Lucas 7

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Jisas ni, wamp ik mbo endpa pora ndupa, wote Kaperniyum kona peng ila purum.
1 Tendo Jesus concluído todos os seus discursos ao povo que o escutava, entrou em Cafarnaum.
2 Kona peng ila Rom el nde wu kuimbal ti, el wu 100 nokʉndrʉm. Ei nga, kongun wu ti, numan minal ngurum ni, kui ropa koⱡmba itim.
2 Havia lá um centurião que tinha um servo a quem muito estimava e que estava à morte.
3 El nde wu kuimbal ni, moⱡpa pitim mel, Jisas ni, onum nʉtʉng. Ni kʉn, Jisas ndi, elim kongun wu ei etpa tangga nimba, Jura wu nuim kat, Jisas kʉn pʉi nimba tʉpa mundrum.
3 Tendo ouvido falar de Jesus, enviou-lhe alguns anciãos dos judeus, rogando-lhe que o viesse curar.
4 Wote, wu ni kʉⱡ, rʉng puk, Jisas murum kona nila, ronduⱡ mundʉk, Jisas kʉn kont kaimp ik ranggʉk, nʉk mel, “Wu kai ti nga elim nga kongun wu koⱡmba enim ei, nim ndi okʉn, wu ei tʉk rʉpʉndʉn nimbun onmʉn.
4 Aproximando-se eles de Jesus, rogavam-lhe encarecidamente: Ele bem merece que lhe faças este favor,
5 Ei nambuⱡ emel, wu ei ndi, tʉn Jura wamp mbʉ, numan ngumba, tʉn nga atinga manga kel ei, rakʉndpa itim,” nʉtʉng.
5 pois é amigo da nossa nação e foi ele mesmo quem nos edificou uma sinagoga.
6 Wote Jisas ni, wu ni kʉⱡ kʉn, rʉp rok yant ok, manga keta kona nila, nondpa oⱡina kʉn, el nde wu kuimbal ni ndi, wu kat tʉpa munduⱡnga puk, Jisas kundʉk nʉk mel, “Wu Nuim ye! Nim numan ti, pili nʉpili! Na wu kai ti mon! Ei nga, manga ila mukʉr uin mel mon!
6 Jesus então foi com eles. E já não estava longe da casa, quando o centurião lhe mandou dizer por amigos seus: Senhor, não te incomodes tanto assim, porque não sou digno de que entres em minha casa;
7 Wote, na wu kai ti mon ei nga, Jisas omp kʉnimp mel mon ku. Jisas ruⱡ etpa moⱡpa, ik ei nangga kʉn, nangga kongun wu ei nga kui ei, kapⱡa itangga!
7 por isso nem me achei digno de chegar-me a ti, mas dize somente uma palavra e o meu servo será curado.
8 Na nʉnt wu ei, na nga wu nuim ei ndi, kongun mat ngurum ei kʉn, wu nuim ei nga mana orunga moⱡʉp endʉt. Wote, na nga el wu mbʉ, na nga mana orunga mormʉn. Na ndi, wu ti kundʉp, ‘nim pi,’ nʉt ndam, wu ei purum ku. Wote wu ti, ‘yant wangga,’ nʉt ndam, wu ei yant orum ku. Kongun wu ei kundʉp, ‘kongun tangga’, nʉt ei kʉn, kongun etʉm ku,” nitim.
8 Pois também eu, simples subalterno, tenho soldados às minhas ordens; e digo a um: Vai ali! E ele vai; e a outro: Vem cá! E ele vem; e ao meu servo: Faze isto! E ele o faz.
9 Wote Jisas ndi, el nde wu kuimbal ni nga, ik nitim ni pilpa, ʉⱡi ropa, tʉpa peling ndupa, wamp rʉⱡaip mam ti, elim pep rok orung nimbʉ, kundpa nimba mel, “Isrel kona ila wamp ti, mondpa pili uⱡ ei nga, na kʉni nakʉndʉr mel, wu ei ndi, ninim kant!” nitim.
9 Ouvindo estas palavras, Jesus ficou admirado. E, voltando-se para o povo que o ia seguindo, disse: Em verdade vos digo: nem mesmo em Israel encontrei tamanha fé.
10 El nde wu kuimbal ei ndi, tʉpa mundrum wu ni kʉⱡ, kelik mang kona int puk, kongun wu kui rurum ni, kandrʉng mel kui ni, kapⱡa elinga, wei murum.
10 Voltando para a casa do centurião os que haviam sido enviados, encontraram o servo curado.
11 Wote, ui ti kʉn nondpa ku, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, wamp rʉⱡaip mam ti kunda, Nein kona peng ila, ping pilik purung.
11 No dia seguinte dirigiu-se Jesus a uma cidade chamada Naim. Iam com ele diversos discípulos e muito povo.
12 Jisas ni mba, kona peng ei nga paⱡa keta puⱡ puⱡ ila nondpa puⱡnga, wu kurum ti nga on ei, ting pilik, rupⱡaima kulk, mek ekit orung. Kang wu kurum ei, amp wiya ei nga kang tenda mitim ei. Kona peng ila wamp puⱡi, amp ei kʉn, koⱡa manga molk kunda rʉp rok orung.
12 Ao chegar perto da porta da cidade, eis que levavam um defunto a ser sepultado, filho único de uma viúva; acompanhava-a muita gente da cidade.
13 Wote Jisas ndi, amp wiya ni, ka etpa urum ni, kandpa kont ndi, koⱡpa amp ni, kundpa nimba mel, “Nim ka iti nʉti!” nitim.
13 Vendo-a o Senhor, movido de compaixão para com ela, disse-lhe: Não chores!
14 Jisas ndi, kang wu on rupⱡaima kulk, mek orung nila, nondpa mba anggilpa, ki oⱡa ndupa, nimba mel, “Kang wu kumʉndʉp ye! Nim kundʉp nʉnt rut nʉkʉn oⱡa muⱡi!” nitim.
14 E aproximando-se, tocou no esquife, e os que o levavam pararam. Disse Jesus: Moço, eu te ordeno, levanta-te.
15 Kang wu kurum ni, rut nimba, oⱡa moⱡpa, ik mat puⱡ mondpa nitim. Wote Jisas ndi, kang wu ni, tʉpa mam ngurum.
15 Sentou-se o que estivera morto e começou a falar, e Jesus entregou-o à sua mãe.
16 Uⱡ itim ni, wamp mbʉ kandʉk, min ngʉn mundʉk, Got nga mbi paka rondʉk, nʉk mel, “Painui wu ou ti, tʉn kʉn om. Wote, Got ni omba, elim nga wamp mbʉ, tʉpa rapʉndʉmba, pilpa om,” nʉtʉng.
16 Apoderou-se de todos o temor, e glorificavam a Deus, dizendo: Um grande profeta surgiu entre nós: Deus voltou os olhos para o seu povo.
17 Wamp nimbʉ ndi, int puk, Jura kona peng na, wote kona mbila elpa elpa puk, Jisas nga itim uⱡ kʉⱡ, timan rok nʉk, mek purung.
17 A notícia deste fato correu por toda a Judéia e por toda a circunvizinhança.
18 — ausente —
18 Os discípulos de João referiram-lhe todas estas coisas.
19 — ausente —
19 E João chamou dois dos seus discípulos e enviou-os a Jesus, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
20 Wote, wu ni raⱡ, Jisas murum kona nila rʉk pukʉⱡ, nʉkʉⱡ mel, “Wamp nu tindi wu Jon ndi, tʉl tʉpa mundpa, nimba mel, ‘Nim Got ndi, tʉpa mundʉmba nimba, Jon ndi, nitim wu ei muna tʉn wu elpa ti nokundmin nda?’” nʉtʉnggil.
20 Chegando estes homens a ele, disseram: João Batista enviou-nos a ti, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
21 Ui ei kʉn, Jisas ndi, wamp kui elpa elpa rurum mbʉ, etpa tʉpa, wote kur kit rukʉr murum wamp mbʉ, nimba tʉpa mundpa, wote mong ti wamp mbʉ nilinga, kona kandrʉng.
21 Ora, naquele momento Jesus havia curado muitas pessoas de enfermidades, de doenças e de espíritos malignos, e dado a vista a muitos cegos.
22 Wote Jisas ndi, wu raⱡ nga ik ni, punt ropa nimba mel, “Akup enmbil kʉⱡ, enmbil kandkʉⱡ pilkʉⱡ kʉⱡ, enmbil uⱡ kʉⱡ mel pukʉⱡ, Jon kundkʉⱡ nʉl! Mong ti wamp mbʉ, kona kanmin, kʉmp elkʉna rumbʉⱡi wamp mbʉ, nombuⱡa mam andinmin, kint pombuⱡma wamp mbʉ nga kʉng mbʉ, eng nonum, kum ngurum wamp mbʉ, ik pʉnmin wamp korung mbʉ, etpa kont tʉnʉm. Wamp kurpa mbʉ kʉn, Rʉnang Ik Kai mbʉ, kundpa ninim.
22 Respondeu-lhes ele: Ide anunciar a João o que tendes visto e ouvido: os cegos vêem, os coxos andam, os leprosos ficam limpos, os surdos ouvem, os mortos ressuscitam, aos pobres é anunciado o Evangelho;
23 Wamp ti, na kʉn mondpa pʉtʉm uⱡ ei, wak rui narʉm ndam, kai pilangga!” nitim.
23 e bem-aventurado é aquele para quem eu não for ocasião de queda!
24 Wote, Jon nga wu ni raⱡ puⱡʉnggila kʉn, Jisas ndi, Jon nga ik mat, wamp minal morung ila kundpa, nimba mel, “Enim ndi, Jon kona kui waka ila kʉning purung ei kʉn, namba mel ti, kʉnmin nʉk pʉtʉng? Enim ʉi ongum na mel ti, kʉpkʉ ropa roka nitim ila, kʉning purung ei?
24 Depois que se retiraram os mensageiros de João, ele começou a falar de João ao povo: Que fostes ver no deserto? Um caniço agitado pelo vento?
25 Enim namba mel ti, kʉning pilik purung? Wu ti, mʉkʉ etpa murum ila kʉning pilik purung ei? Mʉkʉ etmin wamp mbʉ, rapa keta ila mint molk etmin.
25 Mas que fostes ver? Um homem vestido de roupas finas? Mas os que vestem roupas preciosas e vivem no luxo estão nos palácios dos reis.
26 Enim namba mel ti, kʉning pilik purung ei, na kundʉk nʉiya? Enim painui wu ti, kʉning purung. Ei kupa painui wu ei ndi, painui wu ei ndi, wu mat tʉpa mana ndurum.
26 Mas, enfim, que fostes ver? Um profeta? Sim, digo-vos, e mais do que profeta.
27 Buk Wingti ila Got ndi, Jon nga nʉndpa mel,
27 Este é aquele de quem está escrito: Eis que envio o meu mensageiro ante a tua face; ele preparará o teu caminho diante de ti {Ml 3,1}.
28 Na ndi, enim kundʉp nʉnt. Ya mana mʉi kona ila morung, wu mbʉ pora, Jon ndi, tʉpa mana ndurum. Wote, akup wamp nam ti ndi, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ei, wamp mbi mul nʉmbil wamp mel raⱡpa moⱡum ndam, Jon tʉpa mana ndumba,” nitim.
28 Pois vos digo: entre os nascidos de mulher não há maior que João. Entretanto, o menor no Reino de Deus é maior do que ele.
29 Wote, ku takis tʉtmʉn wu mbʉ kʉn, wamp na morung nimbʉ ndi, Jon nga ik nitim nimbʉ pilik, Got nga uⱡ mbʉ, kapⱡa itmin nilingina, Jon ndi, wamp mbʉ nu tinditim.
29 Ouvindo-o todo o povo, e mesmo os publicanos, deram razão a Deus, fazendo-se batizar com o batismo de João.
30 Wote, Perisi wu na, mi ik mbo wu mbʉ ndi, Jon nga nitim ik nimbun pilik tʉk mbʉⱡ ngʉk, Got nga uⱡ mbʉ, iti nʉtmin nilingina, Jon ndi, wu mbʉ nu tindi nʉndʉtʉm.
30 Os fariseus, porém, e os doutores da lei, recusando o seu batismo, frustraram o desígnio de Deus a seu respeito.
31 Wote Jisas ndi, ik nimba mel, “Akup ya ila mormin wamp mbʉ nga enmin uⱡ kʉⱡ, nʉmp mot nduimp uⱡ ei, namba ik ek ti, rop namba kʉn, wamp mbʉ pilik ting nda?
31 A quem compararei os homens desta geração? Com quem se assemelham?
32 Wamp mbʉ, kangambuⱡa kel na mat, rʉng rarʉp rarmin kona mbila molk, kangambuⱡa mat ndi, mat wi rok nʉtmin ei mel, ‘Tʉn kowa pela ik ndʉmʉn ei kʉn, enim kinan ni nanʉng. Wote, kont kaimp kinan nimin ei kʉn, wote enim ka iti natʉnmin ku!’ nʉtʉng.
32 São semelhantes a meninos que, sentados na praça, falam uns com os outros, dizendo: Tocamos a flauta e não dançastes; entoamos lamentações e não chorastes.
33 Wamp nu tindi wu Jon urum ei ndi, rung mowi pepa, nu wain nui nandpa itim uⱡ ei, wote enim ndi, wu ei, kundʉk nimba mel, ‘Kur kit rukʉr orunga morum,’ nʉtʉng.
33 Pois veio João Batista, que nem comia pão nem bebia vinho, e dizeis: Ele está possuído do demônio.
34 Akup Muⱡʉl Wu Kupa ei omba, nu na, rʉng na mbʉ nonum ei, enim ndi, wu ei kundʉk, ‘Wu ei rʉng wal nomba, nu ming nduka nomba, enim ninmin. Wote, ku takis tʉk, uⱡ kit etmin wamp kʉⱡ kʉn, rʉp ronum ei ka!’ ninmin.
34 Veio o Filho do Homem, que come e bebe, e dizeis: Eis um comilão e beberrão, amigo dos publicanos e libertinos.
35 Wote, Got nga pilpa kungʉndi pilik tʉtmʉn wamp mbʉ ndi, uⱡ mat etʉk, tʉn ora ndurmin, pilpa kungʉndi ei, kupa mint,” nitim.
35 Mas a sabedoria foi justificada por todos os seus filhos.
36 Wote, Perisi wu ti ndi, Jisas ni, elim nga manga ila, rʉng nangga wangga nitim. Wote Jisas ni, Perisi wu ni nga manga ila mba, rʉng nomba murum.
36 Um fariseu convidou Jesus a ir comer com ele. Jesus entrou na casa dele e pôs-se à mesa.
37 Ni kʉn, amp wapra ti, kona peng ila rʉk murum. Amp ni, moⱡpa pitim mel, Jisas ni omba, Perisi wu ti nga manga ila rʉng nomba morum nʉtʉng. Ik ni pilpa kʉn, kopung ming ronduⱡ mura rui ti tʉpa mepa, Jisas murum manga nila purum.
37 Uma mulher pecadora da cidade, quando soube que estava à mesa em casa do fariseu, trouxe um vaso de alabastro cheio de perfume;
38 Amp ni mba, Jisas murum kʉmp puⱡ ila nondpa moⱡpa, ka etpa murum. Ni kʉn, ka nu mana omba, Jisas nga kʉmp puⱡ ila urum mbʉ, amp ei ndi, elim nga peng ndi kʉⱡ ndi, kil ngurum. Wote, Jisas nga kʉmp ni, keta nu ropa nomba, kopung ni tʉpa, kopung kandpa itim.
38 e, estando a seus pés, por detrás dele, começou a chorar. Pouco depois suas lágrimas banhavam os pés do Senhor e ela os enxugava com os cabelos, beijava-os e os ungia com o perfume.
39 Wote, Perisi wu ni, moⱡpa kʉndrʉm mel, amp wapra ni ndi, itim uⱡ ni kandpa, numan ou ndupa pilpa, nimba mel, “Wu ei, kupa painui wu ti ndam, amp ei ndi, elim ambuⱡpa enim ei kʉn, amp ei nga uⱡ kit etʉm mbʉ, pilpa mbi ndumba. Amp ei, uⱡ kit mbʉ etʉm ndi, ka nimba pitim,” nitim.
39 Ao presenciar isto, o fariseu, que o tinha convidado, dizia consigo mesmo: Se este homem fosse profeta, bem saberia quem e qual é a mulher que o toca, pois é pecadora.
40 Wote Jisas ndi, Perisi wu ni nga numan pilpa murum ni kʉⱡ, kandpa pora ndupa, nimba mel, “Saimon, na ndi, ik ti nim kundʉp namp,” nitim. Wote Saimon ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Ik mbo wu ye! Nim ni!” nitim.
40 Então Jesus lhe disse: Simão, tenho uma coisa a dizer-te. Fala, Mestre, disse ele.
41 Wote Jisas ndi, kundpa nimba mel, “Wu raⱡ ndi, wu ti nga ku moni kat punt mondkʉⱡ tʉtʉnggil. Wu ti, ku moni K500 titim. Wu ti, ku moni K50 mint titim.
41 Um credor tinha dois devedores: um lhe devia quinhentos denários e o outro, cinqüenta.
42 Wu raⱡ, ku moni punt mondkʉⱡ tʉtʉnggil kʉⱡ, punt rokʉⱡ nguinggil mel, kapⱡa mon itim ila, ku moni puⱡ wu ei ndi, ku punt kʉⱡ, wak rurum. Akup nim pʉn ei, wu raⱡ nga, wu nam ndi, ku moni puⱡ wu ei, numan minal ngurum nʉkʉn pʉn?” nitim.
42 Não tendo eles com que pagar, perdoou a ambos a sua dívida. Qual deles o amará mais?
43 Wote Saimon ndi, punt ropa nimba mel, “Ku moni ou ndupa, punt mundrum wu ei, nim pʉnt!” nitim. Wote Jisas ndi, Saimon kundpa nimba mel, “Nim numan kun pilkʉn nin,” nitim.
43 Simão respondeu: A meu ver, aquele a quem ele mais perdoou. Jesus replicou-lhe: Julgaste bem.
44 Ni kʉn, Jisas ndi, tʉpa ropʉl ropa, amp ni, kandpa kʉn, Saimon kundpa, nimba mel, “Nim ndi, ya amp ei kan ei? Na ya, nim nga manga ila mukʉr unt ei kʉn, nim ndi, na nga kʉmp ⱡumʉi ruimp nʉkʉn, nu kulkʉn mundi nʉmʉndʉn ni ka! Wote, amp ei ndi, elim nga ka em nu ei ndi, na nga kʉmp ⱡumʉi rondpa, elim nga peng ndi kʉⱡ ndi, kil ngumba enim ni ka!
44 E voltando-se para a mulher, disse a Simão: Vês esta mulher? Entrei em tua casa e não me deste água para lavar os pés; mas esta, com as suas lágrimas, regou-me os pés e enxugou-os com os seus cabelos.
45 Na kor mel mukʉr omp mont ni, wote nim ndi, na keta nu rok nui nʉnʉn. Wote, amp ei ndi, na nga kʉmp raⱡ, keta nu ropa nomba enim.
45 Não me deste o ósculo; mas esta, desde que entrou, não cessou de beijar-me os pés.
46 Nim ndi, kopung mat tʉkʉn, na nga peng ila kep, kopung kundi nʉkʉndʉn, ni ka! Wote, amp ei ndi, kopung mura rui kai ti mepa omba, na nga kʉmp raⱡ, kopung kandpa enim.
46 Não me ungiste a cabeça com óleo; mas esta, com perfume, ungiu-me os pés.
47 Uⱡ ei nga, na ndi, nim kundʉp nʉnt. Ya amp ei ndi, na numan minal ngunum. Uⱡ ei ndi, ora ndupa, amp ei nga uⱡ kit minal etʉm mbʉ, Got ndi, wak rondnum. Wote, wamp nam ti, uⱡ kit mel wei kʉralt etʉm ei, Got ndi, wak rondʉⱡnga kʉn, wamp ei, Got kʉn numan onunga etpa ngurum,” nitim.
47 Por isso te digo: seus numerosos pecados lhe foram perdoados, porque ela tem demonstrado muito amor. Mas ao que pouco se perdoa, pouco ama.
48 Wote Jisas ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Na ndi, nim nga uⱡ kit etʉn mbʉ pora, wak rondʉnt,” nitim.
48 E disse a ela: Perdoados te são os pecados.
49 Wu mat Jisas kʉn, rat pol ila rʉp rok morung nimbʉ ndi, ik nitim ni pilik, en enim puⱡ mondʉk, nʉk int yant etʉk nʉk mel, “Wu ei namba wu ti nda? Amp ei nga uⱡ kit etʉm mbʉ, wak rondʉnt ninim ei ka!” nʉtʉng.
49 Os que estavam com ele à mesa começaram a dizer, então: Quem é este homem que até perdoa pecados?
50 Wote Jisas ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Nim nga mondpa pili uⱡ ei ndi, akup nim etpa tʉnʉm. Nim numan wang ndukʉn pi!” nitim.
50 Mas Jesus, dirigindo-se à mulher, disse-lhe: Tua fé te salvou; vai em paz.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.