Marcos 12

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Wote ei kʉn, Jisas ik ek ropa nimba mel, “Wu ti ndi, wain pana ti raⱡpa, paⱡa etpa, wain kʉiya romba ei nga kut tʉpa tepa, wote rʉp iting manga ti rukrʉm. Rakpa mondpa, wu ni, elim kona roⱡ tila manga tʉma mba etpa, wu mat ndi, kona ei rʉp indeing nimba ngumba purum.
1 Depois, entrou Jesus a falar-lhes por parábola: Um homem plantou uma vinha, cercou-a de uma sebe, construiu um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a uns lavradores e ausentou-se do país.
2 Wote, wain poⱡ roⱡnga ranggʉrmin ui ei urum kʉn, wu ni ndi, elim nga kindmant wu ti tʉpa mundpa, wain pana rʉp etmin wu mbʉ ndi, wain elim nga mel, mat ranggʉk ngeing pi nitim.
2 No tempo da colheita, enviou um servo aos lavradores para que recebesse deles dos frutos da vinha;
3 Kindmant wu ni, purum mel, kongun rʉp etʉng wu nimbʉ ndi, tʉmbʉⱡ ndi rok, ki wai wai mundʉⱡina, yant urum.
3 eles, porém, o agarraram, espancaram e o despacharam vazio.
4 Wote, kindmant wu ti, ku tʉpa mundrum ni, i ku etʉk, pana rʉp wu mbʉ, ndi rok peng ei, rok nduk etʉk, pipil kunduⱡngina, yant urum.
4 De novo, lhes enviou outro servo, e eles o esbordoaram na cabeça e o insultaram.
5 Wote, aldpa kindmant wu ti, tʉpa mundrum ni, rok kondrung. Wote, wu minal akil tepa tʉpa mundrum nimbʉ, i ku etʉk, tʉmbʉⱡ ndi rok, mat rok kondʉk etʉng.
5 Ainda outro lhes mandou, e a este mataram. Muitos outros lhes enviou, dos quais espancaram uns e mataram outros.
6 Wote, ama akil tepa, elim nga kangʉm tenda aⱡʉm numan ngurum ni, tʉpa wain pana rʉp etʉng wu nimbʉ kʉn, tʉpa mundʉmba etpa, ‘Na nga met kang tenda ei, tʉk ou nduing pʉnt ei ka!’ nimba tʉpa mundrum.
6 Restava-lhe ainda um, seu filho amado; a este lhes enviou, por fim, dizendo: Respeitarão a meu filho.
7 Wote, wain rʉp etʉng wu nimbʉ ndi, en enim nʉk int yant etʉk nʉk mel, ‘Ya onum kang wu ei, kongun kona puⱡ wu ei nga kangʉm ei, wu onum ei, rop kondpʉn kʉn, kona ei, tʉn ndun puⱡ puⱡ raⱡʉp tʉmʉn!’ nʉtʉng.
7 Mas os tais lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; ora, vamos, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 I nʉk, wu ni imp molk, rok kondʉk, on ni wain pana ʉldʉ ila, rok ekit ndurʉng.
8 E, agarrando-o, mataram-no e o atiraram para fora da vinha.
9 “Ei kʉn, wain pana puⱡ wu ei, yant omba, nambuⱡ uⱡ ti etmba?” nimba, Jisas ndi wuldʉtʉm. “Wu ei ndi, yant omba, wain pana rʉp wu mbʉ, ropa kondpa, wain pana mbʉ, oi ropa rʉp wu elpa mat ku tʉpa ngumba.
9 Que fará, pois, o dono da vinha? Virá, exterminará aqueles lavradores e passará a vinha a outros.
10 Enim Got nga ik mong ti, ei mel petʉm ni, kʉmp rok kandʉrmin muna mon?
10 Ainda não lestes esta Escritura:
11 Oⱡa nuim ei ndi, uⱡ ei mel elinga, uⱡ ronduⱡ rʉpndi mat nimp kandʉrmʉn!’” nʉtʉm.
11 isto procede do Senhor, e é maravilhoso aos nossos olhos?
12 Jura rʉp wu nimbʉ ndi, Jisas tʉp imp muⱡmin nʉk etʉng. Ei nambuⱡ emel, wu kʉⱡ pʉtʉng ei, ik ek rurum. Ei nga, en enim nga nindpa rʉrʉm. Ei nga, pilik popʉⱡ kulk, tʉp imp muⱡmin nʉk etʉng. Ei wote, wamp minal morung ei nga mundmong etʉk, Jisas kandʉk kui elingina purum.
12 E procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque compreenderam que contra eles proferira esta parábola. Então, desistindo, retiraram-se.
13 Wote, Perisi wu mat kʉn, Erot nga rʉⱡaip ila wu mat kʉn, tʉk mundʉk polk Jisas waldʉk ik mat neing, ‘Pʉi,’ nʉtʉng.
13 E enviaram-lhe alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Wote wu nimbʉ, Jisas murum kona nila ok, nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Tʉn pitmin ei, nim ik kupa mbʉ nʉkʉn, wamp nuim kurpa mbʉ nga mundmong iti natkʉn wamp ei namba nimba pilmba ei nga mundmong iti natkʉn, wote nim Got nga uⱡ kupa mbʉ petʉm ei mel ku nʉndkʉn etʉn. Ei nga, wu mumuk Sisa kʉn, ku moni takis ngormʉn uⱡ ei, kapⱡa muna mon? Ku moni wu ei ngamʉn, muna mon?” nʉk waldʉtʉng.
14 Chegando, disseram-lhe: Mestre, sabemos que és verdadeiro e não te importas com quem quer que seja, porque não olhas a aparência dos homens; antes, segundo a verdade, ensinas o caminho de Deus; é lícito pagar tributo a César ou não? Devemos ou não devemos pagar?
15 Wote, Jisas elim oⱡa tʉk kʉning pilik nʉtʉng ik ni, mot nga pilpa, int ndupa waldpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim na kui mel, mil kʉⱡmin nʉk enmin? Ku mong ti, mek wangina, na kʉnamp,” nitim.
15 Mas Jesus, percebendo-lhes a hipocrisia, respondeu: Por que me experimentais? Trazei-me um denário para que eu o veja.
16 Ku mong ti mek oⱡina, waldpa nimba mel, “Ya kuimp keta ei kʉn, mbi ei nam nga?” nitim. Ni kʉn, wamp nimbʉ nʉk mel, “Wu mumuk Sisa nga!” nʉtʉng.
16 E eles lho trouxeram. Perguntou-lhes: De quem é esta efígie e inscrição? Responderam: De César.
17 Wote, Jisas ndi nimba mel, “Wu mumuk Sisa nga mel ei, Sisa elim ngʉi! Wote, Got nga mel ei, Got elim ngʉi!” nitim. Nitim ik ni pilik, wu nimbʉ, ama min ngʉn mundrʉng.
17 Disse-lhes, então, Jesus: Dai a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E muito se admiraram dele.
18 Sarusi wu mat, Jisas murum nila orung. (Wu mbʉ ndi, wamp kormin on etmin mbʉ, wote ⱡoprʉk oⱡa muⱡi nʉmbʉⱡing nʉtmin).
18 Então, os saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se dele e lhe perguntaram, dizendo:
19 Wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Tʉn Moses ndi, mi ik ropa ngurum ei ndi, nimba mel, ‘Wu ti amp mi tʉpa, wote kangambuⱡa mi nambʉpa, wangʉn pepa koⱡum ndam, ʉngʉn wu ti ndi, amp wiya ei tʉpa, ʉngʉn wu kurum ei nga kangambuⱡa mindangga,’ nitim.
19 Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se morrer o irmão de alguém e deixar mulher sem filhos, seu irmão a tome como esposa e suscite descendência a seu irmão.
20 Tʉnggʉt kʉn, wu ʉngʉnʉl 7 kat morung kʉⱡ nga wu ʉngʉn komun ei amp tʉpa kangambuⱡa mi nambʉpa, wangʉn pepa kurum.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência;
21 Wote, wu ʉngʉn merʉng orunga ei ndi, amp wiya i ku etpa tʉpa, wote wangʉn pepa kurum. Wote, wu merʉng orunga ei ndi, i ku etpa, amp wiya ei titim ei, wote wu ei, i ku etpa wangʉn pepa kurum.
21 o segundo desposou a viúva e morreu, também sem deixar descendência; e o terceiro, da mesma forma.
22 Wote, wu ʉngʉnʉl 7 kʉⱡ nga wu tʉmbʉkak morung kʉⱡ nga wu ti ndi kep, amp wiya titim ei, tʉpa kangambuⱡa kot kep, mi nambʉⱡʉng. Wu kʉⱡ pʉkʉ wangʉn pek korung. Wote, amp ei, wu kʉⱡ kolk pora nduⱡina, akil tepa kurum.
22 E, assim, os sete não deixaram descendência. Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Wu 7 kʉⱡ ndi, amp wiya tenda ei, tʉk ambrung ei ka?” nʉk waldʉtʉng. “Wote, wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk ok pung ui ei kʉn, amp ei wu nam nga amp mendpʉⱡ ti ning,” nʉtʉng.
23 Na ressurreição, quando eles ressuscitarem, de qual deles será ela a esposa? Porque os sete a desposaram.
24 Wote, Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Enim uⱡ ⱡawa mam ei etmin ei? Nambuⱡ emel, ‘Buk Wingti ei kʉn, Got nga ronduⱡ uⱡ ei kʉn, pilik kun iti natʉtmʉn.
24 Respondeu-lhes Jesus: Não provém o vosso erro de não conhecerdes as Escrituras, nem o poder de Deus?
25 Wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk oⱡa moⱡʉng ei kʉn, wu amp tʉk, amp wu puk uⱡ ti, iti nʉting mon! Wamp mbʉ, muⱡ kona anggelo mbʉ mel kapⱡa muⱡing.
25 Pois, quando ressuscitarem de entre os mortos, nem casarão, nem se darão em casamento; porém, são como os anjos nos céus.
26 Wote, wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk ok ping uⱡ ei, Moses nga timan Buk ila, nde kat ndip nurum ei nga puⱡ ila, Got ndi, Moses kundpa nitim ik ni, enim kʉmp rok kʉni nakʉndʉrmʉn ei? Buk ila ik mong petʉm ei ndi, Got ndi, Moses kundpa nimba mel, ‘Na wu Eiparam nga Got, wote wu Aisak nga Got, omba wu Jekop nga Got!’ nʉtʉm,
26 Quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido no Livro de Moisés, no trecho referente à sarça, como Deus lhe falou:
27 Ik ei nga puⱡ ei, Got ei wamp kui nga Got ti mon. Got ei, wamp kont molk mint ping ei nga Got ei ka! Enim pilik ⱡawa mundʉnmʉn ei ka!” nitim.
27 Ora, ele não é Deus de mortos, e sim de vivos. Laborais em grande erro.
28 Ni kʉn, ik mbo wu ti, ik tek rombulk nʉtʉng ni, omba kum tepa moⱡpa pitim. Pitim ni kʉn, Jisas ndi, Sarusi wu ni kʉⱡ, ik nʉtʉng ei, punt ropa kai mundrum. Ni kʉn, ik mbo wu ni, Jisas waldpa nimba mel, “Mi ik mbʉ nga mi ik ronduⱡ ei, ik nant ei?” nitim.
28 Chegando um dos escribas, tendo ouvido a discussão entre eles, vendo como Jesus lhes houvera respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o principal de todos os mandamentos?
29 Jisas ndi, punt ropa, “Mi ik ronduⱡ ei ya ei! Kum tʉiya! Enim Isrel wamp mbʉ ye! Tʉn nga Wu Nuim Got ei, wu nuim tenda ei!
29 Respondeu Jesus: O principal é:
30 Enim nga Wu Nuim Got ei, enim nga mundmong ei kʉn, min ei kʉn, numan ei kʉn, wote enim nga ronduⱡ ei kʉn pora numan ngʉi!
30 Amarás, pois, o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu entendimento e de toda a tua força.
31 Mi ik ronduⱡ merʉng orunga ei ya ei, ‘Enim ndi, en enim numan ngurmʉn ei mel, enim nga manga keta kup wamp mbʉ i ku etʉk, numan ngʉi!’ Mi ik mbʉ nga mi ik raⱡ ama ronduⱡ wei raⱡ,” nitim.
31 O segundo é:
32 Mi ik mbo wu ni ndi, Jisas kundpa nimba mel, “Ik mbo wu ye! Ei kun nʉn! Nim nʉn ik ei kupa, Nuim ei, Got tenda ei, mint morum. Got elpa ti, ei mel muⱡi nambrʉm mon!
32 Disse-lhe o escriba: Muito bem, Mestre, e com verdade disseste que ele é o único, e não há outro senão ele,
33 Wote, wamp mbʉ ndi, Nuim Got ei, elim nga mundmong ei kʉn, elim nga numan ei kʉn, elim nga ronduⱡ ei kʉn ndi, pʉkʉ numan ngangga! Wote elim ndi, el elim numan ngorum ei mel ku, elim nga manga keta kup wamp mbʉ, i ku etpa numan ngangga! Kng mel mbʉ, kalk tindiⱡim mundʉrmʉn uⱡ ni nga ronduⱡ ti mon. Ya mi ik raⱡ ama ronduⱡ wei raⱡ!” nitim.
33 e que amar a Deus de todo o coração e de todo o entendimento e de toda a força, e amar ao próximo como a si mesmo excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Jisas ni, wu ni pilpa kungʉndi uⱡ nga ik ei pilpa, punt ropa nimba mel, “Nim, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei nga rukʉr uin. Uⱡ ei nga, roⱡ etʉk muⱡi nambrʉn!” nitim. Wote ei kʉn, wamp ti ndi, Jisas ik mat wulding ei nga mundmong etʉng.
34 Vendo Jesus que ele havia respondido sabiamente, declarou-lhe: Não estás longe do reino de Deus. E já ninguém mais ousava interrogá-lo.
35 Jisas ndi, manga wingti ou ila, wamp ik mbo endpa, moⱡpa mel wamp mbʉ, waldpa nimba mel, “Mi ik mbo wu kʉⱡ ndi, Kraist ei, Depit nga pundʉn ei, namba etʉk kandʉk ninmin?” nitim.
35 Jesus, ensinando no templo, perguntou: Como dizem os escribas que o Cristo é filho de Davi?
36 “Muⱡnga Wingti ei ndi, Depit kʉn omba moⱡpa nimba mel, ‘Nuim ei ndi, na nga Nuim ei kundpa, na nga ki mbo orunga okʉn muⱡi! Wote na ndi, nim nga el rui wamp mbʉ tʉp, nim nga kʉmp mana orunga wʉl nduimp,’” nitim.
36 O próprio Davi falou, pelo Espírito Santo:
37 “Depit elim ndi, Kraist ei mbi tepa, ‘Nuim ei!’ nitim. Wote ei nga, namba etpa Depit nga pundʉn ila, Kraist omba?” Wamp nimbʉ, Jisas nga nitim ik nimbʉ, pilik kai pʉtʉng.
37 O mesmo Davi chama-lhe Senhor; como, pois, é ele seu filho? E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Wote wamp nimbʉ, ik mbo endpa nimba mel, “Enim mi ik mbo wu kʉⱡ nga pilik kongundʉk muⱡʉi! Wu mbʉ ndi, en enim nga kʉng orunga mint paka rok, muⱡ mbal kai ruⱡ mbʉ mint ralk, mel rarʉp kona na mbila, wamp kel mbʉ ndi, en enim rawe etʉk, tʉk ou ndeing nʉk pʉtmʉn.
38 E, ao ensinar, dizia ele: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes talares e das saudações nas praças;
39 Wote, manga wingti kel mbila, nde pol kuimbal muⱡmin nʉk pʉtmʉn. Wote, rʉng koik etmin kona mbila, kona kurung orunga kai tetʉm mbila mint mormʉn.
39 e das primeiras cadeiras nas sinagogas e dos primeiros lugares nos banquetes;
40 Atinga ruⱡ etʉk rok, wamp ndi, kandʉk neing nʉk, amp wiya mbʉ etʉk rok, mang kona mel mbʉ kindʉp nok etmin. Wu kʉⱡ i etmin uⱡ ei nga, mindil mam ti ting!” nitim.
40 os quais devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações; estes sofrerão juízo muito mais severo.
41 — ausente —
41 Assentado diante do gazofilácio, observava Jesus como o povo lançava ali o dinheiro. Ora, muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 — ausente —
42 Vindo, porém, uma viúva pobre, depositou duas pequenas moedas correspondentes a um quadrante.
43 Wote, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, wi ropa rukʉr tʉpa nimba mel, “Na enim ik kupa ei kundʉp nʉnt. Ya amp wiya kurpa ni ndi, ku moni ou ndupa ngum. Wote, wamp mat nimbʉ, tʉpa mana ndupa, ya angge ku moni wal ila mundnum.
43 E, chamando os seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta viúva pobre depositou no gazofilácio mais do que o fizeram todos os ofertantes.
44 Wote, wamp mat nimbʉ, en enim nga kng orunga mel, ou ndupa nimbʉ nga nit kakina mbʉ ngʉng. Wote, ya amp ei, elim kurpa norum ei mel ku, elim nga tepa moⱡum mel mbʉ, pʉi ngum. Amp ei, elim nga ngumba pendpa moⱡum mel waⱡʉm ei, pʉi ngum,” nitim.
44 Porque todos eles ofertaram do que lhes sobrava; ela, porém, da sua pobreza deu tudo quanto possuía, todo o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.