Lucas 4

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Wote Jisas ni, Muⱡnga Wingti ndi, rukʉr orunga peka rurum ila, nu Joran ni, wak ropa kelpa yant urum. Ei kʉn, Muⱡnga Wingti ndi, Jisas tʉpa mepa mba, kona kui waka tila mundrum.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 — ausente —
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 — ausente —
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Wote Jisas ndi, punt ropa Seitan kundpa nimba mel, “Got nga rʉnang ik ei ndi, nimba mel, ‘Oka ndi mendpʉⱡ, wamp kont mul uⱡ ei, ngui nganggʉrʉm mon!’” nitim.
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 — ausente —
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 — ausente —
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 Ei nga, akup ila, nim ndi, mura rokʉn mondkʉn, na nga mbi paka rundʉn ndam, ya mel mbʉ pora, nim nguimp mint,” nitim.
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Jisas ndi, Seitan nga ik nitim punt ropa nimba mel, “Got nga Rʉnang Ik ila nimba mel, ‘Nim nga Nuim Got tenda ei nga mint, mbi paka rokʉn, kindmant indi, nʉtʉm ni ka!’” nitim.
8 Mas Jesus respondeu:
9 Wote Seitan ndi, Jisas ni, tʉpa mepa mba, Jerusalem kona peng ni nga manga wingti mam im ila mundpa, Jisas kundpa nimba mel, “Kupa nim Got nga kangʉm ndam, pʉkʉ rokʉn mana pana kʉnamp.
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 Ei nambuⱡ emel, Got nga Rʉnang Ik Kai ei ndi nʉtʉm, ‘Got elim nga anggelo mbʉ kundpa nangga, nim rʉp etmba, nokundʉk kai munding, nʉtʉm.
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 Wote, nim ku ndi, ropa kʉmp kit mondpa etmba ei nga, anggelo mbʉ ndi, ki pol ila mondʉk mek ping nʉtʉm ni ka!’” nitim.
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Wote Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Got nga rʉnang ik kai ei ndi, nimba mel, ‘Nim nga Nuim Got tenda ei kʉn, oⱡa tʉkʉn kʉni nʉkʉni mon!’ nʉtʉm ni ka!” nitim.
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Seitan ndi, Jisas ni, uⱡ elpa elpa mbila oⱡa tʉpa kandpa, pora ndupa kʉn, Jisas wak ropa, wote ui mat ila oⱡa tʉp kʉnimp nimba pilpa, kelpa purum.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 Wote Jisas ni, Muⱡnga Wingti ei ndi, ronduⱡ nguⱡnga, Galili kona ila int purum. Galili kona ila wamp mbʉ molk pʉtʉng ei, Jisas ni, Galili kona ila omba morum nʉtʉng.
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 Rʉk rʉk Jisas ndi, atinga manga kel titim mbila, wamp mbʉ ik mbo enduⱡnga, wamp mbʉ pora, Jisas nga mbi paka rondrung.
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 Jisas ni, kang kel kʉn mba, Nasaret kona peng ila moⱡpa, ou itim kona ila, mowi kor mbʉ kʉn, rʉk rʉk atinga manga kel mbila, mba itim ei mel ku purum. Kona ila moⱡpa, Got nga rʉnang ik kai mon mat, kʉmp ruimp nimba, oⱡa anggilinga.
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 Wamp mbʉ ndi, Painui wu Aisaiya nga rurum Buk Wingti kʉⱡ tʉk ngurung. Buk ila ik mong kʉⱡ mel murum ila kandpa titim,
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 “Got nga Muⱡnga Wingti ei, na kʉn omba morum. Uⱡ ei, nambuⱡ emel, Got elim ndi, na Wu Nuim muⱡimp nimba, kopung kandpa, memp pinditim ei ndi, elim nga ik mong kai kʉⱡ mek pukʉn, wamp mbʉ kʉn kundkʉn ni nitim. Got elim ndi, na tʉpa mundpa kʉn, kan manga ila petmin wamp mbʉ, kan pilinga ndana kʉn, wamp mbʉ wei muⱡeing nitim. Mong rumbina wamp mbʉ, nana mong makilik kʉneing. Wamp mat mbun mam tʉk mormin mbʉ, etpa piya ndumba.
18 “O Espírito do Senhor
19 Wote, Got elim nga wamp etpa tʉmba ui ei, nimba mot nduimp,” nitim.
19 e proclamar o ano aceitável
20 Wote Jisas ni, ik nimba pora ndupa kʉn, buk ni kʉⱡ tʉpa rʉp etʉm wu ni, elim ngumba kʉn, Jisas ni mana murum. Atinga manga kel ila morung wamp nimbʉ ndi, Jisas mong rʉk rʉk etʉk kandrʉng.
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 Wote Jisas ndi, wamp mbʉ kundpa nimba mel, “Got nga ik mong kat buk ila, enim kʉmp rop ngʉnt pʉnmin ni kʉⱡ akup omba kupa enim,” nitim.
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Nitim ila, wamp mbʉ ndi, Jisas nga kaip nʉndʉk ik mong kai mat nitim nimbʉ, pilik min ngʉn mundʉk etʉng. Wote, wamp mbʉ ndi nʉk mel, “Tʉn pʉtmʉn ni, wu ei, Josep nga kangʉm ni ka, ik mong min ngʉi ninim kʉⱡ namba etpa ninim nda?” nʉtʉng.
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Jisas ndi, wamp mbʉ, kundpa nimba mel, “Kupa, enim ndi, na ik ek ti rok, wu dokta ye! ‘Ninim nga kʉng kʉⱡ etkʉn kai iti!’” ning. Wote enim ndi, nʉk mel, “Jisas nim ndi, Kaperniyum kona ila uⱡ itʉn pitmin ni mel, akup ya nim nga mʉi kona ila uⱡ ei mel ku iti!” nʉtʉng.
23 Então Jesus disse:
24 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Enim ik kupa ei, kundʉp nʉnt. Mʉi puⱡ painui wu ti, elim nga mʉi kona ila wamp mbʉ ndi, numan ngui nganggʉrmʉn.
24 E Jesus prosseguiu:
25 Enim ik kupa kat kundʉp nʉnt, unt wu Ilaija murum ei kʉn, amp wiya mat ou ndupa, wam ila korung mbʉ, Isrel mʉi kona ila morung. Ui ei kʉn, kona ndamʉng rui narʉⱡnga, pana raldika, kalimp tʉmbʉkak pʉmp raⱡ pip omba purum ei kun, Israel nga kona mbila pora, kump kun mam ti titim.
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 Ui ei kʉn, Got ndi, Ilaija tʉpa, Isrel kona ila amp wiya ti kʉn, tʉpa mundi nʉmʉndrʉm mon! Got ndi, Ilaija tʉpa, Sairon ni, mʉi kona ei nga kona peng kel Sarapat ila, amp wiya tenda ti, murum ila tʉpa mundrum.
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Uⱡ ei mel ku, painui wu Ilaisa murum ei kʉn, Isrel mʉi kona ila kint pombuⱡma wamp ou ndupa morung. Wamp kʉⱡ nga ti kep, kui pora ni nʉndʉtʉm mon. Wote, Siriya mʉi kona ila wu, Neiman nga kui ei mint kapⱡa itim,” nitim.
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Jisas ik nitim ni, atinga manga kel ila morung wamp nimbʉ, pilik popʉⱡ ndi korung.
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 Wamp nimbʉ ndi, Jisas makrʉk tʉpʉn, kona peng ei nga ekit orunga komnga mong kit punt ronggʉt, mondpʉn rop mana nduimin nʉk etʉng.
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 I etʉng ni wote, Jisas pilpa kongundpa kiyang nimba, wamp nimbʉ, tʉpa ruip ndupa purum.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Wote Jisas ni, Galili wamp kʉⱡ nga Kaperniyum kona peng nila mba, mowi kor ui ei kʉn, wamp mbʉ ik mbo inditim.
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 Jisas nga ik mbo inditim mbʉ, ronduⱡ mam ti pendpa nilinga, wamp mbʉ pilik min ngʉn mundrʉng.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 — ausente —
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 — ausente —
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Ni kʉn, Jisas ndi, kur kit ni, ik mura ngumba nimba mel, “Nim ik ni nandkʉn, wu ei, wak rokʉn kelkʉn pi,” nitim. Wote, kur kit rukʉr orunga murum ni ndi, wu ni nga kʉng ombil kʉⱡ purpur ropa, wu ni ropa mundrum ila, mana mba wamp morung kona nila mba pitim. Wote, kur kit ni ndi, wu ni wak rurum. Kur kit ni ndi, wu ni, ropa nit pindi nʉpʉndʉtʉm.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Wote, wamp morung nimbʉ ndi, uⱡ ni kandʉk, min ngʉn mundʉk, en enim rʉk nʉk, int yant etʉk nʉk mel, “Ik mong mbo endnim ei, namba ik ti nda? Wu ei, ik ronduⱡ mbʉ ik nilinga, wu ei nga kur kit rukʉr orunga moⱡʉng mbʉ, wak rok ok pʉnmʉn,” nʉtʉng.
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Wamp mbʉ ndi, Jisas nga itim uⱡ ni kandʉk, int puk kona mbila nʉk mek puⱡina, uⱡ itim kʉⱡ, wamp mbʉ pora, pilik kapⱡa endʉtʉng.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Wote, Jisas atinga manga kel ila murum ni, wak ropa mba, Saimon nga manga ila mukʉr purum. Saimon ambʉm nga mam amp ei, kʉng muⱡ moⱡpa, kui kat rurum ila, Jisas ndi omba, amp ei nga kui ei, etpa kapⱡa indangga nʉk, Jisas wangga nʉtʉng.
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 Ni kʉn, Jisas ni mba, amp ni pitim nila nondpa anggilpa, kui ei, nim amp ei, wak rokʉn kelkʉn pi nitim. Wote kui ni, amp ei, wak roⱡnga, amp ni tʉngʉnda mint oⱡa moⱡpa, mba wamp rʉng nuing mbʉ, kaⱡpa tʉpa kun inditim.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Ant ei mana puⱡnga, mba pilpa elinga, wamp mbʉ ndi, en enim nga wamp mat kui elpa elpa pitim nimbʉ, mek Jisas murum kona nila orung. Jisas ndi, ki oⱡa ndupa, wamp tenda tenda nimba, peng ila ambuⱡnga, kui pitim mbʉ, pora nitim.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 Wamp ou ndupa, kur kit rukʉr orunga murum mbʉ, nimba tʉpa mundrum ila, kur kit mbʉ ndi, wamp mbʉ wak rok ping etʉk kʉn, Jisas wi rok nʉk mel, “Nim Got kangʉm ei ka!” nʉtʉng. Jisas ndi, kur kit mbʉ, ik mura ngumba, “Enim ik ni nʉnʉi mon!” nitim. Uⱡ ei namba elinga, kur kit kʉⱡ pʉtmʉn ei, Kraist ei, Got nga kangʉm wu ei.
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Mʉkʉlmʉ unt, Jisas pepa murum kona peng ni, wak ropa mba, kona waka tila purum. Wamp mbʉ ndi, Jisas mba murum kona nila, kurʉk kandʉk tʉk kʉn, pi nʉpangga nʉk, imp imp etʉng.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Wote Jisas ndi, wamp mbʉ, kundpa nimba mel, “Na kona peng mat ila, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei nga, rʉnang ik kai mbʉ, wamp mbʉ kundʉp nʉmp ont. Ei nambuⱡ emel, Got ndi, na kongun ei, iteimp nimba tʉpa mundrum,” nitim.
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Wote, Juriya kona ila wamp mbʉ nga atinga manga kel mbila andpa, wamp ik mbo inditim.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.