Marcos 10

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Wote Jisas ndi, kona ni wak ropa, Juriya kona ila mba, nu Joran puⱡa ropa, noi orunga purum. Kona ila, wamp minal ndi, aldpa Jisas kʉn ok mʉk rorung. Jisas ndi, wamp nimbʉ, ik mbo endʉtʉm ni mel ku inditim.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Perisi wu mat ndi ok, Jisas oⱡa tʉk waldʉk nʉk mel, “Tʉn nga mi ik ei ndi, tʉn kundpa wu ei ndi, amp ei kapⱡa ndenggʉⱡa ndumba nda?” nʉtʉng.
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Jisas waldʉtʉng ni, punt ropa nimba mel, “Moses ndi, enim namba mi ik ei, nimba ngurum?” nitim.
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Wote, wu ni kʉⱡ ndi, punt rok nʉk mel, “Moses ndi, kapⱡa nangga, wu ti ndi, mon ropa amp ei, mondkʉn kili nim ndam, wu ei ndi, ambʉm ei, mondpa kilangga pangga,” nitim.
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ kundpa nimba mel, “Moses ndi, mi ik ei, ropa ngurum. Ei nambuⱡ emel, enim nga numan orunga ronduⱡ puⱡnga, Moses ndi kandpa, mi ik ei mbʉ ropa rurum.
5 Então Jesus disse:
6 Wote, unt kuimp tepa, Got ndi, mel mbʉ itim ei kʉn, ‘Got ndi, wu ei kʉn, amp ei kʉn mint itim.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 Uⱡ ei nga, wu ei ndi, tipam mam raⱡ wak ropa, elim nga amp ei kʉn, omba rump nʉtʉm.
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 Wote, wamp raⱡ omba, wamp tenda mel etʉm. Wamp raⱡ aldpa wamp raⱡ mel mon, wamp tenda mel mormbil.’
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Wote Got ndi, wu amp raⱡ tʉpa tenda itim uⱡ ei, “Wamp ti ndi nimba ndenggʉⱡa ndui nʉndangga,” nitim.
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Wote Jisas kʉn, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, kelik mang kona puk kʉn, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, uⱡ kʉⱡ nga nʉk waldʉtʉng.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Wote Jisas ndi, i etpa kundpa nimba mel, “Wu ti ndi, elim nga amp ei ndenggʉⱡa ndupa, amp kont paka ti tʉm ndam, wu ei ndi, amp ei kʉn, wapra rui uⱡ ei nga etmba.
11 E Jesus respondeu:
12 Wote, uⱡ ei mel ku, amp ti ndi, elim nga wu ei ndenggʉⱡa ndupa, wu kont paka ti pum ndam, amp ei ndi, wapra rui uⱡ ei nga ku etmba,” nitim.
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Wamp mat ndi, en enim nga kangambuⱡa mbʉ, Jisas ndi, memp pindangga nʉk mek orung. Wote, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, wamp nimbʉ kundʉk nʉk mel, “Kelik mek pʉi!” nʉtʉng.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Wote Jisas ndi, ik ei mel nʉtʉng ila kandpa kʉn, popʉⱡ kuⱡpa, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kundpa nimba mel, “Kangambuⱡa kʉⱡ mon ni nʉnʉi! Enim ndi, wak rok mundangina, na kʉn uing. Nambuⱡ emel, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ei, wamp i etpa mbʉ nga.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Na enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt, wote wamp na ti, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ei, kangambuⱡa kel kʉⱡ mel moⱡpa, ti natʉm ndam, wamp ei, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ila rukʉr pi napʉmba,” nitim.
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Wote Jisas ndi, kangambuⱡa nimbʉ, kanggilpa rukʉr tʉpa ambuⱡpa, memp pinditim.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Wote, Jisas kelpa mbi nimba puⱡnga kʉn, wu ti tʉkrʉpa omba kʉn, Jisas nga kuimp keta nila, mura ropa mondpa kʉn, Jisas waldpa nimba mel, “Ik mbo wu kai ye! Na wote, namba uⱡ ti, etʉp uⱡ nga kʉnt nga kont mul uⱡ ei timp nda?” nitim.
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Wote Jisas ndi, wu ni waldpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, nim ndi, na kundkʉn wu kai nʉn? Wamp ti, ama kai mon! Got wu tenda ei mint kai!
18 Jesus respondeu:
19 Nim mi ik kʉⱡ pʉtʉn ei, ‘Nim wamp ti rokʉn kundi nʉkʉndi, nim wu amp kandpa kum pindi uⱡ ei iti nʉti! Nim kindʉp nui nʉni! Nim ik kol rui nʉri! Nim ik kol rokʉn, wamp ti nga mel na ti, rok ranggʉkʉn iti nʉti! Nim tipanʉm manʉm raⱡ numan ngokʉn tʉkʉn ou ndui!’” nitim.
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Wu ni ndi, nimba mel, “Ik mbo wu ye! Mi ik kʉⱡ na ama kang kel kʉn, moⱡʉp pep rur,” nitim.
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Jisas ndi, wu ni kun kandpa, numan ndi, koⱡpa nimba mel, “Nim mel tenda ti nga mint mon kant ei ka! Pukʉn nim nga mel mbʉ pora, rarʉp rokʉn, ku tʉkʉn wote, ku mbʉ ndi, wamp kit kurpa mbʉ tʉkʉn rʉpndi. I in uⱡ ei ndi, nim muⱡ kona wu nuim muⱡʉn. Nʉnt uⱡ ei mel etkʉn, nim na kʉn, pep rokʉn ui!” nitim.
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Wu ni, ya kng mel mbʉ nga wu nuim murum ei nga, ik ni pilpa kʉn, kuimp keta orunga kit pilpa mang kona purum. Ei nambuⱡ emel, elim wu mel ni ti murum.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Wote Jisas ndi, tʉpa ropʉl ropa, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Wamp nuim mel pi mbʉ, Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona ila rukʉr ping ei nga mbun etpa petʉm,” nitim.
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Jisas nitim ik ei nga, kitip kʉni wu ni kʉⱡ pilik, min ngʉn mundrʉng. Wote Jisas ndi, aldpa wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na nga kangambuⱡa kʉⱡ, wamp ti, Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona ila rukʉr mbi nimba pilim ndam, elim mbun mam mbʉ, koma romba.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Kng kamel ei, gal ruri nombuⱡa mam ila rukʉr mba uⱡ ei, mbun etpa petʉm. Ei mel ku, mel pi wamp mbʉ, Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona ila rukʉr ping ei nga mbun minal etpa petʉm,” nitim.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Ik ei nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, ama min ngʉn mundʉk, ik ou nduk ei mel nʉtʉng, “Wote, uⱡ ei mel nda, wamp nam ti, Got ndi, etpa tʉmba nda?” nʉtʉng.
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ kun kandpa, yant ndupa nimba mel, “Uⱡ ei, tʉn wamp mbʉ kʉn mbun etʉm. Wote Got ndi, uⱡ ti rundi nandrʉm. Uⱡ mbʉ pora, Got ndi, kapⱡa etʉm mint!” nitim.
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Wote Pita ndi, nimba mel, “Ya kana! Tʉn nga mel mbʉ pora, wak ropʉn, nim pep ropʉn urmʉn ei ka!” nitim.
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 — ausente —
29 Jesus respondeu:
30 — ausente —
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Wote, wamp ama puⱡi kuimp tʉnmʉn mbʉ, wote ok akil ting, wote wamp ama puⱡi ok, akil tʉnmʉn mbʉ, wote ok kuimp ting,” nitim.
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 — ausente —
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 — ausente —
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Wote, wamp mbʉ ndi, wu ei tʉk ik kuldʉk, ol rondʉk, kan pilda rok, wote rok kunding. Wote, rumbʉⱡ raldika omba pangga kʉn, wu ei koⱡpa tikil ropa kont moⱡmba,” nitim.
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Wu Sepeti nga kangʉm Jeims kʉn Jon raⱡ, Jisas kʉn okʉⱡ, waldkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Ik mbo wu ye! Nim ndi, tʉl nga uⱡ ti indin, nimbʉⱡ onmbʉⱡ ei ka!” nʉtʉnggil.
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 “Ei nambuⱡ ti, indeimp ni kʉⱡ onmbʉⱡ?” nimba Jisas ndi waldʉtʉm.
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Wu ni raⱡ ndi, yant ndukʉⱡ ni kʉⱡ mel, “Wote, nim pukʉn uⱡ eng nui mbʉ nga rʉpndi pol ila, wu nuim mumuk mbi paka ei kʉn, tʉl wu raⱡ nga ti tʉkʉn nim nga ki mbo orunga mondkʉn, wote wu ti tʉkʉn, ki rar orunga mundana muⱡʉmbil,” nʉtʉnggil.
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Jisas ndi, wu ni raⱡ kundpa nimba mel, “Ya na waldʉnmbil uⱡ ei, enmbil pilkʉⱡ kai iti natʉk waldʉnmbil. Wote, enmbil kapⱡa nu ming na, nuimp ent ila enmbil kapⱡa nuinggil ei, wote na nu timp ent nu ila, enmbil kapⱡa nu tinggil ku ei?” nitim.
38 Jesus respondeu:
39 Wote, wu ni raⱡ ndi, Jisas kundkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Tʉl kapⱡa itimbil,” nʉtʉnggil. Wote Jisas ndi, wu raⱡ kundpa nimba mel, “Kupa, enmbil na nu ming nuimp ent nu ming ila, enmbil nu nuinggil ku. Wote, na nu timp ent nu ila, enmbil nu tinggil ku.
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Wote, wu nam ti, na nga ki mbo orunga muⱡangga, ti ki rar orunga muⱡangga nimp ei, na nga ronduⱡ ti mon. Ei nga, enmbil kundʉp i ni nʉnimp. Wamp nam ti, kona ei tʉmba ei, Got elim ndi, unt tʉpa kun etpa, tinditim ei mel ting. Elim ndi, tʉpa kona ei, wamp kʉⱡ ngumba,” nitim.
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Wote, kitip kʉni wu 10 ni kʉⱡ ndi, ik ei pilik, Jeims Jon raⱡ kʉn, popʉⱡ mondrʉng.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Wote Jisas ndi, wu ni kʉⱡ pora, rukʉr tʉpa, kundpa nimba mel, “Enim pʉtmʉn ni, wu nuim na ti, wamp rʉⱡaip kat nokʉndrʉm ndam, wu nuim ei ndi, wamp kel mbʉ, ambuⱡpa oⱡa mana etʉm ei, pilik mormin ei?
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Wote, uⱡ ei mel ti, enim nga rʉk ting ila, pi nʉpangga mon! Wu kat enmin wu kʉⱡ nga ti, elim nuim muⱡimp nimba pilim ndam, wu ei, enim wu kat nga kindmant wu mel muⱡangga!
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Wu nam ti, enim wu kʉⱡ nga kuimbal muⱡimp nimba pilim ndam, wu ei, wamp mbʉ nga pora kindmant wu mel muⱡangga.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Nambuⱡ emel, Muⱡʉl Wu Kupa ei, wamp mbʉ ndi, elim nga kongun etʉk, elim tʉk rʉpʉndʉk inding nimba, ui nʉwʉrʉm mon! Elim urum ei, wamp mbʉ tʉpa rapʉndʉmba ei nga urum. Wote, elim nga kʉng wak ropa, wamp puⱡi etpa, yant tʉmba ei nga urum,” nitim.
45 Porque até o
46 Wu nimbʉ ok, Jeriko orung, Jisas kʉn, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn, wamp puⱡi kʉn, Jeriko kona wak rok purung. Wu Timeiyas nga kangʉm Bartimeiyas mong titim ni, nombuⱡa mam ʉldʉ nila moⱡpa, wamp mbʉ kʉn, ku mong na mel mat mawa etpa, morum ni mel murum.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Wote, wu ni pitim mel, Nasaret wu Jisas ni, onum nʉtʉng ila, wu ni kei nimba wi ropa nimba mel, “Jisas! Wu Depit nga kangʉm! Nim na kont kuⱡa!” nitim.
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Wamp puⱡi ndi, wu ni kʉn, popʉⱡ kulk nʉk mel, “Nim raka nʉkʉn muⱡi!” nʉtʉng. Wote wu ni, aldpa ronduⱡ kei nimba, wi ropa nimba mel, “Wu Depit kangʉm, nim na kont kun ka!” nitim.
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Jisas ndi, omba anggilpa nimba mel, “Wu ei, wi rʉi!” nitim. Wamp nimbʉ ndi, mong ti wu ni, wi rok nʉk mel, “Jisas ndi, nim wi ronum kʉn, numan wang ndukʉn, oⱡa anggilkʉn ui!” nʉtʉng.
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Wote, elim nga wal pʉki ni kʉⱡ, ropa mundpa, rut nimba anggilpa, Jisas murum nila purum.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Jisas ndi, wu ni, kundpa nimba mel, “Na ndi, nim nambuⱡ ti indimp nʉkʉn pilkʉn nʉn?” nitim. Mong ti wu ni ndi, int ndupa nimba mel, “Ik mbo wu ye! Na nga mong ei, etkʉn kai indana! Na kona mbʉ aldpa kʉnimp!” nitim.
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Jisas ndi, wu ni, kundpa nimba mel, “Nim kapⱡa pa! Nim nga mondpa pili ei ndi, nim etpa tʉpa mundnum,” nitim. I nilinga kʉn, tʉngʉnda mint, wu ni nga mong ni raⱡ kai murum ila kona nimbʉ aldpa kʉndrʉm. Wote wu ni, Jisas pep ropa purum nombuⱡa mam ni mel purum.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.