Atos 23
Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH
1 Pol ndi, wu kaunsil nimbʉ, nim nim kandpa nimba mel, “Angmʉn! Got nga kuimp keta ila, na nanim nga numan orunga unt kun titim ei mel, akup i ku elinga mor,” nitim.
1 Então Paulo olhou firmemente para os membros do Conselho e disse: — Meus irmãos, tenho vivido até hoje com a consciência limpa diante de Deus.
2 Ei mel nilinga, wu pris kuimbal Ananaiyas ndi, wu kat Pol kʉn nondpa morung wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Pol nga keta mʉn ila, ki raka ndi rʉi!” nitim.
2 Mas Ananias, o Grande Sacerdote , mandou que os homens que estavam perto de Paulo dessem um tapa na boca dele.
3 Wote Pol ndi, wu ei kundpa, nimba mel, “Nim nde plang kit mel, ekit orunga kopung kai kandʉrmin ei mel kapⱡa, Got ndi, nim romba. Nim Mi Ik kʉⱡ, pep ront nʉkʉn, nim ila molkʉn, na kʉmp tʉn ei, wote ninim ndi, Mi Ik ei, rok puⱡa rokʉn, na rʉi nʉn ei ka!” nitim.
3 Aí Paulo disse a Ananias: — Hipócrita, Deus o castigará por isso! Você está sentado aí para me julgar de acordo com a
4 Wote, wu mat nondpa anggilik morung ni kʉⱡ ndi, Pol kundʉk, nʉk mel, “Nim ndi, Got nga wu pris kuimbal ei, ik mura ngʉn ei ka!” nʉtʉng.
4 Os homens que estavam perto de Paulo perguntaram: — Você está insultando o Grande Sacerdote, o
5 Pol ndi, wu kʉⱡ nga ik ni, punt ropa, nimba mel, “Na nga angmʉn! Wu ei Got nga wu pris kuimbal morum ni, na pili napilip nint. Got nga Buk Wingti ila nimba mel, ‘Enim nga wu nuim mbʉ, ik mura ngʉi ngʉngʉi,’ nitim ei, na pʉt,” nitim.
5 Paulo respondeu: — Meus irmãos, eu não sabia que ele é o Grande Sacerdote. Pois as
6 Ni kʉn, Sarusi wamp mat, Perisi wu kʉⱡ kʉn ok morung ni, Pol ndi kandpa kʉn, ronduⱡ wi ropa, nimba mel, “Na nga angmʉn! Na Perisi wu ei, Perisi wu mbo kʉⱡ nga kangʉm ei. Na kupa ronduⱡ mondʉp pʉt ei, wamp korung mbʉ, ⱡoprʉk kont muⱡing nʉt ik ei nga, akup enim ndi, na tʉk kot inding pilik enmin,” nitim.
6 Quando Paulo percebeu que alguns do Conselho eram do partido dos saduceus e outros do partido dos fariseus , disse bem alto: — Meus irmãos, eu sou fariseu e filho de fariseus. Estou aqui sendo julgado porque creio que os mortos vão ressuscitar.
7 Wote Pol ndi, ik kʉⱡ nimba pora nduⱡnga kʉn, tʉk rʉk Sarusi wu kʉⱡ kʉn, Perisi wu kʉⱡ kʉn, en enim ruk ila ik palk ok, elpa elpa purung.
7 Assim que ele disse isso, os fariseus e os saduceus começaram a discutir, e o Conselho se dividiu.
8 (Sarusi wu rʉⱡaip kʉⱡ ndi, wamp korung mbʉ, ⱡoprʉk kont muⱡing nʉk pili napʉtmʉn. Wu anggelo na, muⱡnga na mbʉ mormin nʉk pili napʉtmʉn. Wote, Perisi wu mbʉ ndi, uⱡ raldika kʉⱡ kupa nʉk pʉtmʉn.)
8 É que os saduceus não creem que os mortos vão ressuscitar, nem que existem anjos ou espíritos; mas os fariseus creem nessas coisas.
9 Ni kʉn, wi ama ronduⱡ rok elingina, Perisi wu kʉⱡ nga Mi Ik mbo wu kat ndi, ronduⱡ mondʉk, nʉk mel, “Tʉn ndi, wu ei kʉn ⱡawa ti, kandʉp ti natʉnmʉn! Anggelo, muna muⱡnga ti ndam, omba moⱡpa, elim kʉn ik nʉm!” nʉtʉng.
9 E assim a gritaria aumentou ainda mais. Então alguns mestres da Lei que pertenciam ao partido dos fariseus se levantaram e protestaram. Eles disseram: — Não vemos nenhum mal neste homem. Pode ser mesmo que um anjo ou um espírito tenha falado com ele.
10 Ik mura etʉk rombulk ik nʉtʉng nimba ronduⱡ puⱡnga, el wu kuimbal ni ndi, Pol rok kunding enmʉn nimba pilpa, mundmong itim. Wote, elim nga el wu mbʉ, kundpa, nimba mel, “Enim wu mormʉn kona ila mana puk, Pol ekit tʉk mek, el wu petmʉn kona ila mek rukrʉng pʉi!” nitim.
10 A briga chegou a tal ponto, que o comandante ficou com medo de que Paulo fosse despedaçado por eles. Por isso mandou os guardas descerem para tirar Paulo do meio deles e o levar de volta para a fortaleza.
11 Wote utʉma rumbuldi, Nuim ei omba, Pol nga pitim kona ila nondpa anggilpa moⱡpa, Pol kundpa, nimba mel, “Ronduⱡ pukʉn muⱡi! Ya Jerusalem kona ila, na nga ik ei, ronduⱡ mundkʉn nʉndi! Ei mel ku, met Rom kona ila pukʉn, uⱡ tenda ei ku iti!” nitim.
11 Na noite seguinte o Senhor Jesus apareceu a Paulo e disse:
12 Wote mʉkʉlmʉ orunga, Jura wu mat ok tenda etʉk, Pol ruing pilik, ik mat nʉtʉng. Wote, nʉk ronduⱡ mundʉk, nu na, rʉng na mbʉ, nui nandpʉn kʉn, mbun Pol rop kundmʉn, nʉtʉng.
12 Na manhã seguinte alguns judeus se ajuntaram e juraram que não iam comer nem beber nada enquanto não matassem Paulo.
13 Wu 40 mel ok, ik ronduⱡ mundʉk nʉk, Pol ruimʉn nʉk, mʉi rorung.
13 Os homens que combinaram fazer isso eram mais de quarenta.
14 — ausente —
14 Eles foram falar com os chefes dos sacerdotes e com os líderes do povo e disseram: — Nós fizemos o seguinte juramento: “Que Deus nos amaldiçoe se comermos ou bebermos qualquer coisa enquanto não matarmos Paulo.”
15 — ausente —
15 Agora vocês e o Conselho Superior , mandem pedir ao comandante que traga Paulo aqui. Digam que estão querendo examinar melhor o caso dele. Então, antes que ele chegue, nós estaremos prontos para matá-lo.
16 Wote, Pol ruimʉn nʉk nʉtʉng ik ni, Pol nga pam kang ei, moⱡpa pitim. Wote, el wu petmʉn kona nila mba, pam Pol kandpa ik mbʉ, kundpa nitim.
16 Mas o filho da irmã de Paulo ficou sabendo do plano; ele entrou na fortaleza e contou tudo a Paulo.
17 Wote Pol ndi, el wu ti, wi rop tʉpa, nimba mel, “Ya kang wu ei, el wu kuimbal ei kʉn, ik ti kundpa nimba, ei nga mekʉn pi!” nitim.
17 Então Paulo chamou um dos oficiais e disse: — Leve este moço ao comandante. Ele tem uma coisa para contar a ele.
18 Ni kʉn, el wu ni ndi, Pol nga pam kang ni, tʉpa mepa mba, el wu kuimbal murum ni kʉn, mepa mba mondpa, nimba mel, “Kan ngumʉn wu, Pol ndi, na wi ropa tʉpa, ya kang wu ei, nim kʉn ik ti kundpa nimp nilinga, na mep ont,” nitim.
18 O oficial levou o moço ao comandante e disse: — Aquele preso que se chama Paulo mandou me chamar e pediu que eu trouxesse este moço porque ele tem uma informação para o senhor.
19 Wote, el wu kuimbal ni ndi, kang wu ni, ki ambuⱡpa mepa, kona waka tila mondpa, kang wu ni waldpa, nimba mel, “Nim na kʉn namba ik ei, nin on?” nitim.
19 O comandante pegou o moço pela mão, levou-o para um lado e perguntou: — O que é que você tem para me contar?
20 Wote, kang wu ni ndi, el wu kuimbal ei kundpa, nimba mel, “Jura wu kaunsil mormʉn mbʉ ndi, ik kanggʉp etʉk, utʉma orunga, pili nʉpili kump ralk ombun, nim kʉn waldpʉn, Pol wak rana, en enim ik mat nangga pilmin nʉk nʉng.
20 Ele respondeu: — Alguns judeus combinaram pedir ao senhor que leve Paulo amanhã ao Conselho Superior, com a desculpa de quererem examinar melhor o caso dele.
21 Wote nim ndi, ik ei kum ti nʉti! Nambuⱡ emel, wu 40 mel nombuⱡa paka ila mo rok molk, Pol rok kundmin nʉk nokundʉk mormin. Ik nʉk, mʉi rok nu na, rʉng na mel mbʉ, nui nandʉk mi tek, Pol rop kondʉp mint, wang nduimin nʉng. Akup iting ei nga kor tʉk kun eng ei nga, akup nim nga ik ting ei nga nokundʉk mormin,” nitim.
21 Mas não acredite nisso, pois mais de quarenta deles vão ficar escondidos esperando Paulo para o matar. Todos eles fizeram este juramento: “Que Deus nos amaldiçoe se comermos ou bebermos qualquer coisa antes de termos matado Paulo.” Eles estão prontos para cumprir o juramento e esperam apenas saber o que o senhor vai resolver.
22 Wote, el wu kuimbal ni ndi, kang wu ni kundpa, nimba mel, “Ik ei, na ndi, kundʉp nint nʉkʉn, wamp ti kundkʉn ni nʉni mon!” nitim. Ei mel nimba kʉn, kang wu ni, kelik pi nitim.
22 Então o comandante respondeu: — Não diga a ninguém que você me contou isso. E mandou que o moço fosse embora.
23 Wote, el wu kuimbal ni ndi, elim nga el wu ou raⱡ, wi ropa kundpa, nimba mel, “Enmbil ndi pukʉⱡ, el wu 200 tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ, wote kng os mbuⱡ ila mormʉn wu 70, wote el kupanda metmʉn wu 200 mbʉ pora, rumbuldi 9 kilok Sesariya kona ping ei nga tʉk kun itʉi!
23 Então o comandante chamou dois oficiais e disse: — Arranjem duzentos soldados, e mais setenta cavaleiros, e duzentos lanceiros para ir até a cidade de Cesareia. Estejam prontos para sair daqui às nove horas da noite.
24 Wote enim ndi, Pol nga kng os ralt, tʉk kun endʉk, wote rʉp etʉk kai mondʉk mek puk, Gapman wu peng mumuk Piliks kʉn, tʉk mundʉi!” nitim.
24 Preparem também cavalos para Paulo montar e o levem com toda a segurança para o governador Félix.
25 — ausente —
25 Depois o comandante escreveu uma carta que dizia o seguinte:
26 — ausente —
26 “Excelentíssimo Governador Félix, “Saudações.
27 Jura wu mbʉ ndi, wu ei rok kunding pilik etʉng. Wote na ndi, wu ei, tʉn nga Rom mʉi puⱡ wu ti, nʉmp pilip kʉn, na nga el wu mbʉ tʉp munduⱡmba puk, imp molk tʉk mek orung.
27 “Alguns judeus agarraram este homem e quase o mataram. Quando soube que ele era cidadão romano, eu fui com os meus soldados e não deixei que ele fosse morto.
28 Wote, Jura wu mbʉ ndi, nambuⱡ emel, wu ei kʉn ik nʉng ndam, na etʉp pilimp nʉmp kʉn, wu ei mep kaunsil wu mbʉ, mou rorung ila mep pur.
28 Eu queria saber por que o estavam acusando e por isso resolvi levá-lo diante do Conselho Superior dos judeus.
29 Wote, na ila mbʉ kʉndʉr ei, wu ei rok kondʉk ei kʉn, kan nguing ei nga ⱡawa ti, kandʉp ti nʉtʉt. Wote Jura wamp, en enim nga mi ik mbʉ nga wʉldi ik mat nga nʉk, wu ei kʉn kot etʉng.
29 Então descobri que ele não tinha feito nada para merecer a prisão ou a morte. A acusação contra ele era a respeito da própria lei deles.
30 Wote na kundʉk, Jura wu mat ndi, wu ei, mo rok rop kundmin, nilmina pilip, na ndi, wu ei, tʉkrʉp tʉp nim kʉn mundunt. Jura wu mbʉ kundʉp, namba ik ti, wu ei kʉn ning ndam, nim kʉn ping,” nint.
30 Quando fui informado de que havia um plano para matá-lo, resolvi mandá-lo ao senhor. E disse para aqueles judeus que fizessem as acusações na sua presença. “Saúde. “Cláudio Lísias.”
31 Wote, el wu ni kʉⱡ ndi, ik mbʉ kum tek, Pol rumbuldi tʉk mek, Antipatris kona ila purung.
31 Então os soldados cumpriram as ordens. Pegaram Paulo e o levaram durante a noite até a cidade de Antipátride.
32 Utʉma orunga, el wu mana mʉi ila andurmin wu kʉⱡ, mang kona yant oⱡungina, wote kng os mbuⱡ ila mormin wu kʉⱡ ndi, Pol rʉp etʉk mek purung.
32 No dia seguinte os soldados voltaram para a fortaleza, deixando que os cavaleiros continuassem a viagem com Paulo.
33 Wote, Pol ni mek puk, Sesariya kona ila ruk puk kʉn, mon ni Gapman wu peng mumuk ni nguk, wote Pol ni kunda gapman wu peng ni ngurung ku.
33 Eles o levaram para a cidade de Cesareia, deram a carta ao Governador e lhe entregaram Paulo.
34 — ausente —
34 O Governador leu a carta e perguntou a Paulo de onde ele era. Quando soube que era da região da Cilícia,
35 — ausente —
35 disse: — Quando os seus acusadores chegarem, eu ouvirei o que você tem para dizer. Em seguida mandou que ele ficasse preso no palácio do Governador .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.