Marcos 5

INTATA ȽE'ȽIJEI (MCA) vs BKJ

Sair da comparação
1 Ma' qa yametsteje'm ha' ƚajaika', ha' sehe' ƚii Gadara.
1 E eles chegaram ao outro lado do mar, à terra dos gadarenos.
2 Qa in t'ilitju' ha' Jesús qa aje'eƚ namets ha' ewi'ƚ jukhew ta'ƚets ha' nimeƚkuket i'nji' pa' ewi'ƚ espíritu uƚ'ax
2 E, saindo ele do barco, imediatamente veio ao encontro, dos sepulcros, um homem com espírito imundo,
3 qa i'nji'kii ha' nimeƚkuket. Qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nonophe'ƚtaxij, foƚoƚik'itax yemjee,
3 o qual tinha sua morada nos sepulcros; e nenhum homem podia prendê-lo, não, nem com correntes;
4 qe olotsij in we'nuihintaxik'i ƚef'iyei ne'ej nijketits (grillos) qa pe' foƚoƚik'il qa ƚokoyei wo'nopheƚtaxijek, qa niwk'itsinƚeji'ijju' qa ƚaq'ajaiji'ijju' pe' foƚoƚik'ilik'i qa pe' nijketits (grillos) qa niwqaƚitji'ijju' iye. Qa ham pa'qu' jukhewe' qu' hik ƚet'unhenye'je' qa' nenyejinju'.
4 porque, tendo sido ele muitas vezes preso com grilhões e correntes, e as correntes foram por ele arrancadas, e os grilhões quebrados em partes, e nenhum homem podia amansá-lo.
5 Qa week neƚuts qa najai iye yijalki'sƚeji'kii ha' nimeƚkuketii qa ha' uteket iye, qa tayaiƚekii qa wenisa'xjiijje'mkii iye pe' utel.
5 E sempre, noite e dia, ele estava nos montes, e nos sepulcros, gritando, e cortando-se com pedras.
6 Qa in yi'weniju'ƚ ha' Jesús mexe toxtaxii, qa tekumaxiju'ƚ qa wonokok'eni'ju' ƚ'ejuyi'jii.
6 Mas quando ele viu Jesus ao longe, correu e adorou-o,
7 Qa yit'unhetik'i in tayai, qa yit'ij: —¿Inhats'ek in ƚanamyii, Jesús, Ƚa's pa' qiji'ha in Dios? Aka' ƚiiji' pa' Dios qu' nek'iyinij ewets qu' hasu'uj atsawtsheten wat'ij.—
7 e, clamando com grande voz, disse: Que tenho eu contigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Conjuro-te por Deus que não me atormentes.
8 Hik aka' yit'ij qe ha' Jesús yit'ijets: —¡Ma'ak'uifik'i na' jukhew, espíritu uƚ'ax!—
8 Pois ele lhe dizia: Sai deste homem, espírito imundo.
9 Ha' Jesús qa nifaakan: —¿Pa'n ii?— Hakha'an qa yeku'ƚ: —Aka'an yii legión, qe yo'lotsi'ƚha.—
9 E ele perguntou-lhe: Qual é o teu nome? E lhe respondeu, dizendo: Meu nome é Legião, porque somos muitos.
10 Pe' inwo'metets olotsij in iyinijetskii ha' Jesús qu' hasu'uj nukinik'ui ha' sehe' ƚetset'ijkii.
10 E pedia-lhe muito que não os enviasse para fora daquela terra.
11 Ha' sehe' na'li' ke' olots tafitets taqakiyi'ju' ke' utek ipji'.
11 Ora, estavam ali perto nos montes, uma grande manada de porcos se alimentando.
12 Pe' inwo'metets qa yit'ijju' in iyinijets iye: —Ets'ukini'ƚii ne' tafitets qa' etswejini'ƚij qu' nek'uyiƚik'i.—
12 E todos os demônios lhe pediram, dizendo: Manda-nos para aqueles porcos, para que possamos entrar neles.
13 Qa ha' Jesús qa ƚexke'ej. Ma' qa ikik'uifik'i ha' jukhew pe' espíritu uƚ'ets, qa uijiteje'mkii ke' tafitets. Ke' tafitets uja'x yamets wetsjuk mil (2.000), ma' qa wekuma'xijiiju'kii ha' koomo'oijo' i'ni' ha' iweli', qa hikha' qa naxiju' in uikii ke' tafitetsik'i.
13 E imediatamente Jesus lhes deu permissão. E os espíritos imundos saíram, e entraram nos porcos; e a manada desceu violentamente pelo declive para o mar, (eram cerca de dois mil); e eles se afogaram no mar.
14 Ma' qa he' yejeƚtax ke' tafitets qa wekuma'xkii qa nifelii ha' witset qa he' i'ni' ha' ƚ'ejinqa'wet iye. Ma' qa namii qu' ni'wen kakha' ƚunye'jkii.
14 E os que apascentavam os porcos fugiram, e o anunciaram na cidade e nos campos; e eles saíram para ver o que havia acontecido.
15 Qa in namii ha' i'ni' ha' Jesús qa yi'wen ha' jukhew i'ntaxji' pe' inwo'metets, in i'nju' qa ikesimen, qa hats teqhinatai iye qa hats teik'unei iye, qa hik hakhaa'ija iye hakha' i'ntaxji' pe' milits inwo'metets. Ma' qa nijiwei hekhewe'en.
15 E eles foram até Jesus, e viram aquele que fora possuído pelo demônio, e tivera a legião, assentado, vestido e em perfeito juízo; e eles ficaram com medo.
16 Hekhewe' yi'wenijha qa nifelimik'i kakha' ƚunye'jkiiha hakha' i'ntaxji' pe' inwo'metets, qa kekhewe' iye tafitetsik'i ka' ƚunye'jkii.
16 E os que tinham visto isso, contaram-lhes o que acontecera ao possuído pelo demônio, e também acerca dos porcos.
17 Ma' qa hik pa'aj qa iyinijetskii ha' Jesús qu' nakik'ui iye ha' ƚeqe sehe' hekhewe'en.
17 E eles começaram a suplicar-lhe para que saísse das suas regiões.
18 Ha' Jesús in hats i'nji'ju' iye ke' witinhitjii, qa hakha' i'ntaxji' pe' inwo'metets qa iyintaxijets qu' nijayan.
18 E, entrando ele no barco, suplicava-lhe o que fora possuído pelo demônio que pudesse estar com ele.
19 Ha' Jesús qa nite'ƚe ƚexke'ej, qa yit'ijets: —Mapilii yijat'ij pe' etsi', pe' etsetifets, qa' enfeli'mik'i week ekewe' wekwek yaqsi'j e'mijkii na' Yatsat'ax'inij, qa pa'n ƚunye'j iye in qi in neq'elet'ej.—
19 Todavia, Jesus não o permitiu, mas disse-lhe: Vai para casa, para teus amigos, e anuncia-lhes quão grandes coisas o Senhor te fez, e como teve compaixão de ti.
20 Ma' qa ik, qa yapeƚek qa nifelji'ju' he' witsetits Decápolis pa'n ƚuk'el kekhewe' wekwek in qitsija in yaqsiimijkii ha' Jesús hakha'an. Ma' qa week qi in yitjuƚaxijpha'mkii.
20 E ele partiu, e começou a divulgar em Decápolis quão grandes coisas Jesus lhe fizera; e todos os homens se maravilharam.
21 In hats yamijiiteje'm iye ke' witinhitjii ha' ƚajaika', qa not'axii iye he' olootsija jukhew qa efuts yeqewuk'un ha' Jesús. Ma' qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in hik hakha'ƚe amani' ke' qi kaƚi'iiju'.
21 E, passando Jesus outra vez com o barco para o outro lado, ajuntaram-se a ele muitas pessoas; e ele estava junto do mar.
22 Ma' qa namii ha' ewi'ƚ hekhewe' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (oficiales), ƚii Jairo, qa in yi'wen qa wonokok'enetsju' ƚef'iyeyiiju' ha' Jesús.
22 E eis que chegou um dos governantes da sinagoga, por nome Jairo, e, vendo-o, prostrou-se aos seus pés,
23 Qa qi in iyinets, qa yit'ij: —Ke' yasi' hats k'esik'i qu' nawa'm. Te'ƚun eku'n wat'ij qu' ku'mipji' qa' net'un qa' iƚa'xe' iye ke' yasi'.—
23 e rogava-lhe muito, dizendo: Minha filhinha jaz à beira da morte: Rogo-te, venhas e lhe imponhas as mãos, para que ela seja curada, e ela viverá.
24 Ma' qa ha' Jesús qa yijayan. Qa ƚatsiyik'i iye he' olootsija jukhew qa efuts qa watkatitij wetepji'.
24 E Jesus foi com ele, e muitas pessoas o seguiam, e o apertavam.
25 Qa ewi'ƚ ke' efu i'nji'teje'm he' watkatit wetepji', hats tooxik'i pa'aj in wanqaats'e' nite' hamitsik'ui pe' ƚ'athits qa hats yamijets doce (12) ƚeqe'ninqapitsij.
25 E certa mulher, vítima de um fluxo de sangue havia doze anos,
26 Qa olotsij in yawtshetenji'ij in yeqjunhetinentaxkii pe' olots weihetets witeqjunhetits ƚeiƚets, qa hats naq'axiji' week pekhewe' na'ltaxi'm ƚaq'astayik'i qa ham pa'qu' napaliti'm, yape'enha les in qi'ij.
26 e tinha sofrido muitas coisas de muitos médicos, e tinha gasto tudo o que ela tinha, e não havia melhorado, mas antes cada vez pior.
27 Ke' efu in tek'enjiijkii qa tenifaakateijiiju' ke' yaqsiijkii ha' Jesús, kikhe'en qa ta'ƚii ƚ'anu in wetjuk'etetsji', qa t'eku'mets pa'aj ha' ƚ'uihitjii.
27 Quando ela tinha ouvido falar de Jesus, veio por detrás comprimida , e tocou na sua veste.
28 Qe pa' ƚaqjamtikineye'jkii in yumti'ija qa yit'ij: —Qu' he'yeku'mets na' ƚ'uihitjiiƚe ma' qa hats natsaxpa'lij pa' yaatshe'k.—
28 Porque ela dizia: Se eu somente tocar nas suas vestes eu serei sã.
29 Qa hik pakhaa'ijha pe' ƚ'athits qa hamitsik'ui, qa wonoksi'wen in hats hamiikii pa' ƚaatshektax.
29 E imediatamente a fonte do seu sangue secou, e ela sentiu no seu corpo já estar curada daquela aflição.
30 Ma' qa ha' Jesús qa' hatsƚe yoksi'wen pa'aj pa' ƚet'unha'x in ikfik'i. Qa tetwek'elaxiju'ƚ hekhewe' nijayanik'i, qa yit'ij: —¿Ƚekpa' t'eku'mets ha'ne yuihitjii?—
30 E Jesus, no mesmo instante sabendo que saíra virtude de si mesmo, voltou-se para a multidão, e disse: Quem tocou nas minhas vestes?
31 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijiju'ƚ: —Hats inek ƚi'wen ene' watkatit wetepji', qa ƚit'ij: ¿Ƚekpa' t'eku'm yiwets?—
31 E disseram-lhe os seus discípulos: Tu vês que a multidão te aperta, e dizes: Quem me tocou?
32 Qa hakha'ƚe Jesús qa yape'enha yejeƚ ji'teje'mkii hekhewe' yeqewuk'un qe qa' ni'wen kikhe' efu t'eku'mets pa'aj.
32 E ele olhava em redor para ver aquela que tinha feito isso.
33 Ma' qa ke' efu qa nikfe'lik'i in hats naxpa'l qa tsalalkii qe nijiwei, qa ikets qa wonokok'enifi ƚef'iyeyiiju' ha' Jesús. Qa tetfeliji'm week pa' ƚunyeejkiiha.
33 Mas a mulher, atemorizada e trêmula, sabendo o que foi feito a ela, aproximou-se, e caiu no chão diante dele, e disse-lhe toda a verdade.
34 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yasi', pa' nite' eqekuye'j hikpa' ta'ƚets in hats ƚanaxpa'l. Yape ma, hasu'uj e'nijiwei. Pa' qi awtshektax hats ƚanaxpa'lijha.—
34 E ele lhe disse: Filha, a tua fé te sarou; vai-te em paz, e sê curada desta tua aflição.
35 In mexe iyet ha' Jesús qa namets he' jukhew ta'ƚii ke' ƚetsi' hakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (Jairo), qa nifeli'm, qa yit'ijets: —Ke' oqwomeki'ik'i hats wa'm. Yape iwejinƚe na' maestro.—
35 Enquanto ele ainda falava, vieram alguns da casa do governante da sinagoga, a quem disseram: A tua filha está morta; porque ainda incomodas o Mestre?
36 Qa ha' Jesús in yepi'ye' hekhewe'en aka' yit'ijju', qa yit'ijets hakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (Jairo): —Hasu'uj e'nijiwei, ewi'ƚƚe qu' hasu'uj inqeku'.—
36 Mas Jesus, tão logo ouviu essas palavras, disse ao governante da sinagoga: Não temas, crê somente.
37 Qa nite' ƚexke'ej pakhape' iye qu' nijayan, qe uja'xƚe ha' Pedro qa ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Juan, Jacobo (Santiago) ƚek'inij.
37 E ele não permitiu que nenhum homem o seguisse, senão Pedro, Tiago, e João, irmão de Tiago.
38 In yamets ke' ƚetsi' hakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (Jairo), ha' Jesús qa yi'wen hekhewe' t'aiji' qa hekhewe' iye ipju' qa qi in yejtsi'le' wetju'ƚ.
38 E, tendo chegado à casa do governante da sinagoga, viu o alvoroço, e os que choravam e pranteavam muito.
39 Qa uyifi ke' wititsi', qa yit'ijji'ju': —¿Inhats'ek in ƚenejtsile'eƚ wetju'ƚ qa ƚapi'ƚju' iye? Nekhe' ome'ƚaski' nite' wa'm, ima'ƚe.—
39 E ele entrando, disse-lhes: Por que fazeis alvoroço e chorais? A menina não está morta, mas dorme.
40 Ma' qa talakaxtiiju' ha' Jesús. Qa ha' Jesús qa yuki'nfik'ikii he' weekji' qa uja'xƚe in t'eqe'mets ha' ƚatata qa ke' ƚenene iye qa he' hats ƚijts'eyek, ma' qa uyetsjikii ha' i'ni' ke' ome'ƚaski'.
40 E riam-se dele. Ele, porém, tendo feito sair a todos, tomou consigo o pai e a mãe da menina, e os que com ele estavam, e entrou onde a menina estava deitada.
41 Qa t'eku'mi' ha' ƚokoi ke' ome'ƚaski', qa yit'ijets: —¡Talita cumi!— Ikji': —Ome'ƚaski', akha' hit'ij ewets, ¡eniipha'm!—
41 E ele tomando a menina pela mão, disse-lhe: Talita cumi; que, traduzido, é: Menina, a ti te digo, levanta-te.
42 Qa hik akaa'ijha ke' ome'ƚaski' qa niipha'm qa aje'eƚ t'otsjo' iye. Ke' ome'ƚaski' doce (12) ƚeqe'ninqapits. Qa hekhewe' ƚ'alhei qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii.
42 E imediatamente a menina se levantou, e andava, pois ela tinha doze anos. E eles assombraram-se com grande espanto.
43 Ha' Jesús qa yiyajitaxetskiiha, qa yittaxijets qu' hasu'uj nenfeli'ƚi'm pe'ye'. Qa yit'ijets iye qu' netisij pa'qu' ƚaqe' qu' netuj ke' ome'ƚaski'.
43 E ele ordenou-lhes expressamente que nenhum homem soubesse; e mandou que lhe dessem alguma coisa para ela comer.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.