Atos 11

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Mi'i hawyi irania'in 12 ok takaria tikuap ta'yn aikotã wẽtup ywania timohey Tupana ehay Peteru wẽ pywiat hap. Mi'i hawyi meremo yne yi Iuteu piaria Iesui mohey haria — Pywo ti rat mesup ta'yn irania'in ywania — Uruimohey ehay Tupana i'atu'e ai'y­wania ewy i'atu'e to'ope.
1 Logo chegou aos apóstolos e a outros irmãos da Judeia a notícia de que os gentios haviam recebido a palavra de Deus.
2 Mi'i hawyi ta'aipok Peteru tawa Ieru­sarẽi kape yi Sesareia kaipyi hawyi irania'in Iesui mohey haria Iuteu ywaniaria sese i'atu­py­'ahak Peteru ete katu­pono toi'a­tu­mu'e ra'yn irania'in ywania pote.
2 Mas, quando Pedro voltou a Jerusalém, os discípulos judeus o criticaram,
3 Put'ok'e Peteru hawyi ta'a­tuewãi kahato — Kat pote som ewyry irania'in ywania wywo uhyt i'atu'e. I'ewyte kat hamo erenuk wẽtup ywania wywo uhyt i'atu'e Peteru pe.
3 dizendo: “Você entrou na casa de gentios e até comeu com eles!”.
4 Mi'i hawyi Peteru henoi kahato tewyry yne ra'yn hap i'atuepe.
4 Então Pedro lhes contou exatamente o que havia acontecido.
5 Mio tã e toi'a­tu­wesat — Uhyt'i'in mana'in waku kahato Tupana katu­pono tawa Iope pe toimo­herep uhepe tehay. Ga'atpo areĩne'en tawa Iope piat turan areto uhehay Tupana wywuat hamo e. Mi'i hawyi itote herewe kahato ara'a­kasa uimu­'etu atipy kaipywiat sokpe iwato rakat kawiat heiam 4 haity hẽpe etiat rakat. Mi'i ta'apyk uhowawi atipy kaipyi saity ko'i upi. Mi'i hap kape ara'a­kasa uimu­'etu.
5 Disse: “Eu estava na cidade de Jope e, enquanto orava, num êxtase, tive uma visão. Algo semelhante a um lençol grande foi baixado do céu, preso pelas quatro pontas, vindo até onde eu estava.
6 Mi'i hawyi araha'at hawyi ara'a­kasa mekewat mysop puo miat topyt wuat hewyry rakat ko'i. Mi'i ko'i yt naku i yne aimi'u wo aito Iuteu ywania pote. Mi'i hap ko'i kape ara'a­kasa. Araha'at hawyi itote moi ko'i i'ewyte weita ko'i hawyi uruwu ko'i yt naku i aimi'u wuat rakat ko'i kape ara'a­kasa.
6 Quando olhei dentro do lençol, vi toda espécie de animais domésticos e selvagens, répteis e aves.
7 Mi'i hawyi atikuap sehay — Peteru e epoĩ'ãm no hawyi eti'a­tu­'uka ro emi'u wo uimiium ko'i hawyi etu'u ro e.
7 E ouvi uma voz dizer: ‘Levante-se, Pedro; mate e coma’.
8 Mi'i hawyi atiwesat — Uika­'iwat yt naku i atu'u mi'i ko'i are katu­pono yt naku i watu'u mi'i aito Iuteu ywania pote e. Yt atiky­'esat hin i mi'u pu'i meimuẽwat ko'i Uika­'iwat are itote uimu­'etu. Ta'i yt karãpe i mi'u pu'i yt naku i rakat mi'i atopag uiwẽ pe are uimu­'etu e Peteru.
8 “Eu respondi: ‘De modo nenhum, Senhor! Jamais comi coisa alguma que fosse considerada impura ou imprópria’.
9 Mi'i hawyi to'e i uhepe ywaiti pyi sehay — Waku emi'u wo e Tupana epe pote waku etu'u mehĩ e uhepe e. Yt mi'u i yt ere tei'o Tupana mimo­waku ko'i kape e katu­pono toi'a­tu­mo­waku ra'yn meimuẽwat ko'i e.
9 “Mas a voz do céu falou novamente: ‘Não chame de impuro o que Deus purificou’.
10 Mi'i ewywuat ti ara'a­kasa mye'ym mo herewe uimu­'etu hawyi te'e­ra­'aipok i ra'yn miat sa'ag ko'i yt ai'y­wania mi'u ewy hin i ko'i e.
10 Isso aconteceu três vezes, antes que o lençol, com tudo que ele continha, fosse recolhido ao céu.
11 Uimu­'etu tokosap hawyi meremo ara'a­kasa mye'ym ok miit kape oken'ypy tote put'ok­'i­'a­tu'e Simãu yat pe yi Sesareia kaipy­wiaria surara akag Kuneriu mi'a­tu­po­'oro ko'i uhowawi e.
11 “Nesse momento, três homens que haviam sido enviados de Cesareia chegaram à casa onde eu estava hospedado.
12 Mi'i hawyi Tupana Pã'ãu to'e uhepe uipy'a pe — Ereto ro i'atu­wywo Peteru e. Yt ereken'ẽ tei'o i'atu­pupi e. Yt ere'e tei'o epy'a pe — Yt naku i areto wẽtup ywania wywo yt ere tei'o. Mi'i hawyi areto mekewat wẽtup ywania wywo. I'ewyte Iesui mohey haria itotiaria tipo­'oro 6 ok ai'y­wania uheywyt'in uhupi. Mi'i hawyi meiũran put'ok­'u­ru­to'e tawa Sesareia pe e Peteru.
12 O Espírito me disse que eu fosse com eles, sem nada questionar. Esses seis irmãos me acompanharam, e logo entramos na casa do homem que havia mandado nos buscar.
13 Mi'i hawyi Kuneriu henoi ra'yn aikotã atipy kaipywiat henoi tepiat hap — Etikaykay ro tawa Iope piat Simãu Peteru e hap.
13 Ele nos contou como um anjo havia aparecido em sua casa e dito: ‘Envie mensageiros a Jope e mande buscar Simão, também chamado Pedro.
14 Mi'i ti aru henoi ehepe Eheha­kye­ra'at hat etiat i'ewyte emẽpyt'in me hawyi e'yat piaria pe tohenoi Eheha­kye­ra'at hanuat etiat e Kuneriu uhepe atipy kapywiat henoi tepiat hap etiat.
14 Ele lhe dirá como você e toda a sua casa podem ser salvos’.
15 Mi'i hawyi itote ati'a­tu­mu'e surara Kuneriu ywania turan Tupana Pã'ãu put'ok'e kahato i'atue­wawi hawyi teke i'atupiit puo i'atu­py'a puo aikotã sa'a­wy'i ahowawi put'ok'e hap ewy aikotã sa'a­wy­'iwuat aito Iuteuria kapiat hap ewy put'ok'e to'ewy Tupana Pã'ãu meimuẽwat wẽtup ywania puo e.
15 “Quando comecei a falar, o Espírito Santo desceu sobre eles, como ocorreu conosco, no princípio.
16 Mi'i hawyi mi'i hap kape ara'a­kasa hawyi atikuap meremo Aika­'iwat Iesui mienoi sa'a­wy­'iwuat aikotã hap e mio tã e — Iuwãu ni ehet'ok y'y wo mesup e. Ma'ato meiũran wyti aru Tupana ra'yn ehet'ok Topã'ãu Wakuat no ra'yn e hap atikuap i ra'yn e Peteru.
16 Então me lembrei das palavras do Senhor, quando ele disse: ‘João batizou com água, mas vocês serão batizados com o Espírito Santo’.
17 Aikotã ai'y­wania pe Topã'ãu tutum hap ewy te ti mi'iria ywania pe tutum na'yn Topã'ãu Wakuat pãi e. Ta'a­tu­mohey ra'yn Aipo­rekuat Aika­'iwat Iesui hawyi tutum na'yn Topã'ãu i'atuepe e. Mi'i tupono ti yt naku i aipyhyp ne'i Tupana miium i'atuepiat e Peteru Iesui mohey haria Iuteu ywania pe.
17 E, uma vez que Deus deu a esses gentios a mesma dádiva que concedeu a nós quando cremos no Senhor Jesus Cristo, quem era eu para me opor a Deus?”.
18 Ta'a­tukuap ta'yn Peteru mienoi hawyi i'atu­po­'inik ta'yn. Mi'i hawyi te'e­ro'e — Waku kahato En Tupana i'atu'e katu­pono etum na'yn eieĩne'en hap wuat'i e'at piat wẽtup ywania pe i'atu'e. Yt uruepe yn i katu­pono wẽtup ywania i'ewyte eti'a­tu­morem na'yn yt naku i hap kaipyi i'atu'e Iuteu ywania Tupana pe.
18 Ao ouvirem isso, pararam de levantar objeções e começaram a louvar a Deus, dizendo: “Vemos que Deus deu aos gentios o mesmo privilégio de se arrepender e receber a vida eterna!”.
19 Sa'a­wy'i mekewat Etewãu auka hap e'at pe mekewat Iesui mohey haria ho'opot kahato hap e'at sa'a­wy'i miit'in Iesui mohey haria te'e­ro­popy kahato ta'a­tu­'a­tu­'uka hap pupi. Tuwat tuwat kahato kat etawa kat etawa kape te'e­ru­we­sytpok kahato wuat'i tama kape. Irania'in tuwat yi ywypyi'a y'y wato py'a­setpiat Sipiri kape. Irania'in tuwat tawa Antiokia kape. Irania'in tuwat tama Wenisia kape. Put'ok­ta­'a­tu'e hawyi ta'a­tu­hytpok kahato sehay wakuat Iesui etiat aikope aikope tuwat tuwat hap upi wen ma'ato irania'in ywania itotiaria pe yt ta'a­tu­henoi hin i. Ta'a­tu­'y­wania Iuteu ywania pe yn ta'a­tu­henoi Iesui etiat — Yt naku i wati­'a­tu­mu'e irania'in ywania i'atu'e to'ope sa'a­wy'i pote e.
19 Enquanto isso, os discípulos que haviam sido dispersos na perseguição depois da morte de Estêvão chegaram até a Fenícia, Chipre e Antioquia da Síria. Pregaram a palavra, mas somente aos judeus.
20 Ma'ato wẽtup e'at pe Iesui mohey haria tawa Sirene piaria i'ewyte yi a Sipiri totiaria tuwat kahato tawa Antiokia kape. Put'ok­'i­'a­tu'e hawyi ta'a­tu­henoi ra'yn Kereku pusu kuap haria pe — Iesui ti Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat sese i'atu'e.
20 Contudo, alguns dos discípulos que foram de Chipre e Cirene até Antioquia começaram a anunciar aos gentios as boas-novas a respeito do Senhor Jesus.
21 Mi'i hawyi Aika­'iwat Iesui ti'a­tu­po­wyro kahato tuwe­mo­herep hamuat hap ete. Mi'i tupono ti Kereku ywania pusu kuap haria te'e­ru­we­morem kahato ra'yn Aheha­kye­ra'at hat Iesui kape. Mi'i hawyi typy'i kahato ra'yn imohey pakup i haria wẽtup ywania Kereku pusu kuap haria tukup­te'en tawa Antiokia pe.
21 A mão do Senhor estava com eles, e muitos desses gentios creram e se converteram ao Senhor.
22 Mi'i hawyi Ieru­sarẽi miaria Iesui mohey haria tikuap ta'yn aikotã Kereku ywania i ra'yn Iesui mohey hap. Mi'i hawyi mehĩ Panãpe ta'a­tu­po­'oro tawa Antiokia kape.
22 Quando a igreja de Jerusalém soube do que havia acontecido, enviou Barnabé a Antioquia.
23 Put'ok­to'e hawyi iwepit kahato topy­hu'at — Ta'i Tupana ti'a­tu­ky'e kahato mesuwat ywania aikotã toi'a­tu­ky'e uru'y­wania hap ewy kahato e Panãpe tuwepe — Ta'i tutum ne'en ne'i Topã'ãu mesuwat wẽtup ywania pe aikotã tutum uru'y­wania piat pe hap ewy te e to'y­wania Iuteu pe. Mi'i hawyi to'e Tupana pe haty wo — Waku kahato ti rat En Tupana e. Pywo ti rat yt uwe i po'og hegyi'at rakat ekai Tupana e Panãpe. Mi'i hawyi Panãpe topy­hu'at pot'i tawa Antiokia pe hawyi toi'a­tu­nãpin kahato Iesui mohey haria ipakup takaria — Mehĩ'in mana'in e eweimohey ro eiku­'uro hap kape Aipo­typot Iesui eipy'a pe e. Yt eiwe­mõti tei'o Aika­'iwat ehay pupi e Kereku pusu kuap haria pe.
23 Ao chegar ali e ver essa demonstração da graça de Deus, alegrou-se muito e incentivou os irmãos a permanecerem fiéis ao Senhor.
24 Mi'i hawyi itotiaria i'atupap kahato Iesui upi. Katu­pono te'e­ra­'a­kasa ra'yn aikotã Tupana Pã'ãu toĩne'en kahato uhyt Panãpe ete hap e. Mi'i pote — Waku kahato rakat ti aiwy Panãpe i'atu'e. Ta'i toimohey kahato Iesui i'atu'e. Mi'i pote te'e­ru­wehik kahato Panãpe mienoi ete Iesui etiat. Ta'i tawa Antiokia piaria ahyt timohey Iesui itote.
24 Barnabé era um homem bom, cheio do Espírito Santo e de fé. E uma grande multidão se converteu ao Senhor.
25 Mi'i pote mehĩ Panãpe toto meremo ra'yn tawa Tasu kape towy Sauru kat hamo.
25 Então Barnabé foi a Tarso procurar Saulo.
26 Toipuẽti hawyi totioto towy tawa Antiokia kape miit'in mu'e hamo iwywo. Mi'i hawyi itote wẽtup i'aman motpe tukup­te'en miit'in atumu'e Iesui etiat haype. Mi'i hawyi Iesui mohey pakup i haria te'e­ru­wa­'a­tunug kahato itote hawyi mehĩ Panãpe mehĩ Sauru ti'a­tu­nãpin kahato Iesui mienoi nug hamuat hap ete.
26 Quando o encontrou, levou-o para Antioquia. Ali permaneceram com a igreja um ano inteiro, ensinando a muitas pessoas. Foi em Antioquia que os discípulos foram chamados de cristãos pela primeira vez.
27 Mi'i hawyi mekewat e'at pe tuwat tawa Antiokia kape tawa Ieru­sarẽi kaipyi Tupana ehay moherep haria.
27 Durante esse tempo, alguns profetas viajaram de Jerusalém a Antioquia.
28 Wẽtup ok Tupana ehay moherep hat ti mehĩ Akapu. Mi'i ti'a­tu­mu'e kahato itotiaria — Pywo ti rat meiũran irane ti yt kat i hin i hamuat i'aman yne mesuwat yi tote toĩne'en e. Mi'i hawyi ti aru mikoi ko'i topap kahato hawyi yt kat hin i eimi'u topy­hu'at aru e Tupana uhepe e Akapu. Mi'i hap ewy topy­hu'at kahato aikotã to'e hap ewy mekewat morekuat Kautiu topy­hu'at morekuat pakup mo hap e'at pe ikahuro ra'yn i'aman yne yi wato hap ok tã.
28 Um deles, chamado Ágabo, pôs-se em pé numa das reuniões e predisse, pelo Espírito, que uma grande fome viria sobre todo o mundo romano. (Isso se cumpriu durante o reinado de Cláudio.)
29 Mi'i pote Iesui potmu­'eria tawa Antiokia piaria te'e­ro'e to'ope — Yt naku i aiwy­ria'in Iesui mohey haria yi Iuteu totiaria topap yne yt kat i i'atu­mi'u pote i'atu'e. Pyno waku wati­'a­tunug kahato ahe'u'i i'ewyte aheka­re'en ko'i hawyi waku wati­mõ'ẽ ahekat Iesui mohey haria tawa Iuteu ywania ihaky­'e'i poity'i rakaria pe i'atu'e.
29 Então os discípulos de Antioquia decidiram enviar uma ajuda aos irmãos na Judeia, cada um de acordo com suas possibilidades.
30 Mi'i hawyi ta'a­tu­'a­tunug na'yn ta'a­tuekat ta'a­tue­'u'i hawyi ta'a­tu­po­'oro ra'yn Ieru­sarẽi kape. — Mehĩ Panãpe mehĩ Sauru waku kahato eheroto mesuwat urumiium Iesui mohey haria Ieru­sarẽi miaria kape katu­pono eiperia ti uru'a­pykok haria sese i'atu'e. Mi'i hawyi ta'a­tu­'a­tu­po­'oro ra'yn mekewat ta'a­tumiium Iesui mohey haria akag ko'i kape tawa Ieru­sarẽi kape yara puo mehĩ Panãpe mehĩ Sauru upi.
30 Foi o que fizeram, enviando as doações aos presbíteros por meio de Barnabé e Saulo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.