Lucas 22

Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 O͡u mola mei sidi sawisiei kaha̱ dowo ke̱ nale̱ kefema na̱di ke̱ hafe̱i̱ degei. Ke̱me Gabama I Sawisieiyodele idi.
1 Faraw Wanawanan Yeast en ana hiyuw wabin Tar Nowaten aa isan ana veya i na kabom.
2 Gabama I Sawisiei ke̱ hafe̱i̱ degeimo͡u, mogo͡u du dalaguadi hiye obo͡u, Mosesha̱ kuolo͡u yo dulo i obo͡u kedia̱ dio͟͡uno͡u amafe̱i̱ kefema, Yesu gabale walamo͡u do̱u̱susulo i, yobe dia̱ o sasa̱i̱ kedia̱moko͡u gue̱ degemo͡u.
2 Naatu nati ana veya’amaim firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah wa’iwa’iramaim ef hinunuwet mi’itube Jesu hitab hitarab tamorob isan, anayabin bebeyanamaim sinafumih sabuw hibiruwih.
3 Kegemo͡u, Tama̱ha̱ Judas e̱ duledu felei. Judas e̱me Iskariotyodele idi. O ke̱me Yesuha̱ o olo͡u fe̱i̱ 12 kege kaha̱ duo kile daladi o.
3 Nati ana veya’amaim, Jesu ana bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot Judas wabin ta Iscariot Satan dogoron wanawanan run.
4 O kaha̱ ile folomo͡u, mogo͡u du dalaguadi hiye obo͡u, Godiha̱ moso̱ dia daladi hiye obo͡u de ta̱ keibe, e̱ Yesu tolo͡u ma̱ dia̱moko͡u sesegulo kaha̱ ta̱ ke̱ do̱u̱susulo i.
4 Basit na firis ukwarih naatu Tafaror Bar ma’utenayah hai orot ukwarih biyah tit, Jesu mi’itube nab nabitih isan bairi hiyakitifuw.
5 Hiye o kedia̱ ta̱ ke̱ dulomo͡u, hoho̱ degemo͡u, e̱moko͡u sele nele̱yodeimo͡u,
5 Naatu orot ukwarih hiyasisir Judas kabay baitinin isan hio’matan.
6 e̱ge bolo̱yode tobo͡u mamo͡u, Yesube kageligi tolo͡u ba hiye o kedia̱moko͡u sesegulo domo͡u fi̱ hiyedo ma̱ delei. O sasa̱i̱ su̱do kefeli mei kelege sesegulamo͡u degei.
6 Judas ibasit naatu ef ana gewasin wa’iwa’iramaim nuwet, mi’itube Jesu tab tabitih, sabuw men hitaso’ob.
7 O͡u mola mei sidi kaha̱ sawisiei kelegebe, Gabama I Sawisiei kaha̱ dowo ke̱ wai sipsip wili woma sidi.
7 Faraw Wanawanan Yeast en hiyuw ana veya natit, nati ana veya’amaim i Tar Nowaten isan sheep natunatuh lamb terouw sibor teya’aya.
8 Kegeimo͡u, Yesuha̱ Pita dilie Jon diliemoko͡u tobou, Gabama I Sawisiei kaha̱ dowo ke̱ nale̱ olo͡u fe̱i̱ kefema dogogu imabeedei.
8 Imih Peter, John hairi Jesu eobaimanih iyafarih eo, “Kwanan Tar Nowaten ana hiyuw kwanabogaigiwas tanaa.”
9 Dilie e̱moko͡u yodu, na̱ge ele nale̱ ke̱me kili̱ya kele kefema dogogulo ke̱ tagaiya?
9 Hibatiy hio, “Menamaim kukokok boro ana bogaigiwas?”
10 E̱ ko͡u gue tobou, nele sa Jerusalemko͡u ya fologaba dugu, o ta bilika hue̱i̱ dou tolo͡u iba ke̱no͡u sesele ima. Moso̱ o kaha̱ foulu koko͡u nelene fologaba,
10 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem kwanatitit auman orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nanan bairi kwanitar, naatu kwani’ufunun bairi kwanan bar erurumaim kwanarun.
11 moso̱ obo͡u koko͡u ko͡u gue yoduma, ele Tisabo͡u eibe Gabama I Sawisiei kaha̱ dowo ke̱ nale̱be kili̱ya kelege kefema nala̱ ile?
11 Naatu bar matuwan orot kwanibatiy, ‘Bai’obaiyenayan,’ o isa iti na’atube eo. ‘Ayu au bai’ufununayah bairi nanawan bar awan menatan boro imaim Tar Nowaten ana bay anaa?’
12 Nele kege yodubabe, o kaha̱ fo͡u gou moso̱ hiyedo koto͡u dala ke̱ hegiba, fafaibo͡u, duwodibo͡u olo͡u fe̱i̱ koto͡u dalaba dugulo. Nele di nale̱be kefema koto͡u no͡u dogogumabeede tobou.
12 Naatu i boro bar awan gagamin yate tafan ni’obaiyi kwana’itin, nati’imaim sawar etei hirereb hiyabuna inu’in, imaim kwanabogaigiwas.”
13 Kege tobo͡u mo͡u, dilie ya fologamo͡u dugube, bi olo͡u fe̱i̱ Yesuha̱ tobou saga̱i̱ ke̱me dalaguamo͡u dugu. Duguomo͡u, dilie Gabama I Sawisiei kaha̱ dowo ke̱ nale̱ olo͡u fe̱i̱ kefema dogogulo i.
13 Orot rou’ab hitit hinan sawar etei Jesu eo na’atube hi’itah, basit Tar Nowaten hiyuw hibogaigiwas.
14 Habi degeimo͡u, Yesu e̱ nale̱ nala̱mo͡u baha duwomo͡u, e̱ ta̱-bolofe̱i̱-mala̱-suluguadi-o kedia̱ne duweguei.
14 Bay aa isan ana veya tit, naatu Jesu ana tur abarayah bairi bay aa ana efanamaim himare.
15 Duwoguali, e̱ dia̱moko͡u tobou, a̱ ni̱bo͡u de duwoli, Gabama I Sawisiei ko͟͡umaha̱ dowo ke̱ nale̱ nala̱mo͡u degeli ko͟͡ume a̱ tagalido. Na̱ma mei degeiba, a̱me do hiyedo dugulo.
15 Baise iuwih eo, “Ayu akokok kwanekwan iti Tar Nowaten ana bay kwa bairit tanaa, imaibo ani’akir biyau nababan.
16 A̱ ni̱moko͡u tobolo͡u kuhe̱, a̱ nale̱ haba ta nale̱ mei dalali, Godiha̱ wolo͡u daladi sa koko͡u ge Gabama I Sawisiei kaha̱ dowo damale̱do ke̱ kuhe nale̱yode tobou.
16 Anayabin a tur ao’owen, ayu i boro men kafa’imo iti bay anaa maiye, ana veya’amaim iti sawar yabin anababatun niturobe God ana aiwob wanawananamaim.”
17 Kegemo͡u, e̱ kopeko͡u tigi kolo hue̱i̱ gofo͟͡udo dou ke̱ mala̱ tolo͡u mo͡u, Godiko͡u bolofe̱i̱yode tobo͡u mamo͡u, dia̱moko͡u tobou, ni̱ ko͟͡u mala̱ba file na̱ma.
17 Imaibo Jesu kerowas bai, God ana merar yi, naatu ana bai’ufununayah itih eo, “Kerowas iti kwabai etei’imak kwafaram kwatom.
18 Yobe, a̱ ni̱moko͡u tobolo͡u kuhe̱, sa kuoko͡u be a̱ tigi kolo hue̱i̱ gofo͟͡udo haba ta nale̱ mei ibe deba, Godiha̱ wolo͡u dalale ke̱ kuhe sawisialeyode tobou.
18 A tur ao’owen, veya iti boun ebubusuruf ayu iti wine boro men anatom, ayu boro iti na’atube ana ma nan God ana aiwob nan natit.”
19 Kegemo͡u, e̱ o͡u si ta mala̱ tolo͡u mo͡u, Godiko͡u bolofe̱i̱yode tobo͡u mamo͡u, o͡u si ke̱ bafigima, e̱ dabai degele idi o kedia̱moko͡u nele̱mo͡u ko͡u gue tobou, ko͟͡ume ma̱ to͡u, a̱ ni̱ dowoye neli̱ kuhe̱. Ni̱ ko͟͡u nolu̱gibe, a̱moko͡u fima̱mabeedei.
19 Naatu rafiy bai God ana merar yi sawar, imasib ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyou, kwa abit, iti na’atube kwanasinaf saise imaim ayu kwananuhu.”
20 O͡u si na̱ma mei degeimo͡u, e̱ hue̱i̱ kopeko͡u so͡u guo ma̱i̱ ke̱ mala̱ tolo͡u mo͡u tobou, ko͟͡ume ma̱ kafei. Ma̱ kafei ko͟͡umaha̱ge o sasa̱i̱ ni̱ Godibo͡u de mogo degedi midiho̱ ebele ke̱ hegili kuhe̱.
20 Naatu kerowas isan i na’atube sinaf, bay hi’aa ufunamaim bai itih eo. “Iti kerowas i God ana Obaibasit Boubun ayu au rara’amaim ibour kwa etei isa ebisuwai.
21 Ke̱no͡u si duguma, o ta, a̱ ho o kedia̱moko͡u sesegulo ke̱me a̱bo͡u de duwoli, nale̱ nolu̱ kuhe̱.
21 Baise kwanaso’ob orot yait ayu morobomih babau eo, i iti gemamaim airi ama’am.
22 Damale̱do, O Kedia̱ Dihi e̱ tolo ilebe, Godiha̱ ko͡u makai saga̱i̱ ke̱no͡u tefele tolo ileye, ke̱no͡u si O Kedia̱ Dihi ho o kedia̱moko͡u sesegulo o na̱me no͟͡u tawaibo͡u.
22 Orot Natun i boro namorob God isan yayakitifuw na’atube, baise orot yait baban eo emomorob i boro baimakiy gagamin na’in nab.”
23 Yesuha̱ kege tobo͡u mo͡u, e̱ dabai degedi o kedia̱ dio͟͡usie, di dala ko͡u lebe koyoha̱ kegela degeimo͡u tobo͡u ya? de yoduga i.
23 Basit bai’ufununayah taiyuwi hibabatiyih hio, “Iti kou’ay wanawanamaim o yait iti na’atube sinafumih iyakitifuw ima kunotanot?”
24 Kegemo͡u, Yesuha̱ e̱ dabai degedi o kedia̱ dio͟͡uno͡u kile hu̱ hiyedo obe koyo degele domo͡u ta̱e biya i.
24 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim gamin matar hai kokok hitaso’ob yait i orot gagamin.
25 Ta̱e biya imo͡u, Yesuha̱ dia̱moko͡u ko͡u gue tobou, sa ilo kelegebe hiye o kedia̱ o sasa̱i̱ nele̱do dege dia dalaguadi. Die hu̱bo͡u o kedia̱ge o sasa̱i̱ kedia̱moko͡u hagi̱ nele̱mo͡u be, dio͟͡usie dia̱me o sasa̱i̱ dogo͡u gulo idi oyodele idi.
25 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan Eteni Sabuw hai aiwob ana sabuw kaifih isan i hai fair ema’am imih sabuw tekakaifih, naatu sabuw iyab onowaten hibai sabuw tebobonawiyih, i tekokok wabih nara’at Bonawiyenayah hinarouw.
26 Ke̱no͡u si ni̱me kege degedama. Widio o ni̱bo͡u de kile dala e̱me haba o hugulidofe̱i̱ kaha̱ degedi saga̱i̱ ke̱no͡u tefele degeyedei. Ni̱ dia daladi obe ni̱bo͡u de dabai degedi o sa̱ dege.
26 Baise kwa wanawanamaim i men na’atube nama, o yait orot gagamin mataramih taiyuw inayare inikek, naatu o yait bonawiyenayan mataramih taituwa isah ini’akir inabow.
27 Ni̱ fima̱ma, o koyobe hu̱bo͡u o? O nale̱ milo͡u ma fidi ke̱ haba, o duwoli nale̱ na̱di ke̱? A̱ tawalibe, nale̱ nolu̱ ke̱me hu̱bo͡u o. Ke̱no͡u si a̱me ni̱bo͡u de dalali, ni̱ dogo͡u gulamo͡u dabai degeli kuhe̱.
27 Yait i orot gagamin, orot bay aayan o orot bay semorayan? Orot mare ma bay eaau i turobe orot gagamin. Baise ayu kwa wanawanamaim i akir wairafin na’atube ama kwa isa abowabow.
28 Hagi̱ye a̱moko͡u ko͡u hagua kogudiye, ni̱ a̱bo͡u de delei.
28 Au routobon fokarih wanawananamaim men kwaihamiyu, baise sisibu’umaim mar etei bairi tama’am.
29 Ma̱ Ayeha̱ a̱moko͡u be o sasa̱i̱ wolo͡u dalayede tobou. Haba ke̱no͡u tefei, a̱ge ni̱moko͡u o sasa̱i̱ wolo͡u dalamabeede tobolo͡u kuhe̱.
29 Tamai aiwob ana fair itu abi’aiwob na’atube nati fair ta’imon kwa abit kwani’aiwob
30 Godiha̱ wolo͡u daladi sa koko͡u gebe, ni̱ a̱bo͡u de duwoguali, nale̱bo͡u hue̱i̱bo͡u nala̱ ile. Ni̱me hiye o degeba, duwodi bolo̱do koto͡u duwoguali, Israel kedia̱ hu̱ti olo͡u fe̱i̱ 12 kege ke̱ dia dalagualeyode tobou.
30 Kwa boro au aiwob wanawananamaim kwanaa, kwanatom yasisir kwanab, aiwob hai ura ma’ama’amaim kwanamare Israel sabuw hai big etei 12 kwanakaifih.”
31 Kegemo͡u, Yesuha̱ tobou, Saimon, Saimon, na̱ du. Oe nale̱ segei kefedibe, kofai olo͡u fe̱i̱ hebesemamo͡u, sibige̱no͡u kefedi saga̱i̱ ke̱no͡u tefei, Tama̱ha̱ge ni̱ a̱moko͡u damale̱yodei ke̱ tefele dugulamo͡u kege degeliyodei.
31 Jesu eo, “Simon, Simon! Satan i baibasit God biyanane bai, kwa routobon nit nakubaituturimih. Orot masaw bowayan ana rice erab erububunai ani’aanin nabin eyai, naatu kanabin nabin eya’iyai na’atube.
32 Ke̱no͡u si a̱ Godiko͡u ko͡u diho̱ baga̱ tobou, ne̱ damale̱yodei ke̱me mihi̱ko͡u fiyeiye domo͡u. Kegeiba, na̱ boholo͡u ma̱ haguaba, ne̱ mogo dia̱moko͡u dede̱i̱ sasagieyede tobou.
32 Baise Simon, ayu o isa ayoyoyoban, saise a baitumatum men nara’iy, naatu ayu isou inamamatabir ana veya, taituwa koufair initih hinabatkikin.”
33 Pitaha̱ e̱moko͡u tobou, Hiye O, a̱me na̱bo͡u de ile, oe na̱ ko͡u didio̱ degeleye, ke̱no͡u si a̱ na̱ to͡u fogolo͡u mei. A̱ na̱bo͡u de tolo ilamo͡u yode tobou.
33 Baise Peter iya’afut eo, “Regah ayu airit na dibur run naatu na morob isan abobuna ama’am.”
34 Yesuha̱ tobou, Pita, a̱ na̱moko͡u tobolo͡u kuhe̱. Sabiyale hafe̱i̱ kelege, sio ayomo͡u you tale̱ dalaba, na̱ kamadia kege ko͡u gue tobolo͡u, a̱ Yesu tewe meiyodele.
34 Jesu eo, “Peter, boun gugumin o boro mar tounu inayoub inao, ‘Ayu orot nati men aso’ob,’ i ufunamaim kokorere boro nao inanowar.”
35 Kegemo͡u, Yesuha̱ e̱ dabai degedi o kedia̱moko͡u ko͡u gue yodu, afu, a̱ ni̱moko͡u sele sadibo͡u, yebo͡u, abogo͟͡u moso̱bo͡u de hobo͡u mo͟͡uma idamabeede tobo͡u mo͡u yai kelegebe, ni̱me bi mei yaibe de hagi̱ dugu? Kegeli mei, ei hagi̱ ta duguli meiyode tobolo͡u i.
35 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih eo, “Kwanotanot ayu ai yuni aur kaukut, hafoy naatu a baibiyon en kwatit kwanan ana veya’amaim, sawar afa isah kwaiyababan.” Hiya’afut hio,
36 Haba e̱ dia̱moko͡u tobou, ifino͡u si o koyoha̱ sele sadi dalababe mo͟͡u. Ye dalaba ke̱ne mo͟͡u. Haba o koyoha̱ e̱me aweki dala mei debabe, e̱ yukuei sasado ke̱ tiga, sele mala̱ba, aweki me̱ bolo̱u̱ ke̱ mo͟͡uyedei.
36 Jesu iuwih eo, “Baise a tur ao’owen, o yait aur kaukut, o hafoy ema’am inab, naatu o yait aur kaiy en, a biya baibiyon inab inan hinatubun naatu kabay inab kaiy inatubun uma inisinfafar.
37 Godiha̱ kuguoko͡u be ko͡u gue nala̱i̱ dala,
37 Anayabin a tur ao’owen, Buk Atamaninamaim iti na’atube hio hikirum, ‘Hi’i’itin i bainowan mowanabe,’ naatu nati tur i ayu isou hikirum, naatu boro anasinaf nan yabin namatar’’”
38 Dia̱ tobou, Hiye O, na̱ dugu, eibe aweki bolo̱u̱ ko͡u le dalayode tobolo͡u i. E̱ge ke̱no͡u fe̱i̱yode tobou.
38 Bai’ufununayah hio, “Regah kaiy rou’ab iti abobotanen kui’itan.” Jesu iyafutih eo, “Nati ana fofonin.”
39 Kegemo͡u, Yesuha̱ yo͟͡u degedi saga̱i̱ ke̱no͡u tefele, sa Jerusalem to͡u fogo͡u, bito̱u̱ Olivko͡u i. E̱ dabai degedi o kedia̱ne e̱ sesele yai.
39 Jesu ana bai’ufununayah bairi matan fufur tisisinaf na’atube Jerusalem hihamiy hiyen hin Olive Oyawemaim hitit.
40 E̱ koko͡u ile folomo͡u, dia̱moko͡u tobou, ni̱ diho̱ baga̱ tobo͡u ma, kegeligi tefele dugu ta haguba, ni̱ fiyasigeiye.
40 Jesu na nati efanamaim titit ana veya, basit ana bai’ufununayan iuwih eo, “Kwanayoyoban saise routobon nanan boro kwanarukouw.”
41 E̱ kege tobo͡u mamo͡u, tafe̱i̱ teguo ibe, ahube obe igi hebele file̱i̱ fiyadi saga̱i̱ kege ilemo͡u koko͡u yubu sugulo fiyamo͡u duwoli, ko͡u gue diho̱ baga̱ tobou,
41 Imaibo in fotafot wan ana fofonin na’atube, sun yowen yoyoban
42 Aye, na̱ tagaibabe na̱ akoguba, a̱ hagi̱ ke̱ dugulo mei. Ke̱no͡u si a̱ tagai saga̱i̱ ke̱me hobo͡u degeda. Na̱ no͟͡u tagai saga̱i̱ ke̱no͡u degeyede tobou.
42 eo, “Tamai inakokok na’at, basit iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok, baise abisa o kukokok na’atube namatar.”
43 Kegemo͡u, e̱sol o taha̱ hebenito͡u ge migilemo͡u, e̱moko͡u dede̱i̱ sagi.
43 — ausente —
44 Hagi̱ hiyedo duguomo͡u dalali, haba diho̱ baga̱ hili̱gedo tobo͡u mo͡u, e̱ due̱i̱ fuamo͡u mihi̱ko͡u fiyasigeibe, kafei saga̱i̱ kaha̱ fiyasigei.
44 — ausente —
45 Diho̱ baga̱ tobou mei degemo͡u, hagua̱, boholo͡u ma̱ haguamo͡u dugube, e̱ dabai degedi o kedia̱me yogo͡u gua tiasigei dugu. Hagi̱ hiyedo kaha̱ die to͡u tatabai degeimo͡u, dia̱ kuhe tiasigei.
45 Yoyoban sawar misir inan, ana bai’ufununayah matah fot hi’inu’in itih, hai yababan ra’at kwanekwan easbunih hi’inu’in.
46 E̱ yodu, ni̱ kagemo͡u tiasigei dalagua? Hagua̱ba, Godiko͡u diho̱ baga̱ tobo͡u ma, kegeligi, tefele duguye haguba, ni̱ fiyasigeiye.
46 Iuwih eo, “Aisim kwa’inu’in? Kwamisir kwayoyoban saise men routobon kwanab.”
47 Yesuha̱ kege tobolo͡u tafalali dugube, o su̱do haguasieimo͡u dugu. O e̱ hu̱ Judasbe amulo̱ hagumo͡u dugu. O ke̱ne Yesuha̱ dabai degedi o olo͡u fe̱i̱ 12 kege kaha̱ duo kile daladi ta. E̱ Yesuha̱ tafala koko͡u haguamo͡u, Yesu nogo͡u lamo͡u degei.
47 Jesu iti na’atube bat eo auman, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta wabin Judas sabuw rou’ay gagamin na’in nawiyih hina hitit. Naatu Judas mutufor in Jesu biyan tit bai mamay. Judas baiyowayah naatu Jews bairi hina Jesu emamamay|alt="Judas kissing Jesus; with soldiers and Jews" src="cn01812B.tif" size="col" loc="Luk 22.47" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="22.47-48"
48 Ke̱no͡u si Yesuha̱ e̱moko͡u yodu, Judas, na̱ge O Kedia̱ Dihibe nogo͡u maba, ho o kedia̱moko͡u kuhe sesegulamo͡u degeli? de yodu.
48 Baise Jesu iu, “Judas o iti mamayenamaim Orot Natun ibai rakit sabuw kubitih?”
49 Kegeimo͡u, Yesubo͡u de suluguadi o kedia̱ge ke̱ degeladi ke̱ duguomo͡u yodulo i, Hiye O, ei dia̱me awekiye wolo de bolofe̱i̱?
49 Bai’ufununayah bairi hibatabat Jesu isan abisa mamatar hi’itin, basit hibatiy, “Regah karam boro kaiyomaim bairi aniyow?”
50 Kege tobo͡u mo͡u, dio͟͡u kile o tano͡u taha̱ awekiye mogo͡u du daladi hiye oha̱ dabai degedi o ke̱ fa̱i̱, kehe̱ dele ke̱ taga̱ mugu.
50 Naatu ana bai’ufununayah orot ta ana kaiy bora’ah, Firis Gagamin ana akir wairafin ta tainin asukwafune buru’um.
51 Kehe̱ ke̱ taga̱ mugumo͡u, Yesuha̱ kege fogo͡u mabeede tobo͡u mamo͡u, e̱ o kihiyo̱u̱ ke̱ kugumo͡u bolo̱ degei.
51 Baise Jesu eo, “Men inasinaf maiye kunutanub!” Naatu Jesu orot tainin butubun efanin matar maiye.
52 Mogo͡u du dalaguadi hiye obo͡u, Godiha̱ moso̱ dia dalaguadi hiye obo͡u, odo odobo͡u dia̱me kele tafalaguamo͡u, Yesuha̱ dia̱moko͡u ko͡u gue tobou, ni̱ kageimo͡u awekibo͡u biyabo͡u de to͡u ma haguasie, a̱ tolo͡u iya? A̱me hiyou mo͟͡udi o mei, biyadi o mei.
52 Imaibo Jesu firis ukwarih, Tafaror Bar ana firis ukwarin, furisiman, naatu regaregah ai’in Jesu bain fatuminamih hinan iuwih eo, “Kwa iti kaiy, kefat yuwu rabu’umih kwabow kwanan ana itinin i ayu orot kakafu bainowan na’atube?
53 Sawisiei olo͡u fe̱i̱ a̱me Godiha̱ moso̱ kekaimidu ni̱bo͡u de ko͡u daladiye, ke̱no͡u si ni̱ge a̱me ta tolo͡u ili mei. Ha ifibe ni̱ sawisiei kuhe̱. Hulia̱ ko͟͡umaha̱ge hoho̱ ke̱ gabama iyode tobou.
53 Ayu mar etei Tafaror Bar gagamin wanawanan bairit tama’am, men kwakok boro imaim ayu kwatafatumu? Baise iti boun i kwa a veya, imih abisa kwakokok na’atube kwasinaf. Anayabin gugumin ana orot ebobonawiyi.”
54 O kedia̱ Yesu tolo͡u ma̱mo͡u, mogo͡u du daladi hiye oha̱ moso̱ kekaimidu wolo͡u ya fologai. Pita e̱ne ahu dege sesele i.
54 Jesu hibai hifatum hibai hin Firis Gagamin ana bar hitit, naatu Peter nabineika bat i’uf nunih bairi hin hitit.
55 Moso̱ kekaimidu kilebe, o kedia̱ dou ha duwoguamo͡u, Pita e̱ne folomo͡u, dia̱bo͡u de dou ke̱ ha duwei.
55 Wairaf merar yan foun hi’asir himare hima rararih, Peter na wanawanah mare bairi hima rararih,
56 Pita e̱ dou ha duwomo͡u, dabai degedi sasa̱i̱ taha̱ duguomo͡u, e̱moko͡u maselemo͡u tobou, o ke̱me Yesubo͡u de daladiyode tobou.
56 basit akir wairafin babitai ta nuw Peter ma wairaf rarar itin, naatu matan kubar itinbunai sawar imaibo eo, “Iti orot auman i Jesu hairi hima hireremor.”
57 Ke̱no͡u si Pitaha̱ge, o ke̱me a̱ tewe meiyode tobou.
57 Baise Peter yaub eo, “Babitai, ayu nati orot i men kafa’i aso’ob.”
58 Haba tafe̱i̱ dala dema, o taha̱ne Pita duguomo͡u tobou, na̱ne die o tayode tobou. Ke̱no͡u si Pitaha̱ge, a̱me e̱ dabai degedi o meiyodei.
58 Hima kafa’imo, orot ta itin maiye eo, “O i ni’i orot ana bai’ufununayan ta.” Baise Peter iya’afut eo, “Aro, ayu men nati orot ana bai’ufununayan ta’amih.”
59 Aso̱ diho̱ tano͡u saga̱i̱ kege ta mei degeimo͡u, o taha̱ne ta̱ nele̱do dege tobou, damale̱do, o ke̱ne e̱bo͡u de daladi. E̱me sa Galili tie oyodei.
59 Hima one hour na’atube sawar, basit orot tabo iban eo maiye “Tur anababatun iti orot i Galilee matuwan Jesu hairi hima hireremor men kasikasiy ta’amih.”
60 Ke̱no͡u si Pitaha̱ tobou, na̱ ke̱ tobolo͡u be a̱ge ta tawaiyo mei. E̱ kege tobolo͡u tafalamo͡u, sio ayomo͡u ta̱i̱.
60 Baise Peter orot iya’afut eo, “Aro ayu men kafa’i aso’ob o abisa kuo.” Iti na’at eo auman kokorere eo.
61 Sio ayomo͡u to̱u̱mo͡u, Hiye Oha̱ boholo͡u mo͡u, Pitako͡u masele dalamo͡u, e̱ge Hiye Oha̱ ko͡u gue ko͡u tobou, sio ayomo͡u you tale̱ dala kelege, na̱ kamadia kege a̱ Yesu tewe meiyode tobolo͡u yode tobou ke̱ tawalemo͡u,
61 Regah tatabir mutufor nuw Peter itin, naatu Regah abisa eo i not, “Boun gugumin o boro mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro nao.”
62 tama̱ko͡u fogo͡u mulo̱mo͡u, hili̱gedo gesei.
62 Basit Peter misir tit in ufun re rerey i gagagamat.
63 O Yesu dia dalagua kedia̱ susuga tobolo͡u yilo̱mo͡u e̱ wala i.
63 Orot afa Jesu hima’uh hima’am himisir faifuw ta hibai matan hisum,
64 Woulugi, e̱ diho̱ yukuei kaiye dio͡u guo tigamamo͡u, yilo̱mo͡u ko͡u gue tobolo͡u i, habage-degele-duguo-tobo͡u di-o, na̱me o koyoha̱ fo̱u̱ya? de yoduga i.
64 imaibo hi’i’iyab naatu hiborabirab hio, “Kuo anowar, yait o rabi?”
65 Dia̱ kege degele iligi, ta̱ kasaga̱i̱ne e̱moko͡u hiyedo tobolo͡u i.
65 Naatu tur kakafih moumurih maiyow hiu kwanikwaniy hi’i’iyab.
66 Sabiyoumo͡u, odo odo kedia̱ kansole haguasie kefele ibe, mogo͡u du dalaguadi hiye obo͡u, Mosesha̱ kuolo͡u yo dulo i obo͡u olo͡u fe̱i̱ kedia̱ haguasie kefeguo dalaguamo͡u, o tae Yesu wolo͡u hagua fele̱i̱mo͡u, dia̱ e̱moko͡u ko͡u gue yodu,
66 Mar sibisib auman sabuw hai regaregah ai’in, firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei hiru’ay hita’imon, imaibo Jesu hinawiy hina Kaniser nahimaim bat
67 na̱ eimoko͡u tobo͡u, Hiye Oha̱ makai o Kelesube na̱? E̱ tobou, a̱ ni̱moko͡u tobo͡u babe, ni̱ge ta damale̱yodele ile mei.
67 naatu hibatiy, “Kuo anowar o i Keriso?” Jesu iyafutih eo, “A tur ana’owen boro men kwanitutumu’umih,
68 Haba a̱ ni̱moko͡u ta̱ ta yodubabe, ni̱ge a̱moko͡u ta tobolo͡u saga̱i̱ mei.
68 naatu ana bibatiyi auman boro men kwaniyafutu’umih.
69 Ke̱no͡u si ifi yoma ibe deba habage kelegebe, O Kedia̱ Dihibe Godiha̱ dobogo͟͡u deleko͡u duwolo. Godiha̱ nele̱be hiyedoyode tobou.
69 Baise mar enan Orot Natun boro God fairin uman asukwafune namare nama’am kwana’itin.”
70 Kegemo͡u, o olo͡u fe̱i̱ kedia̱ e̱moko͡u yodu, na̱me Godiha̱ dihi? E̱ tobou, ni̱o͡u tobolo͡u ili ke̱me damale̱do, a̱me kuhe̱yode tobou.
70 Naatu etei’imak hibatiy hio, “Bo o God Natun?” Jesu iyafutih eo, “Ayu God Natun kwarouw kwao i tur anababatun kwao.”
71 Kege tobo͡u mo͡u, dia̱ tobolo͡u i, ta̱be kehefe̱i̱. Yo͟͡u e̱ mogouye tobo͡u mo͡u di ko͡u dulo hobogou kehe̱.
71 Imaibo sabuw hio, “Men takokok koubuna’ayah sabuw afa tanabow, anayabin tur awanamaim titit i tainitamaim tanowar!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.