João 2

Kitapm kɛn Raa dɔɔko kiji ute jeege (KYQ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Kɛn ɓii di jaay deele ɔɔ aan ɓii k‑mɔtɔge tu se, jeege ɓaa kɔkŋ mɛnda maakŋ naaŋ kɛn Kana kɛn taa naaŋ Galile ki. Ɔɔ ɓiin se ko Isa kic ɓo utu gɔtn ese.
1 Três dias depois, houve um casamento em Caná da Galileia, e a mãe de Jesus estava ali.
2 Gɔtn se Isa kic ute jee mɛtin̰ ki, kꞋdaŋɗeno ɓaaɗoga gɔtn kɔkŋ mɛnd kɛn se kici.
2 Jesus também foi convidado, com os seus discípulos, para o casamento.
3 Gaŋ tɔtn koojn̰ bin̰ kɛn jꞋɛɗ jeege tun ɓaaɗo se ɓaa naŋa. Gɔtn se ko Isa ɓaa taaɗ goonin̰ Isa ki ɔɔ: «Ɓɛrɛ, tɔtɗe se naŋga.»
3 Tendo acabado o vinho, a mãe de Jesus lhe disse: — Eles não têm mais vinho.
4 Num gaŋ Isa tɛrl kon̰ ki ɔɔ: «Kaaya, naabm maam mꞋtɛɗ se, naai ɓo am taaɗ eyo, ɔɔ kaaɗn maam mꞋan tɛɗn naabm se lɛ, utu aan te ey ɓɔrtɔ.»
4 Mas Jesus respondeu:
5 Gɔtn se ko Isa taaɗ jee tɛɗn naabge tu ɔɔ: «Nakŋ naan̰ utu asen taaɗ paac se, Ꞌtɛɗin̰sin̰ki.»
5 Então ela falou aos serventes: — Façam tudo o que ele disser.
6 Anum gɔtɗe ki se, ɔk dugulgen gɛn koa mɛcɛ kɛn Yaudge tɔmb maane gɛn lee tugŋ roɗe taa tɛɗn aak bɛɛ naan *Raa ki ɔɔ dugulɗege se ɔs kɔɔyɔ sɔɔ ey lɛ ɔs kɔɔyɔ mii.
6 Estavam ali seis potes de pedra, que os judeus usavam para as purificações, e em cada um cabiam cerca de cem litros.
7 Isa taaɗ jee tɛɗn naabge tu ɔɔ: «Dugulge se ɓaa ɗoocɗeki ute maane.» Ɔɔ jee tɛɗn naabge se, ɓaa tak ɗooc maane dugulge tun se cɛlɛl cɛlɛl.
7 Jesus lhes disse: E eles os encheram totalmente.
8 Kɛn naaɗe ɗooc dugulge aas se, Isa taaɗ jee tɛɗn naabge tu ɔɔ: «Ɓɔrse se, Ꞌtak Ꞌɓaa ɛɗki debm kɛn jꞋɔndin̰ naan gɛn kɔsɔ se.» Ɔɔ naaɗe tak ɓaa ɛɗin̰.
8 Então lhes disse: Eles o fizeram.
9 Kɛn naan̰ jaay uum naam maane se, naamin̰ dɛlga tɔtn koojn̰ bin̰. Num tɔtn se naan̰ jeel gɔtn kꞋɓaansin̰ eyo. Anum jee tɛɗn naabgen tako maane se, naaɗe kalɗe ki sum ɓo jeel gɔtin̰a. Gɔtn se debm kɛn jꞋɔndin̰ naan gɛn kɔsɔ se, naar daŋo gaabm mɛnda se,
9 Quando o responsável pela festa provou a água transformada em vinho — ele não sabia de onde tinha vindo, por mais que os serventes que haviam tirado a água soubessem —, chamou o noivo
10 ɔɔ naan̰ ɗeekin̰ ɔɔ: «Jeege paac kɛn jaay ɓaaɗoga gɔtn kɔkŋ mɛnd ki num, jꞋɛɗɗen tɔtn koojn̰ bin̰ atak ɓo deete. Ɔɔ kɛn naaɗe aay dɛrɛŋga te maraadɗe jaay ɓo, jꞋɛɗɗen tɔtn kɛn atak baat se, kaam mɔɔtn. Gaŋ naai num ɛɗ tɔtn atak baat se ɓo deete ɔɔ ɔn̰ kɛn atak tap ɓo kaam mɔɔtn.»
10 e lhe disse: — Todos costumam servir primeiro o vinho bom e, quando já beberam muito, servem o vinho inferior; você, porém, guardou o melhor vinho até agora!
11 Kana kɛn taa naaŋ Galile ki se ɓo, gɔtn kɛn Isa baag tɛɗn nakŋ‑kɔɔɓin̰gen deet deetn kɛn jꞋansin̰ kaakŋ jeele. Nakŋ‑kɔɔɓgen naan̰ tɛɗ se, naan̰ taaɗ *nookin̰ jeege tu ɔɔ jee mɛtin̰ ki se took aal maakɗe don̰ ki.
11 Assim, em Caná da Galileia, Jesus deu início a seus sinais. Ele manifestou a sua glória, e os seus discípulos creram nele.
12 Kɛn nakgen se jaay deel se, Isa iin̰ te kon̰a, jee mɛtin̰ ki ɔɔ te gɛnaan̰ge bɔɔy ɓaa maakŋ gɛgɛr kɛn Kaparnayum ki. Naɓo, Kaparnayum ki se, naaɗe tiŋgo ɓii kandum sum.
12 Depois disso, ele foi a Cafarnaum, com sua mãe, seus irmãos e seus discípulos; e ficaram ali não muitos dias.
13 Kɛn Isa jaay aak *laa Paakŋ gɛn Yaudge ɔɔpga gɔɔr se, naan̰ iin̰ ook ɓaa Jeruzalɛm ki.
13 Estando próxima a Páscoa dos judeus, Jesus foi para Jerusalém.
14 Kɛn naan̰ aan Jeruzalɛm ki, jaay ɛnd daan bɔɔr Ɓee Raa ki se, ɔŋ jee tɛɗn zo maraŋge, gɛn baatge, ute gɛn dɛɛrge ɔɔ gɔtn se, naan̰ ɔŋ jee lee pɛlɛkŋ gursgen gɛn taa naaŋgen kuuy utu iŋg kiŋg gɔtn ese kici.
14 E encontrou no templo os que vendiam bois, ovelhas e pombas e também os cambistas assentados.
15 Kɛn Isa jaay aakɗe se naan̰ tɔs kɔlɔ ɔɔ tɛɗin̰ ria. Gɔtn se naan̰ tuurɗe paac daan bɔɔr Ɓee Raa ki se, baatɗege ute maraŋɗege. Naan̰ tɔt tɔɔl tund te tabil jee pɛlɛkŋ gursgen ese, ɔɔ gursɗege se kic ɓo si wɔɔk kalaŋ kalaŋ.
15 Tendo feito um chicote de cordas, expulsou todos do templo, com as ovelhas e os bois. Derramou o dinheiro dos cambistas pelo chão, virou as mesas
16 Ɔɔ naan̰ taaɗ jee tɛɗn zo dɛɛrge tu ɔɔ: «Naksege se ɔɔɗ teecɗeki naatn gɔtn ara! Ɔn̰te Ꞌtɛɗki ɓee Bubum se Ꞌtɛɗn gɔtn tɛɗn suuk!»
16 e disse aos que vendiam as pombas:
17 Jee mɛtin̰ ki jaay saap do nakŋ naan̰ tɛɗ se, naaɗe saap ɔŋ taar kɛn kꞋraaŋin̰o do dɔkin̰ kɛn ɔɔ: Raama, maam se mꞋje ɓei. Maakje kɛn maam mꞋɔk do ɓee naai ki se dɛn aak eyo ɔɔ tulum maakum ki aan gɔɔ pooɗo.
17 Os seus discípulos se lembraram que está escrito: “O zelo da tua casa me consumirá.”
18 Gaŋ magal Yaudge taaɗin̰ ɔɔ: «Nakŋ kɔɔɓm gay kɛn naai ajen Ꞌtɛɗ jaay naaje jꞋan kaakŋ jeel ro ki ɔɔ ajen taaɗn ɔɔ naai se ɔk ɗoobo gɛn tɛɗn nakgen se?»
18 Então os judeus lhe perguntaram: — Que sinal você nos mostra para fazer essas coisas?
19 Isa tɛrlɗen ɔɔ: «Ɓee Raa ɗaar se, Ꞌtɔɔkin̰ki naatn, daan ɓiige tun mɔtɔ sum ɓo maam mꞋan̰ kiin̰in̰ gɔtin̰ ki.»
19 Jesus lhes respondeu:
20 Gɔtn ese magal Yaudge tɛrlin̰ ɔɔ: «Ɓee Raa se, naaje jꞋɔk ɓaara si‑sɔɔ‑kaar‑mɛcɛ jaay jꞋiin̰ jꞋaasin̰a. Gaŋ naai num ɔɔ daan ɓiige tun mɔtɔ ki sum ɓo an̰ Ꞌkiin̰ kaasn gɔtin̰ ki bin ne?»
20 Os judeus responderam: — Este santuário foi edificado em quarenta e seis anos, e você quer levantá-lo em três dias?
21 Kɛn Isa jaay taaɗɗen taa ɓee bin se, naan̰ aalɗen kaal naagŋ taara. Ey num naan̰ taaɗ te ron̰ mala.
21 Ele, porém, se referia ao santuário do seu corpo.
22 Taa naan̰ se ɓo kɛn Isa jaay ooy duro daan yoge tu se, jee mɛtin̰ ki ɓaa saap ɔŋ taar kɛn naan̰ taaɗɗeno se ɔɔ tɛr naaɗe took do taar kɛn kꞋraaŋin̰o do dɔkin̰a ɔɔ ute taargen Isa taaɗɗeno.
22 Quando, pois, Jesus ressuscitou dentre os mortos, os discípulos dele se lembraram que ele tinha dito isso e creram na Escritura e na palavra de Jesus.
23 Kaaɗ kɛn Isa utu Jeruzalɛm ki maakŋ *laa Paak gɛn Yaudge se, naan̰ tɛɗoga nakŋ‑kɔɔɓge dɛna kɛn taaɗ jeege tu an kaakŋ jeel ro ki ɔɔ kɛn jeege jaay aak nakŋ‑kɔɔɓgen naan̰ tɛɗ se, maakɗe ki se, jeege dɛna aal maakɗe don̰ ki.
23 Estando Jesus em Jerusalém, durante a Festa da Páscoa, muitos creram no seu nome quando viram os sinais que ele fazia.
24 Gaŋ Isa aalɗe maak ki eyo, taa naan̰ se jeel naŋ maakɗe paac.
24 Mas o próprio Jesus não confiava neles, porque conhecia a todos.
25 Nakŋ maakŋ debkilim ki se naan̰ je nam ɓo an̰ tɛɗn saaɗin̰ eyo, taa naan̰ mala se jeel naŋ nakŋ kɛn maakŋ debkilim ki.
25 E não precisava que alguém lhe desse testemunho a respeito das pessoas, porque ele mesmo sabia o que era a natureza humana.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.