Romanos 11
Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI
1 A̱ yodulube, Godiha̱ge yo͟͡u e̱ Israel obiyei kedia̱me tobeko͡u mugu dala? de yodulu. Kegeli mei, tobeko͡u muguli mei. A̱ne Israel o. Ma̱ ko͡u guai obe Abraham. A̱me Benjaminha̱ hu̱ti o.
1 Ayu kwa abibatiyi: Kwanotanot Israel sabuw God kwahirih? Aiyabin! Ayu i Israel orot, Abraham ana rara’ane atufuw naatu au durun i Benjamin.
2 Godiha̱ e̱ obiyei, yo͟͡u ko͡u makai kedia̱me tobeko͡u muguli meido. Elaijaha̱ degei kaha̱ ta̱, Godiha̱ kuguoko͡u nala̱i̱ dala ke̱me ni̱ ko͡u tewe. Elaijaha̱ Israel o kedia̱ ta̱ salamo͡u, Godiko͡u nele̱do dege ko͡u gue diho̱ baga̱ tobou,
2 God ana sabuw marasika nowanamih rurubinih men kwahirihimih. Buk wanawanan efan ta’amaim Elijah Israel sabuw isah gam God iu kwanotanot?
3 Ma̱ Hiye O, o kedia̱ge ne̱ habage-degele-duguo-tobo͡u di-o kedia̱me woumo͡u tofigile i. Tofigieimo͡u, ne̱ gali sidi moso̱ olo͡u fe̱i̱ ke̱ne igisei. Tano͡u a̱no͡u si dala kuhe̱ye, dia̱ a̱ne walamo͡u degele iliyodei. 1 King 19:10, 14
3 “Regah ifefeyan eo, “Regah a dinab orot etei hirouw himorob sawar, naatu a sibor hai gemogem i etei hikwayam hihururuw hire, ayu akisu’umo kutatabuw ama’am. Naatu boun i tesisinaftobon ayu hinarabu ana morobomih.”
4 Ke̱no͡u si, Godiha̱ge e̱moko͡u be kage tobolou? Ko͡u gue tobou,
4 Baise God Elijah iya’afut eo, “Ayu au bai’ufununayah sabuw etei seven thousand iyab Baal men hikwakwafir i tema’am.”
5 Ifine nebe ke̱no͡u tefei, Israel o ilo kedia̱me Godiha̱ habaguguegumo͡u, yo͟͡u e̱ bi degei dala.
5 Ef i nati ta’imon boun emamatar. Sabuw matanta’amo iyab God ana manaw ana kabeberamaim rurubinih i tema’am.
6 Die dabai degegadi koko͡u be e̱ ta fimali̱ mei, e̱ dia̱ habagugueguomo͡u maka degei. Kegeli mei debabe, Godiha̱ habaguguegu ke̱me sibige̱bo͡u mei.
6 I ana roubinen i manaw kabeber tafanamaim bat esisinaf. Men sabuw hai bowabowamaim. Anayabin God ana roubinen sabuw hai bowabowamaim na’itin narurubiniyih na’at, nati manaw kabeber i yabin en.
7 Ha di kage tobolo͡u? Israel obiyei kedia̱ mo͡u la̱mo͡u degele i ke̱me dia̱ ta̱ mala̱ ili mei. Dia̱ dabai hiyedo degele iye, ke̱no͡u si ta mala̱ ili mei. Israel o ilo, Godiha̱ yo͟͡umako͡u makai o sasa̱i̱ kedia̱no͡u si mala̱ i. Ke̱ ta mo͡u li̱ mei kedia̱me fi̱be hili̱gido dalagua.
7 Ana itinin nati isan, Israel sabuw abisa isan hinot hinunuwet men hitita’urimih, baise sabuw matan ta God rurubinihiwat hinunuwih hitita’ur. Sabuw turin God ea’afih tainih gogor naatu dogoroh fokar.
8 Ke̱me Godiha̱ kuguoko͡u be ko͡u gue nala̱i̱ dala,
8 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
9 Devitha̱ne kege ko͡u tobou,
9 Naatu David eo na’atube,
10 Die diho̱ du degeiba, haba ta dugulo saga̱i̱ mei. Die sa̱gi do degeibane, haba ta hagua̱ tofolo͡u saga̱i̱ mei, yo͟͡u kegeno͡u kuhe dalaleyode tobou. Buk Song 69:22-23
10 Matah kubofafar, saise men hinanuw,
11 Kegemo͡u, a̱ yodulube, Israel obiyei kedia̱ igi koko͡u abogo͟͡uye kuwamo͡u fiyasigei kelegebe, dia̱ haguale̱ saga̱i̱ mei? de yodulu. Kegeli mei, dia̱me ko͡u haguale̱ye dalagua. Ke̱no͡u si dia̱ Godi tobeko͡u mugulo i kaha̱ degemo͡u, Godiha̱ sa sa ilo obiyei kedia̱ mamo͡u la̱mo͡u degeliyode tobou. Kegeiba, yo͟͡u e̱ Israel obiyei kedia̱ duguoba, kona degemabadomo͡u.
11 Abibatiy maiye. Israel sabuw ah rusukun hire’er boro na’atuka hina’in? En anababatun! Baise boro hinamisir maiye. Anayabin i hai ra’iyemaim ef botawiy yawas gewasin na Ufun Sabuw hibai, isan imih Israel sabuw isah tibibobowen.
12 Israel o kedia̱ Godi tobeko͡u mugulo i kaha̱ degemo͡u, Godiha̱ge boholo͡u mo͡u, sa sibige̱ o olo͡u fe̱i̱ kedia̱ hiyedo dogo͡u guo dia dala. Damale̱do, Israel o kedia̱me mihi̱ko͡u fiyasigei kaha̱, Godiha̱ge midiho̱ bolo̱do ke̱me sa sa ilo obiyei kedia̱moko͡u no͡u hehegie dala. Haba, Israel obiyei olo͡u fe̱i̱ kedia̱ Godiko͡u boholo͡u ma̱ hagubabe, midiho̱ bolofe̱i̱do, tawaga tobolo͡u saga̱i̱ mei ke̱me dimoko͡u tama̱ degemo͡u ile.
12 Jew sabuw hai kakafihimaim baigegewasin gagamin tit tafaram etei ebaib. Naatu i ayubih ana kasiyomaim Ufun Sabuw baigegewasin gagamin na’in suware tebaib. Imih Israel sabuw moumurih na’in hinarur ana veya baigegewasin i boro gagamin na’in hinab.
13 A̱ sa sa ilo obiyei ni̱moko͡u tobo͡u ladi kuhe̱. A̱me Godiha̱ ta̱-bolofe̱i̱-mala̱-siadi-o. Godiha̱ tobo͡u mo͡u a̱ ile, e̱ ta̱ ke̱ sa sa su̱do hehegiemo͡u siadi. A̱ dabai degedi koko͡u hoho̱ hiyedo degeli.
13 Boun i kwa Ufun Sabuw isa ao. Ayu iti na’atube kwa Ufun Sabuw a tur abarayan ana ma’am, ayu iti bowabow wanawananamaim boro anasinaftobon anabow gewas.
14 A̱ Godiha̱ ta̱ sa sa keleya ke̱ hehegiemo͡u suba, ma̱ Israel obiyei kedia̱ge midiho̱ bolofe̱i̱ Godiha̱ ni̱moko͡u hehegili ke̱ duguo kesigieba, ni̱moko͡u kona degemabadomo͡u. Midiho̱ a̱ ko͟͡u degeli kaha̱ge, ma̱ Israel obiyei ilo kelene fi̱ boholo͡u ile saga̱i̱, Godiha̱ mamo͟͡uyadomo͡u.
14 Saise imaim anotanot au sabuw Jew hita’it ra’ahu hinanugigir ibo hinan yawas hinab.
15 Godiha̱ Israel obiyei kedia̱ igile mugu kelegebe, e̱ degeiye, sa sibige̱ o sasa̱i̱ di olo͡u fe̱i̱be e̱bo͡u de mogo tano͡u degei. Nebe, Godiha̱ Israel obiyei kedia̱ haba mamo͟͡ubabe, a̱ge yo͟͡u degeiyeno͡u, o sasa̱i̱ tofigieimo͡u ko͡u wida i kedia̱me haba hagua̱ gehe̱ degele iledade tawali.
15 Anayabin Jew sabuw kouh God hibitinimaim, tafaram wanawanan sabuw God ana rakit hima’am botabirih hina bairi hitounuw. Imih God sabuw bairi tibitounuw ana veya, ana itinin i sabuw murumurubih bow na yawas ebitih maiye na’atube.
16 O tae o͡u si ta huyadefe̱i̱ bafolo͡u ba, Godiko͡u ne̱i̱babe, ilo olo͡u fe̱i̱ ke̱ne Godiha̱ bino͡u. Hebene nebe, tefe ke̱me Godiha̱ bi debabe, hebe go olo͡u fe̱i̱ ke̱ne Godiha̱ bino͡u.
16 Rafiy kafuf imasib reban sibor kuyayara’ah, kafuf tutufin etei i kakafiyin matar, naatu ai wairoron turin God ana sibor inabitin na’at, famefamen auman i nowan himatar.
17 Israel obiyei kedia̱me hebe bolofe̱i̱, haimiko͡u tafala ke̱ sa̱ degei. Tafalamo͡u, Godiha̱ hebe go ilo kele diafigisei. Sa sa ilo obiyei ni̱me hebe dibiko͡u mo͡u yo͟͡uwa tafalagua ke̱ sa̱ degei. Kegemo͡u, Godiha̱ dibi hebe go ilo kele diafigima mo͟͡uma hagua, hebe bolofe̱i̱ koko͡u aso͡u gieimo͡u, hebe bolofe̱i̱ kaha̱ go diafigisei kaha̱ timo͡u ke̱ mo̱u̱. Ni̱ die timo͡u ke̱ mala̱mo͡u, hebe bolo̱ kaha̱ ko͡u ke̱ mo͟͡udibe, yo͟͡u e̱ goye mo͟͡udi saga̱i̱ ke̱no͡u tefele mo͟͡udi.
17 Kwa Ufun Sabuw a’itinin i kutor olive famefamen na’atube. Baise hi’afuw umatanum olive famenamaim hituwituw hikuboubunih hiyen, imih boun kwa i Jew sabuw hai yasisir turin kwabai kwabiyasisir.
18 Ke̱no͡u si ni̱ hebe bolo̱ kaha̱ go afu delei ke̱ huyafe̱i̱ degeba, ni̱o͡u ni̱ hu̱ hebele fogudama. Ni̱ hebe tefe koko͡u ta ko͡u ne̱diyo mei. Hebe tefe kaha̱ge go ni̱moko͡u ko͡u ne̱di ke̱ tawama.
18 Isan imih sabuw nati ai famehibe hi’afuw hire’ere men kwananuw furuwih kwani’o’orotomih. Anayabin kwa i ai famefamen, naatu ai famen ana fair i ai anane ana fair ebaib.
19 Ke̱no͡u si ni̱ ko͡u gue tobolo͡u saga̱i̱, Godiha̱ hebe go ilo kele diafigisei kaha̱ yobe di die timo͡u ke̱ mo͟͡uyadomo͡u.
19 Kwa boro iti na’atube kwanao, “Ai famen hi’afuw hisaroun, imih ayu boro i ana efanin anab hinitutuwu.”
20 Damale̱do, Godiha̱ kege degei. Ke̱no͡u si ke̱ degei kaha̱ yobe ko͡u gue, Israel obiyei kedia̱me damale̱yodili mei kaha̱ degemo͡u, Godiha̱ diafigisei. Ni̱no͡u si damale̱yodei kaha̱ degemo͡u, ni̱me hebe bolo̱do koko͡u aso͡u giei dalagua. Ni̱o͡u tawaibo͡u, ni̱ kegeligi, ni̱o͡u ni̱ hu̱ hiye degele iye.
20 Nati i turobe. Nati sabuw ai famehibe hi’afuw hibisaroun, anayabin men hitumatum, kwa i kwaitumatum imih kwana hai efan kwabai. Baise nati isan men kwanio’oro’ot.
21 Yobe, hebe go afu delei ke̱me Godiha̱ mo͡u duguo fogo͡u li mei, diafigisei. Ke̱no͡u tefele, ni̱ damale̱yode ho fogo͡u babe, e̱ge ni̱ne mo͡u ta duguo fogolo͡u mei, diafigisele.
21 Anayabin Jew sabuw i ai famen anababatun men yawananih, baise e’afuw isaroun, imih kwa auman boro men nayawanan nihamiy kwanama’amih.
22 Kegemo͡u, Godiha̱ midiho̱ bolofe̱i̱ ke̱bo͡u, midiho̱ gofo͟͡udo ke̱bo͡u de omoko͡u hehegiedi ke̱me ni̱ tawama. O koyoha̱ midiho̱ bolofe̱i̱ ke̱ to͡u fogo͡u babe, Godiha̱ o koko͡u gofo͟͡u degele. Ni̱ damale̱yodema, midiho̱ bolofe̱i̱ ke̱no͡u to͡u basi, Godiha̱ e̱ midiho̱ bolo̱do ke̱ ni̱moko͡u hegile. Ni̱ kege dege ho fogo͡u babe, e̱ge ni̱ne diafigisele.
22 Imih God ana kabeber naatu ana yaso’ar hairi kwana’itin. Sabuw iyab kakafin sinafuyah God nati sabuw isah i yan esoso’ar, baise kwa isa i ekakabeber. Naatu i ana kabeberamaim kwanama’am na’at i mar etei ana gewasin kwanama. Baise men imaim kwanama’am kwa i boro na’afuw nabosairi kwanatit.
23 Nebe, hebe bolo̱ kaha̱ go, afu e̱ diafigisei kedia̱ haba damale̱yodele ibabe, e̱ dia̱ boholo͡u mo͟͡uma aso͡u gile. Damale̱do, Godi e̱ge hebe bolo̱ koko͡u haba aso͡u gileno͡u.
23 Sabuw nati hinamatabir maiye hinabusuruf God hinabitumitum, boro nabow hai efanamaim naya. Anayabin God ana fair ema’am karam boro nasinaf.
24 Yobe, sa sa ilo obiyei ni̱me hebe dibiko͡u tafalagua kaha̱ go sa̱ degele i, Godiha̱ ni̱ diafigimamo͡u, hebe bolofe̱i̱ koko͡u aso͡u giei. Hebe bolo̱do ke̱me ni̱ hebedo meiye, ke̱no͡u si e̱ ni̱ koko͡u aso͡u giei. Di kegei ke̱ tewe kaha̱ degemo͡u, di ko͡u guene tawali, Israel obiyei kedia̱me hebe bolofe̱i̱ kaha̱ go diafigisei ke̱ sa̱ degei kaha̱, Godi yo͟͡u sasale boholo͡u mo͟͡uma, dio͟͡u die timo͡u koko͡u no͡u haba aso͡u gile.
24 Kwa Ufun Sabuw, kwa i kaiyar olive famen na’atube kwama’am hi’afuw kwana umatanum olive famenamih hitutuwi. Naatu Jew sabuw i umatanum olive na’atube. Isan imih God karam ai famefamen anababatun hitagagagir ti’inu’in boro nabow nitutuwen maiye.
25 Mogo dia̱ma, ni̱ge ni̱ tewebe hiyedoyode tawaiye domo͡u, a̱ mogogou ta̱ ko͟͡u ni̱moko͡u kuhe tobo͡u ladi. Israel obiyei ilo kedia̱ fi̱be hili̱gido, fi̱ boho͡u yo mei dalagua. Dia̱ kegeno͡u dalaguaba ibe deba, sa sa ilo obiyei, Godiha̱ ko͡u makai koko͡u folo tefeibabe, haba Israel o sasa̱i̱ kedia̱ olo͡u fe̱i̱be yo͟͡u e̱ bi degele ile.
25 Ayu akokok iti tur ana kirikirifot i kwanaso’ob gewas, saise men kwa akis not wairafih kwanarouw kwana’omih. Israel sabuw afa dogoroh i fokar, imih boro nati na’atube hinama nanan Ufun Sabuw runamih hio ana fofonin hinan hinarun.
26 Kegeba, Godiha̱ Israel o sasa̱i̱ne olo͡u fe̱i̱ mamolo͟͡u. Ke̱me Godiha̱ kuguoko͡u be ko͡u gue nala̱i̱ dala,
26 Ef iti na’atube namatar saise Israel sabuw etei boro niyawasih, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo.
27 Kelegebe, Godiha̱ ko͡u gue tobou, a̱ge a̱bo͡u de mogo degedi midiho̱ ebele ke̱ dia̱moko͡u hegile. Midiho̱ kaha̱ sibige̱be ko͡u gue, a̱ midiho̱ kasaga̱i̱ dia̱ milo͡u gadi kaha̱ hebe ke̱me igile muguloyode tobou. Aisaia 59:20-21; 27:9
27 “Naatu
28 Israel o kedia̱ ta̱ uwo bolofe̱i̱ ke̱ tobeko͡u mugulo i kaha̱ degemo͡u, dia̱me Godibo͡u ho ma̱i̱ dala. Kegei kaha̱ degemo͡u, Godiha̱ge sa sa ilo o sasa̱i̱ ni̱no͡u dogo͡u guo dala kehe̱. Ke̱no͡u si Godiha̱ge Israel o sasa̱i̱ kedia̱me yo͟͡u e̱ biyodema ko͡u makai kaha̱, e̱ o kedia̱moko͡u solo͡u do degedi ke̱ ta fogo͡u li mei, die hu̱ti hiye o kedia̱moko͡u fima̱di kaha̱ degemo͡u.
28 Israel sabuw hina God ana rakit na’atube himatar, saise Tur Gewasin kwa Ufun Sabuw isa tan. Baise Israel i God ana rourubinen sabuw, imih God ebiyabuwih anayabin uwahinah oro’orot wabih gagamin.
29 Godiha̱ o ta haguisouba, haguba, bima̱i̱ bolofe̱i̱do ke̱ nele̱babe, e̱ haba fi̱ ta boholo͡u meido.
29 God men kafa’imo siwar bitih umahimaim bosair naatu ana sabuw rurubinih isah nuhin burumih.
30 Afuge sa sa ilo obiyei ni̱ Godiha̱ ta̱ dulobe dafa i. Haba, ifibe Israel obiyei kedia̱ Godiha̱ ta̱ dulo dafa ili kaha̱ degemo͡u, Godiha̱ habagugueibe ni̱ mo̱u̱.
30 Baise kwa Ufun Sabuw marasika God fanan kwasair, baise boun ana kabeber i’obaiyi kwa’i’itin, anayabin Israel sabuw fanan hisair.
31 Nebe, ifine Israel o kedia̱ge Godiha̱ ta̱ dulobe dafa ili kaha̱, Godiha̱ habagugueibe sa sa ilo obiyei ni̱bo͡u de dala. Godiha̱ ni̱ habaguguei saga̱i̱ ke̱no͡u tefei, Israel obiyei kedia̱ne Godiha̱ habaguguei ke̱ mala̱ ile.
31 Naatu ef i ta’imon, kabeber nati kwakwabaib i boun Jews sabuw auman God i’obaiyih ti’i’itin.
32 Godiha̱ge e̱ ta̱ dulo dafadi midiho̱ kaha̱ o sasa̱i̱ kedia̱ didio̱ degeyedema mo͡u duguo fogou, yobe, e̱ habageno͡u olo͡u fe̱i̱do habaguguelamo͡u.
32 Anayabin sabuw etei hibifanasair isan God ibasit hifanasair, saise hai fanasairane etei’imak takabibirih.
33 Damale̱do, Godiha̱ e̱ midiho̱ bolofe̱i̱do, e̱ tewebo͡u, e̱ tawagaibo͡u hiyedo dala. Dalali, mihi̱ hayemo͡u bo͡u, agudio tageto͡u bo͡u, haba figi ilo ilo olo͡u fe̱i̱do dala. O sasa̱i̱ dige Godiha̱ fima̱i̱ olo͡u fe̱i̱ ke̱ ta tawale saga̱i̱ mei. E̱ degegadi olo͡u fe̱i̱be di ta tawale ile saga̱i̱ mei.
33 Yowe! abifofofor men kafaita,
34 O taha̱ Hiye Oha̱ fima̱i̱ ke̱ tawaleba, Hiye Oko͡u de egei tobolo͡u saga̱i̱? O taha̱ kege ta degele saga̱i̱ meido. Aisaia 40:13
34 O yait Regah ana not iso’ob?
35 Afu, o tae Godiko͡u bi ta de nele̱mo͡u, na̱ haba a̱moko͡u bi kaha̱ hebe ta de ne̱yede tobou? O taha̱ kege ta degeli meido. Jop 41:11
35 O yait God a sawar itin,
36 Yobe, Godiha̱ bima̱i̱ olo͡u fe̱i̱do milo͡u gai kaha̱ degemo͡u, e̱ nele̱ya ke̱no͡u dalagua. E̱me bima̱i̱ kaha̱ e̱ obo͡u do. Sawisiei olo͡u fe̱i̱be di Godiko͡u hoho̱bo͡u me. Damale̱do.
36 Anayabin sawar tutufin etei hai an i God,
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.