Lucas 16

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Mi'i hawyi Iesui henoi hã'ãkap wuo topot­mu­'eria pe wuat'i nagnia ehay enoi haria py'a­setpe. — Sa'a­wy­'iwuat ieĩne'en hat so hekat kahato rakat toĩne'en i'atu'e so e. Mi'i hawyi so toikat kahato topotpap nug hap akag wuat hawyi to'e — Pyno waku ereĩne'en ui'e hap nug hap akag wo e. Atiky­'esat etimo­wato uheka­re'en e so. Waku etipo­re­ra'at yne uhepiat wete­weru haria kaipyi uhekat e. Mi'i hawyi ti ipotpap ta'yn hekat rakat ekare'en mowato hap ete. Ma'ato so wẽtup e'at pe tõ'ẽ kahato miit'in hekat rakat kape — Esaipepiat ti epotpap nug hat ti yt naku i sese yt hãpyk i sese ta'a­tu'e hamo e. Toi'a­tu­mona toi'a­tue­ro'ok atuero'ok ti ekare'en i'atu'e.
1 Jesus contou a seguinte história a seus discípulos: “Um homem rico tinha um administrador que cuidava de seus negócios. Certo dia, foram-lhe contar que esse administrador estava desperdiçando seu dinheiro.
2 Mio tã i'atu'e hap tepiat hawyi toikaykay temiit teka­re'en apykok hat tuwe­wawi apoto'e hamo — Uhyt e irania'in uhemiit'in henoi kahato ti uhepe eminug uima'at hap ko'i etiat e ma'ato yt atikuap i sio pywo sio yt e. Mi'i pote etimo­herep aikotã aikotã eminug epopera piat hap ko'i uhyt e. Atiky­'esat yne mesup miwan miat yne e ma'ato waku pytkai pote waku ma'ato pywo pote yt kan hamo i ereĩne'en po'og uipotpap nug hamuat e. Yt woro­ky­'esat po'og i en uhemiit akag wo e.
2 Então mandou chamá-lo e disse: ‘O que é isso que ouço a seu respeito? Preste contas de sua administração, pois não pode mais permanecer nesse cargo’.
3 — Pyno waku etimo­herep emiwan yne aikotã hãpyk uinug hap. Mi'i hawyi toto toka­'iwat to'akag ma'at hat mi'i hawyi to'e tuwepe — Are pãi aikotã aru atunug e katu­pono toikuap aru uimiwan ko'i kaipyi toma'at uhepiat hap e. Mi'i hawyi aru yt kat i ra'yn uipotpap hamuat toĩne'en hawyi uheha­ky­'e'i aru arepy­hu'at e. Mesup te waku ma'ato meiũran yt naku i e. Uhesaika hap yt put'ok'e i te uiweko nug hamo e i'ewyte yt areĩne'en neran sẽtup sẽtup e hano e tuwepe tuwa­nẽtup hawyi.
3 “O administrador pensou consigo: ‘E agora? Meu patrão vai me demitir. Não tenho força para trabalhar no campo, e sou orgulhoso demais para mendigar.
4 Aikotã aru atunug pãi e tuwepe. Pyno atikuap koitywy waku mesup ta'yn atunug uiwy­ria'in wo kahato uiwy­ria'in uika­'iwat piat uika­'iwat ewete­weru haria e. Pyno waku ati'a­tu­kaykay mi'i haria uhowawi hawyi waku atipat'ok i'atu­we­te­weru hap e i'atu­mo­wepit hamo e. Katu­pono areĩne'en ne mesup uika­'iwat emiit no te e. Katu­pono mũki­'ite uika­'iwat yt uiky­'esat i po'og na'yn e. Mi'i hawyi ma'ato waku uika­'iwat hekat rakat piat wete­weru haria yat pe areĩne'en e.
4 Já sei como garantir que as pessoas me recebam em suas casas quando eu for despedido!’.
5 Mi'i hawyi ika'iwat hekat rakat piat wete­weru haria toi'a­tu­kaykay tuwe­wawi. Mi'i hawyi to'e wẽtup ok pe — Karania upi kẽi ewete­weru uika­'iwat piat hap mehĩ e.
5 “Então ele convocou todos que deviam dinheiro a seu patrão. Perguntou ao primeiro: ‘Quanto você deve a meu patrão?’.
6 — Ta'i iwato kahato tig uhyt e aikotã 100 kamũti howapy kahato hap ewy Uriweira kap muat rakat ewy uhyt e. Mi'i hawyi toiwesat — Pyno ti waku wati­pat'ok hawyi waku 50 kamũti ikap yn uhyt e. Mio tã e pote wete­weru hat iwepit kahato tuwehum kahato. Mi'i hawyi miwan miat toiwan 50 yn iwete­weru hap e. Mi'i hawyi ta'a­tuset pehik mekewat miwan me hawyi toto.
6 O homem respondeu: ‘Devo cem tonéis de azeite’. Então o administrador lhe disse: ‘Pegue depressa sua conta e mude-a para cinquenta tonéis’.
7 Mi'i hawyi wẽtup ok i toikaykay wete­weru hat — Karania upi kẽi uika­'iwat piat ewete­weru hap uhyt e. — Ta'i iwato kahato e. 100 hyt u'i kapiat hap ewy uhyt e. Mi'i hawyi hekat rakat emiit akag tiwesat — Pyno waku wati­pat'ok ewete­weru hap hawyi waku etum 50 hyt yn e. Mio tã e pote wete­weru hat iwepit tuwehum kahato. Mi'i hawyi mekewat miwan me ta'a­tupag iwete­weru hap pakup 50 hyt kapiat yn iwete­weru hap mesup e hap. Mi'i te weset pehik i'atu'e. Mi'i tã ti tutunug at at toka­'iwat hekat rakat ma'at hat hemiit.
7 “‘E quanto você deve a meu patrão?’, perguntou ao segundo. “Devo cem cestos grandes de trigo’, respondeu ele. E o administrador disse: ‘Tome sua conta e mude-a para oitenta cestos’.
8 Mi'i hawyi wẽtup ewaty hap ete ika'iwat tikaykay tuwe­wawi hawyi toka­'iwat to'e temiit akag me — Are pãi pyno koitywy yne uiwe­te­weru haria ewyria'in no tukup­te'en uima'at kahato hap upi ewyria'in sem etunug hawyi e. Pyno erewy­'inug kahato uheka­re'en kaipyi e. Yt ikahu hin i eminug uhepiat hap atikuap ta'yn e. Pyno worokuap ta'yn ewe'eg kahato sa'ag nug hap etiat hap e so e Iesui sehay iã'ãkap wuo topot­mu­'eria pe. Mi'i hawyi to'e i Iesui i'atuepe — Ta'i uhyt'i'in mana'in mesu­wa­ro­tiaria i'atu­we'eg kahato sa'ag nug kahato hap ete sa'ag nug hap kuap kahato hap ete. Ma'ato Tupana mohey haria yt i'atu­we'eg hin i Tupana potpap nug kahato hap ete e. Ma'ato mesu­wa­ro­tiaria po'og i'atukai te'e­ru­we'eg e. I'ypy­rypwiat ikohye­wyry rakaria ewy mesu­wa­ro­tiaria sa'ag nug hap yn ta'a­tukuap kahato e. Mi'i haria ewy woro­ho­'o­ky­'esat eipe ma'ato wakuap nug hap kuap hap ete i'ewyte hẽtyhot puat wakuap nug hap ete e. Waku pyno eiwe­mo­we'eg kahato Tupana miky­'esat minug kuap hap ete e.
8 “O patrão elogiou o administrador desonesto por sua astúcia. E é verdade que os filhos deste mundo são mais astutos ao lidar com o mundo ao redor que os filhos da luz.
9 Katu­pono mesu­wa­ro­tiaria miit'in tikat kahato to'o­po­wyro wo'o­ma'at hap etiat hap ta'a­tu­ka­'iwat hekat rakat ma'at hap kaipyi ta'a­tunug ta'a­tu­wy­ria'in mesu­wa­rote e. Uiwy­ria'in waku atiky­'esat kahato ewetunug uhekat kaipyi Tupana wyria'in wuat ko'i e. Mi'i hawyi mi'iria tukup­te'en wuat'i e'at pe atipy pe e. Waku wati­'a­tuekyi kahato miit'in hekat kaipyi miit'in Tupana wano e.
9 Esta é a lição: usem a riqueza deste mundo para fazer amigos. Assim, quando suas posses se extinguirem, eles os receberão num lar eterno.
10 Pyno uiwy­ria'in waku watunug yne aiwe'eg hap ok tã Tupana miky­'esat yne ete sio motpap wato nug hap kaipyi sio kurin motpap hap nug hap kaipyi waku wati­mõ­typot kahato Tupana aiminug ko'i hap ete e. Karãpe aheso hap kurin mi'i pote i'ewyte aheso hap iwato hap watunug kuap pote Tupana yt aimohey kuap i pywo sehay nug hamo e. Ma'ato hãpyk kahato aiminug kurin yn mytkai mi'i pote meiũran iwato rakat nug hamo Tupana aimohey kahato e. Ma'ato yt hãpyk i kurin kat aiminug kaipyi pote i'ewyte yt aimohey hin i iwato rakat nug hamo e.
10 “Se forem fiéis nas pequenas coisas, também o serão nas grandes. Mas, se forem desonestos nas pequenas coisas, também o serão nas maiores.
11 Uiwy­ria'in eiwe'eg wo o ehekat mõ'ẽ hap ete. Waku hãpyk kahato eweimõ'ẽ Tupana miium ehepiat ko'i e. Ehegyi'at hãpyk kahato hap kaipyi ti aru Tupana eikuap hãpyk sio yt sio ehekat iwato sio kurin hap e. Ma'ato hãpyk kahato ehekat mõ'ẽ hap ta'a­kasa toikuap hawyi meiũran po'og tekat toimõ'ẽ kahato ehowawi eimohey hap toikuap hawyi eimohey hap upi e Iesui. Yt kat i i toma'at hap toikuap eikai hawyi po'og tutum ehepe teka­re'en hawyi i'ewyte wuat'i e'at piat kare'en tutum ehepe wy e.
11 E, se vocês não são confiáveis ao lidar com a riqueza injusta deste mundo, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 Uiwy­ria'in eiwe'eg wo o irania'in ekat eipo piat hawyi e. Yt eti'a­tu­ma'at rei'o i'atu­mi­puru ta'a­tuekat ete e. Ma'ato miit'in ekat etima'at epo pe toĩne'en mote meiũran yt kat i Tupana tum tekat ehepe yt eimohey i pote e. Mi'i hawyi yt karãpe i hekat rakano eweikup­te'en yt karãpe i Tupana mipoi­tyro wo eweikup­te'en e Iesui.
12 E, se não são fiéis com os bens dos outros, por que alguém lhes confiaria o que é de vocês?
13 Uiwy­ria'in eiwe'eg wo o eheka­re'en ko'i wywo eweikup­te'en e. Pyno wẽtup sehay i ahenoi teran ehepe e. Yt naku i kahato typy eika­'iwat e. Niatpo kahato ti pyno typy ok aika­'iwat pote e. Typy aika­'iwat hap kaipyi wẽtup aika­'iwat no wẽtup ahewa­nĩkap mo wẽtup aiwy ok sese wẽtup ahewa­nĩkap sese topy­hu'at e. Katu­pono yt watunug kuap i typy ok miky­'esat i ko'i e. Wẽtup ok aipo­'oro — Etunug no mi'i pytkai wẽtup ok — Yt e. Yt wate­ropat kuap i typy ok ahetu­'isa ko'i aipo­'oro haria e. Mi'i hap ewy kahato yt watunug kuap i typy Ahetu­pana wo e. Yt naku i watunug ahekat ne'i ahetu­pana wo katu­pono mi'i watunug hawyi ti Tupana sese yt watunug kuap i Ahetu­pana wo ahekat mowato hap kape yn aiwa­nẽtup hap hawyi e. Mi'i hawyi Tupana yt aipo­'oro kuap i towat nug hamo ma'ato ahekat ky'esat hap kape yn aipo­'oro. Mi'i tã ne'i pote ti typy ahetu­pana rakano watoĩ­ne'en.
13 “Ninguém pode servir a dois senhores, pois odiará um e amará o outro; será dedicado a um e desprezará o outro. Vocês não podem servir a Deus e ao dinheiro”.
14 Mio tã e pote itotiaria weka­re'en ky'e haria tero­mõ­pusu kahato Iesui Tupana ehay Musei mienoi kaipywiat enoi haria — Yt ewe'eg hin i ti Mehĩ i'atu'e. Waku kahato ti ahekat iwato i'atu'e.
14 Os fariseus, que tinham grande amor ao dinheiro, ouviam isso tudo e zombavam de Jesus.
15 Mi'i pote Iesui ti'a­tu­wesat — Miit'in seha'at turan ti wakuaria sese eipe eweikup­te'en e. Yne eiminug ko'i ewetunug eimõ­typot hamuat hap miit'in ehamo e. Yt karãpe i ewetunug Tupana mõtypot hap eipy'a pe e. Eiwa­nẽtup hap ti Tupana tikuap kahato e. Toikuap kahato ti eipy'a piat eiwe­mõ­typot hap yn nug neran hap eiwa­nẽtup hap e. Mi'i hap upi mesu­wa­ro­tiaria te'e­ru­wehum kahato ehete e. Ma'ato Tupana eha'at turan ti yt naku i sese nug haria kahato eipe e.
15 Então ele disse: “Vocês gostam de parecer justos em público, mas Deus conhece o seu coração. Aquilo que este mundo valoriza é detestável aos olhos de Deus.
16 Koitywy irania'in tiky­'esat kahato tuwe­hyt'ok Tupana etama piat hap e. Ta'a­tu­ky­'esat kahato Tupana ta'a­tu­po­rekuat no hap e. Mi'i haria pyhyp haria kahato ti eipe e. Ewei'a­tu­mu'e kahato Musei miwan i'ewyte Tupana ehay enoi haria miwan kaipyi i'ewyte koran wuat het'ok hat Iuwãu ut hap kape mi'iria ma'ato wẽtup sehay yn henoi Tupana ut Wuat'i Porekuat nuat hap ete yn i'atuehay e.
16 “Até a chegada de João, a lei de Moisés e a mensagem dos profetas eram seus guias. Agora, porém, as boas-novas do reino de Deus estão sendo anunciadas, e todos estão ansiosos para entrar.
17 Yne yne ti topy­hu'at aru i'atu'e hap ewy e. Yne i'atu­miwan hit ko'i aikotã aikotã aru hap ko'i topy­hu'at yne e. Yt wẽtup i i'atu­miwan kaipyi i'atueso hap — Tut ti aru tut ti aru i'atu'e hap yne e. Pyno yt karãpe i mi'i hap i'atu­miwan ikahuro aru e. Niatpo kahato ti aru i'atu­miwan hit tuwe­moma po'og niatpo at ikahuro hap kai e. Po'og niatpo waikiru ko'i yne ikahuro hap kai e. Katu­pono mi'i i'atu­miwan hit toĩne'en wuat'i e'at pe e.
17 É mais fácil o céu e a terra desaparecerem que ser anulado até o menor traço da lei de Deus.
18 Sa'a­wy'i Musei to'e ainãpin hamuat — Yt etoiat tei'o ehary'i e. Etoiat hawyi yt naku i wẽtup ok etat e. Ma'ato wẽtup ok i etat hawyi yt naku i nug hano ereĩne'en e. Aikotã hewaire hewaire rakano ewy ereĩne'en Tupana wanẽtup hawe e. Yt eimi­ky­'esat ewy hin i einãpin hap ehepe e. Yt etat rei'o hary­poria sa'a­wy­'iwuat he'aito mi'atoiat e. Ma'ato etat pote hewaire hewaire rakat ereĩne'en Tupana wanẽtup hawe e Musei sa'a­wy'i ahepe. Mi'i e hap miwan yt eweiky­'esat hin i ma'ato toĩne'en ne wuat'i e'at pe eweiky­'esat sio yt e.
18 “Assim, o homem que se divorcia de sua esposa e se casa com outra mulher comete adultério. E o homem que se casa com uma mulher divorciada também comete adultério”.
19 Mi'i hawyi wẽtup sehay Iesui henoi i'atuepe. — Toĩne'en hekat rakat e. Mi'i hesokpe ikahu kahato e. Wuat'i e'at pe yne imiky­'esat ko'i toĩne'en e. Ienuk hap tutunug kahato e. Yne miit'in itotiaria ikuap mi'i hap ete e.
19 Jesus disse: “Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho fino e vivia sempre cercado de luxos.
20 Toĩne'en wy itote wẽtup ok yt hekat i rakat i'ahu kahato rakat hepihi pihi rakat Irasaru e hap het rakat e. Mi'i ti wuat'i e'at pe iwyria'in terut hawyi ta'a­tu­'atoiat hekat rakat e'oken­'y­pyke kat ẽtup ẽtup hamo e.
20 À sua porta ficava um mendigo coberto de feridas chamado Lázaro.
21 Mipun mi'u ieĩpyt ko'i so'oẽtup hamo hekat rakat mi'u iwato kahato mipun kaipyi ma'ato yt toho'oium i yt hegyi'at hin i hekat rakat pote. Mi'i tusake sy'at pono iku'uro ra'yn. Mi'i hawyi ti toto ra'yn atipy kape e.
21 Ele ansiava comer o que caía da mesa do homem rico, e os cachorros vinham lamber suas feridas abertas.
22 Meiũran Irasaru iku'uro ra'yn hawyi atipy piaria tioto wakuaria ienuk ieĩne'en hap kape ha'a­se'i Aparãu e'yatypiat heĩne'en hamo e. Mi'i hawyi hekat rakat iku'uro hawyi ta'a­tusyp ta'yn e.
22 “Por fim, o mendigo morreu, e os anjos o levaram para junto de Abraão. O rico também morreu e foi sepultado,
23 Ma'ato aria kape toto ho'opot hap aria wato pe toĩne'en e. Mi'i hawyi ho'opot hap kaipyi hekat rakat teha'at ywaipe hawyi ta'a­kasa ra'yn Irasaru ase'i Aparãu e'yatype ra'yn toĩne'en.
23 e foi para o lugar dos mortos. Ali, em tormento, ele viu Abraão de longe, com Lázaro ao seu lado.
24 Mi'i hawyi tuwẽ­powat — Ase'i e etipo­'oro ro meikowo uhowawi Irasaru y'y wywo e. Waku topuĩ'ã etiat y'y wo uhẽku pen e. Aho'opot kahato ra'yn mesup uito aria pe e.
24 “O rico gritou: ‘Pai Abraão, tenha compaixão de mim! Mande Lázaro aqui para que molhe a ponta do dedo em água e refresque minha língua. Estou em agonia nestas chamas!’.
25 Yt kat i i y'y uiwe­'y'u hamo e. Mio tã e pote Aparãu tiwesat — Uha'yru e etiwaure ra'yn apo eieĩne'en ne turan aikotã ereĩne'en sa'a­wy'i hap waku kahato yne emiky­'esat ko'i wywo ma'ato Irasaru ieĩne'en yi totiat turan ho'opot hap yn toĩne'en tuete ihaky­'e'i e.
25 “Abraão, porém, respondeu: ‘Filho, lembre-se de que durante a vida você teve tudo que queria e Lázaro não teve coisa alguma. Agora, ele está aqui sendo consolado, e você está em agonia.
26 Pyno meiũ wyti waku pe ra'yn toĩne'en Irasaru ma'ato en wyti ho'opot hawe yn meiẽ ereĩne'en e.
26 Além do mais, há entre nós um grande abismo. Ninguém daqui pode atravessar para o seu lado, e ninguém daí pode atravessar para o nosso’.
27 Yt uwe i mesu­wiaria tokosap kuap ewawi i'ewyte yt uwe i ewywuaria tokosap kuap uruewawi e. Katu­pono toĩne'en yi hot iwato rakat yt kat i wyti meiũpepyi mu'ap ho'opot hap kape e Aparãu hekat rakat pe.
27 “Então o rico disse: ‘Por favor, Pai Abraão, pelo menos mande Lázaro à casa de meu pai,
28 Mi'i hawyi hekat rakat to'e i ra'yn Aparãu me — Pyno etipo­'oro ro Irasaru ui'ywot yat kape uheywyt'in 5 ok takaria piat henoi hamo e. Katu­pono yt atiky­'esat i ra'yn wyti mi'iria tõ'ẽ meiũpe uhepiat ho'opot hap kape uiwy­ria'in e.
28 pois tenho cinco irmãos e quero avisá-los para que não terminem neste lugar de tormento’.
29 Ma'ato Aparãu tiwesat — Uha'yru e tukup­te'en kahato eywyt'in nãpin hanuaria itote. Waku te'e­ru­wa­nẽtup Musei potnãpin hap ko'i kape i'ewyte Tupana ehay enoi haria mienoi kape e.
29 “‘Moisés e os profetas já os avisaram’, respondeu Abraão. ‘Seus irmãos podem ouvir o que eles disseram.’
30 Mi'i hawyi hekat rakat — Yt rat e ma'ato wẽtup ok wẽtem gu'uro pywiat hat henoi i'atuepe pote taren yt tõ'ẽ i meiũpe uhepiat ho'opot hap kape ta'a­tuepiat ho'opot hamuat hap kape hawyi te'e­ru­we­morem Tupana kape ta'a­tu­minug sa'ag kaipyi pote e. Meremo ta'a­tu­minug sa'ag ta'a­tu­'atoiat hawyi Tupana ta'a­tu­mohey mi'i hawyi yt tõ'ẽ kuap i mesuwe ta'a­tuepiat ho'opot hamuat hap kape e.
30 “Então o rico disse: ‘Não, Pai Abraão! Mas, se alguém dentre os mortos lhes fosse enviado, eles se arrependeriam!’.
31 Mi'i hawyi Aparãu to'e i ra'yn — Pyno yt atipo­'oro Irasaru i'atue­wawi katu­pono yt te'e­ru­wa­nẽtup i Musei mienoi kape yt te'e­ru­wa­nẽtup i Tupana ehay moherep haria kape pyno ti i'ewyte yt gu'uro kaipywiat wẽtem hat Irasaru toto henoi hamo pote i wyti teran te'e­ru­wa­nẽtup e Aparãu aria piat ieĩne'en hat pe e Iesui hekat rakat pe.
31 “Abraão, porém, disse: ‘Se eles não ouvem Moisés e os profetas, não se convencerão, mesmo que alguém ressuscite dos mortos’”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.