Romanos 9

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Uiwy­ria'in Iuteuria ywania uhehay teran eiwywo uimiwan me mesuwe. Eiperia ti uheinyt'in ko'i i'ewyte uheyke­'et'in ko'i are. Uito ti Pauru eheywyt eikywyt sese ewy areĩne'en katu­pono aha'a­se'i pot Aparãu mote.
1 Em Cristo digo a verdade, não minto (dando-me testemunho a minha consciência no Espírito Santo):
2 Pywo pe ti woro­ho­'o­ky'e kahato eiperia ui'y­wania Iuteuria. Pywo ti rat woro­ho­'oekyi teran eiperia yne Tupana Mipo­'oro Aipo­typot Iesui kape uhepiat eimu'e hamo ma'ato yt uimohey i eipe. Haty kahato uipy'a piat wywo ahẽtup ehepe — Eweimohey ro Iesui eipy'a pe Iesui ti Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat hap eweimohey ro are. Haty kahato uipy'a pe ui'y­wania katu­pono yt eweimohey i te Iesui. Pywo pe ti yt uheso hin i Tupana Pã'ãu uipy'a piat tikuap kahato yt uheso i hap woro­ho­'oekyi teran eipe torania Iesui kape uhepiat eiky'e hap wywo are. Atikuap yt uheso i hap. Karãpe arewa­nẽtup uity ui'ywot ywania Iuteuria kape hawyi arewak kahato uipy'a puo katu­pono haty kahato uhete hap toĩne'en uipy'a puo. Haty hap ewywuat toĩne'en at ka'ap uiwa­nẽtup hawe katu­pono ui'y­wania uha'a­se­'i'in ko'i uha'y­ru'in ko'i uhaki­'yt'in ko'i uity'in ko'i ui'y­wot'in ko'i yt Iesui mohey haria hin i wo tukup­te'en mote. Iuteuria atueha­kye­ra'at teran hap ahaty'u kahato uipy'a pe are. Yt uheso hin i. Tupana tikuap kahato yt uheso hin i hap.
2 Que tenho grande tristeza e contínua dor no meu coração.
3 Wẽtup e'at pe are'e Tupana pe — Pyno waku ui'a­piheg ui'y­wania ehakye­ra'at hamo are. Waku areĩne'en ekuasa hano hawyi waku uipo­'oro aria wato kape ui'a­piheg hano ui'y­wania ehakye­ra'at hamo are. Atiky­'esat kahato ui'y­wania tukup­te'en emieha­kye­ra'at ko'i Tupana are. Mi'i hap upi waku uihep Iesui po pyi ui'a­piheg hamuat ui'y­wania emieha­kye­ra'at wo tukup­te'en aru are'e sa'a­wy'i Tupana pe yt kat i uheso hap wywo.
3 Porque eu mesmo poderia desejar ser anátema de Cristo, por amor de meus irmãos, que são meus parentes segundo a carne;
4 Meiũpe uhehay teran eiwywo ui'y­wania Iuteuria etiat sehay. Sa'a­wy'i sese te mesup te ui'y­wania Iuteuria tukup­te'en kahato Tupana mi'airo sese ko'i e. Nimo te pyi ra'yn Tupana sa'y­ru'in ko'i ewywuat Tupana saki­'yt'in ko'i ewywuat wo tukup­te'en uru'y­wania. Mi'iria ti Tupana mimõ­typot kahato tukup­te'en. Mi'iria pe uru'y­wania puo sa'a­wy'i Tupana timo­herep tehay miwan miat yne i'ewyte tomõ­typot hap i'ewyte tẽtyhot hap. Mi'iria pe sa'a­wy'i — Woro­ho­'o­poi­tyro yne e'at e uru'y­wania pe urue'a­se­'i'in me. Sa'a­wy'i Tupana to'e — Woro­ho­'o­poi­tyro aru yne e'at pe aru ui'e hap ewy e. Atunug aru uimõ­typot yat koro eipy­'a­setpe e sa'a­wy'i uruepe. Ta'i sa'a­wy'i Tupana to'e — Atunug aru eipiit kawiat Uimi­po­'oro Wuat'i Porekuat nuat hat e urue'a­se­'i'in me. Urue'a­se­'i'in sa'a­wy'i Tupana wywo i'atuehay kahato rakaria.
4 Que são israelitas, dos quais é a adoção de filhos, e a glória, e as alianças, e a lei, e o culto, e as promessas;
5 Urue'a­se'i sese ti mekewat Aparãu e hap het rakat i'ewyte urue'a­se­'i'in ko'i ti mekewat ase'i Isaki i'ewyte mekewat ase'i Isareu e hap het rakat. Mi'iria ti sa'a­wy'i hewyry kahato Tupana wywuat rakaria. Pywo ti Tupana kuap haria akag ko'i uru'y­wania sa'a­wy'i tukup­te'en. Sa'a­wy'i irania'in ywania eiperia Humanu ywania ewywuaria yt tikuap hin i Tupana sese ma'ato mi'i hap e'at pe uru'y­wania tikuap sakpo Tupana sese. Uru'y­wania saipepiat sese Iesui tuwe­mo­herep. Urupiit ewywuat kahato Iesui tuwe­mo­herep. Ta'i uru'y­wania piit ewywuat kahato Iesui piit toĩne'en. Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat ty ti Iuteu kawiat. Mi'i pote waku watu­wehum kahato Tupana ete — Tupana watu­wehum kahato ewawi katu­pono erepu'i nug hawyi ereĩne'en kahato aipy­'a­setpe Ai'akag wo. Wato­mõ­typot En ni wuat'i e'at pe. Waku ra'yn waku ra'yn waku wato'e Tupana pe.
5 Dos quais são os pais, e dos quais é Cristo segundo a carne, o qual é sobre todos, Deus bendito eternamente. Amém.
6 Sa'a­wy'i Tupana to'e urue'a­se'i Aparãu ehary'i mana Sara pe — 9 ewaty put'ok'e hawyi ara'aipok i ewawi mana hawyi wyti aru emẽpyt ra'yn toĩne'en e Tupana tope hawyi hupi'a ra'yn ma'ato mana Sara iporo sese pytkai. Yt karãpe i Tupana ti'a­parap — Atunug aru ui'e hap ewy hap ete. Mi'i hawyi 9 ewaty hawyi ta'aipok hawyi mana Sara imẽpyt a ra'yn. Mekewat Aparãu sa'yru Isaki tuwe­mo­herep ta'yn itote imẽpyt ra'yn Tupana e hap ewywuat. Mi'i hawyi Tupana to'e — Isaki ti uimi­'airo sese e. Isaki saipe­piaria ti uhemiit'in sese tukup­te'en e. Isaki ywania wyti aru ui'y­wania mesuwat yi tote tukup­te'en aru wuat'i e'at pe e Tupana urue'a­se'i pot pe.
6 Não que a palavra de Deus haja faltado, porque nem todos os que são de Israel são israelitas;
7 Ma'ato tukup­te'en kahato Aparãu sa'y­ru'in yt Isaki kaipywiat i. Mi'iria ti wẽtup ok Aparãu ehary'i kaipywiat tukup­te'en wy wẽtup ywania mekewat hary­poria Isitu ywania kawiat mana Sara eropat hat mẽpyt. Mi'iria ete Tupana to'e — Aparãu esaipepiat sese ti Sara mẽpyt Isaki e hap het rakat are e. Uiwa­nẽtup hawe Isaki yn esa'yru sese e. Mi'i emẽpyt kawiat wyti aru ati'a­tu­mo­herep emiariru sem ko'i e. Isaki sa'yru kawiat ati'a­tu­mo­herep e'ywania sese mesuwe mehĩ e Tupana sa'a­wy'i urue'a­se'i Aparãu me.
7 Nem por serem descendência de Abraão são todos filhos; mas: Em Isaque será chamada a tua descendência.
8 Mekewat ewary wẽtup ok Sara emiit kaipyi emẽpyt re wen ma'ato Isaki yn ni esa'yru sese uimi­'airo wat'yp sese yn ni are e Tupana. Ehary'i mana Sara iporo rakat kaipywiat yt myhu'at hat i ra'yn kaipywiat yn ni aru ewat'yp sese toĩne'en mehĩ e Tupana urue'a­se'i Aparãu me.
8 Isto é, não são os filhos da carne que são filhos de Deus, mas os filhos da promessa são contados como descendência.
9 Mio tã e ti Tupana uruehary Sara pe — Mũki­'ite mũki­'ite 9 ewaty tokosap hawyi wyti aru toĩne'en emẽpyt epiit sese kaipywiat tuwe­mo­herep aru ui'e hap ewy e Tupana sa'a­wy'i mana Sara pe. Mi'i hawyi topy­hu'at i'e hap ewy ra'yn. Iporo sese pytkai yt imẽpyt i rakat pytkai mana Sara tomo­herep tomẽpyt Isaki Tupana e hap ewy ra'yn.
9 Porque a palavra da promessa é esta: Por este tempo virei, e Sara terá um filho.
10 Mi'i hawyi Isaki totag na'yn hawyi totat teha­ry'i Hepeka e hap het rakat. Mi'i hawyi ihary'i hawyi hupi'a hawyi imẽpyt ra'yn typy ok ipat rakaria ha'y­ru'in tuwe­mo­herep mana Hepeka pyi.
10 E não somente esta, mas também Rebeca, quando concebeu de um, de Isaque, nosso pai;
11 Ma'ato sa'a­wy'i Isaki sa'y­ru'in wemo­herep hap e'yianmete Tupana to'e mana Hepeka pe — Emẽpyt ipat rakat sa'a­wy­'iwuat wẽtem yianmiat hat ti aru topy­hu'at eropat hanuat e Hepeka pe. Mi'i hawyi iyke'et topy­hu'at toywyt eropat hano Tupana e hap ewy imiky­'esat ewy tutunug. Mi'i hawyi imẽpyt Iako topy­hu'at Isaki saipepiat sese. — Ati'airo ipat ok wat'yp'i Iako e Tupana i'atu­'y­wã'ĩ hap e'yianmete.
11 Porque, não tendo eles ainda nascido, nem tendo feito bem ou mal (para que o propósito de Deus, segundo a eleição, ficasse firme, não por causa das obras, mas por aquele que chama),
12 Mi'i hap tohenoi i'atuty Hepeka pe yianmete Isaki sa'y­ru'in ipat rakaria minug etiat Iako yt kat i te wakuap nug kuap sio waku sio yt hap e'yianmete Tupana ti'airo. Yt hewaku hap upi i toi'airo Iako. Koitywy aito tuwepyi te Tupana ai'airo aikaykay tuwe­wawi hap.
12 Foi-lhe dito a ela: O maior servirá ao menor.
13 Katu­pono i'atu­'y­wã'ĩ hap e'yianmete Tupana to'e — Uimi­ky'e kahato Iako uimi­'airo kahato e ma'ato iyke'et Esau piat — Yt uimi­ky'e i kahato e.
13 Como está escrito: Amei a Jacó, e odiei a Esaú.
14 — Ta'i Tupana yt naku i i'atu'e irania'in. Yt hãpyk i kahato katu­pono toi'airo Iako hawyi yt toiky­'esat i Esau i'atu'e irania'in. Yt ahewaku hap upi i ai'airo pote yt naku i Tupana toĩne'en i'atu'e sa'ag irania'in Iako emiari­ru'in me uruepe.
14 Que diremos pois? que há injustiça da parte de Deus? De maneira nenhuma.
15 Yt mi'i tã hin i ti rat uiwy­ria'in are katu­pono waku kahato Tupana toĩne'en. Nimo te Tupana to'e aha'a­se'i Musei pe — Areĩne'en iwese kahato rakat e. Mi'i pote ti ati'a­tue­ha­kye­ra'at kahato miit'in uipy'a pyi uimi­'airo ko'i e. Ati'a­tue­ha­kye­ra'at teran miit'in mote atiky'e kahato miit uimi­ky­'esat ok tã e. Ati'airo miit uhemiit no uimi­ky­'esat upi yt i'atue­waku hap upi i ati'airo uheropat hanuat e Tupana.
15 Pois diz a Moisés: Compadecer-me-ei de quem me compadecer, e terei misericórdia de quem eu tiver misericórdia.
16 Wẽtup ok miit ihaky­'e'i uhepe rakat atekyi uhowawi uiwepyi sio waku rakat sio yt e. Uito ti Tupana pote atunug uimi­ky­'esat ewy e. Uito Tupana pote uiwepyi ati'a­tu­'airo miit'in uipy'a pyi uimi­ky­'esat ewy e Tupana sa'a­wy'i Musei pe. Mio tã e hap kaipyi watikuap ta'yn yt ahewaku hap upi i Tupana aiky'e hap ma'ato towese hap kaipyi aheha­kye­ra'at hap watikuap.
16 Assim, pois, isto não depende do que quer, nem do que corre, mas de Deus, que se compadece.
17 Sa'a­wy'i Tupana to'e morekuat yi Esitu piat Warau e hap het rakat pe — Uiwepyi woro­'airo morekuat no mesuwat yi tote e. Ereĩne'en morekuat yi Esitu pe hawyi eminug yt naku i hap ko'i kaipyi wuat'i miit'in mesu­wa­rote uhet kuap haria te'e­ro­py­hu'at. Katu­pono atimo­herep kahato irane uhesaika hap hawyi atipo­re­nõtem uhemiit'in Iuteu ywania epo pyi e Tupana morekuat Warau me temiit'in ewanĩkap sese pe.
17 Porque diz a Escritura a Faraó: Para isto mesmo te levantei; para em ti mostrar o meu poder, e para que o meu nome seja anunciado em toda a terra.
18 Mi'i pote mesup te Tupana topy­hu'at iwese rakano tomi­ky­'esat ok tã ma'ato irania'in ipy'ahak takaria pe toi'a­tu­mõ­py­'ahak po'og ne'i tuwepyi tomi­ky­'esat ewy.
18 Logo, pois, compadece-se de quem quer, e endurece a quem quer.
19 Mio tã i'atu'e irania'in — Tupana ti yt naku i katu­pono tomi­ky­'esat ewy mesu­wa­rote tutunug i'atu'e sa'ag. — Yt hãpyk hin i etunug Tupana i'atu'e irania'in ipy'a heg nakaria. Toi'a­tu­mõ­py­'ahak kahato po'og tehay wo tuweete i'atu'e. Pyno aikotã aru toi'a­tu­'a­piheg tomi­mõ­py­'ahak haria i'atu­minug sa'ag ete i'atu'e. Tupana tomi­ky­'esat ewy yn inug mote yt watu­wewãi kuap i Tupana kape. Yt wati­nãpin kuap i pote Tupana katu­pono tomi­ky­'esat ewywuat yn tutunug i'atu'e irania'in. Mi'iria pe are'e — Yt eweiwesat sa'ag nei'o Tupana are katu­pono aito yi ewywuat yi og ahemyp nug hap ewywuat aito are i'atuepe. Mi'i hawyi Tupana ainug ahemyp nug hat ewy.
19 Dir-me-ás então: Por que se queixa ele ainda? Porquanto, quem tem resistido à sua vontade?
20 Yt naku i wato'e Tupana kape — Kat pote uinug mi'i tã Uhyt Mimi wato'e tope. Yt naku i wato'e — Yt uimi­ky­'esat ewy hin i uinug wato'e Tupana pe are. Mio tã wato'e pote wato­py­hu'at aikotã yi og yt kan hamo i yt naku i ahemyp nug hamuat rakat ewy. — Yt uinug nei'o emiky­'esat ewy wato'e sa'ag. Uinug no Tupana uimi­ky­'esat ewy wato'e pote wato­py­hu'at yt ikahu hin i rakat yi og sa'ag myp nug hat po pe hap ewy. Myp tutunug hawyi yt kan hamo i topy­hu'at yi og sa'ag kawiat i pote pok'e meremo aria pe tosey hawyi. Mi'i hap ewy kahato aitoria aiwepyi aimi­ky­'esat yn wati­ky­'esat hawyi. Tupana po pe watoĩ­ne'en wen ma'ato yt aimo­kahu kuap i tomi­ky­'esat ewywuat.
20 Mas, ó homem, quem és tu, que a Deus replicas? Porventura a coisa formada dirá ao que a formou: Por que me fizeste assim?
21 Mi'i hap ewy kamũti nug hat po pe yi og wakuat hawyi tutunug tomi­ky­'esat ewywuat. — Koitywy atunug mesuwat yi og kawiat typy kamũti e tuwepe. Wẽtup kamũti atunug miit'in mipun eiam yt ikahu i rakat. Ma'ato wẽtup atunug kamũti ikahu kahato rakat ui'yat painug hamuat e tuwepe hawyi tutunug na'yn typy kamũti yi og kawiat tomi­ky­'esat ewy. Typy kamũti wẽtup yi og kaipyi yn tomi­ky­'esat ewy. Mi'i hap ewy ti Tupana tunug aito tomi­ky­'esat ewy.
21 Ou não tem o oleiro poder sobre o barro, para da mesma massa fazer um vaso para honra e outro para desonra?
22 Ta'i kamũti nug hat ewy Tupana ainug tomi­ky­'esat ewy. Yi og sa'ag mote kamũti nug hat ipy'ahak kahato yt tutunug kuap i kamũti yi og sa'ag mote. Mi'i hawyi — Yt kat hamo i mesuwat yi og to'e hawyi toipun pya to'yat pyi. Toi'apok ta'yn tominug kamũti. Mi'i hap ewy kahato Tupana miit'in ete tope­rup'i wywo ipotpap mi'iria wywo. Meiũran iperup'i pot'i hawyi ipy'ahak — Pyno woro­ho­'o­'a­piheg na'yn eipe e i'atuepe aikotã kamũti nug hat ewy yt aimo­hãpyk kuap i hawyi.
22 E que direis se Deus, querendo mostrar a sua ira, e dar a conhecer o seu poder, suportou com muita paciência os vasos da ira, preparados para a perdição;
23 Ma'ato wẽtup yi og wakuat topy­hu'at kamũti nug hat po pe hawyi hepamo tutunug kamũti topotpap mo waku rakat wuat'i eiam mo ra'yn. Mi'i hap ewy Tupana ainug tomõ­typot hamo. Ainug hawyi miit'in te'e­ra­ha'at hawyi te'e­ru­wehum Tupana ete. — Tupana waku rakat i'atu'e iwese kahato mi'iria nug hap ete ihaky­'e'i kahato Tupana mi'iria ete i'atu'e. Tupana eiam kahato mi'iria tukup­te'en tuwe­pokuap kahato mi'iria nug hap ete i'atu'e.
23 Para que também desse a conhecer as riquezas da sua glória nos vasos de misericórdia, que para glória já dantes preparou,
24 Tupana mi'airo kahato aito. Tupana aikaykay tuwe­wawi aito Iuteuria ywania i'ewyte irania'in aito wẽtup ywania.
24 Os quais somos nós, a quem também chamou, não só dentre os judeus, mas também dentre os gentios?
25 Sa'a­wy'i Tupana ehay moherep hat Useia henoi tomiwan me. Tupana ti to'e uhepe — Meiũran aru wẽtup ywania pe yt uhemiit'in sese i rakaria pe ahenoi — Eiperia ti mesup uhemiit'in sese eweikup­te'en e. Meiũran aru irania'in ywania yt uwe miky­'eria i kape — Uimi­ky­'eria kahato sese eiperia e Tupana e Useia miwan me.
25 Como também diz em Oséias:Chamarei meu povo ao que não era meu povo;E amada à que não era amada.
26 Meiũran aru aikope aikope miit'in te'e­ro'e — Eiperia yt Tupana emiit'in hin i i'atu'e hap tote aru te'e­ro'e — Eiperia ti Wuat'i E'at Piat Ieĩne'en hat Tupana sese sa'y­ru'in saki­'yt'in i'atu'e aru e Useia nimuat Tupana ehay moherep hat tomiwan 1.10 2.23 pe.
26 E sucederá que no lugar em que lhes foi dito:Vós não sois meu povo;Aí serão chamados filhos do Deus vivo.
27 Mi'i hawyi Isaia Tupana ehay moherep hat mio tã e haty wo — Aitoria ti Isareu ywania e. I'atu kahato aitoria aikotã yẽpe ete yi kyt i'atu hap ewy watoĩ­ne'en e. Typy'i kahato aito ma'ato kurin kurin Tupana mieha­kye­ra'at wuaria sese aipy­'a­setpe tukup­te'en e katu­pono i'atu­minug sa'ag yt nakuap i kahato tukup­te'en aikotã tawa Sutuma tawa Kumura yt naku i nug haria ewy e.
27 Também Isaías clama acerca de Israel: Ainda que o número dos filhos de Israel seja como a areia do mar, o remanescente é que será salvo.
28 Pywo ti rat Tupana tunug to'e hap ewy aru ahete — Woro­ho­'o­'a­piheg kahato aru eiperia yt naku i nug haria merep'e hap ewy yn woro­ho­'o­moma sese aikotã nimo ati'a­tuwuk tawa Sutuma tawa Kumura hap ewy e Isareu ywania pe.
28 Porque ele completará a obra e abreviá-la-á em justiça; porque o Senhor fará breve a obra sobre a terra.
29 Ma'ato mesup yt atunug i te e. Katu­pono eipy­'a­setpe tukup­te'en uimi­'airo ko'i uimohey hat Aparãu ewywuaria e. Mi'iria ti yt ui'atoiat teran hin i haria e Tupana nimo Isaia tomiwan 10.22 pe uru'y­wania Iuteuria pe.
29 E como antes disse Isaías:Se o Senhor dos Exércitos nos não deixara descendência,Teríamos nos tornado como Sodoma, e teríamos sido feitos como Gomorra.
30 Pyno eweipo­me'eg no ehewaure uhowawi uhyt'i'in mana'in Humanu ywania are. Sa'a­wy'i uru'y­wania Iuteuria yn Tupana mi'ai­roria tukup­te'en wen ma'ato mesup irania'in ywania mesu­wa­ro­tiaria waku pe tukup­te'en ta'a­tu­mohey Ha'yru hawyi. Sa'a­wy'i yt ta'a­tukuap hin i mu'ap Tupana kapiat mi'iria i'ewyte yt ta'a­tukat hin i Tupana ma'ato mesup ta'a­tu­mohey Iesui hawyi waku pe tukup­te'en Tupana wywo.
30 Que diremos pois? Que os gentios, que não buscavam a justiça, alcançaram a justiça? Sim, mas a justiça que é pela fé.
31 Ma'ato Iuteuria Tupana mi'ai­roria sa'a­wy­'i­wuaria Tupana ywania sese tikat kahato mesup wẽtup mu'ap Tupana kapiat yt Iesui upi i. Ta'a­tu­ky­'esat kahato — Waku kahato eipe e hap Tupana wanẽtup hawiat hap. Mi'i hawyi mio tã i'atu'e — Pyno waku watunug kahato toran Tupana wãi'e hap ainãpin hap ko'i Musei mienoi ko'i hawyi waku pe watoĩ­ne'en Tupana py'a pe i'atu'e kahato to'ope. Mi'i hawyi ma'ato ta'a­tuiã'ãg inug hap ete at ka'ap hawyi yt kat i mu'ap ta'a­tu­puẽti Tupana kape yt ta'a­tukat i Iesui mohey hap upi hawyi.
31 Mas Israel, que buscava a lei da justiça, não chegou à lei da justiça.
32 Ta'a­tu­'a­parap kahato Tupana kapiat mu'ap ete kat pote ta'a­tu­wepyi ta'a­tu­minug wakuat upi ta'a­tukat ta'a­tu­we­moe­waku hap. Yt ta'a­tukat hin i Iesui mohey hap kaipywiat upi ta'a­tu­we­moe­waku hap. Mi'i pote — Watunug toran Tupana piat aiwo­'o­nãpin hap ko'i pote ti waku pe watoĩ­ne'en Tupana pe i'atu'e to'ope yt Tupana e hap ewy i. Mi'i hawyi Tupana Mipo­'oro Aheha­kye­ra'at hat Iesui topy­hu'at i'atu­py­'a­setpe pytkai yt ta'a­tusat i ta'a­tu­moieĩ­ne'en wuat'i e'at piat rakat sese. Mi'i hawyi Iesui topy­hu'at i'atu­py­'a­setpe aikotã mu'ap tote nu wo py yitytek hat ewy toĩne'en i'atuepe. Ta'a­tu­'a­parap Iesui ete aikotã Isaia sa'a­wy'i to'e miwan me hap ewy. Mio tã e Tupana ahepe — Eiwe'eg wo o Iuteuria tawa wato Ieru­sarẽi miaria yity'ok Siãu miaria are e. Waku mekewat Nu wato tote eweha­'a­wynug yn na'yn uimõ­typot yat koro e.
32 Por quê? Porque não foi pela fé, mas como que pelas obras da lei; pois tropeçaram na pedra de tropeço;
33 Waku uimi­'airo mekewat Nu Wato ikahu rakat tote eweha­'a­wynug uimõ­typot yat e. Ma'ato ta'a­tu­puẽti itote mekewat Nu hawyi — Yt kan hamo i Mi'i i'atu'e yt aimi­ky­'esat ewywuat hin i i'atu'e Tupana pe hawyi Tupana Sa'yru pun haria tukup­te'en ne Iuteu ywania. Mi'i hawyi i'atu­mipun topy­hu'at i'atu­pu'ap tote nu ewy. Mio karãpe Iuteu ywania ikohye­wyry itote hawyi hewo hewo kahato meiẽwat Nu Wato ete e aikotã wata'at nu ete aipu'ap upi wãtym muo turan hap ewy are. Mio tã Tupana to'e hap ewy — Uwe uwe mesuwat Nu ikahu kahato rakat ete ta'at mi'i haria te'e­ru­we­'auka hanuaria aru tukup­te'en e ma'ato uwe uwe mekewat Nu Wakuat rote tuwe'yat nug mi'i hat wuat'i e'at piat Tupana mowepit hat topy­hu'at aru e Isaia tomiwan 8.14 pe. Uito ti Pauru.
33 Como está escrito:Eis que eu ponho em Sião uma pedra de tropeço, e uma rocha de escândalo;E todo aquele que crer nela não será confundido.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.