Lucas 22
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA
1 Bret yis mundi namʉndʉrmin Mowi Kor ui ei, mbi tek, Pasopa rʉng normin. Ui ei nondpa mel pitim.
1 Estava próxima a Festa dos Pães sem Fermento, chamada Páscoa.
2 Ni kʉn, mi ik mbo wu na, Perisi wu na mbʉ ndi, wamp mbʉ nga pilik, mundmong etʉk, nʉk mel, “Namba uⱡ ti etpʉn, Jisas imp moⱡpʉn, rop kundmin nda?” nʉk pʉtʉng.
2 Os principais sacerdotes e os escribas procuravam uma forma de matar Jesus; porque temiam o povo.
3 Kitip kʉni wu 12 kʉⱡ nga wu ti nga mbi, Juras, mbi ti tek, Iskariyot nʉtʉng. Wu ni, Seitan ndi, rukʉr orunga moⱡpa, kunt kunt rurum.
3 Ora, Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze.
4 Juras ni mba, wu pris kuimbal na, manga wingti ou mbila wu nuim nimbʉ kʉn, rʉk murum. Jisas tʉpa, wu kʉⱡ ngumba ei nga nombuⱡa ti kʉrʉrʉm.
4 Judas foi entender-se com os principais sacerdotes e os capitães sobre como lhes entregaria Jesus.
5 Wu nimbʉ, numan mam ti, Juras kʉn nguk, Juras kandʉk, ku moni na mat nguimin nʉk nʉtʉng.
5 Eles se alegraram e combinaram em lhe dar dinheiro.
6 Wu ni kʉⱡ nga nʉtʉng ik ni, Juras ni, kapⱡa nimba, Juras ndi, Jisas tʉpa, wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngumba. Ei nga, nombuⱡa mam ti, kurpa nokundpa, moⱡpa mba, wote wamp mbʉ, Jisas kʉn rʉp rok, muⱡi nambʉⱡangina kʉn, kiyang nʉmp, Jisas tʉp nguimp nimba pitim.
6 Judas concordou e buscava uma boa ocasião para lhes entregar Jesus, longe da multidão.
7 Mowi kor mormʉn ant ila bret yis mundi namʉndʉrmin ui ei urum. Ant ei kʉn, kng sipsip waⱡ mat rok, Pasopa rʉng nuing ei nga tʉk kun etʉng.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento, em que era necessário fazer o sacrifício do cordeiro pascal.
8 Wote Jisas ndi, Pita kʉn Jon raⱡ, kuimp tepa tʉpa mundpa kʉn, kundpa nimba mel, “Enmbil pukʉⱡ, Mowi Kor rumbuⱡ ila rʉng nuimin mat, tʉkʉⱡ kun itinggil pʉl!” nitim.
8 Então Jesus enviou Pedro e João, dizendo:
9 Wu raⱡ ndi, Jisas kʉn int ndukʉⱡ, waldkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Tʉn nga rʉng nimin mbʉ, kona nant tila, tʉpʉⱡ kun itimbil, nʉkʉn nʉn ei?” nʉtʉnggil.
9 Eles lhe perguntaram: — Onde o senhor quer que a preparemos?
10 — ausente —
10 Jesus lhes explicou:
11 — ausente —
11 e digam ao dono da casa: “O Mestre pergunta: ‘Onde fica o aposento no qual comerei a Páscoa com os meus discípulos?’”
12 wu ei ndi, enmbil tʉpa ora ndumba ei, manga kʉkaⱡ oⱡa orunga ila, rʉng noⱡʉp nuimin mel mbʉ pora, tetʉm kona ila mel mbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ muⱡʉl!” nitim.
12 Ele lhes mostrará um espaçoso cenáculo mobiliado; ali façam os preparativos.
13 Wote, wu ni raⱡ, pukʉⱡ kandrʉnggil mel, Jisas ndi, nitim uⱡ nimbʉ mel pitim. Wote, rʉng nuing nimbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ morunggil.
13 E, indo, acharam tudo como Jesus lhes tinha dito e prepararam a Páscoa.
14 Rʉng nuing ui ei, nondpa itim ila, Jisas na, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn kunda, rat pol nila morung.
14 Chegada a hora, Jesus se pôs à mesa, e os apóstolos estavam com ele.
15 Kona ila, Jisas ndi, kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na akup enim kʉn rʉp rop moⱡʉp, Pasopa nimin ei, numan enim. Wote, na mindil nuimp!” nitim.
15 Então Jesus lhes disse:
16 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim ik kupa kat kundʉp nʉnt. Na enim kʉn rup ropʉn moⱡpʉn, Pasopa rʉng ti, wote nui nʉnmʉn. Wakʉt, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ kupa ei, ekit om ei kʉn, Pasopa rʉng ei nga puⱡ ei, mot nʉm kʉn, na kʉning,” nitim.
16 Pois eu lhes digo que nunca mais a comerei, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Wote Jisas ndi, nu wain ming n, tʉpa ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, wote kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim ya nu ming ngʉnt ei, kʉmp tʉk nʉi!
17 E, pegando um cálice, depois de ter dado graças, disse:
18 Na ndi, enim kundʉp nʉnt. Akup nga ant ila enim kʉn, ming ila nu wain nont ei manda. Wote, na nu wain enim kʉn, moⱡʉp nuimp ei, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, ekit om ei kʉn nuimin,” nitim.
18 Pois eu digo a vocês que, de agora em diante, não mais beberei do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Wote Jisas ndi, bret ni tʉpa ambuⱡpa, puk ropa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, tʉpa elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya ei na nga kʉng ei, ei ndi, enim tʉpa rʉpʉndangga nʉmp ngʉnt. Enim tʉk nok molk, wote na pilik mint muⱡeing nʉmp ent,” nitim.
19 E, pegando um pão, tendo dado graças, o partiu e lhes deu, dizendo:
20 Rʉng nok pora nduⱡmina kʉn, wote nu wain ming ni tʉpa, ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn i ku etpa, angge nimba kʉn, kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya nu wain ming ei, na nga mema ei, enim kʉn nʉmp mʉi ruimp mema ei, oi nimba kʉn, enim tʉpa rapʉndʉmba,” nitim.
20 Do mesmo modo, depois da ceia, pegou o cálice, dizendo:
21 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ya kʉnʉi! Na ki ambuⱡpa tʉpa, el puⱡa wu mbʉ nga ki kaimp ila ngumba wu ei, na kʉn nondpa rat pol ila morum wu ei.
21 — Mas eis que a mão do traidor está comigo à mesa.
22 Wu ei nga Muⱡʉl Wu Kupa ndi, nombuⱡa mam ti unt to ropa tinditim ila pep romba. Wu ti ndi, Muⱡʉl Wu Kupa ei, tʉpa el puⱡa wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngum wu ei, mong mam ti tʉmba!” nitim.
22 Pois o Filho do Homem vai segundo o que está determinado, mas ai daquele por quem ele está sendo traído!
23 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, en enim int yant etʉk, waldʉk nʉk mel, “Uⱡ ei, nam ti ndi, etmba nda?” nʉtʉng.
23 Então começaram a perguntar entre si qual deles seria o que estava para fazer isso.
24 Wote, kitip kʉni wu kʉⱡ, en enim nga rʉk ila, puⱡ mondʉk ik palk, wu nam ti, kuimbal moⱡmba nda waldʉtʉng.
24 Houve também entre eles uma discussão sobre qual deles parecia ser o maior.
25 Jisas ndi, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Wu king mat, wamp rʉⱡaip mat nga kuimbal molk, wamp mbʉ rʉp etʉk etmin wu kʉⱡ, uⱡ kai mbʉ elingina, mbi moⱡpa etʉm.
25 Mas Jesus lhes disse:
26 Wote, enim uⱡ ei mel iti natʉnmʉn, mon ei ka! Wu nam ti, kuimbal muⱡimp nimba pilim wu ei omba, akil tiyangga! Enim nga kuimbal moⱡpa, rʉp itimp nimba pilim wu ei ndi, enim tʉpa rapundpa kindmant kongun endpa tangga!
26 Mas vocês não são assim; pelo contrário, o maior entre vocês seja como o menor; e aquele que dirige seja como o que serve.
27 Enim pilʉi! Nam kuimbal moⱡmba? Wu nam ti, rʉng nomba moⱡum ei, muna kindmant wu ti, rʉng kaⱡpa mepa om ei? Rʉng moⱡpa nom wu ei, kuimbal moⱡmba. Wote, na ya enim nga rʉk ting ila moⱡʉp, enim tʉp rapʉndʉp, kindmant kongun endʉp mor.
27 Pois qual é maior: aquele que está à mesa ou aquele que serve? Não é verdade que é aquele que está à mesa? Pois, no meio de vocês, eu sou como quem serve.
28 Uⱡ mat ndi, na oⱡa tʉpa kanʉmba om ndam, enim na kʉn kunda, rʉp rok muⱡing ei ka!
28 Vocês são os que têm permanecido comigo nas minhas tentações.
29 Na nga Tipam ei ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, na ngurum. Na ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, akup enim nguimp.
29 E eu confio a vocês um reino, assim como o meu Pai confiou a mim,
30 Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona na ndi, enim nguimp kona ila enim rat pol mbila molk, rʉng na, nu na mel mbʉ nuing. Enim rat pol kai mbila molk, wote Isrel wamp rʉⱡaip 12 kʉⱡ, kʉmp tʉk iting,” nitim.
30 para que comam e bebam à minha mesa no meu Reino; e vocês se assentarão em tronos para julgar as doze tribos de Israel.
31 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Saimon, Saimon, nim kum tekʉn pili! Seitan ndi, enim nga mondpa pili oⱡa tʉpa, kanmba uⱡ ei, nimba pora ndum. Uⱡ ei, wit mong kʉⱡ ambulk, mʉk tʉk, elim muna kʉn, ⱡawa kʉⱡ purum ni mel, enim kʉn etmba ei ka!
31 — Simão, Simão, eis que Satanás pediu para peneirar vocês como trigo!
32 Na ndi, enim nga tʉp rapʉndʉp, atinga rondʉp pora ndʉnt uⱡ ei ndi, nim nga mondpa pili ei, mana pi napʉmba. Nim wote, kelkʉn ropʉl rokʉn, na kʉn yant okʉn, nim nga ʉngʉnʉl kʉⱡ, nʉkʉn ronduⱡ mundi!” nitim.
32 Eu, porém, orei por você, para que a sua fé não desfaleça. E você, quando voltar para mim, fortaleça os seus irmãos.
33 Pita ndi, int ndupa, Jisas kundpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Nim kan manga ila pun ndam kep, kun ndam kep, na kunda rʉp ropʉⱡ mbil mint,” nitim.
33 Porém Pedro respondeu: — Estou pronto para ir com o Senhor, tanto para a prisão como para a morte.
34 Jisas ndi, Pita ni, kundpa nimba mel, “Pita, akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri! Nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim unt tʉp mundʉr ni kʉn, ku moni wal na, kʉmp rʉk na mel mat, mek pi naprʉng ni kʉn, enim mel mat nga mon ndurum, muna mon?” nitim. Wu kʉⱡ ndi, “Mon ndi nʉndrʉm!” nʉtʉng.
35 A seguir, Jesus perguntou aos discípulos: Eles responderam: — Não faltou nada!
36 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ku moni na, wal na mel mbʉ tʉk mek, kur koiya ti natʉm wu ti, elim nga wal pʉki kʉⱡ tʉpa, wamp mat kʉn, kur koiya rarʉp ropa tangga!
36 Então Jesus lhes disse:
37 Uⱡ ei, nambuⱡ emel, Buk Wingti ila, Muⱡʉl Wu Kupa ei nga, nʉtʉm ni mel, ‘Wu ei, elim wamp mbʉ ndi, etʉk kit munding,’ nʉtʉm. Ni mel, na ndi, enim kundʉp nʉnt. Uⱡ kʉⱡ, na kʉn pemba. Buk Wingti ila uⱡ kat, na kʉn omba nʉtʉm kʉⱡ, akup omba kupa etmba.
37 Pois eu lhes digo que é preciso que se cumpra em mim o que está escrito: “Ele foi contado com os malfeitores.” Pois o que a mim se refere está sendo cumprido.
38 Kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, Jisas kundʉk, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Nim ya kʉni! Tʉn koiya raⱡ mint, tepʉn mormʉn,” nʉtʉng. Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Koiya raⱡ manda,” nitim.
38 Então lhe disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas! Jesus lhes respondeu:
39 Jisas ni, kona murum ni, wak ropa mba, wi Komnga Olip nila, atinga unt rurum uⱡ ei mel, romba purum. Elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, akil tek pep rok purung.
39 E, saindo, Jesus foi, como de costume, para o monte das Oliveiras; e os discípulos o acompanharam.
40 Komnga ila ruk puk kʉn, Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim atinga rok mint muⱡʉi! Ei nga wote, uⱡ mbun mindil mbʉ, enim kʉn ui nʉwangga!” nitim.
40 Chegando ao lugar escolhido, Jesus lhes disse:
41 — ausente —
41 Ele, por sua vez, se afastou um pouco, e, de joelhos, orava,
42 — ausente —
42 dizendo:
43 Ni kʉn, muⱡ kona anggelo ti ndi omba, Jisas etpa ronduⱡ mundrum.
43 Então lhe apareceu um anjo do céu que o confortava.
44 Jisas ni pitim ei, mbun itim ila, atinga ronduⱡ mundpa roⱡnga, elim nga kʉng ila kur mema raⱡ nu mel, oi nitim.
44 E, estando em agonia, orava mais intensamente. E aconteceu que o suor dele se tornou como gotas de sangue caindo sobre a terra.
45 Wote, atinga ropa pora ndupa, oⱡa anggilpa omba, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kʉndrʉm mel, numan mbun minal tʉk, ur pek morung.
45 Levantando-se da oração, Jesus foi até onde os discípulos estavam, e os encontrou dormindo de tristeza.
46 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim ur mint pek mormʉn? Oⱡa molk, atinga rok mint muⱡʉi! Tʉpa kawa ndangga, uⱡ mbun pi mbʉ, enim kʉn wangga, enim mana ping,” nitim.
46 E disse:
47 — ausente —
47 Enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou uma multidão. E um dos doze, que se chamava Judas, vinha à frente deles e se aproximou de Jesus para o beijar.
48 — ausente —
48 Jesus, porém, lhe disse:
49 Kitip kʉni wu kʉⱡ, Jisas kʉn rʉp rok molk, kandrʉng mel, uⱡ ni kʉⱡ etʉng ila, wu ni kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Tʉn koiya tep mormʉn ei ndi, wu mbʉ ramin ei?” nʉtʉng.
49 Os que estavam ao redor de Jesus, vendo o que estava por acontecer, perguntaram: — Senhor, devemos atacar com as espadas?
50 — ausente —
50 Um deles golpeou o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 — ausente —
51 Mas Jesus interveio, dizendo: E, tocando na orelha do homem, o curou.
52 Wote Jisas ndi, wu pris kuimbal na, manga wingti rʉp wu na, wu nuim na mbʉ, kundpa nimba mel, “Enim kur koiya na, tʉmbʉⱡ na mat, mek onmʉn mbʉ, kindʉp nomba, el ropa ik pili napilim wamp ti, imp muⱡing pilik onmʉn ei?
52 Então Jesus disse aos principais sacerdotes, capitães do templo e anciãos que vieram prendê-lo:
53 Ui mbila rʉk rʉk, na manga wingti ou ila rukʉr mor ni, wote enim ndi, na imp muⱡi nambʉrmʉn ni ka! Akup nga ui ei, enim nga ti pʉnt. Rumbʉⱡ ei ndi, rʉⱡang ei kapⱡa, ropa mana ndumba,” nitim.
53 Todos os dias, estando eu com vocês no templo, vocês não tentaram me prender. Esta, porém, é a hora de vocês e a hora do poder das trevas.
54 Jisas ni, ik nimba pora nduⱡnga, imp molk mek puk, wu pris kuimbal kʉⱡ nga manga ila mukʉr purung. Pita ni, akil tepa mba, ruⱡ etpa murum.
54 Então, prendendo Jesus, levaram-no e o introduziram na casa do sumo sacerdote. Pedro seguia de longe.
55 Wu mat, manga ei nga paⱡa rukʉr ndip kalk morung kona nila, Pita kunda rʉp rok morung.
55 Quando acenderam um fogo no meio do pátio e se assentaram juntos, Pedro tomou lugar entre eles.
56 Pita ni, ndip pilpa murum ila, kongun amp ti ruk omba, Pita ni, nem nʉm kandpa, amp ni ndi, nimba mel, “Wu ei, Jisas kʉn rʉp rokʉⱡ, andrʉmbil ndi ka!” nitim.
56 Uma empregada, vendo-o sentado perto do fogo, fixou os olhos nele e disse: — Este também estava com ele.
57 Wote Pita ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Jisas ni wu ei, na pili napʉt,” nitim.
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, não o conheço.
58 Wote, wu ti ndi omba, Pita murum ni, kandpa mbi ndupa, nimba mel, “Wu ei, Jisas nga rʉⱡaip ila wu ei ka!” nitim. Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Na Jisas nga kitip kʉni wu ti mon!” nitim.
58 Pouco depois, outro homem, ao ver Pedro, disse: — Você também é um deles. Mas Pedro disse: — Homem, eu não sou um deles.
59 Wote moⱡnga, ant mong ti omba puⱡnga kʉn, wu ti ndi omba, Pita nem nʉm kandpa, ronduⱡ mundpa, nimba mel, “Kupa mendpʉⱡ, Jisas kʉn Galili kona ila wu raⱡ,” nitim.
59 E, tendo passado cerca de uma hora, outro afirmou, dizendo: — Com certeza este também estava com ele, porque também é galileu.
60 Wote Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Nim nga nʉn, ik ei, na pili napʉt ik mat nʉn ei ka!” Pita ik nimba moⱡʉng mel, tʉngʉnda mint, kʉi kulda rurum.
60 Mas Pedro insistiu: — Homem, não sei do que você está falando. E logo, enquanto Pedro ainda falava, o galo cantou.
61 Ni kʉn, Nuim ei ndi, tʉpa ropʉl ropa, Pita kanduⱡnga mel, wote elim numan tʉpa mundpa, pitim mel, Wu Nuim ei ndi, ik kat, elim unt kundpa, nitim kʉⱡ pitim. Nimba mel, “Akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri kʉn, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim ik kʉⱡ, Pita pitim.
61 Então, o Senhor voltou-se e fixou os olhos em Pedro. E Pedro se lembrou da palavra do Senhor, como lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
62 Wote Pita ni, mindil tʉpa, ka etpa, pena purum.
62 E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
63 — ausente —
63 Os homens que detinham Jesus zombavam dele, davam-lhe pancadas e,
64 — ausente —
64 colocando uma venda sobre os olhos dele, diziam: — Profetize! Quem foi que bateu em você?
65 Wote, wu mbʉ ndi, ik kit mat, Jisas kundʉk nʉtʉng ku.
65 E muitas outras coisas diziam contra ele, blasfemando.
66 — ausente —
66 Logo que amanheceu, reuniu-se a assembleia dos anciãos do povo, tanto os principais sacerdotes como os escribas, e o conduziram ao Sinédrio, onde lhe disseram:
67 — ausente —
67 — Se você é o Cristo, diga-nos. Então Jesus lhes respondeu:
68 Wote, enim nam ndi, ik kat waldʉp, nint ndam, enim ndi kapⱡa punt rui nʉring.
68 E, se eu perguntar, vocês não me darão resposta.
69 Ei nga akup, Muⱡʉl Wu Kupa ei, kʉmp kʉm mba, Got Ronduⱡ Purum ei nga ki mbo orunga moⱡmba,” nitim.
69 Desde agora, o Filho do Homem estará sentado à direita do Deus Todo-Poderoso.
70 Wu nimbʉ ndi, Jisas waldʉk, nʉk mel, “Nim Got Kangʉm ei?” nʉtʉng. Jisas ndi, wu mbʉ kundpa nimba mel, “Enim pilik nʉnmʉn ei ka!” nitim.
70 Todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Namba ik ti, wu mbʉ wi ramina kʉn, ok nangina pilmin? Ya wu ei nga keta mʉn ila, ik nʉnʉm kʉⱡ, tʉn pilpʉn pora ndʉnmʉn,” nʉtʉng.
71 Eles disseram: — Que necessidade ainda temos de testemunho? Porque nós mesmos ouvimos o que ele falou.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.