Atos 23

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Pol ndi, wu kaunsil nimbʉ, nim nim kandpa nimba mel, “Angmʉn! Got nga kuimp keta ila, na nanim nga numan orunga unt kun titim ei mel, akup i ku elinga mor,” nitim.
1 Paulo, fixando os olhos no Sinédrio, disse: — Meus irmãos, tenho vivido até o dia de hoje com a consciência limpa diante de Deus.
2 Ei mel nilinga, wu pris kuimbal Ananaiyas ndi, wu kat Pol kʉn nondpa morung wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Pol nga keta mʉn ila, ki raka ndi rʉi!” nitim.
2 Mas Ananias, o sumo sacerdote, mandou aos que estavam perto de Paulo que lhe batessem na boca.
3 Wote Pol ndi, wu ei kundpa, nimba mel, “Nim nde plang kit mel, ekit orunga kopung kai kandʉrmin ei mel kapⱡa, Got ndi, nim romba. Nim Mi Ik kʉⱡ, pep ront nʉkʉn, nim ila molkʉn, na kʉmp tʉn ei, wote ninim ndi, Mi Ik ei, rok puⱡa rokʉn, na rʉi nʉn ei ka!” nitim.
3 Então Paulo lhe disse: — Deus há de ferir você, parede branqueada! Você está aí sentado para me julgar de acordo com a Lei e, contra a Lei, ordena que eu seja agredido?
4 Wote, wu mat nondpa anggilik morung ni kʉⱡ ndi, Pol kundʉk, nʉk mel, “Nim ndi, Got nga wu pris kuimbal ei, ik mura ngʉn ei ka!” nʉtʉng.
4 Os que estavam ali perguntaram a Paulo: — Você está insultando o sumo sacerdote de Deus?
5 Pol ndi, wu kʉⱡ nga ik ni, punt ropa, nimba mel, “Na nga angmʉn! Wu ei Got nga wu pris kuimbal morum ni, na pili napilip nint. Got nga Buk Wingti ila nimba mel, ‘Enim nga wu nuim mbʉ, ik mura ngʉi ngʉngʉi,’ nitim ei, na pʉt,” nitim.
5 Paulo respondeu: — Eu não sabia, irmãos, que ele é sumo sacerdote. Porque está escrito: “Não fale mal de uma autoridade do seu povo.”
6 Ni kʉn, Sarusi wamp mat, Perisi wu kʉⱡ kʉn ok morung ni, Pol ndi kandpa kʉn, ronduⱡ wi ropa, nimba mel, “Na nga angmʉn! Na Perisi wu ei, Perisi wu mbo kʉⱡ nga kangʉm ei. Na kupa ronduⱡ mondʉp pʉt ei, wamp korung mbʉ, ⱡoprʉk kont muⱡing nʉt ik ei nga, akup enim ndi, na tʉk kot inding pilik enmin,” nitim.
6 Como Paulo sabia que uma parte do Sinédrio se compunha de saduceus e outra, de fariseus, exclamou: — Irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseus. Estou sendo julgado por causa da esperança e da ressurreição dos mortos!
7 Wote Pol ndi, ik kʉⱡ nimba pora nduⱡnga kʉn, tʉk rʉk Sarusi wu kʉⱡ kʉn, Perisi wu kʉⱡ kʉn, en enim ruk ila ik palk ok, elpa elpa purung.
7 Ditas estas palavras, começou uma grande discussão entre fariseus e saduceus, e o Sinédrio se dividiu.
8 (Sarusi wu rʉⱡaip kʉⱡ ndi, wamp korung mbʉ, ⱡoprʉk kont muⱡing nʉk pili napʉtmʉn. Wu anggelo na, muⱡnga na mbʉ mormin nʉk pili napʉtmʉn. Wote, Perisi wu mbʉ ndi, uⱡ raldika kʉⱡ kupa nʉk pʉtmʉn.)
8 Pois os saduceus dizem que não há ressurreição, nem anjo, nem espírito, ao passo que os fariseus admitem todas essas coisas.
9 Ni kʉn, wi ama ronduⱡ rok elingina, Perisi wu kʉⱡ nga Mi Ik mbo wu kat ndi, ronduⱡ mondʉk, nʉk mel, “Tʉn ndi, wu ei kʉn ⱡawa ti, kandʉp ti natʉnmʉn! Anggelo, muna muⱡnga ti ndam, omba moⱡpa, elim kʉn ik nʉm!” nʉtʉng.
9 Houve, pois, muita gritaria no Sinédrio. E, levantando-se alguns escribas que eram do partido dos fariseus, discutiam, dizendo: — Não achamos neste homem mal algum. E se, de fato, algum espírito ou anjo falou com ele?
10 Ik mura etʉk rombulk ik nʉtʉng nimba ronduⱡ puⱡnga, el wu kuimbal ni ndi, Pol rok kunding enmʉn nimba pilpa, mundmong itim. Wote, elim nga el wu mbʉ, kundpa, nimba mel, “Enim wu mormʉn kona ila mana puk, Pol ekit tʉk mek, el wu petmʉn kona ila mek rukrʉng pʉi!” nitim.
10 Como a discussão ficava cada vez mais intensa, o comandante, temendo que Paulo fosse despedaçado por eles, mandou descer a guarda para que o retirassem dali e o levassem para a fortaleza.
11 Wote utʉma rumbuldi, Nuim ei omba, Pol nga pitim kona ila nondpa anggilpa moⱡpa, Pol kundpa, nimba mel, “Ronduⱡ pukʉn muⱡi! Ya Jerusalem kona ila, na nga ik ei, ronduⱡ mundkʉn nʉndi! Ei mel ku, met Rom kona ila pukʉn, uⱡ tenda ei ku iti!” nitim.
11 Na noite seguinte, o Senhor, pondo-se ao lado de Paulo, disse:
12 Wote mʉkʉlmʉ orunga, Jura wu mat ok tenda etʉk, Pol ruing pilik, ik mat nʉtʉng. Wote, nʉk ronduⱡ mundʉk, nu na, rʉng na mbʉ, nui nandpʉn kʉn, mbun Pol rop kundmʉn, nʉtʉng.
12 Quando amanheceu, os judeus se reuniram e juraram que não haviam de comer, nem beber, enquanto não matassem Paulo.
13 Wu 40 mel ok, ik ronduⱡ mundʉk nʉk, Pol ruimʉn nʉk, mʉi rorung.
13 Eram mais de quarenta os que se envolveram nessa conspiração.
14 — ausente —
14 Estes foram falar com os principais sacerdotes e os anciãos e disseram: — Juramos, sob pena de maldição, não comer coisa alguma, enquanto não matarmos Paulo.
15 — ausente —
15 Por isso, agora, juntamente com o Sinédrio, mandem um recado ao comandante para que ele o apresente a vocês, sob o pretexto de que desejam investigar mais acuradamente o caso dele; e nós, antes que ele chegue, estaremos prontos para matá-lo.
16 Wote, Pol ruimʉn nʉk nʉtʉng ik ni, Pol nga pam kang ei, moⱡpa pitim. Wote, el wu petmʉn kona nila mba, pam Pol kandpa ik mbʉ, kundpa nitim.
16 Mas o filho da irmã de Paulo, tendo ouvido a respeito da trama, foi, entrou na fortaleza e contou tudo a Paulo.
17 Wote Pol ndi, el wu ti, wi rop tʉpa, nimba mel, “Ya kang wu ei, el wu kuimbal ei kʉn, ik ti kundpa nimba, ei nga mekʉn pi!” nitim.
17 Então este, chamando um dos centuriões, disse: — Leve este rapaz ao comandante, porque tem algo a dizer.
18 Ni kʉn, el wu ni ndi, Pol nga pam kang ni, tʉpa mepa mba, el wu kuimbal murum ni kʉn, mepa mba mondpa, nimba mel, “Kan ngumʉn wu, Pol ndi, na wi ropa tʉpa, ya kang wu ei, nim kʉn ik ti kundpa nimp nilinga, na mep ont,” nitim.
18 O centurião levou o rapaz ao comandante e disse: — O prisioneiro Paulo me chamou e pediu que eu trouxesse à sua presença este rapaz, pois tem algo a dizer ao senhor.
19 Wote, el wu kuimbal ni ndi, kang wu ni, ki ambuⱡpa mepa, kona waka tila mondpa, kang wu ni waldpa, nimba mel, “Nim na kʉn namba ik ei, nin on?” nitim.
19 O comandante pegou o rapaz pela mão e, levando-o para um lado, perguntou-lhe: — O que você tem para me dizer?
20 Wote, kang wu ni ndi, el wu kuimbal ei kundpa, nimba mel, “Jura wu kaunsil mormʉn mbʉ ndi, ik kanggʉp etʉk, utʉma orunga, pili nʉpili kump ralk ombun, nim kʉn waldpʉn, Pol wak rana, en enim ik mat nangga pilmin nʉk nʉng.
20 Ele respondeu: — Os judeus decidiram pedir ao senhor que, amanhã, apresente Paulo ao Sinédrio, sob o pretexto de que desejam fazer uma investigação mais acurada a respeito dele.
21 Wote nim ndi, ik ei kum ti nʉti! Nambuⱡ emel, wu 40 mel nombuⱡa paka ila mo rok molk, Pol rok kundmin nʉk nokundʉk mormin. Ik nʉk, mʉi rok nu na, rʉng na mel mbʉ, nui nandʉk mi tek, Pol rop kondʉp mint, wang nduimin nʉng. Akup iting ei nga kor tʉk kun eng ei nga, akup nim nga ik ting ei nga nokundʉk mormin,” nitim.
21 Não se deixe persuadir, porque mais de quarenta deles armaram uma emboscada. Fizeram um pacto de, sob pena de maldição, não comer, nem beber, enquanto não matarem Paulo; e agora estão prontos, esperando que o senhor prometa atender o pedido deles.
22 Wote, el wu kuimbal ni ndi, kang wu ni kundpa, nimba mel, “Ik ei, na ndi, kundʉp nint nʉkʉn, wamp ti kundkʉn ni nʉni mon!” nitim. Ei mel nimba kʉn, kang wu ni, kelik pi nitim.
22 Então o comandante despediu o rapaz, recomendando-lhe que não dissesse a ninguém ter lhe trazido estas informações.
23 Wote, el wu kuimbal ni ndi, elim nga el wu ou raⱡ, wi ropa kundpa, nimba mel, “Enmbil ndi pukʉⱡ, el wu 200 tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ, wote kng os mbuⱡ ila mormʉn wu 70, wote el kupanda metmʉn wu 200 mbʉ pora, rumbuldi 9 kilok Sesariya kona ping ei nga tʉk kun itʉi!
23 Chamando dois centuriões, ordenou: — Tenham de prontidão duzentos soldados, setenta cavaleiros e duzentos lanceiros para irem até Cesareia a partir das nove horas da noite.
24 Wote enim ndi, Pol nga kng os ralt, tʉk kun endʉk, wote rʉp etʉk kai mondʉk mek puk, Gapman wu peng mumuk Piliks kʉn, tʉk mundʉi!” nitim.
24 Preparem também animais para fazer Paulo montar e levem-no com segurança ao governador Félix.
25 — ausente —
25 O comandante escreveu uma carta nestes termos:
26 — ausente —
26 “Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix. Saudações.
27 Jura wu mbʉ ndi, wu ei rok kunding pilik etʉng. Wote na ndi, wu ei, tʉn nga Rom mʉi puⱡ wu ti, nʉmp pilip kʉn, na nga el wu mbʉ tʉp munduⱡmba puk, imp molk tʉk mek orung.
27 Este homem foi preso pelos judeus e estava prestes a ser morto por eles, quando eu, sobrevindo com a guarda, o livrei, por saber que ele era romano.
28 Wote, Jura wu mbʉ ndi, nambuⱡ emel, wu ei kʉn ik nʉng ndam, na etʉp pilimp nʉmp kʉn, wu ei mep kaunsil wu mbʉ, mou rorung ila mep pur.
28 Querendo certificar-me do motivo por que o acusavam, levei-o ao Sinédrio deles.
29 Wote, na ila mbʉ kʉndʉr ei, wu ei rok kondʉk ei kʉn, kan nguing ei nga ⱡawa ti, kandʉp ti nʉtʉt. Wote Jura wamp, en enim nga mi ik mbʉ nga wʉldi ik mat nga nʉk, wu ei kʉn kot etʉng.
29 Descobri que ele era acusado de coisas referentes à lei que os rege, mas nada que justificasse morte ou mesmo prisão.
30 Wote na kundʉk, Jura wu mat ndi, wu ei, mo rok rop kundmin, nilmina pilip, na ndi, wu ei, tʉkrʉp tʉp nim kʉn mundunt. Jura wu mbʉ kundʉp, namba ik ti, wu ei kʉn ning ndam, nim kʉn ping,” nint.
30 Sendo eu informado de que ia haver uma emboscada contra o homem, tratei de enviá-lo imediatamente ao senhor, intimando também os acusadores a irem dizer, na sua presença, o que eles têm contra ele. Passe bem.”
31 Wote, el wu ni kʉⱡ ndi, ik mbʉ kum tek, Pol rumbuldi tʉk mek, Antipatris kona ila purung.
31 Então os soldados, conforme lhes foi ordenado, pegaram Paulo e, durante a noite, o conduziram até Antipátride.
32 Utʉma orunga, el wu mana mʉi ila andurmin wu kʉⱡ, mang kona yant oⱡungina, wote kng os mbuⱡ ila mormin wu kʉⱡ ndi, Pol rʉp etʉk mek purung.
32 No dia seguinte, voltaram para a fortaleza, tendo deixado os cavaleiros encarregados de seguir viagem com ele.
33 Wote, Pol ni mek puk, Sesariya kona ila ruk puk kʉn, mon ni Gapman wu peng mumuk ni nguk, wote Pol ni kunda gapman wu peng ni ngurung ku.
33 Quando estes chegaram a Cesareia, entregaram a carta ao governador e também lhe apresentaram Paulo.
34 — ausente —
34 Lida a carta, o governador perguntou de que província Paulo era. E, quando soube que era da Cilícia,
35 — ausente —
35 disse: — Ouvirei você quando chegarem os seus acusadores. E mandou que ele ficasse preso no Pretório de Herodes.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.