Lucas 23

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Wote, wu nuim nimbʉ ndi pora, Jisas mek, Pailot murum kona ila purung.
1 Em seguida o grupo todo se levantou e levou Jesus para Pilatos.
2 Jisas ni, puⱡ mondʉk, kot endʉk, nʉk mel, “Tʉn kʉnmin ei, wu ei ndi, tʉn nga wamp mbʉ, tʉpa wʉlʉ mundpa, ‘Wu nuim mumuk Sisa, ku moni takis ngui ngʉngʉi,’ nimba, wote wu ei, el elim kundpa, nimba mel, ‘Wu Kraist wu king ei nga,’” nitim.
2 Lá, começaram a acusá-lo, dizendo: — Pegamos este homem tentando fazer o nosso povo se revoltar, dizendo a eles que não pagassem impostos ao Imperador e afirmando que ele é o
3 Wote Pailot ndi, Jisas waldpa, nimba mel, “Nim Jura wamp nga wu king ei?” nitim. Wote Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Nim nʉn ei kupa,” nitim.
3 Aí Pilatos perguntou a Jesus: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
4 Pailot ndi, wu pris kuimbal na, wamp mbʉ kundpa, nimba mel, “Wu ei nga uⱡ ⱡawa ti, kandʉp ti natʉnt mon, ei ka!” nitim.
4 Então Pilatos disse aos chefes dos sacerdotes e à multidão: — Não encontro nenhum motivo para condenar este homem.
5 Wamp mbʉ ndi, ronduⱡ ke, nʉk mel, “Wu ei ndi, Jura kona peng na, Galili kona peng na mbila andpa, wamp mbʉ, ik mbo endpa, ropa gi ndupa etʉm. Wote, akup ya ila om,” nʉtʉng.
5 Mas eles insistiram: — Ele está causando desordem entre o povo em toda a Judeia. Ele começou na Galileia e agora chegou aqui.
6 Pailot ndi, wamp mbʉ nga nʉtʉng ik mbʉ, pilpa moⱡpa, wamp mbʉ waldpa, nimba mel, “Wu ei, Galili ila wu ei nda?” nitim.
6 Ouvindo isso, Pilatos perguntou: — Este homem é da Galileia?
7 Pailot ndi pilpa mel, Jisas ni wu ei, Erot nga rʉp itim kona ila moⱡpa, om nimba pitim. Ui ei kʉn, Erot ni, Jerusalem kona ila murum ku. Pailot ei ndi, Jisas tʉpa, Erot murum kona nila mundrum.
7 Quando soube que Jesus era da região governada por Herodes, Pilatos o mandou para ele, pois Herodes também estava em Jerusalém naquela ocasião.
8 Erot ndi, Jisas urum ni kandpa, numan mam ti ngurum. Jisas nga timan ik ei pitim, wote Jisas kʉni nʉkʉndrʉm eing, uⱡ rʉpʉndi mat itangga, Erot kʉnimp nimba murum.
8 Herodes ficou muito contente quando viu Jesus, pois tinha ouvido falar a respeito dele e fazia muito tempo que queria vê-lo. Ele desejava ver Jesus fazer algum milagre.
9 Uⱡ mbʉ nga, Erot ndi, ik mat ou ndupa, Jisas wuldʉtʉm. Wote Jisas ndi, Erot ik ti, punt ropa, yant ndui nʉndrʉm mon.
9 Então fez muitas perguntas a Jesus, mas ele não respondeu nada.
10 Wu pris kuimbal na, mi ik mbo wu na mbʉ, Jisas murum nila nondpa ok, Jisas ronduⱡ mundʉk, kot endʉtʉng.
10 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei se apresentaram e fizeram acusações muito fortes contra Jesus.
11 Erot kʉn, elim nga el wu ni kʉⱡ kʉn, Jisas tʉk ik kuldʉk, Jisas wal pʉki eng nui kai kat, tʉk pakʉndʉk, Jisas ni, Pailot murum kona nila, nduk yant mundrʉng.
11 Herodes e os seus soldados zombaram de Jesus e o trataram com desprezo. Puseram nele uma capa luxuosa e o mandaram de volta para Pilatos.
12 Erot ni, unt Pailot kʉn, el puⱡa wamp mel morunggil. Ui ei kʉn mint, wu raⱡ mʉn mondrʉnggil.
12 Naquele dia Herodes e Pilatos, que antes eram inimigos, se tornaram amigos.
13 Wote Pailot ndi, rʉp wu na, wu pris kuimbal na, wamp mbʉ, wi ropa, nimba mel, “Wʉi!” nitim. Kona ila rʉk ok, mʉk rorung.
13 Pilatos reuniu os chefes dos sacerdotes, os líderes judeus e o povo
14 Pailot ndi, wamp mbʉ, kundpa nimba mel, “Enim ndi, wu ei, mek ok, na nguk, enim ndi, wu ei kundʉk, wamp mbʉ tʉpa wʉlʉ mundrum nʉnmʉn. Na ndi, wu ei, enim nga kuimp keta ila kun mondʉp, waldʉp pʉnt ei, wu ei nga uⱡ ⱡawa ti em ila, enim ndi, kot endʉng uⱡ ei, kurʉp kandʉp, ti natʉnt ei ka!
14 e disse: — Vocês me trouxeram este homem e disseram que ele estava atiçando o povo para fazer uma revolta. Pois eu já lhe fiz várias perguntas diante de todos vocês, mas não encontrei nele nenhuma culpa dessas coisas de que vocês o acusam.
15 Erot ndi, wu ei nga uⱡ ⱡawa ti, kurpa kandpa, ti natʉpa kʉn, wu ei ngumba, ya tʉn kʉn yant ndum. Enim pilʉi! Wu ei nga uⱡ ⱡawa ti mon! Ei nga, tʉn ndi wu ei, rop kundamin mel mon!
15 Herodes também não encontrou nada contra ele e por isso o mandou de volta para nós. Assim, é claro que este homem não fez nada que mereça a pena de morte.
16 Na ndi, wu ei kan puⱡa ndi rop, wak rop, mundamba kʉn kelpa pangga!” nitim. [
16 Eu vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
17 Mowi kor ui mbila pora, Pailot ei ndi, kan manga wu ti, wamp mbʉ kʉn, wak ropa ngurum.]
17 [Na Festa da Páscoa, Pilatos tinha o costume de soltar algum preso, a pedido do povo.]
18 Wamp nimbʉ pora, wi rok ke nʉk mel, “Wu ei, rok kondkʉn, Barapas wak rokʉn, tʉn kʉn mundi!” nʉtʉng.
18 Aí toda a multidão começou a gritar: — Mata esse homem! Solta Barrabás para nós!
19 (Barapas ni, wu ei, kona peng ila gapman wu mat kʉn, el ropa wu mat ropa kʉndrʉm ila tʉk kan ngurung.)
19 Barrabás tinha sido preso por causa de uma revolta na cidade e por assassinato.
20 Wote Pailot ndi, wamp mbʉ waldpa pilpa, Jisas wak rop, mundamba pangga, nitim.
20 Então Pilatos, querendo soltar Jesus, falou outra vez com a multidão.
21 Wote aldpa, wamp mbʉ ndi, wi rok, Pailot kundʉk, nʉk mel, “Jisas nde peta ila nil ro! Jisas nde peta ila nil ro!” nʉtʉng.
21 Mas eles gritavam mais ainda: — Crucifica! Crucifica!
22 Wote Pailot ndi, raldika endpa kʉn, nimba mel, “Wu ei, namba uⱡ ⱡawa ti em? Wu ei kuⱡangga nimp ei, wu uⱡ ⱡawa ti, na ndi, kandʉp ti natʉnt ei ka! Na ndi, wu ei, kan puⱡa ndi rop kʉn, wote wak rop mundamba pangga!” nitim.
22 E Pilatos disse pela terceira vez: — Mas qual foi o crime dele? Não vejo neste homem nada que faça com que ele mereça a pena de morte. Vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
23 Wote, wamp mbʉ ndi, ronduⱡ ke nʉk, ronduⱡ mundʉk, Pailot ndi, Jisas nde peta ila nil rangga nʉtʉng. Wamp mbʉ nga ronduⱡ, wi rok nʉtʉng ik ei ndi, Pailot nga ik nitim ei, rok mana mana ndurʉng.
23 Porém eles continuaram a gritar bem alto, pedindo que Jesus fosse crucificado; e a gritaria deles venceu.
24 Ni kʉn, Pailot ndi, wamp mbʉ nga nʉtʉng ik ni, pep ropa, nimba mel, “Jisas ni kuⱡangga!” nitim.
24 Pilatos condenou Jesus à morte, como pediam.
25 Wote, wamp mbʉ ndi, Pailot wi rok kundʉk, nʉk mel, “Barapas ni, gapman kʉn el ropa wamp ropa kʉndrʉm wu ei, wak rokʉn mundana, kelpa wangga!” nʉtʉng. Nʉtʉng ei kʉn, Pailot ndi, wu ei, wak ropa mundpa kʉn, wamp kʉⱡ nga nʉtʉng ik ni, pep ropa, Jisas ni tʉpa, el wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngurum.
25 E soltou o homem que eles queriam — aquele que havia sido preso por causa de revolta e de assassinato. E entregou Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Wote, el wu nimbʉ ndi, Jisas ni, imp molk mek purung ila, Sairin kona peng ila wu ti, mbi tek, Saimon nʉtmʉn ni, kona peng ila rukʉr uimp nimba urum ni, tʉk imp molk, nde peta ni kʉⱡ ngurung ila, koma ropa mepa, Jisas ni, pep ropa, akil tepa purum.
26 Então os soldados levaram Jesus. No caminho, eles encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, que vinha do campo. Agarraram Simão e o obrigaram a carregar a cruz, seguindo atrás de Jesus.
27 Wamp rʉⱡaip mam ti, Jisas pep rok, akil tek purung. Wote, amp mat ou ndupa, Jisas kont kolk ka etʉk purung.
27 Uma grande multidão o seguia. Nela havia algumas mulheres que choravam e se lamentavam por causa dele.
28 Jisas ni, ropʉl ropa, amp ka etʉk, orung ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim Jerusalem kona peng ila amp kʉⱡ ye! Enim ndi, na nga nʉndʉk, ka iti nʉtʉi, mon! En enim nga orunga nʉk kʉn, enim nga kangambuⱡa, mbʉ nga nʉndʉk, ka itʉi!
28 Jesus virou-se para elas e disse:
29 Enim pilʉi! Wote ui ti, ekit wangga kʉn, wamp mat ndi, enim kundʉk, i etʉk ning. ‘Amp mbʉ, kangambuⱡa mi naimbʉk, kangambuⱡa aim ngui nganggʉk eng mbʉ, numan kai pileing,’ ning.
29 Porque chegarão os dias em que todos vão dizer: “Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos, que nunca deram à luz e que nunca amamentaram!”
30 Ui ei kʉn, wamp mat ndi, komnga mong mbʉ kundʉk, ‘Tʉn tʉkʉn mo rokʉn, ⱡʉrʉk ndui!’ ning.
30 Chegará o tempo em que todos vão dizer às montanhas: “Caiam em cima de nós!” E dirão também aos montes: “Nos cubram!”
31 Ni kʉn, akup wamp mbʉ ndi, nde nu pi kʉⱡ uⱡ ei mel enmin, wote nde kʉⱡ kʉp em ei kʉn, namba uⱡ ti iting nda?” nitim.
31 Porque, se isso tudo é feito quando a lenha está verde, o que acontecerá, então, quando ela estiver seca?
32 El wu mbʉ ndi, uⱡ kit mbʉ, etʉnggil wu raⱡ kunda, Jisas kʉn nde peta ila pendʉk ruing, pilik mek purung.
32 Levaram também dois criminosos para serem mortos com Jesus.
33 Wote, wu ni kʉⱡ mek puk, kona komnga ti, mbi tek, ‘Wamp Peng Ombil’ kona nʉtmin nila, Jisas nde peta ila nil rok pendʉtʉng. Wu ni raⱡ nga ti, Jisas nga ki mbo orunga, nde peta tila nil rok pendʉk, wu ti, ki rar orunga nde peta ila nil rok pendʉk etʉng.
33 Quando chegaram ao lugar chamado “A Caveira”, ali crucificaram Jesus e junto com ele os dois criminosos, um à sua direita e o outro à sua esquerda.
34 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Wuta Got nim ndi, wu kʉⱡ nga uⱡ ⱡawa mbʉ, wak rundi. Wu kʉⱡ uⱡ enmin ei nga puⱡ ti, pili napilik enmin,” nitim. El wu kʉⱡ ndi, Jisas nga wal pʉki na mel nimbʉ, potʉk tek, satu etʉk, wu ti tangga, nʉk etʉng.
34 [Então Jesus disse: Em seguida, tirando a sorte com dados, os soldados repartiram entre si as roupas de Jesus.
35 Wote wamp nimbʉ, anggilik kandʉk moⱡina, Jura nga rʉp wu nimbʉ ndi, Jisas nga ik kuldʉk nʉk mel, “Wu ei ndi, wamp mbʉ, tʉpa rapundpa etʉm uⱡ ei mel, elim Muⱡʉl Wu Kupa ti, Got ndi, tʉpa mundrum ila, wamp mbʉ, etpa rukʉr tangga nimba itim ndam, elim ndi, elim kapⱡa uⱡ mat, etpa tʉpa mundangga!” nʉtʉng.
35 O povo ficou ali olhando, e os líderes judeus zombavam de Jesus, dizendo: — Ele salvou os outros. Que salve a si mesmo, se é, de fato, o
36 — ausente —
36 Os soldados também zombavam de Jesus. Chegavam perto dele e lhe ofereciam vinho comum
37 — ausente —
37 e diziam: — Se você é o rei dos judeus, salve a você mesmo!
38 Wu kʉⱡ ndi, mon kat rok, Jisas nga peng oⱡa orunga, nde peta nila mondʉk, nʉk mel, “WU EI, JURA WAMP NGA WU NUIM MUMUK EI!” nʉtʉng.
38 Na cruz, acima da sua cabeça, estavam escritas as seguintes palavras: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Wu ralt, nde peta ila rorung ni nga ti ndi, Jisas ni tʉpa, ik kuldpa nimba mel, “Nim kupa Got nga tʉpa mundrum wu ti ndam, ninim ndi, uⱡ mat etkʉn, ninim etʉk tʉk mundkʉn, wote tʉl tʉkʉn rapundkʉn iti ku!” nitim.
39 Um dos criminosos que estavam crucificados ali insultava Jesus, dizendo: — Você não é o Messias? Então salve a você mesmo e a nós também!
40 Wote, wu ti ndi, nitim ik ni pilpa kʉn, wu ni, ik mura ngumba, nimba mel, “Wu ei, tʉn mindil kapⱡa mint nonmun. Ei nga, nim Got kʉn mundmong iti natʉkʉn nʉn ei?”
40 Porém o outro o repreendeu, dizendo: — Você não
41 Tʉl uⱡ kit mbʉ, etmbʉⱡ wu raⱡ, kapⱡa rok kunding enmin. Wu ei nga ⱡawa ti mon. Ei nambuⱡ emel, rok kunding enmin nda?” nitim.
41 A nossa condenação é justa, e por isso estamos recebendo o castigo que nós merecemos por causa das coisas que fizemos; mas ele não fez nada de mau.
42 Wu ni ndi, Jisas kundpa, nimba mel, “Wote, Jisas ni, nim pukʉn, nim nga mumuk rui kona ei mʉn ndam, nim ndi, na piliya!” nitim.
42 Então disse: — Jesus, lembre de mim quando o senhor vier como Rei!
43 Wote Jisas ndi, wu ni kundpa, nimba mel, “Na ndi, nim ik kupa ti, kundʉp nʉnt. Nim wote, na kʉn rʉp ropʉⱡ, muⱡ kona muⱡin,” nitim.
43 Jesus respondeu:
44 Wote ant ni, ou rʉnggilmʉ elinga, kona rumbʉⱡ ropa pelinga mba, epindama ant mong raldika itim.
44 Mais ou menos ao meio-dia o sol parou de brilhar, e uma escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Ant ei kʉn, kona ant rui narʉⱡnga kʉn, manga wingti ou ila muⱡ mbal mam ti, kuipa rok mondʉrmin ei, rʉk ila paⱡpa, mba raⱡ itim.
45 E a cortina do Templo se rasgou pelo meio.
46 Wote Jisas ni, ke ronduⱡ, nimba mel, “Wuta ye! Na nga muⱡnga ei, nim nga ki kaimp ila ngʉnt,” nitim. Nimba kʉn, Jisas ni kurum.
46 Aí Jesus gritou bem alto: Depois de dizer isso, ele morreu.
47 El wu kʉⱡ nga wu kuimbal ni ndi, uⱡ itim ni kʉⱡ, kandpa kʉn, Got nga mbi paka rondpa, nimba mel, “Wu kun kai ei nga, uⱡ ⱡawa ti mon ei, rok kondʉnmin ei ka!” nitim.
47 Quando o oficial do exército romano viu o que havia acontecido, deu glória a Deus, dizendo: — De fato, este homem era inocente!
48 Wamp mat ndi, uⱡ itim ni, kʉnmin nʉk, orung nimbʉ ndi, uⱡ itim ni kandʉk, min ngʉn mundʉk, pepiⱡ ⱡuwa rok, kelik mang kona purung.
48 Todos os que estavam reunidos ali para assistir àquele espetáculo viram o que havia acontecido e voltaram para casa, batendo no peito em sinal de tristeza.
49 Jisas nga wamp pundʉn mbʉ kʉn, Galili kona peng ila amp kat, Jisas pep rok orung ni kʉⱡ kʉn, wamp kʉⱡ ruⱡ etʉk mel molk, uⱡ itim ni kandrʉng.
49 Todos os amigos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia ficaram de longe, olhando tudo aquilo.
50 Wu ti, kona ila murum ei nga mbi, Josep. Jura wamp kʉⱡ nga Arimatiya kona peng ila wu ei. Wu ei, kaunsil tʉpa etʉm wu kun kai ei.
50 — ausente —
51 Wu ei ndi, wu kaunsil mat nga numan pilik, uⱡ etmin mbʉ mel iti natʉtʉm. Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei mint, nokundpa morum.
51 — ausente —
52 Josep mba, Pailot ni, waldʉp pilamba kʉn, Jisas nga on ei ngangga, nimba mba, pitim mel, Pailot ei ndi, kapⱡa nitim.
52 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus.
53 Wote Josep ndi, Jisas nga on ni, mana tʉpa, muⱡ mbal kurʉmʉⱡa tila kum ropa, mepa mba, ku manga kont ti, wamp on kona mim etʉk tetʉng nila, rʉk ndupa titim.
53 Então tirou o corpo da cruz e o enrolou num lençol de linho. Depois o colocou num túmulo cavado na rocha, que nunca havia sido usado.
54 Mowi kor mormin ui ei, ekit oⱡnga kʉn, rʉng molk nuing mbʉ, tʉk kun etʉng.
54 Isso foi na sexta-feira, e já estava para começar o sábado.
55 Galili kona ila amp kat, Jisas pep rok orung ni kʉⱡ, Josep ndi, Jisas nga on ni, mepa mba, wamp on ku manga nila etpa, tenʉm mel nant nda nʉk, kʉnmin nʉk, akil tek purung.
55 As mulheres que haviam seguido Jesus desde a Galileia foram com José e viram o túmulo e como Jesus tinha sido colocado ali.
56 Amp ni kʉⱡ, kandʉk pendʉk, wote kelik, manga kona yant ok kʉn, kopung mura rui kai na, ronduⱡ mat, tʉk kun etʉk morung. Mi ik ei ndi, nʉtʉm ei mel, mowi kor ei kʉn, muⱡ tʉk kor morung.
56 Depois voltaram para casa e prepararam perfumes e óleos para passar no corpo dele. E no sábado elas descansaram, conforme a

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.