Romanos 9
Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NVT
1 Uiwyria'in Iuteuria ywania uhehay teran eiwywo uimiwan me mesuwe. Eiperia ti uheinyt'in ko'i i'ewyte uheyke'et'in ko'i are. Uito ti Pauru eheywyt eikywyt sese ewy areĩne'en katupono aha'ase'i pot Aparãu mote.
1 Digo-lhes a verdade, tendo Cristo como testemunha, e minha consciência e o Espírito Santo a confirmam.
2 Pywo pe ti woroho'oky'e kahato eiperia ui'ywania Iuteuria. Pywo ti rat woroho'oekyi teran eiperia yne Tupana Mipo'oro Aipotypot Iesui kape uhepiat eimu'e hamo ma'ato yt uimohey i eipe. Haty kahato uipy'a piat wywo ahẽtup ehepe — Eweimohey ro Iesui eipy'a pe Iesui ti Tupana Mipo'oro Aiporekuat nuat hap eweimohey ro are. Haty kahato uipy'a pe ui'ywania katupono yt eweimohey i te Iesui. Pywo pe ti yt uheso hin i Tupana Pã'ãu uipy'a piat tikuap kahato yt uheso i hap woroho'oekyi teran eipe torania Iesui kape uhepiat eiky'e hap wywo are. Atikuap yt uheso i hap. Karãpe arewanẽtup uity ui'ywot ywania Iuteuria kape hawyi arewak kahato uipy'a puo katupono haty kahato uhete hap toĩne'en uipy'a puo. Haty hap ewywuat toĩne'en at ka'ap uiwanẽtup hawe katupono ui'ywania uha'ase'i'in ko'i uha'yru'in ko'i uhaki'yt'in ko'i uity'in ko'i ui'ywot'in ko'i yt Iesui mohey haria hin i wo tukupte'en mote. Iuteuria atuehakyera'at teran hap ahaty'u kahato uipy'a pe are. Yt uheso hin i. Tupana tikuap kahato yt uheso hin i hap.
2 Meu coração está cheio de amarga tristeza e angústia sem fim
3 Wẽtup e'at pe are'e Tupana pe — Pyno waku ui'apiheg ui'ywania ehakyera'at hamo are. Waku areĩne'en ekuasa hano hawyi waku uipo'oro aria wato kape ui'apiheg hano ui'ywania ehakyera'at hamo are. Atiky'esat kahato ui'ywania tukupte'en emiehakyera'at ko'i Tupana are. Mi'i hap upi waku uihep Iesui po pyi ui'apiheg hamuat ui'ywania emiehakyera'at wo tukupte'en aru are'e sa'awy'i Tupana pe yt kat i uheso hap wywo.
3 por meu povo, meus irmãos judeus. Eu estaria disposto a ser amaldiçoado para sempre, separado de Cristo, se isso pudesse salvá-los.
4 Meiũpe uhehay teran eiwywo ui'ywania Iuteuria etiat sehay. Sa'awy'i sese te mesup te ui'ywania Iuteuria tukupte'en kahato Tupana mi'airo sese ko'i e. Nimo te pyi ra'yn Tupana sa'yru'in ko'i ewywuat Tupana saki'yt'in ko'i ewywuat wo tukupte'en uru'ywania. Mi'iria ti Tupana mimõtypot kahato tukupte'en. Mi'iria pe uru'ywania puo sa'awy'i Tupana timoherep tehay miwan miat yne i'ewyte tomõtypot hap i'ewyte tẽtyhot hap. Mi'iria pe sa'awy'i — Woroho'opoityro yne e'at e uru'ywania pe urue'ase'i'in me. Sa'awy'i Tupana to'e — Woroho'opoityro aru yne e'at pe aru ui'e hap ewy e. Atunug aru uimõtypot yat koro eipy'asetpe e sa'awy'i uruepe. Ta'i sa'awy'i Tupana to'e — Atunug aru eipiit kawiat Uimipo'oro Wuat'i Porekuat nuat hat e urue'ase'i'in me. Urue'ase'i'in sa'awy'i Tupana wywo i'atuehay kahato rakaria.
4 Eles são o povo de Israel, escolhidos para serem filhos adotivos de Deus. Ele lhes revelou sua glória, fez uma aliança com eles e lhes deu sua lei e o privilégio de adorá-lo e receber suas promessas.
5 Urue'ase'i sese ti mekewat Aparãu e hap het rakat i'ewyte urue'ase'i'in ko'i ti mekewat ase'i Isaki i'ewyte mekewat ase'i Isareu e hap het rakat. Mi'iria ti sa'awy'i hewyry kahato Tupana wywuat rakaria. Pywo ti Tupana kuap haria akag ko'i uru'ywania sa'awy'i tukupte'en. Sa'awy'i irania'in ywania eiperia Humanu ywania ewywuaria yt tikuap hin i Tupana sese ma'ato mi'i hap e'at pe uru'ywania tikuap sakpo Tupana sese. Uru'ywania saipepiat sese Iesui tuwemoherep. Urupiit ewywuat kahato Iesui tuwemoherep. Ta'i uru'ywania piit ewywuat kahato Iesui piit toĩne'en. Tupana Mipo'oro Aiporekuat nuat ty ti Iuteu kawiat. Mi'i pote waku watuwehum kahato Tupana ete — Tupana watuwehum kahato ewawi katupono erepu'i nug hawyi ereĩne'en kahato aipy'asetpe Ai'akag wo. Watomõtypot En ni wuat'i e'at pe. Waku ra'yn waku ra'yn waku wato'e Tupana pe.
5 Do povo de Israel vêm os patriarcas, e o próprio Cristo, quanto à sua natureza humana, era israelita. E ele é Deus, aquele que governa sobre todas as coisas e é digno de louvor eterno! Amém.
6 Sa'awy'i Tupana to'e urue'ase'i Aparãu ehary'i mana Sara pe — 9 ewaty put'ok'e hawyi ara'aipok i ewawi mana hawyi wyti aru emẽpyt ra'yn toĩne'en e Tupana tope hawyi hupi'a ra'yn ma'ato mana Sara iporo sese pytkai. Yt karãpe i Tupana ti'aparap — Atunug aru ui'e hap ewy hap ete. Mi'i hawyi 9 ewaty hawyi ta'aipok hawyi mana Sara imẽpyt a ra'yn. Mekewat Aparãu sa'yru Isaki tuwemoherep ta'yn itote imẽpyt ra'yn Tupana e hap ewywuat. Mi'i hawyi Tupana to'e — Isaki ti uimi'airo sese e. Isaki saipepiaria ti uhemiit'in sese tukupte'en e. Isaki ywania wyti aru ui'ywania mesuwat yi tote tukupte'en aru wuat'i e'at pe e Tupana urue'ase'i pot pe.
6 Acaso Deus deixou de cumprir sua promessa a Israel? Não, pois nem todos os descendentes de Israel pertencem, de fato, ao povo de Deus.
7 Ma'ato tukupte'en kahato Aparãu sa'yru'in yt Isaki kaipywiat i. Mi'iria ti wẽtup ok Aparãu ehary'i kaipywiat tukupte'en wy wẽtup ywania mekewat haryporia Isitu ywania kawiat mana Sara eropat hat mẽpyt. Mi'iria ete Tupana to'e — Aparãu esaipepiat sese ti Sara mẽpyt Isaki e hap het rakat are e. Uiwanẽtup hawe Isaki yn esa'yru sese e. Mi'i emẽpyt kawiat wyti aru ati'atumoherep emiariru sem ko'i e. Isaki sa'yru kawiat ati'atumoherep e'ywania sese mesuwe mehĩ e Tupana sa'awy'i urue'ase'i Aparãu me.
7 Só porque são descendentes de Abraão não significa que são, verdadeiramente, filhos de Abraão. Pois as Escrituras dizem: “Isaque é o filho de quem depende a sua descendência”.
8 Mekewat ewary wẽtup ok Sara emiit kaipyi emẽpyt re wen ma'ato Isaki yn ni esa'yru sese uimi'airo wat'yp sese yn ni are e Tupana. Ehary'i mana Sara iporo rakat kaipywiat yt myhu'at hat i ra'yn kaipywiat yn ni aru ewat'yp sese toĩne'en mehĩ e Tupana urue'ase'i Aparãu me.
8 Isso significa que os descendentes físicos de Abraão não são, necessariamente, filhos de Deus. Apenas os filhos da promessa são considerados filhos de Abraão.
9 Mio tã e ti Tupana uruehary Sara pe — Mũki'ite mũki'ite 9 ewaty tokosap hawyi wyti aru toĩne'en emẽpyt epiit sese kaipywiat tuwemoherep aru ui'e hap ewy e Tupana sa'awy'i mana Sara pe. Mi'i hawyi topyhu'at i'e hap ewy ra'yn. Iporo sese pytkai yt imẽpyt i rakat pytkai mana Sara tomoherep tomẽpyt Isaki Tupana e hap ewy ra'yn.
9 Pois Deus havia prometido: “Voltarei por esta época, e Sara terá um filho”.
10 Mi'i hawyi Isaki totag na'yn hawyi totat tehary'i Hepeka e hap het rakat. Mi'i hawyi ihary'i hawyi hupi'a hawyi imẽpyt ra'yn typy ok ipat rakaria ha'yru'in tuwemoherep mana Hepeka pyi.
10 Esse fato não é único. Também Rebeca ficou grávida de nosso antepassado Isaque e deu à luz gêmeos.
11 Ma'ato sa'awy'i Isaki sa'yru'in wemoherep hap e'yianmete Tupana to'e mana Hepeka pe — Emẽpyt ipat rakat sa'awy'iwuat wẽtem yianmiat hat ti aru topyhu'at eropat hanuat e Hepeka pe. Mi'i hawyi iyke'et topyhu'at toywyt eropat hano Tupana e hap ewy imiky'esat ewy tutunug. Mi'i hawyi imẽpyt Iako topyhu'at Isaki saipepiat sese. — Ati'airo ipat ok wat'yp'i Iako e Tupana i'atu'ywã'ĩ hap e'yianmete.
11 Antes de eles nascerem, porém, antes mesmo de terem feito qualquer coisa boa ou má, ela recebeu uma mensagem de Deus. (Essa mensagem mostra que Deus escolhe as pessoas conforme os propósitos dele
12 Mi'i hap tohenoi i'atuty Hepeka pe yianmete Isaki sa'yru'in ipat rakaria minug etiat Iako yt kat i te wakuap nug kuap sio waku sio yt hap e'yianmete Tupana ti'airo. Yt hewaku hap upi i toi'airo Iako. Koitywy aito tuwepyi te Tupana ai'airo aikaykay tuwewawi hap.
12 e as chama sem levar em conta as obras que praticam.) Foi dito a Rebeca: “Seu filho mais velho servirá a seu filho mais novo”.
13 Katupono i'atu'ywã'ĩ hap e'yianmete Tupana to'e — Uimiky'e kahato Iako uimi'airo kahato e ma'ato iyke'et Esau piat — Yt uimiky'e i kahato e.
13 Nas palavras das Escrituras: “Amei Jacó, mas rejeitei Esaú”.
14 — Ta'i Tupana yt naku i i'atu'e irania'in. Yt hãpyk i kahato katupono toi'airo Iako hawyi yt toiky'esat i Esau i'atu'e irania'in. Yt ahewaku hap upi i ai'airo pote yt naku i Tupana toĩne'en i'atu'e sa'ag irania'in Iako emiariru'in me uruepe.
14 Estamos dizendo, então, que Deus foi injusto? Claro que não!
15 Yt mi'i tã hin i ti rat uiwyria'in are katupono waku kahato Tupana toĩne'en. Nimo te Tupana to'e aha'ase'i Musei pe — Areĩne'en iwese kahato rakat e. Mi'i pote ti ati'atuehakyera'at kahato miit'in uipy'a pyi uimi'airo ko'i e. Ati'atuehakyera'at teran miit'in mote atiky'e kahato miit uimiky'esat ok tã e. Ati'airo miit uhemiit no uimiky'esat upi yt i'atuewaku hap upi i ati'airo uheropat hanuat e Tupana.
15 Pois Deus disse a Moisés: “Terei misericórdia de quem eu quiser, e mostrarei compaixão a quem eu quiser”.
16 Wẽtup ok miit ihaky'e'i uhepe rakat atekyi uhowawi uiwepyi sio waku rakat sio yt e. Uito ti Tupana pote atunug uimiky'esat ewy e. Uito Tupana pote uiwepyi ati'atu'airo miit'in uipy'a pyi uimiky'esat ewy e Tupana sa'awy'i Musei pe. Mio tã e hap kaipyi watikuap ta'yn yt ahewaku hap upi i Tupana aiky'e hap ma'ato towese hap kaipyi ahehakyera'at hap watikuap.
16 Portanto, a misericórdia depende apenas de Deus, e não de nosso desejo nem de nossos esforços.
17 Sa'awy'i Tupana to'e morekuat yi Esitu piat Warau e hap het rakat pe — Uiwepyi woro'airo morekuat no mesuwat yi tote e. Ereĩne'en morekuat yi Esitu pe hawyi eminug yt naku i hap ko'i kaipyi wuat'i miit'in mesuwarote uhet kuap haria te'eropyhu'at. Katupono atimoherep kahato irane uhesaika hap hawyi atiporenõtem uhemiit'in Iuteu ywania epo pyi e Tupana morekuat Warau me temiit'in ewanĩkap sese pe.
17 Pois as Escrituras afirmam que Deus disse ao faraó: “Eu o coloquei em posição de autoridade com o propósito de mostrar em você meu poder e propagar meu nome por toda a terra”.
18 Mi'i pote mesup te Tupana topyhu'at iwese rakano tomiky'esat ok tã ma'ato irania'in ipy'ahak takaria pe toi'atumõpy'ahak po'og ne'i tuwepyi tomiky'esat ewy.
18 Como podem ver, ele escolhe ter misericórdia de alguns e endurecer o coração de outros.
19 Mio tã i'atu'e irania'in — Tupana ti yt naku i katupono tomiky'esat ewy mesuwarote tutunug i'atu'e sa'ag. — Yt hãpyk hin i etunug Tupana i'atu'e irania'in ipy'a heg nakaria. Toi'atumõpy'ahak kahato po'og tehay wo tuweete i'atu'e. Pyno aikotã aru toi'atu'apiheg tomimõpy'ahak haria i'atuminug sa'ag ete i'atu'e. Tupana tomiky'esat ewy yn inug mote yt watuwewãi kuap i Tupana kape. Yt watinãpin kuap i pote Tupana katupono tomiky'esat ewywuat yn tutunug i'atu'e irania'in. Mi'iria pe are'e — Yt eweiwesat sa'ag nei'o Tupana are katupono aito yi ewywuat yi og ahemyp nug hap ewywuat aito are i'atuepe. Mi'i hawyi Tupana ainug ahemyp nug hat ewy.
19 Mas algum de vocês dirá: “Então por que Deus os culpa? Não estão apenas cumprindo a vontade dele?”.
20 Yt naku i wato'e Tupana kape — Kat pote uinug mi'i tã Uhyt Mimi wato'e tope. Yt naku i wato'e — Yt uimiky'esat ewy hin i uinug wato'e Tupana pe are. Mio tã wato'e pote watopyhu'at aikotã yi og yt kan hamo i yt naku i ahemyp nug hamuat rakat ewy. — Yt uinug nei'o emiky'esat ewy wato'e sa'ag. Uinug no Tupana uimiky'esat ewy wato'e pote watopyhu'at yt ikahu hin i rakat yi og sa'ag myp nug hat po pe hap ewy. Myp tutunug hawyi yt kan hamo i topyhu'at yi og sa'ag kawiat i pote pok'e meremo aria pe tosey hawyi. Mi'i hap ewy kahato aitoria aiwepyi aimiky'esat yn watiky'esat hawyi. Tupana po pe watoĩne'en wen ma'ato yt aimokahu kuap i tomiky'esat ewywuat.
20 Ora, quem é você, mero ser humano, para discutir com Deus? Acaso o objeto criado pode dizer àquele que o criou: “Por que você me fez assim?”
21 Mi'i hap ewy kamũti nug hat po pe yi og wakuat hawyi tutunug tomiky'esat ewywuat. — Koitywy atunug mesuwat yi og kawiat typy kamũti e tuwepe. Wẽtup kamũti atunug miit'in mipun eiam yt ikahu i rakat. Ma'ato wẽtup atunug kamũti ikahu kahato rakat ui'yat painug hamuat e tuwepe hawyi tutunug na'yn typy kamũti yi og kawiat tomiky'esat ewy. Typy kamũti wẽtup yi og kaipyi yn tomiky'esat ewy. Mi'i hap ewy ti Tupana tunug aito tomiky'esat ewy.
21 O oleiro não tem o direito de usar o mesmo barro para fazer um vaso para uso especial e outro para uso comum?
22 Ta'i kamũti nug hat ewy Tupana ainug tomiky'esat ewy. Yi og sa'ag mote kamũti nug hat ipy'ahak kahato yt tutunug kuap i kamũti yi og sa'ag mote. Mi'i hawyi — Yt kat hamo i mesuwat yi og to'e hawyi toipun pya to'yat pyi. Toi'apok ta'yn tominug kamũti. Mi'i hap ewy kahato Tupana miit'in ete toperup'i wywo ipotpap mi'iria wywo. Meiũran iperup'i pot'i hawyi ipy'ahak — Pyno woroho'o'apiheg na'yn eipe e i'atuepe aikotã kamũti nug hat ewy yt aimohãpyk kuap i hawyi.
22 Da mesma forma, Deus tem o direito de mostrar sua ira e seu poder, suportando com muita paciência aqueles que são objeto de sua ira, preparados para a destruição.
23 Ma'ato wẽtup yi og wakuat topyhu'at kamũti nug hat po pe hawyi hepamo tutunug kamũti topotpap mo waku rakat wuat'i eiam mo ra'yn. Mi'i hap ewy Tupana ainug tomõtypot hamo. Ainug hawyi miit'in te'eraha'at hawyi te'eruwehum Tupana ete. — Tupana waku rakat i'atu'e iwese kahato mi'iria nug hap ete ihaky'e'i kahato Tupana mi'iria ete i'atu'e. Tupana eiam kahato mi'iria tukupte'en tuwepokuap kahato mi'iria nug hap ete i'atu'e.
23 Ele age desse modo para que as riquezas de sua glória brilhem com esplendor ainda maior sobre aqueles dos quais ele tem misericórdia, aqueles que ele preparou previamente para a glória.
24 Tupana mi'airo kahato aito. Tupana aikaykay tuwewawi aito Iuteuria ywania i'ewyte irania'in aito wẽtup ywania.
24 E nós estamos entre os que ele chamou, tanto dentre os judeus como dentre os gentios.
25 Sa'awy'i Tupana ehay moherep hat Useia henoi tomiwan me. Tupana ti to'e uhepe — Meiũran aru wẽtup ywania pe yt uhemiit'in sese i rakaria pe ahenoi — Eiperia ti mesup uhemiit'in sese eweikupte'en e. Meiũran aru irania'in ywania yt uwe miky'eria i kape — Uimiky'eria kahato sese eiperia e Tupana e Useia miwan me.
25 A esse respeito, Deus diz na profecia de Oseias: “Chamarei ‘meu povo’ aqueles que não eram meu povo, e amarei aqueles que antes eu não amava”.
26 Meiũran aru aikope aikope miit'in te'ero'e — Eiperia yt Tupana emiit'in hin i i'atu'e hap tote aru te'ero'e — Eiperia ti Wuat'i E'at Piat Ieĩne'en hat Tupana sese sa'yru'in saki'yt'in i'atu'e aru e Useia nimuat Tupana ehay moherep hat tomiwan 1.10 2.23 pe.
26 E também: “No lugar onde lhes foi dito: ‘Vocês não são meu povo’, eles serão chamados ‘filhos do Deus vivo’”.
27 Mi'i hawyi Isaia Tupana ehay moherep hat mio tã e haty wo — Aitoria ti Isareu ywania e. I'atu kahato aitoria aikotã yẽpe ete yi kyt i'atu hap ewy watoĩne'en e. Typy'i kahato aito ma'ato kurin kurin Tupana miehakyera'at wuaria sese aipy'asetpe tukupte'en e katupono i'atuminug sa'ag yt nakuap i kahato tukupte'en aikotã tawa Sutuma tawa Kumura yt naku i nug haria ewy e.
27 E, a respeito de Israel, o profeta Isaías clamou: “Embora o povo de Israel seja numeroso como a areia do mar, apenas um remanescente será salvo.
28 Pywo ti rat Tupana tunug to'e hap ewy aru ahete — Woroho'o'apiheg kahato aru eiperia yt naku i nug haria merep'e hap ewy yn woroho'omoma sese aikotã nimo ati'atuwuk tawa Sutuma tawa Kumura hap ewy e Isareu ywania pe.
28 Pois o Senhor executará sua sentença sobre a terra de modo rápido e decisivo”.
29 Ma'ato mesup yt atunug i te e. Katupono eipy'asetpe tukupte'en uimi'airo ko'i uimohey hat Aparãu ewywuaria e. Mi'iria ti yt ui'atoiat teran hin i haria e Tupana nimo Isaia tomiwan 10.22 pe uru'ywania Iuteuria pe.
29 E, como Isaías tinha dito em outra passagem: “Se o Senhor dos Exércitos não houvesse poupado alguns de nossos filhos, teríamos sido exterminados como Sodoma e destruídos como Gomorra”.
30 Pyno eweipome'eg no ehewaure uhowawi uhyt'i'in mana'in Humanu ywania are. Sa'awy'i uru'ywania Iuteuria yn Tupana mi'airoria tukupte'en wen ma'ato mesup irania'in ywania mesuwarotiaria waku pe tukupte'en ta'atumohey Ha'yru hawyi. Sa'awy'i yt ta'atukuap hin i mu'ap Tupana kapiat mi'iria i'ewyte yt ta'atukat hin i Tupana ma'ato mesup ta'atumohey Iesui hawyi waku pe tukupte'en Tupana wywo.
30 Que significa tudo isso? Embora os gentios não buscassem seguir as normas de Deus, foram declarados justos, e isso aconteceu pela fé.
31 Ma'ato Iuteuria Tupana mi'airoria sa'awy'iwuaria Tupana ywania sese tikat kahato mesup wẽtup mu'ap Tupana kapiat yt Iesui upi i. Ta'atuky'esat kahato — Waku kahato eipe e hap Tupana wanẽtup hawiat hap. Mi'i hawyi mio tã i'atu'e — Pyno waku watunug kahato toran Tupana wãi'e hap ainãpin hap ko'i Musei mienoi ko'i hawyi waku pe watoĩne'en Tupana py'a pe i'atu'e kahato to'ope. Mi'i hawyi ma'ato ta'atuiã'ãg inug hap ete at ka'ap hawyi yt kat i mu'ap ta'atupuẽti Tupana kape yt ta'atukat i Iesui mohey hap upi hawyi.
31 Já o povo de Israel, que se esforçou tanto para cumprir a lei a fim de se tornar justo, nunca teve sucesso.
32 Ta'atu'aparap kahato Tupana kapiat mu'ap ete kat pote ta'atuwepyi ta'atuminug wakuat upi ta'atukat ta'atuwemoewaku hap. Yt ta'atukat hin i Iesui mohey hap kaipywiat upi ta'atuwemoewaku hap. Mi'i pote — Watunug toran Tupana piat aiwo'onãpin hap ko'i pote ti waku pe watoĩne'en Tupana pe i'atu'e to'ope yt Tupana e hap ewy i. Mi'i hawyi Tupana Mipo'oro Ahehakyera'at hat Iesui topyhu'at i'atupy'asetpe pytkai yt ta'atusat i ta'atumoieĩne'en wuat'i e'at piat rakat sese. Mi'i hawyi Iesui topyhu'at i'atupy'asetpe aikotã mu'ap tote nu wo py yitytek hat ewy toĩne'en i'atuepe. Ta'atu'aparap Iesui ete aikotã Isaia sa'awy'i to'e miwan me hap ewy. Mio tã e Tupana ahepe — Eiwe'eg wo o Iuteuria tawa wato Ierusarẽi miaria yity'ok Siãu miaria are e. Waku mekewat Nu wato tote eweha'awynug yn na'yn uimõtypot yat koro e.
32 Por que não? Porque tentaram se tornar justos por meio de suas obras, e não pela fé. Tropeçaram na grande pedra em seu caminho,
33 Waku uimi'airo mekewat Nu Wato ikahu rakat tote eweha'awynug uimõtypot yat e. Ma'ato ta'atupuẽti itote mekewat Nu hawyi — Yt kan hamo i Mi'i i'atu'e yt aimiky'esat ewywuat hin i i'atu'e Tupana pe hawyi Tupana Sa'yru pun haria tukupte'en ne Iuteu ywania. Mi'i hawyi i'atumipun topyhu'at i'atupu'ap tote nu ewy. Mio karãpe Iuteu ywania ikohyewyry itote hawyi hewo hewo kahato meiẽwat Nu Wato ete e aikotã wata'at nu ete aipu'ap upi wãtym muo turan hap ewy are. Mio tã Tupana to'e hap ewy — Uwe uwe mesuwat Nu ikahu kahato rakat ete ta'at mi'i haria te'eruwe'auka hanuaria aru tukupte'en e ma'ato uwe uwe mekewat Nu Wakuat rote tuwe'yat nug mi'i hat wuat'i e'at piat Tupana mowepit hat topyhu'at aru e Isaia tomiwan 8.14 pe. Uito ti Pauru.
33 e a esse respeito as Escrituras afirmam: “Ponho em Sião uma pedra que os faz tropeçar, uma rocha que os faz cair. Mas quem confiar nele jamais será envergonhado”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.