Lucas 22

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Bret yis mundi namʉndʉrmin Mowi Kor ui ei, mbi tek, Pasopa rʉng normin. Ui ei nondpa mel pitim.
1 A Festa dos Pães sem Fermento, também chamada de Páscoa, se aproximava.
2 Ni kʉn, mi ik mbo wu na, Perisi wu na mbʉ ndi, wamp mbʉ nga pilik, mundmong etʉk, nʉk mel, “Namba uⱡ ti etpʉn, Jisas imp moⱡpʉn, rop kundmin nda?” nʉk pʉtʉng.
2 Os principais sacerdotes e mestres da lei tramavam uma forma de matar Jesus, mas tinham medo da reação do povo.
3 Kitip kʉni wu 12 kʉⱡ nga wu ti nga mbi, Juras, mbi ti tek, Iskariyot nʉtʉng. Wu ni, Seitan ndi, rukʉr orunga moⱡpa, kunt kunt rurum.
3 Então Satanás entrou em Judas Iscariotes, um dos Doze,
4 Juras ni mba, wu pris kuimbal na, manga wingti ou mbila wu nuim nimbʉ kʉn, rʉk murum. Jisas tʉpa, wu kʉⱡ ngumba ei nga nombuⱡa ti kʉrʉrʉm.
4 e ele foi aos principais sacerdotes e aos capitães da guarda do templo para combinar a melhor maneira de lhes entregar Jesus.
5 Wu nimbʉ, numan mam ti, Juras kʉn nguk, Juras kandʉk, ku moni na mat nguimin nʉk nʉtʉng.
5 Eles ficaram muito satisfeitos e lhe prometeram dinheiro.
6 Wu ni kʉⱡ nga nʉtʉng ik ni, Juras ni, kapⱡa nimba, Juras ndi, Jisas tʉpa, wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngumba. Ei nga, nombuⱡa mam ti, kurpa nokundpa, moⱡpa mba, wote wamp mbʉ, Jisas kʉn rʉp rok, muⱡi nambʉⱡangina kʉn, kiyang nʉmp, Jisas tʉp nguimp nimba pitim.
6 Judas concordou e começou a procurar uma oportunidade de trair Jesus, para que o prendessem quando as multidões não estivessem por perto.
7 Mowi kor mormʉn ant ila bret yis mundi namʉndʉrmin ui ei urum. Ant ei kʉn, kng sipsip waⱡ mat rok, Pasopa rʉng nuing ei nga tʉk kun etʉng.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento, quando o cordeiro pascal era sacrificado.
8 Wote Jisas ndi, Pita kʉn Jon raⱡ, kuimp tepa tʉpa mundpa kʉn, kundpa nimba mel, “Enmbil pukʉⱡ, Mowi Kor rumbuⱡ ila rʉng nuimin mat, tʉkʉⱡ kun itinggil pʉl!” nitim.
8 Jesus mandou Pedro e João na frente e disse: “Vão e preparem a refeição da Páscoa, para que a comamos juntos”.
9 Wu raⱡ ndi, Jisas kʉn int ndukʉⱡ, waldkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Tʉn nga rʉng nimin mbʉ, kona nant tila, tʉpʉⱡ kun itimbil, nʉkʉn nʉn ei?” nʉtʉnggil.
9 “Onde o senhor quer que a preparemos?”, perguntaram.
10 — ausente —
10 Ele respondeu: “Logo que vocês entrarem em Jerusalém, um homem carregando uma vasilha de água virá ao seu encontro. Sigam-no. Na casa onde ele entrar,
11 — ausente —
11 digam ao dono: ‘O Mestre pergunta: Onde fica o aposento no qual comerei a refeição da Páscoa com meus discípulos?’.
12 wu ei ndi, enmbil tʉpa ora ndumba ei, manga kʉkaⱡ oⱡa orunga ila, rʉng noⱡʉp nuimin mel mbʉ pora, tetʉm kona ila mel mbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ muⱡʉl!” nitim.
12 Ele os levará a uma sala grande no andar superior, que já estará arrumada. Preparem ali a refeição”.
13 Wote, wu ni raⱡ, pukʉⱡ kandrʉnggil mel, Jisas ndi, nitim uⱡ nimbʉ mel pitim. Wote, rʉng nuing nimbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ morunggil.
13 Eles foram e encontraram tudo como Jesus tinha dito, e ali prepararam a refeição da Páscoa.
14 Rʉng nuing ui ei, nondpa itim ila, Jisas na, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn kunda, rat pol nila morung.
14 Quando chegou a hora, Jesus e seus apóstolos tomaram lugar à mesa.
15 Kona ila, Jisas ndi, kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na akup enim kʉn rʉp rop moⱡʉp, Pasopa nimin ei, numan enim. Wote, na mindil nuimp!” nitim.
15 Jesus disse: “Estava ansioso para comer a refeição da Páscoa com vocês antes do meu sofrimento.
16 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim ik kupa kat kundʉp nʉnt. Na enim kʉn rup ropʉn moⱡpʉn, Pasopa rʉng ti, wote nui nʉnmʉn. Wakʉt, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ kupa ei, ekit om ei kʉn, Pasopa rʉng ei nga puⱡ ei, mot nʉm kʉn, na kʉning,” nitim.
16 Pois eu lhes digo agora que não voltarei a comê-la até que ela se cumpra no reino de Deus”.
17 Wote Jisas ndi, nu wain ming n, tʉpa ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, wote kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim ya nu ming ngʉnt ei, kʉmp tʉk nʉi!
17 Então tomou um cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois, disse: “Tomem isto e partilhem entre vocês.
18 Na ndi, enim kundʉp nʉnt. Akup nga ant ila enim kʉn, ming ila nu wain nont ei manda. Wote, na nu wain enim kʉn, moⱡʉp nuimp ei, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, ekit om ei kʉn nuimin,” nitim.
18 Pois não beberei vinho outra vez até que venha o reino de Deus”.
19 Wote Jisas ndi, bret ni tʉpa ambuⱡpa, puk ropa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, tʉpa elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya ei na nga kʉng ei, ei ndi, enim tʉpa rʉpʉndangga nʉmp ngʉnt. Enim tʉk nok molk, wote na pilik mint muⱡeing nʉmp ent,” nitim.
19 Tomou o pão e agradeceu a Deus. Depois, partiu-o e o deu aos discípulos, dizendo: “Este é o meu corpo, entregue por vocês. Façam isto em memória de mim”.
20 Rʉng nok pora nduⱡmina kʉn, wote nu wain ming ni tʉpa, ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn i ku etpa, angge nimba kʉn, kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya nu wain ming ei, na nga mema ei, enim kʉn nʉmp mʉi ruimp mema ei, oi nimba kʉn, enim tʉpa rapʉndʉmba,” nitim.
20 Depois da ceia, Jesus tomou o cálice de vinho e disse: “Este é o cálice da nova aliança, confirmada com o meu sangue, que é derramado como sacrifício por vocês.
21 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ya kʉnʉi! Na ki ambuⱡpa tʉpa, el puⱡa wu mbʉ nga ki kaimp ila ngumba wu ei, na kʉn nondpa rat pol ila morum wu ei.
21 “Mas aqui, partilhando da mesa conosco, está o homem que vai me trair.
22 Wu ei nga Muⱡʉl Wu Kupa ndi, nombuⱡa mam ti unt to ropa tinditim ila pep romba. Wu ti ndi, Muⱡʉl Wu Kupa ei, tʉpa el puⱡa wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngum wu ei, mong mam ti tʉmba!” nitim.
22 Pois foi determinado que o Filho do Homem deve morrer. Mas que aflição espera aquele que o trair!”
23 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, en enim int yant etʉk, waldʉk nʉk mel, “Uⱡ ei, nam ti ndi, etmba nda?” nʉtʉng.
23 Os discípulos perguntavam uns aos outros qual deles faria uma coisa dessas.
24 Wote, kitip kʉni wu kʉⱡ, en enim nga rʉk ila, puⱡ mondʉk ik palk, wu nam ti, kuimbal moⱡmba nda waldʉtʉng.
24 Depois, começaram a discutir entre si qual deles era o mais importante.
25 Jisas ndi, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Wu king mat, wamp rʉⱡaip mat nga kuimbal molk, wamp mbʉ rʉp etʉk etmin wu kʉⱡ, uⱡ kai mbʉ elingina, mbi moⱡpa etʉm.
25 Jesus lhes disse: “Neste mundo, os reis e os grandes homens exercem poder sobre o povo e, no entanto, são chamados de seus benfeitores.
26 Wote, enim uⱡ ei mel iti natʉnmʉn, mon ei ka! Wu nam ti, kuimbal muⱡimp nimba pilim wu ei omba, akil tiyangga! Enim nga kuimbal moⱡpa, rʉp itimp nimba pilim wu ei ndi, enim tʉpa rapundpa kindmant kongun endpa tangga!
26 Entre vocês, porém, será diferente. Que o maior entre vocês ocupe a posição inferior, e o líder seja o servo.
27 Enim pilʉi! Nam kuimbal moⱡmba? Wu nam ti, rʉng nomba moⱡum ei, muna kindmant wu ti, rʉng kaⱡpa mepa om ei? Rʉng moⱡpa nom wu ei, kuimbal moⱡmba. Wote, na ya enim nga rʉk ting ila moⱡʉp, enim tʉp rapʉndʉp, kindmant kongun endʉp mor.
27 Quem é mais importante, o que está à mesa ou o que serve? Não é aquele que está à mesa? Mas não aqui! Pois eu estou entre vocês como quem serve.
28 Uⱡ mat ndi, na oⱡa tʉpa kanʉmba om ndam, enim na kʉn kunda, rʉp rok muⱡing ei ka!
28 “Vocês permaneceram comigo durante meu tempo de provação.
29 Na nga Tipam ei ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, na ngurum. Na ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, akup enim nguimp.
29 E, assim como meu Pai me concedeu um reino, eu agora lhes concedo o direito de
30 Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona na ndi, enim nguimp kona ila enim rat pol mbila molk, rʉng na, nu na mel mbʉ nuing. Enim rat pol kai mbila molk, wote Isrel wamp rʉⱡaip 12 kʉⱡ, kʉmp tʉk iting,” nitim.
30 comer e beber à minha mesa, em meu reino. Vocês se sentarão em tronos e julgarão as doze tribos de Israel”.
31 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Saimon, Saimon, nim kum tekʉn pili! Seitan ndi, enim nga mondpa pili oⱡa tʉpa, kanmba uⱡ ei, nimba pora ndum. Uⱡ ei, wit mong kʉⱡ ambulk, mʉk tʉk, elim muna kʉn, ⱡawa kʉⱡ purum ni mel, enim kʉn etmba ei ka!
31 Então o Senhor disse: “Simão, Simão, Satanás pediu para peneirar cada um de vocês como trigo.
32 Na ndi, enim nga tʉp rapʉndʉp, atinga rondʉp pora ndʉnt uⱡ ei ndi, nim nga mondpa pili ei, mana pi napʉmba. Nim wote, kelkʉn ropʉl rokʉn, na kʉn yant okʉn, nim nga ʉngʉnʉl kʉⱡ, nʉkʉn ronduⱡ mundi!” nitim.
32 Contudo, supliquei em oração por você, Simão, para que sua fé não vacile. Portanto, quando tiver se arrependido e voltado para mim, fortaleça seus irmãos”.
33 Pita ndi, int ndupa, Jisas kundpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Nim kan manga ila pun ndam kep, kun ndam kep, na kunda rʉp ropʉⱡ mbil mint,” nitim.
33 Pedro disse: “Senhor, estou pronto a ir para a prisão, e até a morrer ao seu lado”.
34 Jisas ndi, Pita ni, kundpa nimba mel, “Pita, akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri! Nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim.
34 Jesus, porém, respondeu: “Pedro, vou lhe dizer uma coisa: hoje, antes que o galo cante, você negará três vezes que me conhece”.
35 Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim unt tʉp mundʉr ni kʉn, ku moni wal na, kʉmp rʉk na mel mat, mek pi naprʉng ni kʉn, enim mel mat nga mon ndurum, muna mon?” nitim. Wu kʉⱡ ndi, “Mon ndi nʉndrʉm!” nʉtʉng.
35 Em seguida, Jesus lhes perguntou: “Quando eu os enviei para anunciar as boas-novas sem dinheiro, sem bolsa de viagem e sem sandálias extras, alguma coisa lhes faltou?”. “Não”, responderam eles.
36 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ku moni na, wal na mel mbʉ tʉk mek, kur koiya ti natʉm wu ti, elim nga wal pʉki kʉⱡ tʉpa, wamp mat kʉn, kur koiya rarʉp ropa tangga!
36 Então ele disse: “Agora, porém, peguem dinheiro e uma bolsa de viagem. E, se não tiverem uma espada, vendam sua capa e comprem uma.
37 Uⱡ ei, nambuⱡ emel, Buk Wingti ila, Muⱡʉl Wu Kupa ei nga, nʉtʉm ni mel, ‘Wu ei, elim wamp mbʉ ndi, etʉk kit munding,’ nʉtʉm. Ni mel, na ndi, enim kundʉp nʉnt. Uⱡ kʉⱡ, na kʉn pemba. Buk Wingti ila uⱡ kat, na kʉn omba nʉtʉm kʉⱡ, akup omba kupa etmba.
37 Pois é necessário que se cumpra esta profecia a meu respeito: ‘Ele foi contado entre os rebeldes’. Sim, tudo que os profetas escreveram a meu respeito se cumprirá”.
38 Kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, Jisas kundʉk, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Nim ya kʉni! Tʉn koiya raⱡ mint, tepʉn mormʉn,” nʉtʉng. Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Koiya raⱡ manda,” nitim.
38 Eles responderam: “Senhor, temos aqui duas espadas”. “É suficiente”, disse ele.
39 Jisas ni, kona murum ni, wak ropa mba, wi Komnga Olip nila, atinga unt rurum uⱡ ei mel, romba purum. Elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, akil tek pep rok purung.
39 Então, acompanhado de seus discípulos, Jesus foi, como de costume, ao monte das Oliveiras.
40 Komnga ila ruk puk kʉn, Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim atinga rok mint muⱡʉi! Ei nga wote, uⱡ mbun mindil mbʉ, enim kʉn ui nʉwangga!” nitim.
40 Ao chegar, disse: “Orem para que vocês não cedam à tentação”.
41 — ausente —
41 Afastou-se a uma distância como de um arremesso de pedra, ajoelhou-se e orou:
42 — ausente —
42 “Pai, se queres, afasta de mim este cálice. Contudo, que seja feita a tua vontade, e não a minha”.
43 Ni kʉn, muⱡ kona anggelo ti ndi omba, Jisas etpa ronduⱡ mundrum.
43 Então apareceu um anjo do céu, que o fortalecia.
44 Jisas ni pitim ei, mbun itim ila, atinga ronduⱡ mundpa roⱡnga, elim nga kʉng ila kur mema raⱡ nu mel, oi nitim.
44 Ele orou com ainda mais fervor, e sua angústia era tanta que seu suor caía na terra como gotas de sangue.
45 Wote, atinga ropa pora ndupa, oⱡa anggilpa omba, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kʉndrʉm mel, numan mbun minal tʉk, ur pek morung.
45 Por fim, ele se levantou, voltou aos discípulos e os encontrou dormindo, exaustos de tristeza.
46 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim ur mint pek mormʉn? Oⱡa molk, atinga rok mint muⱡʉi! Tʉpa kawa ndangga, uⱡ mbun pi mbʉ, enim kʉn wangga, enim mana ping,” nitim.
46 “Por que vocês dormem?”, perguntou ele. “Levantem-se e orem para que não cedam à tentação.”
47 — ausente —
47 Enquanto Jesus ainda falava, chegou uma multidão conduzida por Judas, um dos Doze. Ele se aproximou de Jesus e o cumprimentou com um beijo.
48 — ausente —
48 Jesus, porém, lhe disse: “Judas, com um beijo você trai o Filho do Homem?”.
49 Kitip kʉni wu kʉⱡ, Jisas kʉn rʉp rok molk, kandrʉng mel, uⱡ ni kʉⱡ etʉng ila, wu ni kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Tʉn koiya tep mormʉn ei ndi, wu mbʉ ramin ei?” nʉtʉng.
49 Quando aqueles que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: “Senhor, devemos lutar? Trouxemos as espadas!”.
50 — ausente —
50 E um deles feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita.
51 — ausente —
51 Mas Jesus disse: “Basta!”. E, tocando a orelha do homem, curou-o.
52 Wote Jisas ndi, wu pris kuimbal na, manga wingti rʉp wu na, wu nuim na mbʉ, kundpa nimba mel, “Enim kur koiya na, tʉmbʉⱡ na mat, mek onmʉn mbʉ, kindʉp nomba, el ropa ik pili napilim wamp ti, imp muⱡing pilik onmʉn ei?
52 Então Jesus se dirigiu aos principais sacerdotes, aos capitães da guarda do templo e aos líderes do povo que tinham vindo buscá-lo: “Por acaso sou um revolucionário perigoso para que venham me prender com espadas e pedaços de pau?
53 Ui mbila rʉk rʉk, na manga wingti ou ila rukʉr mor ni, wote enim ndi, na imp muⱡi nambʉrmʉn ni ka! Akup nga ui ei, enim nga ti pʉnt. Rumbʉⱡ ei ndi, rʉⱡang ei kapⱡa, ropa mana ndumba,” nitim.
53 Por que não me prenderam no templo? Todos os dias eu estava ali, ensinando. Mas esta é a hora de vocês, o tempo em que reina o poder das trevas”.
54 Jisas ni, ik nimba pora nduⱡnga, imp molk mek puk, wu pris kuimbal kʉⱡ nga manga ila mukʉr purung. Pita ni, akil tepa mba, ruⱡ etpa murum.
54 Então eles o prenderam e o levaram à casa do sumo sacerdote. Pedro o seguiu de longe.
55 Wu mat, manga ei nga paⱡa rukʉr ndip kalk morung kona nila, Pita kunda rʉp rok morung.
55 Os guardas acenderam uma fogueira no meio do pátio e sentaram-se em volta, e Pedro sentou-se com eles.
56 Pita ni, ndip pilpa murum ila, kongun amp ti ruk omba, Pita ni, nem nʉm kandpa, amp ni ndi, nimba mel, “Wu ei, Jisas kʉn rʉp rokʉⱡ, andrʉmbil ndi ka!” nitim.
56 Uma criada o notou à luz da fogueira e começou a olhar fixamente para ele. Por fim, disse: “Este homem era um dos seguidores de Jesus!”.
57 Wote Pita ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Jisas ni wu ei, na pili napʉt,” nitim.
57 Mas Pedro negou, dizendo: “Mulher, eu nem o conheço!”.
58 Wote, wu ti ndi omba, Pita murum ni, kandpa mbi ndupa, nimba mel, “Wu ei, Jisas nga rʉⱡaip ila wu ei ka!” nitim. Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Na Jisas nga kitip kʉni wu ti mon!” nitim.
58 Pouco depois, um homem olhou para ele e disse: “Você também é um deles!”. “Não sou!”, retrucou Pedro.
59 Wote moⱡnga, ant mong ti omba puⱡnga kʉn, wu ti ndi omba, Pita nem nʉm kandpa, ronduⱡ mundpa, nimba mel, “Kupa mendpʉⱡ, Jisas kʉn Galili kona ila wu raⱡ,” nitim.
59 Cerca de uma hora mais tarde, outro homem afirmou: “Com certeza esse aí também estava com ele, pois também é galileu!”.
60 Wote Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Nim nga nʉn, ik ei, na pili napʉt ik mat nʉn ei ka!” Pita ik nimba moⱡʉng mel, tʉngʉnda mint, kʉi kulda rurum.
60 Pedro, porém, respondeu: “Homem, eu não sei do que você está falando”. E, no mesmo instante, o galo cantou.
61 Ni kʉn, Nuim ei ndi, tʉpa ropʉl ropa, Pita kanduⱡnga mel, wote elim numan tʉpa mundpa, pitim mel, Wu Nuim ei ndi, ik kat, elim unt kundpa, nitim kʉⱡ pitim. Nimba mel, “Akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri kʉn, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim ik kʉⱡ, Pita pitim.
61 Então o Senhor se voltou e olhou para Pedro. E Pedro se lembrou das palavras dele: “Hoje, antes que o galo cante, você me negará três vezes”.
62 Wote Pita ni, mindil tʉpa, ka etpa, pena purum.
62 E Pedro saiu dali, chorando amargamente.
63 — ausente —
63 Os guardas encarregados de Jesus começaram a zombar dele e a bater nele.
64 — ausente —
64 Vendaram seus olhos e diziam: “Profetize para nós! Quem foi que lhe bateu desta vez?”.
65 Wote, wu mbʉ ndi, ik kit mat, Jisas kundʉk nʉtʉng ku.
65 E o insultavam de muitas outras maneiras.
66 — ausente —
66 Ao amanhecer, todos os líderes do povo se reuniram, incluindo os principais sacerdotes e os mestres da lei. Jesus foi conduzido à presença desse conselho,
67 — ausente —
67 e eles perguntaram: “Diga-nos, você é o Cristo?”. Jesus respondeu: “Se eu lhes disser, de modo algum acreditarão em mim.
68 Wote, enim nam ndi, ik kat waldʉp, nint ndam, enim ndi kapⱡa punt rui nʉring.
68 E, se eu lhes fizer uma pergunta, não responderão.
69 Ei nga akup, Muⱡʉl Wu Kupa ei, kʉmp kʉm mba, Got Ronduⱡ Purum ei nga ki mbo orunga moⱡmba,” nitim.
69 Mas, de agora em diante, o Filho do Homem se sentará à direita do Deus Poderoso”.
70 Wu nimbʉ ndi, Jisas waldʉk, nʉk mel, “Nim Got Kangʉm ei?” nʉtʉng. Jisas ndi, wu mbʉ kundpa nimba mel, “Enim pilik nʉnmʉn ei ka!” nitim.
70 Todos gritaram: “Então você afirma que é o Filho de Deus?”. E ele respondeu: “Vocês dizem que eu sou”.
71 Wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Namba ik ti, wu mbʉ wi ramina kʉn, ok nangina pilmin? Ya wu ei nga keta mʉn ila, ik nʉnʉm kʉⱡ, tʉn pilpʉn pora ndʉnmʉn,” nʉtʉng.
71 “Que necessidade temos de outras testemunhas?”, disseram eles. “Nós mesmos o ouvimos de sua boca!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.