Lucas 7
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH
1 Jisas ni, wamp ik mbo endpa pora ndupa, wote Kaperniyum kona peng ila purum.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Kona peng ila Rom el nde wu kuimbal ti, el wu 100 nokʉndrʉm. Ei nga, kongun wu ti, numan minal ngurum ni, kui ropa koⱡmba itim.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 El nde wu kuimbal ni, moⱡpa pitim mel, Jisas ni, onum nʉtʉng. Ni kʉn, Jisas ndi, elim kongun wu ei etpa tangga nimba, Jura wu nuim kat, Jisas kʉn pʉi nimba tʉpa mundrum.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Wote, wu ni kʉⱡ, rʉng puk, Jisas murum kona nila, ronduⱡ mundʉk, Jisas kʉn kont kaimp ik ranggʉk, nʉk mel, “Wu kai ti nga elim nga kongun wu koⱡmba enim ei, nim ndi okʉn, wu ei tʉk rʉpʉndʉn nimbun onmʉn.
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 Ei nambuⱡ emel, wu ei ndi, tʉn Jura wamp mbʉ, numan ngumba, tʉn nga atinga manga kel ei, rakʉndpa itim,” nʉtʉng.
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Wote Jisas ni, wu ni kʉⱡ kʉn, rʉp rok yant ok, manga keta kona nila, nondpa oⱡina kʉn, el nde wu kuimbal ni ndi, wu kat tʉpa munduⱡnga puk, Jisas kundʉk nʉk mel, “Wu Nuim ye! Nim numan ti, pili nʉpili! Na wu kai ti mon! Ei nga, manga ila mukʉr uin mel mon!
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Wote, na wu kai ti mon ei nga, Jisas omp kʉnimp mel mon ku. Jisas ruⱡ etpa moⱡpa, ik ei nangga kʉn, nangga kongun wu ei nga kui ei, kapⱡa itangga!
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Na nʉnt wu ei, na nga wu nuim ei ndi, kongun mat ngurum ei kʉn, wu nuim ei nga mana orunga moⱡʉp endʉt. Wote, na nga el wu mbʉ, na nga mana orunga mormʉn. Na ndi, wu ti kundʉp, ‘nim pi,’ nʉt ndam, wu ei purum ku. Wote wu ti, ‘yant wangga,’ nʉt ndam, wu ei yant orum ku. Kongun wu ei kundʉp, ‘kongun tangga’, nʉt ei kʉn, kongun etʉm ku,” nitim.
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Wote Jisas ndi, el nde wu kuimbal ni nga, ik nitim ni pilpa, ʉⱡi ropa, tʉpa peling ndupa, wamp rʉⱡaip mam ti, elim pep rok orung nimbʉ, kundpa nimba mel, “Isrel kona ila wamp ti, mondpa pili uⱡ ei nga, na kʉni nakʉndʉr mel, wu ei ndi, ninim kant!” nitim.
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 El nde wu kuimbal ei ndi, tʉpa mundrum wu ni kʉⱡ, kelik mang kona int puk, kongun wu kui rurum ni, kandrʉng mel kui ni, kapⱡa elinga, wei murum.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Wote, ui ti kʉn nondpa ku, Jisas elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, wamp rʉⱡaip mam ti kunda, Nein kona peng ila, ping pilik purung.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Jisas ni mba, kona peng ei nga paⱡa keta puⱡ puⱡ ila nondpa puⱡnga, wu kurum ti nga on ei, ting pilik, rupⱡaima kulk, mek ekit orung. Kang wu kurum ei, amp wiya ei nga kang tenda mitim ei. Kona peng ila wamp puⱡi, amp ei kʉn, koⱡa manga molk kunda rʉp rok orung.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Wote Jisas ndi, amp wiya ni, ka etpa urum ni, kandpa kont ndi, koⱡpa amp ni, kundpa nimba mel, “Nim ka iti nʉti!” nitim.
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Jisas ndi, kang wu on rupⱡaima kulk, mek orung nila, nondpa mba anggilpa, ki oⱡa ndupa, nimba mel, “Kang wu kumʉndʉp ye! Nim kundʉp nʉnt rut nʉkʉn oⱡa muⱡi!” nitim.
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Kang wu kurum ni, rut nimba, oⱡa moⱡpa, ik mat puⱡ mondpa nitim. Wote Jisas ndi, kang wu ni, tʉpa mam ngurum.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Uⱡ itim ni, wamp mbʉ kandʉk, min ngʉn mundʉk, Got nga mbi paka rondʉk, nʉk mel, “Painui wu ou ti, tʉn kʉn om. Wote, Got ni omba, elim nga wamp mbʉ, tʉpa rapʉndʉmba, pilpa om,” nʉtʉng.
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Wamp nimbʉ ndi, int puk, Jura kona peng na, wote kona mbila elpa elpa puk, Jisas nga itim uⱡ kʉⱡ, timan rok nʉk, mek purung.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 — ausente —
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 — ausente —
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Wote, wu ni raⱡ, Jisas murum kona nila rʉk pukʉⱡ, nʉkʉⱡ mel, “Wamp nu tindi wu Jon ndi, tʉl tʉpa mundpa, nimba mel, ‘Nim Got ndi, tʉpa mundʉmba nimba, Jon ndi, nitim wu ei muna tʉn wu elpa ti nokundmin nda?’” nʉtʉnggil.
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Ui ei kʉn, Jisas ndi, wamp kui elpa elpa rurum mbʉ, etpa tʉpa, wote kur kit rukʉr murum wamp mbʉ, nimba tʉpa mundpa, wote mong ti wamp mbʉ nilinga, kona kandrʉng.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Wote Jisas ndi, wu raⱡ nga ik ni, punt ropa nimba mel, “Akup enmbil kʉⱡ, enmbil kandkʉⱡ pilkʉⱡ kʉⱡ, enmbil uⱡ kʉⱡ mel pukʉⱡ, Jon kundkʉⱡ nʉl! Mong ti wamp mbʉ, kona kanmin, kʉmp elkʉna rumbʉⱡi wamp mbʉ, nombuⱡa mam andinmin, kint pombuⱡma wamp mbʉ nga kʉng mbʉ, eng nonum, kum ngurum wamp mbʉ, ik pʉnmin wamp korung mbʉ, etpa kont tʉnʉm. Wamp kurpa mbʉ kʉn, Rʉnang Ik Kai mbʉ, kundpa ninim.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Wamp ti, na kʉn mondpa pʉtʉm uⱡ ei, wak rui narʉm ndam, kai pilangga!” nitim.
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Wote, Jon nga wu ni raⱡ puⱡʉnggila kʉn, Jisas ndi, Jon nga ik mat, wamp minal morung ila kundpa, nimba mel, “Enim ndi, Jon kona kui waka ila kʉning purung ei kʉn, namba mel ti, kʉnmin nʉk pʉtʉng? Enim ʉi ongum na mel ti, kʉpkʉ ropa roka nitim ila, kʉning purung ei?
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Enim namba mel ti, kʉning pilik purung? Wu ti, mʉkʉ etpa murum ila kʉning pilik purung ei? Mʉkʉ etmin wamp mbʉ, rapa keta ila mint molk etmin.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Enim namba mel ti, kʉning pilik purung ei, na kundʉk nʉiya? Enim painui wu ti, kʉning purung. Ei kupa painui wu ei ndi, painui wu ei ndi, wu mat tʉpa mana ndurum.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Buk Wingti ila Got ndi, Jon nga nʉndpa mel,
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Na ndi, enim kundʉp nʉnt. Ya mana mʉi kona ila morung, wu mbʉ pora, Jon ndi, tʉpa mana ndurum. Wote, akup wamp nam ti ndi, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ei, wamp mbi mul nʉmbil wamp mel raⱡpa moⱡum ndam, Jon tʉpa mana ndumba,” nitim.
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Wote, ku takis tʉtmʉn wu mbʉ kʉn, wamp na morung nimbʉ ndi, Jon nga ik nitim nimbʉ pilik, Got nga uⱡ mbʉ, kapⱡa itmin nilingina, Jon ndi, wamp mbʉ nu tinditim.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Wote, Perisi wu na, mi ik mbo wu mbʉ ndi, Jon nga nitim ik nimbun pilik tʉk mbʉⱡ ngʉk, Got nga uⱡ mbʉ, iti nʉtmin nilingina, Jon ndi, wu mbʉ nu tindi nʉndʉtʉm.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Wote Jisas ndi, ik nimba mel, “Akup ya ila mormin wamp mbʉ nga enmin uⱡ kʉⱡ, nʉmp mot nduimp uⱡ ei, namba ik ek ti, rop namba kʉn, wamp mbʉ pilik ting nda?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Wamp mbʉ, kangambuⱡa kel na mat, rʉng rarʉp rarmin kona mbila molk, kangambuⱡa mat ndi, mat wi rok nʉtmin ei mel, ‘Tʉn kowa pela ik ndʉmʉn ei kʉn, enim kinan ni nanʉng. Wote, kont kaimp kinan nimin ei kʉn, wote enim ka iti natʉnmin ku!’ nʉtʉng.
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Wamp nu tindi wu Jon urum ei ndi, rung mowi pepa, nu wain nui nandpa itim uⱡ ei, wote enim ndi, wu ei, kundʉk nimba mel, ‘Kur kit rukʉr orunga morum,’ nʉtʉng.
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Akup Muⱡʉl Wu Kupa ei omba, nu na, rʉng na mbʉ nonum ei, enim ndi, wu ei kundʉk, ‘Wu ei rʉng wal nomba, nu ming nduka nomba, enim ninmin. Wote, ku takis tʉk, uⱡ kit etmin wamp kʉⱡ kʉn, rʉp ronum ei ka!’ ninmin.
34 O
35 Wote, Got nga pilpa kungʉndi pilik tʉtmʉn wamp mbʉ ndi, uⱡ mat etʉk, tʉn ora ndurmin, pilpa kungʉndi ei, kupa mint,” nitim.
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Wote, Perisi wu ti ndi, Jisas ni, elim nga manga ila, rʉng nangga wangga nitim. Wote Jisas ni, Perisi wu ni nga manga ila mba, rʉng nomba murum.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Ni kʉn, amp wapra ti, kona peng ila rʉk murum. Amp ni, moⱡpa pitim mel, Jisas ni omba, Perisi wu ti nga manga ila rʉng nomba morum nʉtʉng. Ik ni pilpa kʉn, kopung ming ronduⱡ mura rui ti tʉpa mepa, Jisas murum manga nila purum.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Amp ni mba, Jisas murum kʉmp puⱡ ila nondpa moⱡpa, ka etpa murum. Ni kʉn, ka nu mana omba, Jisas nga kʉmp puⱡ ila urum mbʉ, amp ei ndi, elim nga peng ndi kʉⱡ ndi, kil ngurum. Wote, Jisas nga kʉmp ni, keta nu ropa nomba, kopung ni tʉpa, kopung kandpa itim.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Wote, Perisi wu ni, moⱡpa kʉndrʉm mel, amp wapra ni ndi, itim uⱡ ni kandpa, numan ou ndupa pilpa, nimba mel, “Wu ei, kupa painui wu ti ndam, amp ei ndi, elim ambuⱡpa enim ei kʉn, amp ei nga uⱡ kit etʉm mbʉ, pilpa mbi ndumba. Amp ei, uⱡ kit mbʉ etʉm ndi, ka nimba pitim,” nitim.
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Wote Jisas ndi, Perisi wu ni nga numan pilpa murum ni kʉⱡ, kandpa pora ndupa, nimba mel, “Saimon, na ndi, ik ti nim kundʉp namp,” nitim. Wote Saimon ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Ik mbo wu ye! Nim ni!” nitim.
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Wote Jisas ndi, kundpa nimba mel, “Wu raⱡ ndi, wu ti nga ku moni kat punt mondkʉⱡ tʉtʉnggil. Wu ti, ku moni K500 titim. Wu ti, ku moni K50 mint titim.
41 Jesus disse:
42 Wu raⱡ, ku moni punt mondkʉⱡ tʉtʉnggil kʉⱡ, punt rokʉⱡ nguinggil mel, kapⱡa mon itim ila, ku moni puⱡ wu ei ndi, ku punt kʉⱡ, wak rurum. Akup nim pʉn ei, wu raⱡ nga, wu nam ndi, ku moni puⱡ wu ei, numan minal ngurum nʉkʉn pʉn?” nitim.
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Wote Saimon ndi, punt ropa nimba mel, “Ku moni ou ndupa, punt mundrum wu ei, nim pʉnt!” nitim. Wote Jisas ndi, Saimon kundpa nimba mel, “Nim numan kun pilkʉn nin,” nitim.
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Ni kʉn, Jisas ndi, tʉpa ropʉl ropa, amp ni, kandpa kʉn, Saimon kundpa, nimba mel, “Nim ndi, ya amp ei kan ei? Na ya, nim nga manga ila mukʉr unt ei kʉn, nim ndi, na nga kʉmp ⱡumʉi ruimp nʉkʉn, nu kulkʉn mundi nʉmʉndʉn ni ka! Wote, amp ei ndi, elim nga ka em nu ei ndi, na nga kʉmp ⱡumʉi rondpa, elim nga peng ndi kʉⱡ ndi, kil ngumba enim ni ka!
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Na kor mel mukʉr omp mont ni, wote nim ndi, na keta nu rok nui nʉnʉn. Wote, amp ei ndi, na nga kʉmp raⱡ, keta nu ropa nomba enim.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Nim ndi, kopung mat tʉkʉn, na nga peng ila kep, kopung kundi nʉkʉndʉn, ni ka! Wote, amp ei ndi, kopung mura rui kai ti mepa omba, na nga kʉmp raⱡ, kopung kandpa enim.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Uⱡ ei nga, na ndi, nim kundʉp nʉnt. Ya amp ei ndi, na numan minal ngunum. Uⱡ ei ndi, ora ndupa, amp ei nga uⱡ kit minal etʉm mbʉ, Got ndi, wak rondnum. Wote, wamp nam ti, uⱡ kit mel wei kʉralt etʉm ei, Got ndi, wak rondʉⱡnga kʉn, wamp ei, Got kʉn numan onunga etpa ngurum,” nitim.
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Wote Jisas ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Na ndi, nim nga uⱡ kit etʉn mbʉ pora, wak rondʉnt,” nitim.
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Wu mat Jisas kʉn, rat pol ila rʉp rok morung nimbʉ ndi, ik nitim ni pilik, en enim puⱡ mondʉk, nʉk int yant etʉk nʉk mel, “Wu ei namba wu ti nda? Amp ei nga uⱡ kit etʉm mbʉ, wak rondʉnt ninim ei ka!” nʉtʉng.
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Wote Jisas ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Nim nga mondpa pili uⱡ ei ndi, akup nim etpa tʉnʉm. Nim numan wang ndukʉn pi!” nitim.
50 Mas Jesus disse à mulher:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.