Mateus 23

Rote Lole Alkitab (LLG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Basa boe ma Yesus nanoli Ndia ana mana tungga nala, sama-sama lo hataholi noꞌu kala fo mana tungga sila.
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 Ana nafada nae, mese anggama ma hataholi Farisi la, toꞌu hak fo lanoli baꞌi Musa heti-heu nala.
2 Ele disse:
3 Huu ndia de, ei musi mamanene sala ma tungga sila nanonolin. Tehuu boso tungga hata fo ala taon, huu ala taa tao tungga sila nanonoli hehelin.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Ala lakaseti hataholi fo lemba sila heti-heu anggama mabela ndia. Tehuu sila mesa kasa taa nau tulun hataholi la, fo tungga heti-heuk ndia.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Basa hata fo ala taok ndia, ala tao, fo suek hataholi la koa sala. Conto leo: hata esa fo isin Manetualain Dedeꞌa-kokolan, de ala mbaꞌan neu langga nala, ma lima nala. Tehuu ala boe tao ina-huhuu sila ena nala, suek hataholi la koa sala lae, ‘Wei! Sila ndia, hataholi malalaok, bou!’
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Mete ma ala maso leni uma huhule-haladoik leu, do ala tungga feta, na, ala lateme sangga mamana nanggatuuk neulauk nalan seli, fo hataholi noꞌu kala lita sala.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Mete ma ala pasak leu, na sila boe oo, mana mahiik fee sala hadak. Ala sangga fo suek hataholi la doꞌok kasa, lae, ‘Soda-molek, ama mese nana hadak’.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Tehuu ei boso tungga sila tatao leondian ndia! Hataholi taa bole loke ei, na lae, ‘ama mesen’, huu ei mesem kada esak. Ma ei basa nggei ia, tolanoo kala.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Boso sosoꞌuk hataholi daebafok, mae, ‘ama’, huu ei Amam nai nusa-sodak kada esak.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Hataholi boe oo, taa bole loke ei, na, lae, ‘lamatuak’, huu ei Lamatuam kada esak, fo ndia Au ia, fo Manetualain helun neme makahulun mai so, fo haituan mai.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Huu ndia de, Au ae ei taa bole sosoꞌuk aok sama leo hataholi mana sangga hada kala sila. See neme ei mai nau dadik hataholi ina-huuk, na ana musi dadik leo mana ono-lauk, fo ono-lau hataholi feꞌek.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Te hataholi mana nau sosoꞌuk aok, dei fo Lamatuak tao natudan. Tehuu hataholi mana tao aon sama leo hataholi kadiꞌik, dei fo Lamatuak soꞌu lai kana.”
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 Basa ndia, boe ma Yesus kokolak tuti bali, nae, “Heh, ei mese anggama ma hataholi Farisi la! Memak ei ia, hataholi mana dea-dalek! Dei fo ei hambu soe, huu ei taa mamahele Au, Hataholi fo Manetualain helu memak sangga haituan mai. Ma manggalaun lena bali, ei matabaa mala hataholi mana nau neni Lamatuak palendan mai, fo ala boso lamahele neu Au.
13 — Ai de vocês,
14 [Heh, ei mese anggama ma hataholi Farisi la! Memak ei ia, hataholi mana dea-dalek! Dei fo ei hambu soe, huu ei mambue masapepeko ina falu la, fo basa na ei mamoa mala uma nala. Tehuu nai hataholi noꞌuk matan, na, ei mafuni ei manggalau nala sila, ma mambadeik hule-haladoi mala dook fo suek hataholi la lae, ei dale mala malalaok. Tehuu dei fo Manetualain huku ei, belak nalan seli.]
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 Heh, ei mese anggama ma hataholi Farisi la! Memak ei ia, hataholi mana dea-dalek! Neu ko ei hambu soe, huu ei saꞌe ofak sudi bee miu, ma loe-ndaꞌe letek, kada nau sangga hataholi esak, fo ana maso neni ei partei anggamam neu. Tehuu mete ma ana maso so, na, ei tao ndia sodan manggalaun lena bali, losa ana hambu huhukuk nai naraka belan laꞌi dua neme ei mai.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 Wei! Ei dale mala lakatema so, tehuu hatina de ei bei nau matudu dalak neu hataholi feꞌek bali? Dei fo ei hambu soe, huu ei manoli madabak, mae, ‘Mete ma hataholi soꞌuk heheluk nenik soo, ma seseik Uma Ina Huhule-haladoik, na, hataholi ndia taa nanambaꞌak no ndia hehelun ndia. Tehuu mete ma ana soꞌuk heheluk nenik soo, ma seseik bua lilo mbilas manai Uma Ina Huhule-haladoik dalek, na, bei fo ndia nanambaꞌak no hehelun ndia.’
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Ei ia nggoam ana seli! Ei maehetuk Lamatuak tao bua lilo mbilas ndia ina-huun lena, neme Ndia Uma Ina Huhule-haladoin? Taa! Huu Uma ndia tao bua sala sila dadik malalaok!
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Ei boe oo, manoli madabak, mae, ‘Mete ma hataholi soꞌuk heheluk nenik soo, ma seseik mei tunu-hotuk manai Uma Ina Huhule-haladoik, na, hataholi ndia taa nanambaꞌak no hehelun ndia. Tehuu mete ma ana soꞌuk heheluk nenik soo, ma seseik tunu-hotuk manai mei ndia, na, bei fo ana nanambaꞌak no heheluk ndia.’
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Ei ia, mboke tebe-tebe so. Neu ko mei tunu-hotuk ndia, ina-huun lena tunu-hotuk manai mei ndia lain. Huu mei ndia, tao nala hataholi bisa fee tunu-hotun neu Manetualain.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Huu ndia, de, mete ma hataholi soo ma seseik mei tunu-hotuk ndia, na malolenak seseik mei ndia, ma basa hata manai mei ndia lain boe.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Ma mete ma hataholi soo ma seseik Uma Ina Huhule-haladoik, na, malolenak seseik Uma ndia sama-sama no Manetualain naden, huu Ana leo nai ndia.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Ma mete ma hataholi soo fo seseik nusa-sodak, na, ndia ndia sama leo seseik Manetualain kadela palendan, sama-sama no Ndia naden, huu Ndia nanggatuuk toꞌu palenda nai ndia.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 Heh, ei mese anggama ma hataholi Farisi la! Memak ei ia, hataholi mana dea-dalek! Dei fo ei hambu soe, huu ei malelam ana seli mahihinggak fo fee Lamatuak esa neme babaꞌek sanahulu mai. Ei mambue mahinggak basa-basan, losa ei bumbu-fani mala nana selek nai osi dale mai boe oo, ei hinggan. Conto leo ei hingga lutu-lutuk ei daladai, adas makeek, ma jintan. Naa te ei mafalende heni Manetualain heti-heun manai lain nalan seli! Huu ei taa masoda no ndoos. Ei taa sue hataholi kasian nala. Ma ei taa masoda tungga makandoo Lamatuak hihii-nanaun. Malolenak, ei tao basa sila dei, bei fo ei miu hingga ei bumbu-fani mala, fo fee Lamatuak babaꞌen neu.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Ei dale mala lakatema so, tehuu hatina de ei bei nau matudu dalak neu hataholi feꞌek bali? Ei tao heti-heuk losa lutu-lutuk, fo madenu hataholi feꞌe kala tunggan, tehuu Lamatuak heti-heun manai lain nalan seli, ei mesa nggei taa tungga sana. Sama leo ei palisak lutu-lutuk fo seꞌe heni mbena anak neme ei oe nininum mai. Tehuu banda ina-huuk leo kamba, na, ei kodo katema kana!
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Heh, ei mese anggama ma hataholi Farisi la! Memak ei ia, hataholi mana dea-dalek! Dei fo ei hambu soe, huu ei safe mala ei pingga-manggo mala losa langgahado, tehuu ndia kada dea nala. Naa te, dalek manggenggeo ndoos neme ei mamoam ma ei nasambambambok mai.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Weih! Hataholi Farisi mboke kala aa! Safe makahuluk ei pingga-manggo mala dale nala! No leondiak, na, babaꞌe deak boe oo, bisa dadik malalaok!
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 Heh, ei mese anggama ma hataholi Farisi la! Memak ei ia, hataholi mana dea-dalek! Dei fo ei hambu soe, huu ei ia sama leo lates nana dama fulak. Hataholi nita deak, lolen ana seli. Tehuu dalek, henuk no mana mate kala dui-loun, ma basa kaboo mbuluk.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Ei boe oo, sama! Ei mahiik tao aok nonook leo hataholi malalaok. Nai deak na, hataholi nita ei, sama leo hataholi dale ndoos. Naa te ei dale mala, henuk no dedeꞌa manggalauk. Huu ei kokolak feꞌek, ma tao feꞌek, ma mafalende heni Manetualain palenda nala.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 Heh, ei mese anggama ma hataholi Farisi la! Memak ei ia, hataholi mana dea-dalek! Dei fo ei hambu soe! Ei tao late ina-huu kala fee Manetualain mana kokola nala, ma heu malole hataholi neulau kala late nala.
29 — Ai de vocês,
30 Tehuu ei mae, ‘Leo ita tasoda lelek esa to ita bei-baꞌi nala, na, neu ko ita taa tungga tao tisa Manetualain mana kokola nala.’
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 No leondiak, ei malengga seluk ei dedeꞌa kafunik heheli mala, mae, ei ndia boe manggalaun sama leo ei bei-baꞌim mala.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 De, malolenak, ei tao manggalauk leondiak losa mateꞌen, tungga ei bei-baꞌim sala nala!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 Ei ia tebe-tebe manggalaum sama leo mengge kalasok. Ei maehetuk Manetualain taa huku ei? Boso mamahena! Neu ko Ana mbia heni ei mini haꞌi naraka dale miu!
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Mamanene baa! Dei fo Au haitua fee ei Au nadedenu nggala, fo lanoli ma latudu ei Lamatuak dala soda ndoon. Tehuu dei fo ei tao misa luma, ma mbaku misa luma leu ai ngganggek. Hambu luma, ei filo sala lai uma huhule-haladoi kala, ma hambu ei tao doidoso luma, losa ala lalai leme kota esa, leni kota feꞌek leu.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Makahulun ele, ei bei-baꞌim tao lisa Habel. Naa te ndia ndia, hataholi dale ndoos. Ei bei-baꞌim mala lambue tao lisa lakandondoo henin hataholi dale ndoos sala neme numbu-saduk esa mai neni numbu-saduk esa neu. Losa Zakarias, fo Barakia anan. Ala tao lisan neme Uma Ina Huhule-haladoik pasan fo dekak no mei tunu-hotuk. Huu ei tungga ei bei-baꞌim mala manggalaun ndia, de, ei musi tanggon basa hataholi ndoos sala sila daa nala.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Memak tetebes! Tehuu ei fo hatematak ia, dei fo nana hukuk, huu dedeꞌa manggalauk kala fo ei bei-baꞌim mala taon neme makahulun ndia mai.”
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 “Wei hataholi Yerusalem aa! Ei ia, mambue tao misa Manetualain mana kokola nala, ma mbia misa nadedenu kala mana nau mai tulu-fali ei. Au ambue kokoe ei taa-taa fo mini Au mai, sama leo manu ina nasulu nala ana nala neu lidan dale. Tehuu ei taa nau.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Huu ndia, de Lamatuak taa mbali ei umam so. Boe ma mbila-binesak, louk so.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Mamanene neulalau baa! Huu ei taa mita Au bali, losa neu fain ei manaku mae, ‘Ai moke fo Manetualain fee babaꞌe-babatik neu Hataholi ia, huu Lamatuak haitua Ndia.’ Ei manaku leondiak, bei fo ei mita Au bali.”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.