Lucas 22

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Bret yis mundi namʉndʉrmin Mowi Kor ui ei, mbi tek, Pasopa rʉng normin. Ui ei nondpa mel pitim.
1 Estava próxima a Festa dos Pães Asmos, chamada Páscoa.
2 Ni kʉn, mi ik mbo wu na, Perisi wu na mbʉ ndi, wamp mbʉ nga pilik, mundmong etʉk, nʉk mel, “Namba uⱡ ti etpʉn, Jisas imp moⱡpʉn, rop kundmin nda?” nʉk pʉtʉng.
2 Preocupavam-se os principais sacerdotes e os escribas em como tirar a vida a Jesus; porque temiam o povo.
3 Kitip kʉni wu 12 kʉⱡ nga wu ti nga mbi, Juras, mbi ti tek, Iskariyot nʉtʉng. Wu ni, Seitan ndi, rukʉr orunga moⱡpa, kunt kunt rurum.
3 Ora, Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze.
4 Juras ni mba, wu pris kuimbal na, manga wingti ou mbila wu nuim nimbʉ kʉn, rʉk murum. Jisas tʉpa, wu kʉⱡ ngumba ei nga nombuⱡa ti kʉrʉrʉm.
4 Este foi entender-se com os principais sacerdotes e os capitães sobre como lhes entregaria a Jesus;
5 Wu nimbʉ, numan mam ti, Juras kʉn nguk, Juras kandʉk, ku moni na mat nguimin nʉk nʉtʉng.
5 então, eles se alegraram e combinaram em lhe dar dinheiro.
6 Wu ni kʉⱡ nga nʉtʉng ik ni, Juras ni, kapⱡa nimba, Juras ndi, Jisas tʉpa, wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngumba. Ei nga, nombuⱡa mam ti, kurpa nokundpa, moⱡpa mba, wote wamp mbʉ, Jisas kʉn rʉp rok, muⱡi nambʉⱡangina kʉn, kiyang nʉmp, Jisas tʉp nguimp nimba pitim.
6 Judas concordou e buscava uma boa ocasião de lho entregar sem tumulto.
7 Mowi kor mormʉn ant ila bret yis mundi namʉndʉrmin ui ei urum. Ant ei kʉn, kng sipsip waⱡ mat rok, Pasopa rʉng nuing ei nga tʉk kun etʉng.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães Asmos, em que importava comemorar a Páscoa.
8 Wote Jisas ndi, Pita kʉn Jon raⱡ, kuimp tepa tʉpa mundpa kʉn, kundpa nimba mel, “Enmbil pukʉⱡ, Mowi Kor rumbuⱡ ila rʉng nuimin mat, tʉkʉⱡ kun itinggil pʉl!” nitim.
8 Jesus, pois, enviou Pedro e João, dizendo: Ide preparar-nos a Páscoa para que a comamos.
9 Wu raⱡ ndi, Jisas kʉn int ndukʉⱡ, waldkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Tʉn nga rʉng nimin mbʉ, kona nant tila, tʉpʉⱡ kun itimbil, nʉkʉn nʉn ei?” nʉtʉnggil.
9 Eles lhe perguntaram: Onde queres que a preparemos?
10 — ausente —
10 Então, lhes explicou Jesus: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem com um cântaro de água; segui-o até à casa em que ele entrar
11 — ausente —
11 e dizei ao dono da casa: O Mestre manda perguntar-te: Onde é o aposento no qual hei de comer a Páscoa com os meus discípulos?
12 wu ei ndi, enmbil tʉpa ora ndumba ei, manga kʉkaⱡ oⱡa orunga ila, rʉng noⱡʉp nuimin mel mbʉ pora, tetʉm kona ila mel mbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ muⱡʉl!” nitim.
12 Ele vos mostrará um espaçoso cenáculo mobilado; ali fazei os preparativos.
13 Wote, wu ni raⱡ, pukʉⱡ kandrʉnggil mel, Jisas ndi, nitim uⱡ nimbʉ mel pitim. Wote, rʉng nuing nimbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ morunggil.
13 E, indo, tudo encontraram como Jesus lhes dissera e prepararam a Páscoa.
14 Rʉng nuing ui ei, nondpa itim ila, Jisas na, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn kunda, rat pol nila morung.
14 Chegada a hora, pôs-se Jesus à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Kona ila, Jisas ndi, kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na akup enim kʉn rʉp rop moⱡʉp, Pasopa nimin ei, numan enim. Wote, na mindil nuimp!” nitim.
15 E disse-lhes: Tenho desejado ansiosamente comer convosco esta Páscoa, antes do meu sofrimento.
16 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim ik kupa kat kundʉp nʉnt. Na enim kʉn rup ropʉn moⱡpʉn, Pasopa rʉng ti, wote nui nʉnmʉn. Wakʉt, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ kupa ei, ekit om ei kʉn, Pasopa rʉng ei nga puⱡ ei, mot nʉm kʉn, na kʉning,” nitim.
16 Pois vos digo que nunca mais a comerei, até que ela se cumpra no reino de Deus.
17 Wote Jisas ndi, nu wain ming n, tʉpa ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, wote kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim ya nu ming ngʉnt ei, kʉmp tʉk nʉi!
17 E, tomando um cálice, havendo dado graças, disse: Recebei e reparti entre vós;
18 Na ndi, enim kundʉp nʉnt. Akup nga ant ila enim kʉn, ming ila nu wain nont ei manda. Wote, na nu wain enim kʉn, moⱡʉp nuimp ei, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, ekit om ei kʉn nuimin,” nitim.
18 pois vos digo que, de agora em diante, não mais beberei do fruto da videira, até que venha o reino de Deus.
19 Wote Jisas ndi, bret ni tʉpa ambuⱡpa, puk ropa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, tʉpa elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya ei na nga kʉng ei, ei ndi, enim tʉpa rʉpʉndangga nʉmp ngʉnt. Enim tʉk nok molk, wote na pilik mint muⱡeing nʉmp ent,” nitim.
19 E, tomando um pão, tendo dado graças, o partiu e lhes deu, dizendo: Isto é o meu corpo oferecido por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Rʉng nok pora nduⱡmina kʉn, wote nu wain ming ni tʉpa, ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn i ku etpa, angge nimba kʉn, kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya nu wain ming ei, na nga mema ei, enim kʉn nʉmp mʉi ruimp mema ei, oi nimba kʉn, enim tʉpa rapʉndʉmba,” nitim.
20 Semelhantemente, depois de cear, tomou o cálice, dizendo: Este é o cálice da nova aliança no meu sangue derramado em favor de vós.
21 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ya kʉnʉi! Na ki ambuⱡpa tʉpa, el puⱡa wu mbʉ nga ki kaimp ila ngumba wu ei, na kʉn nondpa rat pol ila morum wu ei.
21 Todavia, a mão do traidor está comigo à mesa.
22 Wu ei nga Muⱡʉl Wu Kupa ndi, nombuⱡa mam ti unt to ropa tinditim ila pep romba. Wu ti ndi, Muⱡʉl Wu Kupa ei, tʉpa el puⱡa wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngum wu ei, mong mam ti tʉmba!” nitim.
22 Porque o Filho do Homem, na verdade, vai segundo o que está determinado, mas ai daquele por intermédio de quem ele está sendo traído!
23 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, en enim int yant etʉk, waldʉk nʉk mel, “Uⱡ ei, nam ti ndi, etmba nda?” nʉtʉng.
23 Então, começaram a indagar entre si quem seria, dentre eles, o que estava para fazer isto.
24 Wote, kitip kʉni wu kʉⱡ, en enim nga rʉk ila, puⱡ mondʉk ik palk, wu nam ti, kuimbal moⱡmba nda waldʉtʉng.
24 Suscitaram também entre si uma discussão sobre qual deles parecia ser o maior.
25 Jisas ndi, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Wu king mat, wamp rʉⱡaip mat nga kuimbal molk, wamp mbʉ rʉp etʉk etmin wu kʉⱡ, uⱡ kai mbʉ elingina, mbi moⱡpa etʉm.
25 Mas Jesus lhes disse: Os reis dos povos dominam sobre eles, e os que exercem autoridade são chamados benfeitores.
26 Wote, enim uⱡ ei mel iti natʉnmʉn, mon ei ka! Wu nam ti, kuimbal muⱡimp nimba pilim wu ei omba, akil tiyangga! Enim nga kuimbal moⱡpa, rʉp itimp nimba pilim wu ei ndi, enim tʉpa rapundpa kindmant kongun endpa tangga!
26 Mas vós não sois assim; pelo contrário, o maior entre vós seja como o menor; e aquele que dirige seja como o que serve.
27 Enim pilʉi! Nam kuimbal moⱡmba? Wu nam ti, rʉng nomba moⱡum ei, muna kindmant wu ti, rʉng kaⱡpa mepa om ei? Rʉng moⱡpa nom wu ei, kuimbal moⱡmba. Wote, na ya enim nga rʉk ting ila moⱡʉp, enim tʉp rapʉndʉp, kindmant kongun endʉp mor.
27 Pois qual é maior: quem está à mesa ou quem serve? Porventura, não é quem está à mesa? Pois, no meio de vós, eu sou como quem serve.
28 Uⱡ mat ndi, na oⱡa tʉpa kanʉmba om ndam, enim na kʉn kunda, rʉp rok muⱡing ei ka!
28 Vós sois os que tendes permanecido comigo nas minhas tentações.
29 Na nga Tipam ei ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, na ngurum. Na ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, akup enim nguimp.
29 Assim como meu Pai me confiou um reino, eu vo-lo confio,
30 Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona na ndi, enim nguimp kona ila enim rat pol mbila molk, rʉng na, nu na mel mbʉ nuing. Enim rat pol kai mbila molk, wote Isrel wamp rʉⱡaip 12 kʉⱡ, kʉmp tʉk iting,” nitim.
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu reino; e vos assentareis em tronos para julgar as doze tribos de Israel.
31 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Saimon, Saimon, nim kum tekʉn pili! Seitan ndi, enim nga mondpa pili oⱡa tʉpa, kanmba uⱡ ei, nimba pora ndum. Uⱡ ei, wit mong kʉⱡ ambulk, mʉk tʉk, elim muna kʉn, ⱡawa kʉⱡ purum ni mel, enim kʉn etmba ei ka!
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como trigo!
32 Na ndi, enim nga tʉp rapʉndʉp, atinga rondʉp pora ndʉnt uⱡ ei ndi, nim nga mondpa pili ei, mana pi napʉmba. Nim wote, kelkʉn ropʉl rokʉn, na kʉn yant okʉn, nim nga ʉngʉnʉl kʉⱡ, nʉkʉn ronduⱡ mundi!” nitim.
32 Eu, porém, roguei por ti, para que a tua fé não desfaleça; tu, pois, quando te converteres, fortalece os teus irmãos.
33 Pita ndi, int ndupa, Jisas kundpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Nim kan manga ila pun ndam kep, kun ndam kep, na kunda rʉp ropʉⱡ mbil mint,” nitim.
33 Ele, porém, respondeu: Senhor, estou pronto a ir contigo, tanto para a prisão como para a morte.
34 Jisas ndi, Pita ni, kundpa nimba mel, “Pita, akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri! Nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim.
34 Mas Jesus lhe disse: Afirmo-te, Pedro, que, hoje, três vezes negarás que me conheces, antes que o galo cante.
35 Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim unt tʉp mundʉr ni kʉn, ku moni wal na, kʉmp rʉk na mel mat, mek pi naprʉng ni kʉn, enim mel mat nga mon ndurum, muna mon?” nitim. Wu kʉⱡ ndi, “Mon ndi nʉndrʉm!” nʉtʉng.
35 A seguir, Jesus lhes perguntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem alforje e sem sandálias, faltou-vos, porventura, alguma coisa? Nada, disseram eles.
36 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ku moni na, wal na mel mbʉ tʉk mek, kur koiya ti natʉm wu ti, elim nga wal pʉki kʉⱡ tʉpa, wamp mat kʉn, kur koiya rarʉp ropa tangga!
36 Então, lhes disse: Agora, porém, quem tem bolsa, tome-a, como também o alforje; e o que não tem espada, venda a sua capa e compre uma.
37 Uⱡ ei, nambuⱡ emel, Buk Wingti ila, Muⱡʉl Wu Kupa ei nga, nʉtʉm ni mel, ‘Wu ei, elim wamp mbʉ ndi, etʉk kit munding,’ nʉtʉm. Ni mel, na ndi, enim kundʉp nʉnt. Uⱡ kʉⱡ, na kʉn pemba. Buk Wingti ila uⱡ kat, na kʉn omba nʉtʉm kʉⱡ, akup omba kupa etmba.
37 Pois vos digo que importa que se cumpra em mim o que está escrito:
38 Kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, Jisas kundʉk, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Nim ya kʉni! Tʉn koiya raⱡ mint, tepʉn mormʉn,” nʉtʉng. Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Koiya raⱡ manda,” nitim.
38 Então, lhe disseram: Senhor, eis aqui duas espadas! Respondeu-lhes: Basta!
39 Jisas ni, kona murum ni, wak ropa mba, wi Komnga Olip nila, atinga unt rurum uⱡ ei mel, romba purum. Elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, akil tek pep rok purung.
39 E, saindo, foi, como de costume, para o monte das Oliveiras; e os discípulos o acompanharam.
40 Komnga ila ruk puk kʉn, Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim atinga rok mint muⱡʉi! Ei nga wote, uⱡ mbun mindil mbʉ, enim kʉn ui nʉwangga!” nitim.
40 Chegando ao lugar escolhido, Jesus lhes disse: Orai, para que não entreis em tentação.
41 — ausente —
41 Ele, por sua vez, se afastou, cerca de um tiro de pedra, e, de joelhos, orava,
42 — ausente —
42 dizendo: Pai, se queres, passa de mim este cálice; contudo, não se faça a minha vontade, e sim a tua.
43 Ni kʉn, muⱡ kona anggelo ti ndi omba, Jisas etpa ronduⱡ mundrum.
43 [Então, lhe apareceu um anjo do céu que o confortava.
44 Jisas ni pitim ei, mbun itim ila, atinga ronduⱡ mundpa roⱡnga, elim nga kʉng ila kur mema raⱡ nu mel, oi nitim.
44 E, estando em agonia, orava mais intensamente. E aconteceu que o seu suor se tornou como gotas de sangue caindo sobre a terra.]
45 Wote, atinga ropa pora ndupa, oⱡa anggilpa omba, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kʉndrʉm mel, numan mbun minal tʉk, ur pek morung.
45 Levantando-se da oração, foi ter com os discípulos, e os achou dormindo de tristeza,
46 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim ur mint pek mormʉn? Oⱡa molk, atinga rok mint muⱡʉi! Tʉpa kawa ndangga, uⱡ mbun pi mbʉ, enim kʉn wangga, enim mana ping,” nitim.
46 e disse-lhes: Por que estais dormindo? Levantai-vos e orai, para que não entreis em tentação.
47 — ausente —
47 Falava ele ainda, quando chegou uma multidão; e um dos doze, o chamado Judas, que vinha à frente deles, aproximou-se de Jesus para o beijar.
48 — ausente —
48 Jesus, porém, lhe disse: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem?
49 Kitip kʉni wu kʉⱡ, Jisas kʉn rʉp rok molk, kandrʉng mel, uⱡ ni kʉⱡ etʉng ila, wu ni kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Tʉn koiya tep mormʉn ei ndi, wu mbʉ ramin ei?” nʉtʉng.
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia suceder, perguntaram: Senhor, feriremos à espada?
50 — ausente —
50 Um deles feriu o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 — ausente —
51 Mas Jesus acudiu, dizendo: Deixai, basta. E, tocando-lhe a orelha, o curou.
52 Wote Jisas ndi, wu pris kuimbal na, manga wingti rʉp wu na, wu nuim na mbʉ, kundpa nimba mel, “Enim kur koiya na, tʉmbʉⱡ na mat, mek onmʉn mbʉ, kindʉp nomba, el ropa ik pili napilim wamp ti, imp muⱡing pilik onmʉn ei?
52 Então, dirigindo-se Jesus aos principais sacerdotes, capitães do templo e anciãos que vieram prendê-lo, disse: Saístes com espadas e porretes como para deter um salteador?
53 Ui mbila rʉk rʉk, na manga wingti ou ila rukʉr mor ni, wote enim ndi, na imp muⱡi nambʉrmʉn ni ka! Akup nga ui ei, enim nga ti pʉnt. Rumbʉⱡ ei ndi, rʉⱡang ei kapⱡa, ropa mana ndumba,” nitim.
53 Diariamente, estando eu convosco no templo, não pusestes as mãos sobre mim. Esta, porém, é a vossa hora e o poder das trevas.
54 Jisas ni, ik nimba pora nduⱡnga, imp molk mek puk, wu pris kuimbal kʉⱡ nga manga ila mukʉr purung. Pita ni, akil tepa mba, ruⱡ etpa murum.
54 Então, prendendo-o, o levaram e o introduziram na casa do sumo sacerdote. Pedro seguia de longe.
55 Wu mat, manga ei nga paⱡa rukʉr ndip kalk morung kona nila, Pita kunda rʉp rok morung.
55 E, quando acenderam fogo no meio do pátio e juntos se assentaram, Pedro tomou lugar entre eles.
56 Pita ni, ndip pilpa murum ila, kongun amp ti ruk omba, Pita ni, nem nʉm kandpa, amp ni ndi, nimba mel, “Wu ei, Jisas kʉn rʉp rokʉⱡ, andrʉmbil ndi ka!” nitim.
56 Entrementes, uma criada, vendo-o assentado perto do fogo, fitando-o, disse: Este também estava com ele.
57 Wote Pita ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Jisas ni wu ei, na pili napʉt,” nitim.
57 Mas Pedro negava, dizendo: Mulher, não o conheço.
58 Wote, wu ti ndi omba, Pita murum ni, kandpa mbi ndupa, nimba mel, “Wu ei, Jisas nga rʉⱡaip ila wu ei ka!” nitim. Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Na Jisas nga kitip kʉni wu ti mon!” nitim.
58 Pouco depois, vendo-o outro, disse: Também tu és dos tais. Pedro, porém, protestava: Homem, não sou.
59 Wote moⱡnga, ant mong ti omba puⱡnga kʉn, wu ti ndi omba, Pita nem nʉm kandpa, ronduⱡ mundpa, nimba mel, “Kupa mendpʉⱡ, Jisas kʉn Galili kona ila wu raⱡ,” nitim.
59 E, tendo passado cerca de uma hora, outro afirmava, dizendo: Também este, verdadeiramente, estava com ele, porque também é galileu.
60 Wote Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Nim nga nʉn, ik ei, na pili napʉt ik mat nʉn ei ka!” Pita ik nimba moⱡʉng mel, tʉngʉnda mint, kʉi kulda rurum.
60 Mas Pedro insistia: Homem, não compreendo o que dizes. E logo, estando ele ainda a falar, cantou o galo.
61 Ni kʉn, Nuim ei ndi, tʉpa ropʉl ropa, Pita kanduⱡnga mel, wote elim numan tʉpa mundpa, pitim mel, Wu Nuim ei ndi, ik kat, elim unt kundpa, nitim kʉⱡ pitim. Nimba mel, “Akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri kʉn, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim ik kʉⱡ, Pita pitim.
61 Então, voltando-se o Senhor, fixou os olhos em Pedro, e Pedro se lembrou da palavra do Senhor, como lhe dissera: Hoje, três vezes me negarás, antes de cantar o galo.
62 Wote Pita ni, mindil tʉpa, ka etpa, pena purum.
62 Então, Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
63 — ausente —
63 Os que detinham Jesus zombavam dele, davam-lhe pancadas e,
64 — ausente —
64 vendando-lhe os olhos, diziam: Profetiza-nos: quem é que te bateu?
65 Wote, wu mbʉ ndi, ik kit mat, Jisas kundʉk nʉtʉng ku.
65 E muitas outras coisas diziam contra ele, blasfemando.
66 — ausente —
66 Logo que amanheceu, reuniu-se a assembleia dos anciãos do povo, tanto os principais sacerdotes como os escribas, e o conduziram ao Sinédrio, onde lhe disseram:
67 — ausente —
67 Se tu és o Cristo, dize-nos. Então, Jesus lhes respondeu: Se vo-lo disser, não o acreditareis;
68 Wote, enim nam ndi, ik kat waldʉp, nint ndam, enim ndi kapⱡa punt rui nʉring.
68 também, se vos perguntar, de nenhum modo me respondereis.
69 Ei nga akup, Muⱡʉl Wu Kupa ei, kʉmp kʉm mba, Got Ronduⱡ Purum ei nga ki mbo orunga moⱡmba,” nitim.
69 Desde agora, estará sentado o Filho do Homem à direita do Todo-Poderoso Deus.
70 Wu nimbʉ ndi, Jisas waldʉk, nʉk mel, “Nim Got Kangʉm ei?” nʉtʉng. Jisas ndi, wu mbʉ kundpa nimba mel, “Enim pilik nʉnmʉn ei ka!” nitim.
70 Então, disseram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? E ele lhes respondeu: Vós dizeis que eu sou.
71 Wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Namba ik ti, wu mbʉ wi ramina kʉn, ok nangina pilmin? Ya wu ei nga keta mʉn ila, ik nʉnʉm kʉⱡ, tʉn pilpʉn pora ndʉnmʉn,” nʉtʉng.
71 Clamaram, pois: Que necessidade mais temos de testemunho? Porque nós mesmos o ouvimos da sua própria boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.