Romanos 9

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Uiwy­ria'in Iuteuria ywania uhehay teran eiwywo uimiwan me mesuwe. Eiperia ti uheinyt'in ko'i i'ewyte uheyke­'et'in ko'i are. Uito ti Pauru eheywyt eikywyt sese ewy areĩne'en katu­pono aha'a­se'i pot Aparãu mote.
1 O que eu digo é verdade. Sou de Cristo e não minto; pois a minha consciência, que é controlada pelo Espírito Santo, também me afirma que não estou mentindo.
2 Pywo pe ti woro­ho­'o­ky'e kahato eiperia ui'y­wania Iuteuria. Pywo ti rat woro­ho­'oekyi teran eiperia yne Tupana Mipo­'oro Aipo­typot Iesui kape uhepiat eimu'e hamo ma'ato yt uimohey i eipe. Haty kahato uipy'a piat wywo ahẽtup ehepe — Eweimohey ro Iesui eipy'a pe Iesui ti Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat hap eweimohey ro are. Haty kahato uipy'a pe ui'y­wania katu­pono yt eweimohey i te Iesui. Pywo pe ti yt uheso hin i Tupana Pã'ãu uipy'a piat tikuap kahato yt uheso i hap woro­ho­'oekyi teran eipe torania Iesui kape uhepiat eiky'e hap wywo are. Atikuap yt uheso i hap. Karãpe arewa­nẽtup uity ui'ywot ywania Iuteuria kape hawyi arewak kahato uipy'a puo katu­pono haty kahato uhete hap toĩne'en uipy'a puo. Haty hap ewywuat toĩne'en at ka'ap uiwa­nẽtup hawe katu­pono ui'y­wania uha'a­se­'i'in ko'i uha'y­ru'in ko'i uhaki­'yt'in ko'i uity'in ko'i ui'y­wot'in ko'i yt Iesui mohey haria hin i wo tukup­te'en mote. Iuteuria atueha­kye­ra'at teran hap ahaty'u kahato uipy'a pe are. Yt uheso hin i. Tupana tikuap kahato yt uheso hin i hap.
2 Sinto uma grande tristeza e uma dor sem fim no coração
3 Wẽtup e'at pe are'e Tupana pe — Pyno waku ui'a­piheg ui'y­wania ehakye­ra'at hamo are. Waku areĩne'en ekuasa hano hawyi waku uipo­'oro aria wato kape ui'a­piheg hano ui'y­wania ehakye­ra'at hamo are. Atiky­'esat kahato ui'y­wania tukup­te'en emieha­kye­ra'at ko'i Tupana are. Mi'i hap upi waku uihep Iesui po pyi ui'a­piheg hamuat ui'y­wania emieha­kye­ra'at wo tukup­te'en aru are'e sa'a­wy'i Tupana pe yt kat i uheso hap wywo.
3 por causa do meu povo, que é minha raça e meu sangue. Para o bem desse povo, eu mesmo poderia desejar receber a maldição de Deus e ficar separado de Cristo.
4 Meiũpe uhehay teran eiwywo ui'y­wania Iuteuria etiat sehay. Sa'a­wy'i sese te mesup te ui'y­wania Iuteuria tukup­te'en kahato Tupana mi'airo sese ko'i e. Nimo te pyi ra'yn Tupana sa'y­ru'in ko'i ewywuat Tupana saki­'yt'in ko'i ewywuat wo tukup­te'en uru'y­wania. Mi'iria ti Tupana mimõ­typot kahato tukup­te'en. Mi'iria pe uru'y­wania puo sa'a­wy'i Tupana timo­herep tehay miwan miat yne i'ewyte tomõ­typot hap i'ewyte tẽtyhot hap. Mi'iria pe sa'a­wy'i — Woro­ho­'o­poi­tyro yne e'at e uru'y­wania pe urue'a­se­'i'in me. Sa'a­wy'i Tupana to'e — Woro­ho­'o­poi­tyro aru yne e'at pe aru ui'e hap ewy e. Atunug aru uimõ­typot yat koro eipy­'a­setpe e sa'a­wy'i uruepe. Ta'i sa'a­wy'i Tupana to'e — Atunug aru eipiit kawiat Uimi­po­'oro Wuat'i Porekuat nuat hat e urue'a­se­'i'in me. Urue'a­se­'i'in sa'a­wy'i Tupana wywo i'atuehay kahato rakaria.
4 Eles são o povo escolhido por Deus; ele os tornou seus filhos e repartiu a sua glória com eles. Deus fez suas alianças com eles e lhes deu a lei , a verdadeira maneira de adorar e as promessas.
5 Urue'a­se'i sese ti mekewat Aparãu e hap het rakat i'ewyte urue'a­se­'i'in ko'i ti mekewat ase'i Isaki i'ewyte mekewat ase'i Isareu e hap het rakat. Mi'iria ti sa'a­wy'i hewyry kahato Tupana wywuat rakaria. Pywo ti Tupana kuap haria akag ko'i uru'y­wania sa'a­wy'i tukup­te'en. Sa'a­wy'i irania'in ywania eiperia Humanu ywania ewywuaria yt tikuap hin i Tupana sese ma'ato mi'i hap e'at pe uru'y­wania tikuap sakpo Tupana sese. Uru'y­wania saipepiat sese Iesui tuwe­mo­herep. Urupiit ewywuat kahato Iesui tuwe­mo­herep. Ta'i uru'y­wania piit ewywuat kahato Iesui piit toĩne'en. Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat ty ti Iuteu kawiat. Mi'i pote waku watu­wehum kahato Tupana ete — Tupana watu­wehum kahato ewawi katu­pono erepu'i nug hawyi ereĩne'en kahato aipy­'a­setpe Ai'akag wo. Wato­mõ­typot En ni wuat'i e'at pe. Waku ra'yn waku ra'yn waku wato'e Tupana pe.
5 Eles são descendentes dos patriarcas ; e, como ser humano, Cristo pertence à raça deles. Que Cristo, que é o Deus que governa todos, seja louvado para sempre! Amém !
6 Sa'a­wy'i Tupana to'e urue'a­se'i Aparãu ehary'i mana Sara pe — 9 ewaty put'ok'e hawyi ara'aipok i ewawi mana hawyi wyti aru emẽpyt ra'yn toĩne'en e Tupana tope hawyi hupi'a ra'yn ma'ato mana Sara iporo sese pytkai. Yt karãpe i Tupana ti'a­parap — Atunug aru ui'e hap ewy hap ete. Mi'i hawyi 9 ewaty hawyi ta'aipok hawyi mana Sara imẽpyt a ra'yn. Mekewat Aparãu sa'yru Isaki tuwe­mo­herep ta'yn itote imẽpyt ra'yn Tupana e hap ewywuat. Mi'i hawyi Tupana to'e — Isaki ti uimi­'airo sese e. Isaki saipe­piaria ti uhemiit'in sese tukup­te'en e. Isaki ywania wyti aru ui'y­wania mesuwat yi tote tukup­te'en aru wuat'i e'at pe e Tupana urue'a­se'i pot pe.
6 Eu não estou dizendo que a promessa de Deus tenha falhado. De fato, nem todos os israelitas fazem parte do povo de Deus.
7 Ma'ato tukup­te'en kahato Aparãu sa'y­ru'in yt Isaki kaipywiat i. Mi'iria ti wẽtup ok Aparãu ehary'i kaipywiat tukup­te'en wy wẽtup ywania mekewat hary­poria Isitu ywania kawiat mana Sara eropat hat mẽpyt. Mi'iria ete Tupana to'e — Aparãu esaipepiat sese ti Sara mẽpyt Isaki e hap het rakat are e. Uiwa­nẽtup hawe Isaki yn esa'yru sese e. Mi'i emẽpyt kawiat wyti aru ati'a­tu­mo­herep emiariru sem ko'i e. Isaki sa'yru kawiat ati'a­tu­mo­herep e'ywania sese mesuwe mehĩ e Tupana sa'a­wy'i urue'a­se'i Aparãu me.
7 Nem todos os descendentes de Abraão são filhos de Deus. Pois Deus disse a Abraão: “Por meio de Isaque é que você terá os descendentes que eu lhe prometi.”
8 Mekewat ewary wẽtup ok Sara emiit kaipyi emẽpyt re wen ma'ato Isaki yn ni esa'yru sese uimi­'airo wat'yp sese yn ni are e Tupana. Ehary'i mana Sara iporo rakat kaipywiat yt myhu'at hat i ra'yn kaipywiat yn ni aru ewat'yp sese toĩne'en mehĩ e Tupana urue'a­se'i Aparãu me.
8 Isso quer dizer que os que são considerados como os verdadeiros descendentes de Abraão são aqueles que nasceram como resultado da promessa de Deus, e não os que nasceram de modo natural .
9 Mio tã e ti Tupana uruehary Sara pe — Mũki­'ite mũki­'ite 9 ewaty tokosap hawyi wyti aru toĩne'en emẽpyt epiit sese kaipywiat tuwe­mo­herep aru ui'e hap ewy e Tupana sa'a­wy'i mana Sara pe. Mi'i hawyi topy­hu'at i'e hap ewy ra'yn. Iporo sese pytkai yt imẽpyt i rakat pytkai mana Sara tomo­herep tomẽpyt Isaki Tupana e hap ewy ra'yn.
9 Pois, quando fez a promessa, Deus disse a Abraão o seguinte: “No tempo certo eu voltarei, e Sara, sua mulher, terá um filho.”
10 Mi'i hawyi Isaki totag na'yn hawyi totat teha­ry'i Hepeka e hap het rakat. Mi'i hawyi ihary'i hawyi hupi'a hawyi imẽpyt ra'yn typy ok ipat rakaria ha'y­ru'in tuwe­mo­herep mana Hepeka pyi.
10 E mais ainda: os dois filhos de Rebeca tinham o mesmo pai, o nosso antepassado Isaque. Mas, para que a escolha de um deles fosse completamente de acordo com o plano de Deus, o próprio Deus disse a Rebeca: “O mais velho será dominado pelo mais moço.” Disse isso antes de eles nascerem e antes de fazerem qualquer coisa, boa ou má. Assim ficou confirmado que é de acordo com o seu plano que Deus escolhe aqueles que ele quer chamar , sem levar em conta o que eles tenham feito.
11 Ma'ato sa'a­wy'i Isaki sa'y­ru'in wemo­herep hap e'yianmete Tupana to'e mana Hepeka pe — Emẽpyt ipat rakat sa'a­wy­'iwuat wẽtem yianmiat hat ti aru topy­hu'at eropat hanuat e Hepeka pe. Mi'i hawyi iyke'et topy­hu'at toywyt eropat hano Tupana e hap ewy imiky­'esat ewy tutunug. Mi'i hawyi imẽpyt Iako topy­hu'at Isaki saipepiat sese. — Ati'airo ipat ok wat'yp'i Iako e Tupana i'atu­'y­wã'ĩ hap e'yianmete.
11 — ausente —
12 Mi'i hap tohenoi i'atuty Hepeka pe yianmete Isaki sa'y­ru'in ipat rakaria minug etiat Iako yt kat i te wakuap nug kuap sio waku sio yt hap e'yianmete Tupana ti'airo. Yt hewaku hap upi i toi'airo Iako. Koitywy aito tuwepyi te Tupana ai'airo aikaykay tuwe­wawi hap.
12 — ausente —
13 Katu­pono i'atu­'y­wã'ĩ hap e'yianmete Tupana to'e — Uimi­ky'e kahato Iako uimi­'airo kahato e ma'ato iyke'et Esau piat — Yt uimi­ky'e i kahato e.
13 Como dizem as Escrituras Sagradas : “Eu escolhi Jacó, mas rejeitei Esaú.”
14 — Ta'i Tupana yt naku i i'atu'e irania'in. Yt hãpyk i kahato katu­pono toi'airo Iako hawyi yt toiky­'esat i Esau i'atu'e irania'in. Yt ahewaku hap upi i ai'airo pote yt naku i Tupana toĩne'en i'atu'e sa'ag irania'in Iako emiari­ru'in me uruepe.
14 O que vamos dizer, então? Que Deus é injusto? De modo nenhum!
15 Yt mi'i tã hin i ti rat uiwy­ria'in are katu­pono waku kahato Tupana toĩne'en. Nimo te Tupana to'e aha'a­se'i Musei pe — Areĩne'en iwese kahato rakat e. Mi'i pote ti ati'a­tue­ha­kye­ra'at kahato miit'in uipy'a pyi uimi­'airo ko'i e. Ati'a­tue­ha­kye­ra'at teran miit'in mote atiky'e kahato miit uimi­ky­'esat ok tã e. Ati'airo miit uhemiit no uimi­ky­'esat upi yt i'atue­waku hap upi i ati'airo uheropat hanuat e Tupana.
15 Pois ele disse a Moisés: “Terei misericórdia de quem eu quiser; terei pena de quem eu desejar.”
16 Wẽtup ok miit ihaky­'e'i uhepe rakat atekyi uhowawi uiwepyi sio waku rakat sio yt e. Uito ti Tupana pote atunug uimi­ky­'esat ewy e. Uito Tupana pote uiwepyi ati'a­tu­'airo miit'in uipy'a pyi uimi­ky­'esat ewy e Tupana sa'a­wy'i Musei pe. Mio tã e hap kaipyi watikuap ta'yn yt ahewaku hap upi i Tupana aiky'e hap ma'ato towese hap kaipyi aheha­kye­ra'at hap watikuap.
16 Portanto, tudo isso depende não do que as pessoas querem ou fazem, mas somente da misericórdia de Deus.
17 Sa'a­wy'i Tupana to'e morekuat yi Esitu piat Warau e hap het rakat pe — Uiwepyi woro­'airo morekuat no mesuwat yi tote e. Ereĩne'en morekuat yi Esitu pe hawyi eminug yt naku i hap ko'i kaipyi wuat'i miit'in mesu­wa­rote uhet kuap haria te'e­ro­py­hu'at. Katu­pono atimo­herep kahato irane uhesaika hap hawyi atipo­re­nõtem uhemiit'in Iuteu ywania epo pyi e Tupana morekuat Warau me temiit'in ewanĩkap sese pe.
17 Porque, como está escrito nas Escrituras Sagradas, Deus disse a Faraó: “Foi para isto mesmo que eu pus você como rei, para mostrar o meu poder e fazer com que o meu nome seja conhecido no mundo inteiro.”
18 Mi'i pote mesup te Tupana topy­hu'at iwese rakano tomi­ky­'esat ok tã ma'ato irania'in ipy'ahak takaria pe toi'a­tu­mõ­py­'ahak po'og ne'i tuwepyi tomi­ky­'esat ewy.
18 Portanto, Deus tem misericórdia de quem ele quer e endurece o coração de quem ele quer.
19 Mio tã i'atu'e irania'in — Tupana ti yt naku i katu­pono tomi­ky­'esat ewy mesu­wa­rote tutunug i'atu'e sa'ag. — Yt hãpyk hin i etunug Tupana i'atu'e irania'in ipy'a heg nakaria. Toi'a­tu­mõ­py­'ahak kahato po'og tehay wo tuweete i'atu'e. Pyno aikotã aru toi'a­tu­'a­piheg tomi­mõ­py­'ahak haria i'atu­minug sa'ag ete i'atu'e. Tupana tomi­ky­'esat ewy yn inug mote yt watu­wewãi kuap i Tupana kape. Yt wati­nãpin kuap i pote Tupana katu­pono tomi­ky­'esat ewywuat yn tutunug i'atu'e irania'in. Mi'iria pe are'e — Yt eweiwesat sa'ag nei'o Tupana are katu­pono aito yi ewywuat yi og ahemyp nug hap ewywuat aito are i'atuepe. Mi'i hawyi Tupana ainug ahemyp nug hat ewy.
19 Algum de vocês vai me dizer: “Se é assim, como é que Deus pode encontrar culpa nas pessoas? Quem pode ir contra a vontade de Deus?”
20 Yt naku i wato'e Tupana kape — Kat pote uinug mi'i tã Uhyt Mimi wato'e tope. Yt naku i wato'e — Yt uimi­ky­'esat ewy hin i uinug wato'e Tupana pe are. Mio tã wato'e pote wato­py­hu'at aikotã yi og yt kan hamo i yt naku i ahemyp nug hamuat rakat ewy. — Yt uinug nei'o emiky­'esat ewy wato'e sa'ag. Uinug no Tupana uimi­ky­'esat ewy wato'e pote wato­py­hu'at yt ikahu hin i rakat yi og sa'ag myp nug hat po pe hap ewy. Myp tutunug hawyi yt kan hamo i topy­hu'at yi og sa'ag kawiat i pote pok'e meremo aria pe tosey hawyi. Mi'i hap ewy kahato aitoria aiwepyi aimi­ky­'esat yn wati­ky­'esat hawyi. Tupana po pe watoĩ­ne'en wen ma'ato yt aimo­kahu kuap i tomi­ky­'esat ewywuat.
20 Mas quem é você, meu amigo, para discutir com Deus? Será que um pote de barro pode perguntar a quem o fez: “Por que você me fez assim?”
21 Mi'i hap ewy kamũti nug hat po pe yi og wakuat hawyi tutunug tomi­ky­'esat ewywuat. — Koitywy atunug mesuwat yi og kawiat typy kamũti e tuwepe. Wẽtup kamũti atunug miit'in mipun eiam yt ikahu i rakat. Ma'ato wẽtup atunug kamũti ikahu kahato rakat ui'yat painug hamuat e tuwepe hawyi tutunug na'yn typy kamũti yi og kawiat tomi­ky­'esat ewy. Typy kamũti wẽtup yi og kaipyi yn tomi­ky­'esat ewy. Mi'i hap ewy ti Tupana tunug aito tomi­ky­'esat ewy.
21 Pois o homem que faz o pote tem o direito de usar o barro como quer. Do mesmo barro ele pode fazer dois potes: um pote para uso especial e outro para uso comum.
22 Ta'i kamũti nug hat ewy Tupana ainug tomi­ky­'esat ewy. Yi og sa'ag mote kamũti nug hat ipy'ahak kahato yt tutunug kuap i kamũti yi og sa'ag mote. Mi'i hawyi — Yt kat hamo i mesuwat yi og to'e hawyi toipun pya to'yat pyi. Toi'apok ta'yn tominug kamũti. Mi'i hap ewy kahato Tupana miit'in ete tope­rup'i wywo ipotpap mi'iria wywo. Meiũran iperup'i pot'i hawyi ipy'ahak — Pyno woro­ho­'o­'a­piheg na'yn eipe e i'atuepe aikotã kamũti nug hat ewy yt aimo­hãpyk kuap i hawyi.
22 E foi isso o que Deus fez. Ele quis mostrar a sua ira e tornar bem-conhecido o seu poder. Assim suportou com muita paciência os que mereciam o castigo e que iam ser destruídos.
23 Ma'ato wẽtup yi og wakuat topy­hu'at kamũti nug hat po pe hawyi hepamo tutunug kamũti topotpap mo waku rakat wuat'i eiam mo ra'yn. Mi'i hap ewy Tupana ainug tomõ­typot hamo. Ainug hawyi miit'in te'e­ra­ha'at hawyi te'e­ru­wehum Tupana ete. — Tupana waku rakat i'atu'e iwese kahato mi'iria nug hap ete ihaky­'e'i kahato Tupana mi'iria ete i'atu'e. Tupana eiam kahato mi'iria tukup­te'en tuwe­pokuap kahato mi'iria nug hap ete i'atu'e.
23 Ele quis também mostrar como é grande a sua glória , que ele derramou sobre nós, que somos aqueles de quem ele teve pena e a quem ele já havia preparado para receberem a sua glória.
24 Tupana mi'airo kahato aito. Tupana aikaykay tuwe­wawi aito Iuteuria ywania i'ewyte irania'in aito wẽtup ywania.
24 Pois nós somos aqueles que Deus chamou , não somente os que são judeus, mas também os não judeus.
25 Sa'a­wy'i Tupana ehay moherep hat Useia henoi tomiwan me. Tupana ti to'e uhepe — Meiũran aru wẽtup ywania pe yt uhemiit'in sese i rakaria pe ahenoi — Eiperia ti mesup uhemiit'in sese eweikup­te'en e. Meiũran aru irania'in ywania yt uwe miky­'eria i kape — Uimi­ky­'eria kahato sese eiperia e Tupana e Useia miwan me.
25 Isso é o que ele diz no Livro de Oseias: “Aqueles que não eram meu povo eu chamarei de ‘meu Povo’. A nação que eu não amava chamarei de ‘minha Amada’.
26 Meiũran aru aikope aikope miit'in te'e­ro'e — Eiperia yt Tupana emiit'in hin i i'atu'e hap tote aru te'e­ro'e — Eiperia ti Wuat'i E'at Piat Ieĩne'en hat Tupana sese sa'y­ru'in saki­'yt'in i'atu'e aru e Useia nimuat Tupana ehay moherep hat tomiwan 1.10 2.23 pe.
26 E no mesmo lugar onde foi dito: ‘Vocês não são o meu povo’, ali eles serão chamados de ‘os filhos do Deus vivo’.”
27 Mi'i hawyi Isaia Tupana ehay moherep hat mio tã e haty wo — Aitoria ti Isareu ywania e. I'atu kahato aitoria aikotã yẽpe ete yi kyt i'atu hap ewy watoĩ­ne'en e. Typy'i kahato aito ma'ato kurin kurin Tupana mieha­kye­ra'at wuaria sese aipy­'a­setpe tukup­te'en e katu­pono i'atu­minug sa'ag yt nakuap i kahato tukup­te'en aikotã tawa Sutuma tawa Kumura yt naku i nug haria ewy e.
27 E Isaías disse a respeito de Israel: “Mesmo que o povo de Israel seja tão numeroso como os grãos de areia da praia do mar, somente alguns deles serão salvos.
28 Pywo ti rat Tupana tunug to'e hap ewy aru ahete — Woro­ho­'o­'a­piheg kahato aru eiperia yt naku i nug haria merep'e hap ewy yn woro­ho­'o­moma sese aikotã nimo ati'a­tuwuk tawa Sutuma tawa Kumura hap ewy e Isareu ywania pe.
28 Pois o Senhor julgará logo e de uma vez o mundo inteiro.”
29 Ma'ato mesup yt atunug i te e. Katu­pono eipy­'a­setpe tukup­te'en uimi­'airo ko'i uimohey hat Aparãu ewywuaria e. Mi'iria ti yt ui'atoiat teran hin i haria e Tupana nimo Isaia tomiwan 10.22 pe uru'y­wania Iuteuria pe.
29 Como o próprio Isaías tinha dito antes: “Se o Senhor Todo-Poderoso não nos tivesse deixado alguns descendentes, seríamos agora como a cidade de Sodoma, estaríamos destruídos como Gomorra.”
30 Pyno eweipo­me'eg no ehewaure uhowawi uhyt'i'in mana'in Humanu ywania are. Sa'a­wy'i uru'y­wania Iuteuria yn Tupana mi'ai­roria tukup­te'en wen ma'ato mesup irania'in ywania mesu­wa­ro­tiaria waku pe tukup­te'en ta'a­tu­mohey Ha'yru hawyi. Sa'a­wy'i yt ta'a­tukuap hin i mu'ap Tupana kapiat mi'iria i'ewyte yt ta'a­tukat hin i Tupana ma'ato mesup ta'a­tu­mohey Iesui hawyi waku pe tukup­te'en Tupana wywo.
30 O que vamos dizer, então? Vamos dizer isto: os não judeus, que não procuravam ser aceitos por Deus, foram aceitos por meio da fé.
31 Ma'ato Iuteuria Tupana mi'ai­roria sa'a­wy­'i­wuaria Tupana ywania sese tikat kahato mesup wẽtup mu'ap Tupana kapiat yt Iesui upi i. Ta'a­tu­ky­'esat kahato — Waku kahato eipe e hap Tupana wanẽtup hawiat hap. Mi'i hawyi mio tã i'atu'e — Pyno waku watunug kahato toran Tupana wãi'e hap ainãpin hap ko'i Musei mienoi ko'i hawyi waku pe watoĩ­ne'en Tupana py'a pe i'atu'e kahato to'ope. Mi'i hawyi ma'ato ta'a­tuiã'ãg inug hap ete at ka'ap hawyi yt kat i mu'ap ta'a­tu­puẽti Tupana kape yt ta'a­tukat i Iesui mohey hap upi hawyi.
31 Porém o povo de Israel, que procurava uma lei para ser aceito por Deus, não encontrou o que estava procurando.
32 Ta'a­tu­'a­parap kahato Tupana kapiat mu'ap ete kat pote ta'a­tu­wepyi ta'a­tu­minug wakuat upi ta'a­tukat ta'a­tu­we­moe­waku hap. Yt ta'a­tukat hin i Iesui mohey hap kaipywiat upi ta'a­tu­we­moe­waku hap. Mi'i pote — Watunug toran Tupana piat aiwo­'o­nãpin hap ko'i pote ti waku pe watoĩ­ne'en Tupana pe i'atu'e to'ope yt Tupana e hap ewy i. Mi'i hawyi Tupana Mipo­'oro Aheha­kye­ra'at hat Iesui topy­hu'at i'atu­py­'a­setpe pytkai yt ta'a­tusat i ta'a­tu­moieĩ­ne'en wuat'i e'at piat rakat sese. Mi'i hawyi Iesui topy­hu'at i'atu­py­'a­setpe aikotã mu'ap tote nu wo py yitytek hat ewy toĩne'en i'atuepe. Ta'a­tu­'a­parap Iesui ete aikotã Isaia sa'a­wy'i to'e miwan me hap ewy. Mio tã e Tupana ahepe — Eiwe'eg wo o Iuteuria tawa wato Ieru­sarẽi miaria yity'ok Siãu miaria are e. Waku mekewat Nu wato tote eweha­'a­wynug yn na'yn uimõ­typot yat koro e.
32 E por que não? Porque eles procuravam alcançar isso por meio das suas ações e não por meio da fé. Eles tropeçaram na “pedra de tropeço”,
33 Waku uimi­'airo mekewat Nu Wato ikahu rakat tote eweha­'a­wynug uimõ­typot yat e. Ma'ato ta'a­tu­puẽti itote mekewat Nu hawyi — Yt kan hamo i Mi'i i'atu'e yt aimi­ky­'esat ewywuat hin i i'atu'e Tupana pe hawyi Tupana Sa'yru pun haria tukup­te'en ne Iuteu ywania. Mi'i hawyi i'atu­mipun topy­hu'at i'atu­pu'ap tote nu ewy. Mio karãpe Iuteu ywania ikohye­wyry itote hawyi hewo hewo kahato meiẽwat Nu Wato ete e aikotã wata'at nu ete aipu'ap upi wãtym muo turan hap ewy are. Mio tã Tupana to'e hap ewy — Uwe uwe mesuwat Nu ikahu kahato rakat ete ta'at mi'i haria te'e­ru­we­'auka hanuaria aru tukup­te'en e ma'ato uwe uwe mekewat Nu Wakuat rote tuwe'yat nug mi'i hat wuat'i e'at piat Tupana mowepit hat topy­hu'at aru e Isaia tomiwan 8.14 pe. Uito ti Pauru.
33 como dizem as Escrituras Sagradas : “Vejam! Estou colocando em uma pedra em que eles vão tropeçar, a rocha que vai fazê-los cair. Mas quem crer nela não ficará desiludido.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.