Lucas 19
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH
1 Wote Jisas ni, Jeriko nila rukʉr omba, wote ronggʉt ekit mba, pilpa purum.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Wote, kona peng ila ku takis tʉtmʉn wu mbʉ nga wu kuimbal ei, mbi tek, Sakiyas nʉtmʉn. Wu ei, kng mel mbʉ nga kapⱡa etʉm wu ni, ila murum.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Wote, wu ei ndi, Jisas ei, wu nam ti nda, nʉmp kʉnimp nimba itim ni, wote kʉni nʉkʉndrʉm. Ei nambuⱡ emel, elim wu etʉmp ei nga, wamp minal morung mbʉ ndi, Jisas rok ngʉk morung.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Ei kʉn, kanmba pilpa rundpa kʉn, Jisas wote omba mba, nombuⱡa mam nila, tʉkrʉpa kuimp tepa mba, nde Sikamor ila oⱡa mba, Jisas kʉnimp nimba murum.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Wote Jisas ni, int kona nila mba kʉn, tʉpa oⱡa ndupa, Sakiyas kandpa, nimba mel, “Sakiyas, nim tʉkʉrkʉn mana wana! Akup na, nim nga mang kona ila mbuⱡ muⱡʉmbil,” nitim.
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Wote, wu Sakiyas ni, tʉkrʉpa mana omba, Jisas ni, rawe etpa, numan mam ti ngumba, tʉpa mepa purum.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Wote, wamp ila morung nimbʉ ndi, uⱡ itim ni kandʉk, popʉⱡ kulk, kon kon nʉk mel, “Ya wu ei, uⱡ kit etʉm wu ni nga manga ila, manga tʉma punum,” nʉtʉng.
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Wote, wu Sakiyas ni, oⱡa anggilpa, Nuim ei kundpa, nimba mel, “Nuim ei, nim pʉn ye! Akup ant ila mint, na nga kng mel tep mor mbʉ, rʉk ila kʉmp tʉp wamp kurpa mbʉ nguimp. Wote, wamp mat, tʉp kum ngui randʉp, mel mat, kol rop nʉmp tit mbʉ, wamp mbʉ, punt rop int ndup, tʉmbʉkak mel indimp,” nitim.
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Jisas ndi, int ndupa wu ni, kundpa nimba mel, “Got nga wamp etpa ti uⱡ ni, ya manga ila akup om. Ei nambuⱡ emel, ya wu ei, unt wu Eiparam nga mondpa pilpa uⱡ itim ei mel ku enim. Wu ei, Eiparam nga pundʉn kupa ei.
9 Então Jesus disse:
10 Muⱡʉl Wu Kupa ei, nombuⱡa tiki purmin wamp mbʉ, kurʉp kandʉp etʉp, rukʉr timp nimba, mana urum,” nitim.
10 Porque o
11 Wote wamp nimbʉ, ya ik kʉⱡ pilik moⱡina, Jisas ndi, ik ek kat, aldpa rurum ku. Ei nambuⱡ emel, Jisas Jerusalem kona ila nondpa urum. Ei nga wote, wamp mbʉ ndi pilik, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ni, akup ila tʉngʉnda mint ekit omba, enim nʉk pʉtʉng.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Ei kʉn, Jisas ndi, nimba mel, “Tʉnggʉt kʉn, wu nuim ti, mʉi kʉmp ronggʉt mba, elim ni etʉk, wu king mundangina, wote yant omp, elim nga mʉi mang kona ila king muⱡimp nimba purum.
12 Então Jesus disse:
13 Ei nga, mba etpa kʉn, elim nga kindmant wu 10 kat, wi ropa tʉpa, ku moni K200 nimba elpa elpa ngumba kʉn, kundpa nimba mel, “Ya ku moni kʉⱡ ndi, kongun etʉk muⱡʉi!” nitim.
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Ei kʉn, elim nga, mʉi puⱡ wamp nimbʉ ndi, elim numan ngui nganggʉk, nombuⱡa rung wu kat, akil tek tʉk mundʉk, nʉk mel “Wu ei, tʉn nga wu king muⱡi nʉmbʉⱡangga mon!” nʉtʉng.
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 Ni wote, wu ni, etʉk wu king monduⱡina, wote yant urum. Omba moⱡpa kʉn, elim nga kindmant wu nimbʉ, elim nga ku moni ngurum nimbʉ nga kongun etʉk, mat pendʉk kandʉk tʉtʉng, muna mon nda, nimba kʉnimp nimba orung.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Wu kuimp tepa ni ndi, omba nimba mel, “Nuim ye! Nim na ku moni ngurum ni kʉⱡ ndi, kongun etʉp ku K2000 pendʉp ngʉnt,” nitim.
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Elim nga wu king ni ndi, int ndupa, nimba mel, “Na nga kindmant wu kai ei, nim mel kel mbʉ nga rup etkʉn, kai mundʉn. Ei nga, akup ya kona peng 10 kat nim rʉp itʉn!” nitim.
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Wote, wu merʉng orunga ni ndi omba, nimba mel, “Wu Nuim ye! Nim nga ku moni ni kʉⱡ ndi, kongun etʉp ku moni K1000 kat pendʉp ngont,” nitim.
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Wote, elim nga wu ou ni ndi, punt ropa nimba mel, “Nim ya kona peng 5 kat rʉp iti!” nitim.
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Wote, kindmant wu ti ndi omba, nimba mel, “Wu nuim ye! Nim nga ku moni ni kʉⱡ na ndi, mep mbʉ muⱡ mbal ila kom rop tit tetʉm.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Na nim nga mundmong indʉt. Ei nambuⱡ emel, nim wu pundma rorun ei nga. Nim mel rukʉr ndukʉn, ti natʉtʉn mel mbʉ kʉn, polkʉn tetʉn omba, nim mel rʉⱡi narʉrʉn mbʉ, akʉkʉn tʉkʉn, etʉn ni nga pilip it,” nitim.
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Elim nga wu nuim ni ndi, punt ropa, nimba mel, “Nim nga ik mong nʉn kʉⱡ ndi, ninim kʉmp timp, nim kindmant wu kit ye! Nim pʉtʉn ei, na wu pundma rop, mel na rukʉr ndup, ti natʉt mbʉ, ekit tʉp omba, wote mel na rʉⱡi narʉr mbʉ, akup tʉp et, nim pʉtʉn ei ka!
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Wote, nambuⱡ emel, na nga ku moni kʉⱡ nim ndi, mek pukʉn, ku moni manga ila ti nʉtʉn? Telina ndam, wote na nanim yant omp ku moni mbuⱡ ila, mat pendʉp tilmba ni ka!” nitim.
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Wote, wamp mat anggilik morung nimbʉ, kundpa nimba mel, “Ya wu ei nga ku moni mbʉ, tʉk mek puk, ku K2000 pendpa ngum wu ni, ngʉi!” nitim.
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Wote, wamp nimbʉ ndi, nʉk mel, “Wu nuim ye! Wu ei, ku moni K2000 unt tepa moⱡum ni ka!” nʉtʉng.
25 Eles responderam:
26 Wote Jisas ndi, wamp morung nimbʉ, kundpa nimba mel, “Wamp ti mel mat tepa moⱡum ndam, na ndi, wamp ei, mel mat ou ndup nguimp. Wote wamp ti, mel mat tepa muⱡi nambʉⱡʉm ndam, mel on nga etpa tepa moⱡum mbʉ, nanʉm rukʉr timp.
26 — E o patrão disse:
27 Wote, na nga el puⱡa wamp mbʉ ndi, na en enim nga wu king muⱡi nʉmbʉⱡeimp nʉk pʉtʉng wamp mbʉ, enim ndi, tʉk mek ok, na nga kuimp keta ila rok kundʉi!” nitim.
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Jisas ni, ik nimba pora ndupa kʉn, wote omba kuimp tepa, Jerusalem nombuⱡa mam nila, pep ropa oⱡa purum.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 — ausente —
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 — ausente —
30 com a seguinte ordem:
31 Kan pʉtanggila kʉn, wamp mat ndi, enmbil waldʉng ndam, enmbil ndi, int ndukʉⱡ, nʉkʉⱡ mel, ‘Wu Nuim ei ndi, kongun mat itimp nilinga, ombʉⱡ tin mbʉⱡ nʉl,’” nitim.
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Wote, wu ni raⱡ pukʉⱡ kandrʉnggil mel, Jisas ndi, nitim uⱡ ni mel itim.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Wu ni raⱡ pukʉⱡ, kng donggi ni, kan potʉkʉⱡ moⱡʉnggila kʉn, kng puⱡ wu ni ndi, wu raⱡ, waldpa nimba mel, “Kng donggi ei, nambuⱡ emel, kan potʉnmbil?” nitim.
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Wu raⱡ ndi, int ndukʉⱡ, nʉkʉⱡ mel, “Wu Nuim ei, kongun mat itimp nilinga, ombuⱡ tʉnmbʉⱡ,” nʉtʉnggil.
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Kng donggi ni, mek okʉⱡ Jisas ngukʉⱡ kʉn, en enmbilinga wal pʉki mbʉ, potʉkʉⱡ kng donggi mbuⱡ ila tekʉⱡ kʉn, wote Jisas ni, tʉkʉⱡ kng donggi mbuⱡ ila mondrʉnggil.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Wote Jisas ni, kng donggi mbuⱡ ila moⱡpa, oⱡnga kʉn, wamp mbʉ ndi, Jisas ni, tʉk Wu Nuim mondʉk, en enim nga wal pʉki mbʉ, potʉk nombuⱡa mam ila kumbʉlʉk tetʉng.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Wote Jisas ni, Olip Komnga ei nga nombuⱡa tepa mana ndurum kona nila oⱡnga kʉn, kitip kʉni wamp puⱡi orung nimbʉ ndi, puⱡ mondʉk ambulk palk, Got nga mbi ronduⱡ paka rondrung. Ei nambuⱡ emel, uⱡ rʉpʉndi minal itim kandrʉng ei nga etʉng.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Wu Nuim ei nga mbi ila om wu king ei, Got ndi memp pindangga! Muⱡ kona ila moⱡpa kundi uⱡ mbʉ, kupʉn mba tiyangga. Wote, Got nga mbi ou ei, tepa mint pangga!” nʉtʉng.
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Ni kʉn, Perisi wu mat ndi, wamp morung nimbila, anggilik molk, Jisas kundʉk nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Nim nga kitip kʉni wamp mbʉ, raka nʉk muⱡeing nin ka!” nʉtʉng.
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na enim kundʉp nʉnt. Wamp mbʉ, raka nʉk moⱡʉng ndam, wote ya ku mbʉ ndi, kapⱡa ke nʉk, na nga mbi paka runding mint,” nitim.
40 Jesus respondeu:
41 Wote Jisas ni, Jerusalem nondpa omba kʉn, kona peng ou ni kandpa, kont kuⱡpa ka itim.
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Omba nim ndi, ya akup ant ila, moⱡpa kundi uⱡ ei nga puⱡ ei, kanduⱡina ndam, kapⱡa elinga. Wote, akup nim mong ti, wamp mel kapⱡa morʉn ei ka!
42 e disse:
43 Wote, ui mat nim kʉn omba. Ei kʉn el rui wamp mbʉ ndi, nim nga ku paⱡa petʉm ila, mʉi mbo rok, mek oⱡa ok ni, tʉk rʉk nduk, el kilanda muⱡangina, nim ekit pukʉn itin, nombuⱡa mam ti, ama ti natʉmba.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Wamp mbʉ ndi, nim kʉn nim nga ku paⱡa rukʉr mormin wamp mbʉ, pʉkʉ rok pora nduing. Ku paⱡa ei nga, na mel ni ti, ama muⱡi nambʉⱡʉmba. Ei nambuⱡ emel, Got ndi, nim etpa tʉmba urum ui ni, kandkʉn poⱡ ndui nʉndrʉn!” nitim.
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 — ausente —
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 — ausente —
46 Ele lhes disse:
47 Ui mbila rʉk rʉk, Jisas manga wingti ou ila moⱡpa, wamp ik mbo inditim. Ni kʉn, wu pris kuimbal morung, mi ik mbo wu na, wu nuim na mat morung nimbʉ ndi, Jisas rop kundmin nʉk pilik, nombuⱡa mat kurʉrʉng.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Wote, wamp mbʉ ndi, Jisas nga ik nitim mbʉ nga ti, wak rui narʉpʉn pilmin mint nʉk pʉtʉng. Wote, wu nuim mbʉ ndi, Jisas ruing ei nga ⱡawa mat kandʉk ti natʉtʉng.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.