Mateus 26
Label NT (LBB_WBT) vs VC
1 Ning e Iesu ka atong arop tar a warwarala ne, i atai anuna kakak a asaerla mang,
1 — ausente —
2 “Mulo ka tasmani ning naur a pukakiar ir rop, dir turpas a tnan pukakiar a lotu na Hanlakai, pa dir saran tar a Nat a Barsan sur dir sai ahati saot na rakai kutus.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Ana tuka kamis ot ning a leklek na tena artabarla tetek e God pa na ningnigo anuna tarai, la kes taum ting na tnan rumai ane Kaiapas, a ningnigo na tena artabar.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 La warwara taum pas sur lar tong kumnan e Iesu, pa lar umkoli.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 La atongi mang, “Gong dala toli ana tnan pukakiar a lotu, sakana a taraila lar akamtur ta harum.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 E Iesu i kes tumo e Betani, ting na rumai ane Saimon, esaning nating i sasam ana lepra.
6 — ausente —
7 Ning a hane i han tetek e Iesu ana polo na tomtoboh, a matana i abit kol, kaning na koto ning di toli ana hat. I peki saot na pukul e Iesu, ning kaning ot e Iesu i hangan.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Ning a kakak a asaerla la oroi i, la balakut kol ono, pa la atongi mang, “Sur asa ning i pek orosan a polo na tomtoboh ne?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Sur asa ning bel di siuran pasi sur al galis a mani sur dir tabar na kapan a tarai ono?”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 E Iesu ka tasman asaning la warwara ono, pa i atai la mang, “Sur asa ning mulo saran a mamahat tetek a hane ne? I ka tol tar a wakak a titol hok.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 A kapan a taraila lar laun bolbolos taum ot o mulo. Ika iau, bel ar kes bolbolos napirimulo.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 I pek tar a polo na tomtoboh ne te na palaok sur ir sang iau sur a pukakiar ning ar mat pa dir akas a minatik ting na kulam a minat.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 A atong momoli ta mulo, ana hananuala te na rakrakan hanua, ning dir warawai ana Wakak a Warwara tingia, dir patuai otleng ana sa ning a hane ne ka tol tari, sur dir nuk akes pasi.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 E Judas Iskariot, a halin ning a bonot pa pisir naur a kakak a asaer, i han tetek a leklek na tena artabarla tetek e God.
14 — ausente —
15 Pa i deken la mang, “Ning ar saran tar e Iesu tetek mulo, asa mulor tokom iau ono?” Pa la saran tar natol a bonot a silwa tana.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Turpasi ana pukakiar ning i nuknuk sur ta wakak a pukakiar ning ir saran tar e Iesu tetek la.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Ana ningnigo na pukakiar ana tatatnan pukakiar a lotu na bret ning belal is ono, na kakak a asaer la han tetek e Iesu, pa la dekeni mang, “U mang sur milar sang andala a utna sur a tnan pukakiar a lotu na Hanlakai tahaia?”
17 — ausente —
18 Pa i keles la mang, “Mur han kas usaot e Jerusalem, mur barat ning a barsan, pa mur atai i mang, ‘A Tena Asaer i atongi mang: Anuk a pukakiar ka milau. Mila taum ana nuk a kakak a asaerla milar asilang a tnan pukakiar a lotu na Hanlakai ting na num a rumai.’”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Naur a kakak a asaer dia tol ot asaning e Iesu ka atong tari tandiau, pa dia sang a utna na Hanlakai.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Ning ka rah, e Iesu taum ana nuna ning a bonot pa pisir naur a kakak a asaer la kes ana utna na hangan.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 La hangan pa i atongi mang, “A atong momoli ta mulo, takai o mulo ir saran tar iau na kun a hiruala.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 La bal maris kol pa la rop taktakai la tur pas a deke teteki mang, “Leklek, belsur iau gepi?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 E Iesu i keles la mang, “Esaning mia amurung taum amiau naur a dia bret te na besen, i ning ir saran tar iau na kun a hiruala.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 A Nat a Barsan ir hirua arlar larot ning di ka tumus tari ting na Buk Tabu. Ika ir laulau kol tetek a barsan ning ir saran tari tetek a hiruala. Ir wakak teteki ning bel dir agoni.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 E Judas, esaning ir saran tari tetek a hiruala, i dekeni mang, “Tena Asaer, belsur iau gepi?” I kelesi mang, “U ka.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Ning kaning ot la hangan, e Iesu i kibas pas a bret, i atong wakak pas ono, i tibiki, pa i tabar anuna kakak a asaerla ono, pa i atongi mang, “Mulor kibasi pa mulor ieni. Ine a palaok.”
26 — ausente —
27 Lamur i kibas a kap, i atong wakak pas ono pa i sarani tanla. I atongi mang, “Mulo rop mulor gang ono.
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 Ine a sulukik, ning i amomol tar a kunubus ning i dat taum tar e God pa a tarai. A sulukik ne, i tapek sur ir kepsen na toltol laulau anuna galis a tarai.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 A atongi ta mulo mang, bel ar gang ulak al wain, tuk ning dalar gang a tona wain saot na matanitu ane Tata.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Ning la ka saken tar a saksak a lotu, la han usaot na Mangir Oliw.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 E Iesu i atongi tanla mang, “Mese na morom, mulo rop mulor han kusun iau. Anasa di ka tumus tari ting na Buk Tabu mang,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Ika ning ia ka kamtur ulak kusun a minat, ar nigo utumo e Galili.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 E Pita i atai i mang, “Ning la rop lar han kusun u, ika iau bel.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 E Iesu i kelesi mang, “A atong momoli tam, mese na morom, ning a kakaruk belot ir kurkurakuk, ur puai munatol mang bel u tasman iau.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 E Pita i atai i mang, “Belar puain sen u. Ning iau otleng ar hirua taum hom, i wakak ka.” Pa kakak a asaerla rop la atongi otleng larning.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 E Iesu taum ana nuna kakak a asaerla la hanot ting na pukna a risana e Getsemani, pa i atai la mang, “Mulor kes ka te, pa iau ar han utumo, sur ar nunung.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 I ben pas e Pita taum ana naur a nat e Sebedi. I turpas a bal maris pa i mamahat kol a nuknukna.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 I atai ditol mang, “Anuk a lalaun i mamahat kol ana bal maris, milau ar mat ono. Mutol ir kes ka te, pa mutol ir koikoi tar taum hok.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 I han siklik tar usa lanigo, i punga tuntudu tar ting na piu, pa i nunung mang, “Tata, ngandek ning ir sot, ur kibas sen a kap a mamahat ne kusun iau. Ika gong u mur a nuknukik, ur mur ot a nuknukim.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 I ulak tetek natol a kaklik a asaer, pa i oroi ditol, ditol ka borbor duman. I deken e Pita mang, “I mangasa, bel mutol tolsot sur mutol ir koikoi taum hok on ta tuka kamis lik ka?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Mutol ir koikoi, pa mutol ir nunung, sur gong mutol punga ana alam. A ingumutol i mang sur ir longor, ika a palaomutol i ngoro.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Munaur a tinan ulak i han kusun ditol, pa i nunung mang, “Tata, ning bel i sot sur ur kibas sen a kap a mamahat ne kusun iau, i wakak ka sur ar kilangi. Ar muri ot a nuknukim.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Ning i ulak, i oroi ditol, ditol ka borbor duman ulak, anasa a matanditol ka sulam kol.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Pa i han ulak kusun ditol, i munatol ana nunung, pa i paliu ulak a nunung ning ka atong tari kaba.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Lamur i ulak tetek natol a kaklik a asaer, i atai ditol mang, “Mutol ir borbor liklik kama pa mutol ir manah? Oroi i, a tuka kamis ka milau, ning dir saran tar a Nat a Barsan uting na kun a tena laulaula.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Mutol kamtur, dala kar han! Oroi, a barsan ning ir saran tar iau uting na kun a hiruala, ka hanot.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Ning e Iesu kaning ot i warwara, e Judas, a hala ning a bonot pa pisir naur a kakak a asaer, i hanot, la taum ana kunum a tarai. La los na liwan a harum pa na nalnal. A leklek a tena artabarla tetek e God pa na ningnigo anuna tarai, la sune sen la.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Esaning ir saran tar e Iesu uting na kun a hiruala ka atai nigon tar a kunum a tarai ana akinalang ning ir toli larne, “Esaning ar goro a ris a pahana, i ning. Mulor tong akesi.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Ono otning e Judas i han tetek e Iesu pa i atongi mang, “Wakak a morom, Tena Asaer!” Pa i goro i.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 E Iesu i kelesi mang, “Halik, ur tol ka asaning u han ute suri.” Pa a taraila ning, la han tetek e Iesu, la tong akes pasi pa la dati.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Takai onla ning la han taum o e Iesu, i dat pas anuna liwan a harum, pa i ting kutus sen a talngan a tena titol oros anuna ningnigo na tena artabar tetek e God.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 E Iesu i atai i mang, “Akas ulak anuma liwan ting na ngasna, anasa la rop ning la arting taum ana liwanla na harum, lar hirua taum ana liwanla na harum.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 I mangasa, u nuki mang, bel ar tolsot sur ar nunung e Tata sur al galis a rip a angelo, pa ono otne ir sune sen la tetek iau?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Ika, ning ar toli larne, bel dir tolsot pas a warwarala ting na Buk Tabu ana ututnala ning i sot sur dir toli hok.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Ana taem ning, e Iesu i atai a kunum a tarai mang, “I mangasa, ngandek iau a tena harum pa a tena kinkinau, sur i ma ne mulo hanot taum ana liwanla na harum pa na nalnal sur mulor tong akes iau? Ana pukakiarla rop a sira kes tingui na woroh na rumai a artabar, a sira asaer a taraila, pa bel mulo tong akes iau.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Ika a ututnala rop ne i hanot sur dir tolsot pas na tumtumus anuna propetla.” Lamur anuna kakak a asaerla rop la liu sarara pas kusuni.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 La ning la ka tong akes pas e Iesu, la beni uting na rumai ane Kaiapas a ningnigo na tena artabar tetek e God. Na tena asaer tagun a warkurai pa a ningnigola kaning la kes taum.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 E Pita i mur amon e Iesu, ika i bakbak ot kusuni, sur uting na pukna anuna ningnigo na tena artabar tetek e God. I kas uting na pukna ning, pa i kes taum ana tena tai alar sur ir oroi asaning dir toli o e Iesu.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 A leklek a tena artabarla tetek e God, taum ana tarai a kiwung rop, la tai sur ta asasongo na warwara ana ta laulau a utna ning e Iesu ka tol tari, sur lar tiwi ono, pa lar umkoli.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 A galis a tena asasongo la hanot, ika bel la pastek ta utna ning lar tiwi ono. Naur ning dia hanot murmur,
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 dia atongi mang, “A barsan ne i atongi mang, ‘Ar regen sen a rumai a artabar ane God, par tol ulak pasi ana natol a pukakiar ka.’”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 A ningnigo na tena artabar tetek e God i tur, pa i deken e Iesu mang, “I mangasa, bel ur keles la? Asa ning ur keles a warwarala na artitiu ne ono?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Ika e Iesu bel i warwara. A tena artabar ning, i atongi tana mang, “Ana risana e God, a lalaun na, ur atai mila ning u a Karisito a Nat e God, o bel.”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 E Iesu i kelesi mang, “I ot ning u atongi. Pa atai mulo mang, turpasi anone, mulor oroi a Nat a Barsan ir kes ana sot a kuna e God, esaning i rakrakai kol, pa lamur mulor oroi i ning ir hanot ana didia bakutla misaot na langit.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 A ningnigo na tena artabar i balakut pa i silir anuna kaen pa i atongi mang, “Onone ka atong laulau e God. Dala mang ulak sur al warwara na artitiu sur asa? Mulo ka longor tar anuna warwara laulaula o e God.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Asa mulo nuki?” Pa la kelesi mang, “I wakak sur ir hirua.”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Pa la namis a patarna, pa la tubuli, pa dingla na tarai la pasari,
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 pa la atai i mang, “Karisito, u a propet, ur atai mila, esining i tubul u.”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Ning e Pita kaning i kes tar tumo lapiu ting na rumai ning, ning a hane, a tena titol i han teteki pa i atai i mang, “U otleng taum o e Iesu a te Galili.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Ika i puai na matan la rop, i atongi mang, “Bel a tasman asaning u warwara ono.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Lamur i han utumo napir a taman a woroh, ning a hane maleng i oroi pasi, pa i atai a taraila tingia mang, “A barsan ne, dia ma e Iesu a te Nasaret.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Pa i puai ulak, i lele mang, “A momolna, bel a tasman a barsan ning.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Lamur siklik, la ning la tur tingia la han tetek e Pita, la atai i mang, “A momolna, u otleng ning a halinla. Anasa mila longor lalan u ka ana num a liu a warwara.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Pa i lele tetek la, i atongi mang, “E God ir warkurai laulau iau ning ar asongo. Bel a tasman a barsan ning.” Pa ono otning a kakaruk i kurkurakuk.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Pa e Pita i nuk pas a warwara ning e Iesu ka atong tari tana mang, “Ning a kakaruk belot ir kurkurakuk, ur puai munatol mang, bel u tasman iau.” Pa i purum kusun a pukna ning, pa i tangis koli.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.