas forças.
31 Mi ik ronduⱡ merʉng orunga ei ya ei, ‘Enim ndi, en enim numan ngurmʉn ei mel, enim nga manga keta kup wamp mbʉ i ku etʉk, numan ngʉi!’ Mi ik mbʉ nga mi ik raⱡ ama ronduⱡ wei raⱡ,” nitim.
31 Eis aqui o segundo: Amarás o teu próximo como a ti mesmo. Outro mandamento maior do que estes não existe.
32 Mi ik mbo wu ni ndi, Jisas kundpa nimba mel, “Ik mbo wu ye! Ei kun nʉn! Nim nʉn ik ei kupa, Nuim ei, Got tenda ei, mint morum. Got elpa ti, ei mel muⱡi nambrʉm mon!
32 Disse-lhe o escriba: Perfeitamente, Mestre, disseste bem que Deus é um só e que não há outro além dele.
33 Wote, wamp mbʉ ndi, Nuim Got ei, elim nga mundmong ei kʉn, elim nga numan ei kʉn, elim nga ronduⱡ ei kʉn ndi, pʉkʉ numan ngangga! Wote elim ndi, el elim numan ngorum ei mel ku, elim nga manga keta kup wamp mbʉ, i ku etpa numan ngangga! Kng mel mbʉ, kalk tindiⱡim mundʉrmʉn uⱡ ni nga ronduⱡ ti mon. Ya mi ik raⱡ ama ronduⱡ wei raⱡ!” nitim.
33 E amá-lo de todo o coração, de todo o pensamento, de toda a alma e de todas as forças, e amar o próximo como a si mesmo, excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Jisas ni, wu ni pilpa kungʉndi uⱡ nga ik ei pilpa, punt ropa nimba mel, “Nim, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei nga rukʉr uin. Uⱡ ei nga, roⱡ etʉk muⱡi nambrʉn!” nitim. Wote ei kʉn, wamp ti ndi, Jisas ik mat wulding ei nga mundmong etʉng.
34 Vendo Jesus que ele falara sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do Reino de Deus. E já ninguém ousava fazer-lhe perguntas.
35 Jisas ndi, manga wingti ou ila, wamp ik mbo endpa, moⱡpa mel wamp mbʉ, waldpa nimba mel, “Mi ik mbo wu kʉⱡ ndi, Kraist ei, Depit nga pundʉn ei, namba etʉk kandʉk ninmin?” nitim.
35 Continuava Jesus a ensinar no templo e propôs esta questão: Como dizem os escribas que Cristo é o filho de Davi?
36 “Muⱡnga Wingti ei ndi, Depit kʉn omba moⱡpa nimba mel, ‘Nuim ei ndi, na nga Nuim ei kundpa, na nga ki mbo orunga okʉn muⱡi! Wote na ndi, nim nga el rui wamp mbʉ tʉp, nim nga kʉmp mana orunga wʉl nduimp,’” nitim.
36 Pois o mesmo Davi diz, inspirado pelo Espírito Santo: Disse o Senhor a meu Senhor: senta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos sob os teus pés {Sal 109,1}.
37 “Depit elim ndi, Kraist ei mbi tepa, ‘Nuim ei!’ nitim. Wote ei nga, namba etpa Depit nga pundʉn ila, Kraist omba?” Wamp nimbʉ, Jisas nga nitim ik nimbʉ, pilik kai pʉtʉng.
37 Ora, se o próprio Davi o chama Senhor, como então é ele seu filho? E a grande multidão ouvia-o com satisfação.
38 Wote wamp nimbʉ, ik mbo endpa nimba mel, “Enim mi ik mbo wu kʉⱡ nga pilik kongundʉk muⱡʉi! Wu mbʉ ndi, en enim nga kʉng orunga mint paka rok, muⱡ mbal kai ruⱡ mbʉ mint ralk, mel rarʉp kona na mbila, wamp kel mbʉ ndi, en enim rawe etʉk, tʉk ou ndeing nʉk pʉtmʉn.
38 Ele lhes dizia em sua doutrina: Guardai-vos dos escribas que gostam de andar com roupas compridas, de ser cumprimentados nas praças públicas
39 Wote, manga wingti kel mbila, nde pol kuimbal muⱡmin nʉk pʉtmʉn. Wote, rʉng koik etmin kona mbila, kona kurung orunga kai tetʉm mbila mint mormʉn.
39 e de sentar-se nas primeiras cadeiras nas sinagogas e nos primeiros lugares nos banquetes.
40 Atinga ruⱡ etʉk rok, wamp ndi, kandʉk neing nʉk, amp wiya mbʉ etʉk rok, mang kona mel mbʉ kindʉp nok etmin. Wu kʉⱡ i etmin uⱡ ei nga, mindil mam ti ting!” nitim.
40 Eles devoram os bens das viúvas e dão aparência de longas orações. Estes terão um juízo mais rigoroso.
41 — ausente —
41 Jesus sentou-se defronte do cofre de esmola e observava como o povo deitava dinheiro nele; muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 — ausente —
42 Chegando uma pobre viúva, lançou duas pequenas moedas, no valor de apenas um quadrante.
43 Wote, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, wi ropa rukʉr tʉpa nimba mel, “Na enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Ya amp wiya kurpa ni ndi, ku moni ou ndupa ngum. Wote, wamp mat nimbʉ, tʉpa mana ndupa, ya angge ku moni wal ila mundnum.
43 E ele chamou os seus discípulos e disse-lhes: Em verdade vos digo: esta pobre viúva deitou mais do que todos os que lançaram no cofre,
44 Wote, wamp mat nimbʉ, en enim nga kng orunga mel, ou ndupa nimbʉ nga nit kakina mbʉ ngʉng. Wote, ya amp ei, elim kurpa norum ei mel ku, elim nga tepa moⱡum mel mbʉ, pʉi ngum. Amp ei, elim nga ngumba pendpa moⱡum mel waⱡʉm ei, pʉi ngum,” nitim.
44 porque todos deitaram do que tinham em abundância; esta, porém, pôs, da sua indigência, tudo o que tinha para o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.