Lucas 16
Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs VC
1 Mi'i hawyi Iesui henoi hã'ãkap wuo topotmu'eria pe wuat'i nagnia ehay enoi haria py'asetpe. — Sa'awy'iwuat ieĩne'en hat so hekat kahato rakat toĩne'en i'atu'e so e. Mi'i hawyi so toikat kahato topotpap nug hap akag wuat hawyi to'e — Pyno waku ereĩne'en ui'e hap nug hap akag wo e. Atiky'esat etimowato uhekare'en e so. Waku etiporera'at yne uhepiat weteweru haria kaipyi uhekat e. Mi'i hawyi ti ipotpap ta'yn hekat rakat ekare'en mowato hap ete. Ma'ato so wẽtup e'at pe tõ'ẽ kahato miit'in hekat rakat kape — Esaipepiat ti epotpap nug hat ti yt naku i sese yt hãpyk i sese ta'atu'e hamo e. Toi'atumona toi'atuero'ok atuero'ok ti ekare'en i'atu'e.
1 Jesus disse também a seus discípulos: Havia um homem rico que tinha um administrador. Este lhe foi denunciado de ter dissipado os seus bens.
2 Mio tã i'atu'e hap tepiat hawyi toikaykay temiit tekare'en apykok hat tuwewawi apoto'e hamo — Uhyt e irania'in uhemiit'in henoi kahato ti uhepe eminug uima'at hap ko'i etiat e ma'ato yt atikuap i sio pywo sio yt e. Mi'i pote etimoherep aikotã aikotã eminug epopera piat hap ko'i uhyt e. Atiky'esat yne mesup miwan miat yne e ma'ato waku pytkai pote waku ma'ato pywo pote yt kan hamo i ereĩne'en po'og uipotpap nug hamuat e. Yt woroky'esat po'og i en uhemiit akag wo e.
2 Ele chamou o administrador e lhe disse: Que é que ouço dizer de ti? Presta contas da tua administração, pois já não poderás administrar meus bens.
3 — Pyno waku etimoherep emiwan yne aikotã hãpyk uinug hap. Mi'i hawyi toto toka'iwat to'akag ma'at hat mi'i hawyi to'e tuwepe — Are pãi aikotã aru atunug e katupono toikuap aru uimiwan ko'i kaipyi toma'at uhepiat hap e. Mi'i hawyi aru yt kat i ra'yn uipotpap hamuat toĩne'en hawyi uhehaky'e'i aru arepyhu'at e. Mesup te waku ma'ato meiũran yt naku i e. Uhesaika hap yt put'ok'e i te uiweko nug hamo e i'ewyte yt areĩne'en neran sẽtup sẽtup e hano e tuwepe tuwanẽtup hawyi.
3 O administrador refletiu então consigo: Que farei, visto que meu patrão me tira o emprego? Lavrar a terra? Não o posso. Mendigar? Tenho vergonha.
4 Aikotã aru atunug pãi e tuwepe. Pyno atikuap koitywy waku mesup ta'yn atunug uiwyria'in wo kahato uiwyria'in uika'iwat piat uika'iwat eweteweru haria e. Pyno waku ati'atukaykay mi'i haria uhowawi hawyi waku atipat'ok i'atuweteweru hap e i'atumowepit hamo e. Katupono areĩne'en ne mesup uika'iwat emiit no te e. Katupono mũki'ite uika'iwat yt uiky'esat i po'og na'yn e. Mi'i hawyi ma'ato waku uika'iwat hekat rakat piat weteweru haria yat pe areĩne'en e.
4 Já sei o que fazer, para que haja quem me receba em sua casa, quando eu for despedido do emprego.
5 Mi'i hawyi ika'iwat hekat rakat piat weteweru haria toi'atukaykay tuwewawi. Mi'i hawyi to'e wẽtup ok pe — Karania upi kẽi eweteweru uika'iwat piat hap mehĩ e.
5 Chamou, pois, separadamente a cada um dos devedores de seu patrão e perguntou ao primeiro: Quanto deves a meu patrão?
6 — Ta'i iwato kahato tig uhyt e aikotã 100 kamũti howapy kahato hap ewy Uriweira kap muat rakat ewy uhyt e. Mi'i hawyi toiwesat — Pyno ti waku watipat'ok hawyi waku 50 kamũti ikap yn uhyt e. Mio tã e pote weteweru hat iwepit kahato tuwehum kahato. Mi'i hawyi miwan miat toiwan 50 yn iweteweru hap e. Mi'i hawyi ta'atuset pehik mekewat miwan me hawyi toto.
6 Ele respondeu: Cem medidas de azeite. Disse-lhe: Toma a tua conta, senta-te depressa e escreve: cinqüenta.
7 Mi'i hawyi wẽtup ok i toikaykay weteweru hat — Karania upi kẽi uika'iwat piat eweteweru hap uhyt e. — Ta'i iwato kahato e. 100 hyt u'i kapiat hap ewy uhyt e. Mi'i hawyi hekat rakat emiit akag tiwesat — Pyno waku watipat'ok eweteweru hap hawyi waku etum 50 hyt yn e. Mio tã e pote weteweru hat iwepit tuwehum kahato. Mi'i hawyi mekewat miwan me ta'atupag iweteweru hap pakup 50 hyt kapiat yn iweteweru hap mesup e hap. Mi'i te weset pehik i'atu'e. Mi'i tã ti tutunug at at toka'iwat hekat rakat ma'at hat hemiit.
7 Depois perguntou ao outro: Tu, quanto deves? Respondeu: Cem medidas de trigo. Disse-lhe o administrador: Toma os teus papéis e escreve: oitenta.
8 Mi'i hawyi wẽtup ewaty hap ete ika'iwat tikaykay tuwewawi hawyi toka'iwat to'e temiit akag me — Are pãi pyno koitywy yne uiweteweru haria ewyria'in no tukupte'en uima'at kahato hap upi ewyria'in sem etunug hawyi e. Pyno erewy'inug kahato uhekare'en kaipyi e. Yt ikahu hin i eminug uhepiat hap atikuap ta'yn e. Pyno worokuap ta'yn ewe'eg kahato sa'ag nug hap etiat hap e so e Iesui sehay iã'ãkap wuo topotmu'eria pe. Mi'i hawyi to'e i Iesui i'atuepe — Ta'i uhyt'i'in mana'in mesuwarotiaria i'atuwe'eg kahato sa'ag nug kahato hap ete sa'ag nug hap kuap kahato hap ete. Ma'ato Tupana mohey haria yt i'atuwe'eg hin i Tupana potpap nug kahato hap ete e. Ma'ato mesuwarotiaria po'og i'atukai te'eruwe'eg e. I'ypyrypwiat ikohyewyry rakaria ewy mesuwarotiaria sa'ag nug hap yn ta'atukuap kahato e. Mi'i haria ewy woroho'oky'esat eipe ma'ato wakuap nug hap kuap hap ete i'ewyte hẽtyhot puat wakuap nug hap ete e. Waku pyno eiwemowe'eg kahato Tupana miky'esat minug kuap hap ete e.
8 E o proprietário admirou a astúcia do administrador, porque os filhos deste mundo são mais prudentes do que os filhos da luz no trato com seus semelhantes.
9 Katupono mesuwarotiaria miit'in tikat kahato to'opowyro wo'oma'at hap etiat hap ta'atuka'iwat hekat rakat ma'at hap kaipyi ta'atunug ta'atuwyria'in mesuwarote e. Uiwyria'in waku atiky'esat kahato ewetunug uhekat kaipyi Tupana wyria'in wuat ko'i e. Mi'i hawyi mi'iria tukupte'en wuat'i e'at pe atipy pe e. Waku wati'atuekyi kahato miit'in hekat kaipyi miit'in Tupana wano e.
9 Eu vos digo: fazei-vos amigos com a riqueza injusta, para que, no dia em que ela vos faltar, eles vos recebam nos tabernáculos eternos.
10 Pyno uiwyria'in waku watunug yne aiwe'eg hap ok tã Tupana miky'esat yne ete sio motpap wato nug hap kaipyi sio kurin motpap hap nug hap kaipyi waku watimõtypot kahato Tupana aiminug ko'i hap ete e. Karãpe aheso hap kurin mi'i pote i'ewyte aheso hap iwato hap watunug kuap pote Tupana yt aimohey kuap i pywo sehay nug hamo e. Ma'ato hãpyk kahato aiminug kurin yn mytkai mi'i pote meiũran iwato rakat nug hamo Tupana aimohey kahato e. Ma'ato yt hãpyk i kurin kat aiminug kaipyi pote i'ewyte yt aimohey hin i iwato rakat nug hamo e.
10 Aquele que é fiel nas coisas pequenas será também fiel nas coisas grandes. E quem é injusto nas coisas pequenas, sê-lo-á também nas grandes.
11 Uiwyria'in eiwe'eg wo o ehekat mõ'ẽ hap ete. Waku hãpyk kahato eweimõ'ẽ Tupana miium ehepiat ko'i e. Ehegyi'at hãpyk kahato hap kaipyi ti aru Tupana eikuap hãpyk sio yt sio ehekat iwato sio kurin hap e. Ma'ato hãpyk kahato ehekat mõ'ẽ hap ta'akasa toikuap hawyi meiũran po'og tekat toimõ'ẽ kahato ehowawi eimohey hap toikuap hawyi eimohey hap upi e Iesui. Yt kat i i toma'at hap toikuap eikai hawyi po'og tutum ehepe tekare'en hawyi i'ewyte wuat'i e'at piat kare'en tutum ehepe wy e.
11 Se, pois, não tiverdes sido fiéis nas riquezas injustas, quem vos confiará as verdadeiras?
12 Uiwyria'in eiwe'eg wo o irania'in ekat eipo piat hawyi e. Yt eti'atuma'at rei'o i'atumipuru ta'atuekat ete e. Ma'ato miit'in ekat etima'at epo pe toĩne'en mote meiũran yt kat i Tupana tum tekat ehepe yt eimohey i pote e. Mi'i hawyi yt karãpe i hekat rakano eweikupte'en yt karãpe i Tupana mipoityro wo eweikupte'en e Iesui.
12 E se não fostes fiéis no alheio, quem vos dará o que é vosso?
13 Uiwyria'in eiwe'eg wo o ehekare'en ko'i wywo eweikupte'en e. Pyno wẽtup sehay i ahenoi teran ehepe e. Yt naku i kahato typy eika'iwat e. Niatpo kahato ti pyno typy ok aika'iwat pote e. Typy aika'iwat hap kaipyi wẽtup aika'iwat no wẽtup ahewanĩkap mo wẽtup aiwy ok sese wẽtup ahewanĩkap sese topyhu'at e. Katupono yt watunug kuap i typy ok miky'esat i ko'i e. Wẽtup ok aipo'oro — Etunug no mi'i pytkai wẽtup ok — Yt e. Yt wateropat kuap i typy ok ahetu'isa ko'i aipo'oro haria e. Mi'i hap ewy kahato yt watunug kuap i typy Ahetupana wo e. Yt naku i watunug ahekat ne'i ahetupana wo katupono mi'i watunug hawyi ti Tupana sese yt watunug kuap i Ahetupana wo ahekat mowato hap kape yn aiwanẽtup hap hawyi e. Mi'i hawyi Tupana yt aipo'oro kuap i towat nug hamo ma'ato ahekat ky'esat hap kape yn aipo'oro. Mi'i tã ne'i pote ti typy ahetupana rakano watoĩne'en.
13 Nenhum servo pode servir a dois senhores: ou há de odiar a um e amar o outro, ou há de aderir a um e desprezar o outro. Não podeis servir a Deus e ao dinheiro.
14 Mio tã e pote itotiaria wekare'en ky'e haria teromõpusu kahato Iesui Tupana ehay Musei mienoi kaipywiat enoi haria — Yt ewe'eg hin i ti Mehĩ i'atu'e. Waku kahato ti ahekat iwato i'atu'e.
14 Ora, ouviam tudo isto os fariseus, que eram avarentos, e zombavam dele.
15 Mi'i pote Iesui ti'atuwesat — Miit'in seha'at turan ti wakuaria sese eipe eweikupte'en e. Yne eiminug ko'i ewetunug eimõtypot hamuat hap miit'in ehamo e. Yt karãpe i ewetunug Tupana mõtypot hap eipy'a pe e. Eiwanẽtup hap ti Tupana tikuap kahato e. Toikuap kahato ti eipy'a piat eiwemõtypot hap yn nug neran hap eiwanẽtup hap e. Mi'i hap upi mesuwarotiaria te'eruwehum kahato ehete e. Ma'ato Tupana eha'at turan ti yt naku i sese nug haria kahato eipe e.
15 Jesus disse-lhes: Vós procurais parecer justos aos olhos dos homens, mas Deus vos conhece os corações; pois o que é elevado aos olhos dos homens é abominável aos olhos de Deus.
16 Koitywy irania'in tiky'esat kahato tuwehyt'ok Tupana etama piat hap e. Ta'atuky'esat kahato Tupana ta'atuporekuat no hap e. Mi'i haria pyhyp haria kahato ti eipe e. Ewei'atumu'e kahato Musei miwan i'ewyte Tupana ehay enoi haria miwan kaipyi i'ewyte koran wuat het'ok hat Iuwãu ut hap kape mi'iria ma'ato wẽtup sehay yn henoi Tupana ut Wuat'i Porekuat nuat hap ete yn i'atuehay e.
16 A lei e os profetas duraram até João. Desde então é anunciado o Reino de Deus, e cada um faz violência para aí entrar.
17 Yne yne ti topyhu'at aru i'atu'e hap ewy e. Yne i'atumiwan hit ko'i aikotã aikotã aru hap ko'i topyhu'at yne e. Yt wẽtup i i'atumiwan kaipyi i'atueso hap — Tut ti aru tut ti aru i'atu'e hap yne e. Pyno yt karãpe i mi'i hap i'atumiwan ikahuro aru e. Niatpo kahato ti aru i'atumiwan hit tuwemoma po'og niatpo at ikahuro hap kai e. Po'og niatpo waikiru ko'i yne ikahuro hap kai e. Katupono mi'i i'atumiwan hit toĩne'en wuat'i e'at pe e.
17 Mais facilmente, porém, passará o céu e a terra do que se perderá uma só letra da lei.
18 Sa'awy'i Musei to'e ainãpin hamuat — Yt etoiat tei'o ehary'i e. Etoiat hawyi yt naku i wẽtup ok etat e. Ma'ato wẽtup ok i etat hawyi yt naku i nug hano ereĩne'en e. Aikotã hewaire hewaire rakano ewy ereĩne'en Tupana wanẽtup hawe e. Yt eimiky'esat ewy hin i einãpin hap ehepe e. Yt etat rei'o haryporia sa'awy'iwuat he'aito mi'atoiat e. Ma'ato etat pote hewaire hewaire rakat ereĩne'en Tupana wanẽtup hawe e Musei sa'awy'i ahepe. Mi'i e hap miwan yt eweiky'esat hin i ma'ato toĩne'en ne wuat'i e'at pe eweiky'esat sio yt e.
18 Todo o que abandonar sua mulher e casar com outra, comete adultério; e quem se casar com a mulher rejeitada, comete adultério também.
19 Mi'i hawyi wẽtup sehay Iesui henoi i'atuepe. — Toĩne'en hekat rakat e. Mi'i hesokpe ikahu kahato e. Wuat'i e'at pe yne imiky'esat ko'i toĩne'en e. Ienuk hap tutunug kahato e. Yne miit'in itotiaria ikuap mi'i hap ete e.
19 Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho finíssimo, e que todos os dias se banqueteava e se regalava.
20 Toĩne'en wy itote wẽtup ok yt hekat i rakat i'ahu kahato rakat hepihi pihi rakat Irasaru e hap het rakat e. Mi'i ti wuat'i e'at pe iwyria'in terut hawyi ta'atu'atoiat hekat rakat e'oken'ypyke kat ẽtup ẽtup hamo e.
20 Havia também um mendigo, por nome Lázaro, todo coberto de chagas, que estava deitado à porta do rico.
21 Mipun mi'u ieĩpyt ko'i so'oẽtup hamo hekat rakat mi'u iwato kahato mipun kaipyi ma'ato yt toho'oium i yt hegyi'at hin i hekat rakat pote. Mi'i tusake sy'at pono iku'uro ra'yn. Mi'i hawyi ti toto ra'yn atipy kape e.
21 Ele avidamente desejava matar a fome com as migalhas que caíam da mesa do rico... Até os cães iam lamber-lhe as chagas.
22 Meiũran Irasaru iku'uro ra'yn hawyi atipy piaria tioto wakuaria ienuk ieĩne'en hap kape ha'ase'i Aparãu e'yatypiat heĩne'en hamo e. Mi'i hawyi hekat rakat iku'uro hawyi ta'atusyp ta'yn e.
22 Ora, aconteceu morrer o mendigo e ser levado pelos anjos ao seio de Abraão. Morreu também o rico e foi sepultado.
23 Ma'ato aria kape toto ho'opot hap aria wato pe toĩne'en e. Mi'i hawyi ho'opot hap kaipyi hekat rakat teha'at ywaipe hawyi ta'akasa ra'yn Irasaru ase'i Aparãu e'yatype ra'yn toĩne'en.
23 E estando ele nos tormentos do inferno, levantou os olhos e viu, ao longe, Abraão e Lázaro no seu seio.
24 Mi'i hawyi tuwẽpowat — Ase'i e etipo'oro ro meikowo uhowawi Irasaru y'y wywo e. Waku topuĩ'ã etiat y'y wo uhẽku pen e. Aho'opot kahato ra'yn mesup uito aria pe e.
24 Gritou, então: - Pai Abraão, compadece-te de mim e manda Lázaro que molhe em água a ponta de seu dedo, a fim de me refrescar a língua, pois sou cruelmente atormentado nestas chamas.
25 Yt kat i i y'y uiwe'y'u hamo e. Mio tã e pote Aparãu tiwesat — Uha'yru e etiwaure ra'yn apo eieĩne'en ne turan aikotã ereĩne'en sa'awy'i hap waku kahato yne emiky'esat ko'i wywo ma'ato Irasaru ieĩne'en yi totiat turan ho'opot hap yn toĩne'en tuete ihaky'e'i e.
25 Abraão, porém, replicou: - Filho, lembra-te de que recebeste teus bens em vida, mas Lázaro, males; por isso ele agora aqui é consolado, mas tu estás em tormento.
26 Pyno meiũ wyti waku pe ra'yn toĩne'en Irasaru ma'ato en wyti ho'opot hawe yn meiẽ ereĩne'en e.
26 Além de tudo, há entre nós e vós um grande abismo, de maneira que, os que querem passar daqui para vós, não o podem, nem os de lá passar para cá.
27 Yt uwe i mesuwiaria tokosap kuap ewawi i'ewyte yt uwe i ewywuaria tokosap kuap uruewawi e. Katupono toĩne'en yi hot iwato rakat yt kat i wyti meiũpepyi mu'ap ho'opot hap kape e Aparãu hekat rakat pe.
27 O rico disse: - Rogo-te então, pai, que mandes Lázaro à casa de meu pai, pois tenho cinco irmãos,
28 Mi'i hawyi hekat rakat to'e i ra'yn Aparãu me — Pyno etipo'oro ro Irasaru ui'ywot yat kape uheywyt'in 5 ok takaria piat henoi hamo e. Katupono yt atiky'esat i ra'yn wyti mi'iria tõ'ẽ meiũpe uhepiat ho'opot hap kape uiwyria'in e.
28 para lhes testemunhar, que não aconteça virem também eles parar neste lugar de tormentos.
29 Ma'ato Aparãu tiwesat — Uha'yru e tukupte'en kahato eywyt'in nãpin hanuaria itote. Waku te'eruwanẽtup Musei potnãpin hap ko'i kape i'ewyte Tupana ehay enoi haria mienoi kape e.
29 Abraão respondeu: - Eles lá têm Moisés e os profetas; ouçam-nos!
30 Mi'i hawyi hekat rakat — Yt rat e ma'ato wẽtup ok wẽtem gu'uro pywiat hat henoi i'atuepe pote taren yt tõ'ẽ i meiũpe uhepiat ho'opot hap kape ta'atuepiat ho'opot hamuat hap kape hawyi te'eruwemorem Tupana kape ta'atuminug sa'ag kaipyi pote e. Meremo ta'atuminug sa'ag ta'atu'atoiat hawyi Tupana ta'atumohey mi'i hawyi yt tõ'ẽ kuap i mesuwe ta'atuepiat ho'opot hamuat hap kape e.
30 O rico replicou: - Não, pai Abraão; mas se for a eles algum dos mortos, arrepender-se-ão.
31 Mi'i hawyi Aparãu to'e i ra'yn — Pyno yt atipo'oro Irasaru i'atuewawi katupono yt te'eruwanẽtup i Musei mienoi kape yt te'eruwanẽtup i Tupana ehay moherep haria kape pyno ti i'ewyte yt gu'uro kaipywiat wẽtem hat Irasaru toto henoi hamo pote i wyti teran te'eruwanẽtup e Aparãu aria piat ieĩne'en hat pe e Iesui hekat rakat pe.
31 Abraão respondeu-lhe: - Se não ouvirem a Moisés e aos profetas, tampouco se deixarão convencer, ainda que ressuscite algum dos mortos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.