Atos 6
Kitapm kɛn Raa dɔɔko kiji ute jeege (KYQ) vs VC
1 Anum kaaɗ kɛn se jee aalga maakɗe do Isa *al‑Masi ki se ziiɗ tɛɗ dɛna, ɓaa ute naanɗe. Num gaŋ maakɗe ki se, Yaudgen taaɗ taar Grɛk se taaɗ naaŋ ki ro Yaudge tun taaɗ taar naaŋɗe mala se. Taa aanga gɔtn kꞋnigŋ naka mɛnd‑daayge tu se, mɛnd‑daaygen taaɗ taar Grɛk se, kꞋlee kꞋdirigɗe dirigi.
1 Naqueles dias, como crescesse o número dos discípulos, houve queixas dos gregos contra os hebreus, porque as suas viúvas teriam sido negligenciadas na distribuição diária.
2 Gɔtn se *jee kaan̰ naabm Isa al‑Masigen sik‑kaar‑di se, daŋ tus jee aalga kaal maakɗe do Isa al‑Masi ki se paac ɔɔ ɗeekɗen ɔɔ: «Naaje se jꞋkɔŋ kɔn̰ gɛn taaɗn taar *Raa jeege tu jaay ɓo kꞋɓaa lee nigŋ nakŋ kɔsɔ jeege tu eyo.
2 Por isso, os Doze convocaram uma reunião dos discípulos e disseram: Não é razoável que abandonemos a palavra de Deus, para administrar.
3 Taa naan̰ se gɛnaamge, maakse ki se Ꞌbɛɛr Ꞌtɔɔɗki gaabge cili kɛn jeege aalɗe maak ki ɔɔ maakɗe ɗooc te *Nirl Salal ɔɔ jee jeel‑taara. Bin se naaje jee kaan̰ naabm Isa al‑Masige se, naabm se jꞋaɗesin̰ kɔn̰ kaam jiɗe.
3 Portanto, irmãos, escolhei dentre vós sete homens de boa reputação, cheios do Espírito Santo e de sabedoria, aos quais encarregaremos este ofício.
4 Ɔɔ naaje se lɛ jꞋkɔn̰ roje paac gɛn keem Raa ɔɔ gɛn taaɗn taar Raa jeege tu.»
4 Nós atenderemos sem cessar à oração e ao ministério da palavra.
5 Jee aalga kaal maakɗe do Isa al‑Masi ki kɛn tus gɔtn ese paac se, took do taarɗe ki se. Gɔtn se jaay naaɗe bɛɛr ɔɔɗ Etien; naan̰ se debm kɛn aal maakin̰ paac do Raa ki ɔɔ maakin̰ ɗooc ute Nirl Salal. Naaɗe bɛɛr tɔɔɗo Pilip, Prokor, Nikanor, Timon, Parmenas ɔɔ Nikolas kɛn kɔɗ Antiɔs kɛn tɛɗga ron̰ kɔɗ Yaudge se kici.
5 Este parecer agradou a toda a reunião. Escolheram Estêvão, homem cheio de fé e do Espírito Santo; Filipe, Prócoro, Nicanor, Timão, Pármenas e Nicolau, prosélito de Antioquia.
6 Jee tus gɔtn ese ɓaano ute jeegen kꞋbɛɛr kꞋtɔɔɗɗen cili se naan jee kaan̰ naabm Isa al‑Masige tu ɔɔ naaɗe eemɗen Raa ɔɔ tɔndɗen jiɗege doɗe ki.
6 Apresentaram-nos aos apóstolos, e estes, orando, impuseram-lhes as mãos.
7 Naan̰ kɛn se, jee aalga kaal maakɗe do Isa al‑Masi ki se, taaɗ wɔɔk taar Raa se jeege tu. Ɔɔ jee kɛn jaay aalga kaal maakɗe do Isa al‑Masi ki se ziiɗ tɛɗ dɛna maakŋ gɛgɛr kɛn Jeruzalɛm ki. Gɔtn se, *jee tɛɗn sɛrkɛ Raage tu se kic dɛna ɓaaɗo took aal maakɗe do Isa al‑Masi ki.
7 Divulgou-se sempre mais a palavra de Deus. Multiplicava-se consideravelmente o número dos discípulos em Jerusalém. Também grande número de sacerdotes aderia à fé.
8 Etien se, Raa tɛɗin̰ga bɛɛn̰a ɔɔ ɛɗin̰ga tɔɔgɔ gɛn tɛɗn nakgen deel doa ute nakŋ‑kɔɔɓgen magal magala naan jeege tu.
8 Estêvão, cheio de graça e fortaleza, fazia grandes milagres e prodígios entre o povo.
9 Gaŋ do nakge tun naan̰ tɛɗ se ɓii kalaŋ Yaudgen iin̰o gɛgɛr kɛn Sirɛn ki ute kɛngen iin̰o gɛgɛr Alekzandri ki, naaɗe lee tus tus maakŋ *ɓee kɛn Yaudge lee tusn maak ki se. Ɓee se kꞋdaŋin̰ Ɓee Yaudgen jꞋɔɔɗɗen̰ga kɔɔɗ doɗe maakŋ ɓul ki ɔɔ naaɗe lee tum ute Yaudgen iin̰o taa naaŋ Silisi ki ute gɛn Azi ki. Gɔtn se naaɗen jee gɔtɔ kaam sɔɔ se paac baag naajn̰ ute Etien,
9 Mas alguns da sinagoga, chamada dos Libertos, dos cirenenses, dos alexandrinos e dos que eram da Cilícia e da Ásia, levantaram-se para disputar com ele.
10 ɔɔ taar jaay *Nirl Salal ɔlin̰ naan̰ taaɗɗen se, taar naaɗe Ꞌkɔŋ jaay an̰ tɛrl tap ɓo, naaɗe ɔŋ eyo, taa jeel‑taar Etien se, Nirl Salal ɓo ɛɗin̰.
10 Não podiam, porém, resistir à sabedoria e ao Espírito que o inspirava.
11 Aan gɔɔ taar naaɗe an̰ tɛrl kic ɓo ɔŋ ey se, gɔtn se naaɗe goon̰ ɓaa rɛjo jee taar‑kɔɔɓge ɔɔ naaɗe paac ɓaaɗo taaɗ ɔɔ: «Naaje se kꞋbooyga te bije taar kɛn jaay Etien lee taaɗ taar iŋg kus ro *Musa ki ɔɔ ro Raa ki se.»
11 Então subornaram alguns indivíduos para que dissessem que o tinham ouvido proferir palavras de blasfêmia contra Moisés e contra Deus.
12 Gɔtn se naaɗe ɔɔs mɛtn jeege dɛna, mɛtn magal taa ɓee Yaudge ute mɛtn jee jeel taaɗn tɔɔkŋ mɛtn Ko Taar Raage tu ɔɔ naaɗe ɓaaɗo ɔkin̰a ɔɔ ɓaansin̰ naan Yaudge tun *jee kaakŋ mɛtn taarge.
12 Amotinaram assim o povo, os anciãos e os escribas e, investindo contra ele, agarraram-no e o levaram ao Grande Conselho.
13 Gɔtn se naaɗe taaɗ taar‑kɔɔɓɔ ro Etien ki daala ɔɔ: «Aakki gaabm ɗaar se, naan̰ ɓo debm kɛn lee taaɗ taargen iŋg kus ro *Ɓee Raa ki ɔɔ ro *Ko Taar kɛn Raa ɛɗo Musa ki.»
13 Apresentaram falsas testemunhas que diziam: Esse homem não cessa de proferir palavras contra o lugar santo e contra a lei.
14 Naaɗe taaɗ ɔɔ: «Naaje se kꞋbooyga booy ute bije kɛn naan̰ ɗeek ɔɔ Isan kɔɗ Nazarɛt se utu an tɔɔkŋ ute Ɓee Raa se naata ɔɔ ro nakge tun Musa dooyjeki se lɛ, naan̰ utu an̰ tɛrl Ꞌtɛɗn kuuy.»
14 Nós o ouvimos dizer que Jesus de Nazaré há de destruir este lugar e há de mudar as tradições que Moisés nos legou.
15 Kɛn jee paacn̰ iŋg maakŋ ɓee kɛn Yaudge lee aakŋ mɛtn taarge se, naaɗe paac ɔnd kaamɗe ten̰en̰ Etien ki ɔɔ naaɗe aak daan kaamin̰ se tec aan gɔɔ daan kaam *kɔɗn Raa.
15 Fixando nele os olhos, todos os membros do Grande Conselho viram o seu rosto semelhante ao de um anjo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.