Lucas 1

Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ma̱ hiye o Tiofilus, o su̱do kedia̱ge Godiha̱ degegaiye eimoko͡u tama̱ degei kaha̱ ta̱ ke̱ nala̱ga i.
1 Are Theophilus,
2 Ta̱ ke̱ nala̱ga ibe, yomogo͡u tama̱ degeimo͡u, Godiha̱ ta̱ tolo͡u i o ilo kedia̱ diho̱ye dugumo͡u haguei ke̱ eimoko͡u hehegile idi ke̱no͡u sesega nala̱ga i.
2 Abisa hikikirum i sabuw iyab iti sawar matar matah yan hi’itin hio hinonowar i hikirum, naatu sabuw iyab iti tur isan hibow hibibinan i hio hinowar hikirum.
3 Kegemo͡u, a̱ ta̱ uwo ke̱me nala̱ma, na̱moko͡u nela̱mo͡u. Tama̱ degei ke̱ a̱ defe̱i̱do yodugaibe, yomogo͡u hagua dumu̱ kaha̱ sibige̱ ke̱ defe̱i̱ tawalamo͡u kuhe degei. Ifibe a̱ do̱u̱do dege tawalemo͡u na̱moko͡u nalolu̱ kuhe̱.
3 Isan imih Theophilus o i gewas maiyow, ayu iti sawar himamatar isan kiruminamih anot, imih sawar no aneika anutitiy, sabuw ai babatiyih hai an abow gewas, naatu akubaitutur o isa iti a kikirum,
4 Na̱ huso͟͡umaba, afu ta̱ na̱ ko͡u du saga̱i̱ ke̱me damale̱do ta̱dade tawayadomo͡u, a̱ na̱moko͡u kuguo ko͟͡u nalolu̱ kuhe̱.
4 saise o boro inaso’ob sawar iti etei o hibi’obaiyi i turobe.
5 Hiye o Herotha̱ sa Judia dia delei kelegebe, Godiha̱ dabai degedi o ta e̱ hu̱ Sekaraiabe kele delei. E̱me mogo͡u du daladi o, Abiyaha̱ mogo dia̱ kile ta. E̱ sasa̱i̱be Aronha̱ hu̱ti. Sasa̱i̱ kaha̱ hu̱be Elisabet.
5 Judea wanawanan Herod bi’aiwob ana maramaim, firis wabin Zechariah i Abaijah ana kou’ay wanawanan ma firis ana bowabow bowabow, naatu aawan Elizabeth ana tufuw an i Aaron ana rara’ane na tufuw.
6 Diliebe Godiha̱ dihi̱le koko͡u do̱u̱do dege dalaguali, e̱ kuolo͡u ta̱ olo͡u fe̱i̱ sesele idi. Godiha̱ dihi̱le midiho̱ kasaga̱i̱ ta milolo͡u idiyo mei.
6 Iti orot aawan hairi God matanamaim hai yawas i gewasin, God ana ofafar naatu ana tur etei hibosiyasiyar hibi’ufunun.
7 Ke̱no͡u si diliebe dihi ta mo͡u li̱ mei, yobe, Elisabet e̱me dihi molo͟͡u saga̱i̱ mei kaha̱ degemo͡u. Dalaguali, diliebe odo sobo͡u de degele i.
7 Baise hairi natunatuh en hima hin hiregah hibabine, anayabin Elizabeth i a’arin.
8 Kegemo͡u, sawisiei ta Sekaraiabo͡u e̱ mogo dia̱bo͡u de Godiha̱ dabai degelamo͡u i. Fologamo͡u, Sekaraia e̱ Godiha̱ dihi̱le dabai degele delei.
8 Veya ta Jerusalem Tafaror Bar gagamin wanawanan firis ana bowabow isan matan fufur tebowabow na’atube, Zechariah ibo ana veya na tit Tafaror Bar wanawanan ana bowabow isan run.
9 Dalamo͡u, mogo͡u du dalaguadi o kedia̱ dabai ta tawale maka degelamo͡u, dia̱ dio͟͡u degedi midiho̱ ke̱ sesele milolo͡u i, igi mo͟͡uma yale̱ iligi, Sekaraiaha̱ ya̱i̱ye bolo̱ degeimo͡u dugulo i. E̱ ya̱i̱ye bolo̱ degeimo͡u, dia̱ e̱ maka degele i, Hiye O Godiha̱ e̱ moso̱ko͡u folo, ho̱ bolo̱do mola siba, ho̱ gofo͟͡udo kaha̱ folouba, Godiha̱ dulo, hoho̱ degeyadomo͡u.
9 Firis hai binanakwaramaim eo na’atube, gem kakafiyin tafanamaim fi’ufiu afunin isan hibi’arow Zechariah wabin tit, basit na Regah ana Tafaror Bar wanawanan run.
10 Maka degele imo͡u, Sekaraiaha̱ Godiha̱ moso̱du folo, ho̱ bolo̱do mola ke̱ simo͡u, o sasa̱i̱ su̱do mihi̱ko͡u kefeguo duwoguali, diho̱ baga̱ tobolo͡u i.
10 Naatu Tafaror Bar wanawanan fi’ufiu Zechariah ea’afun ana veya’amaim, sabuw etei i bar ufunane hibat hiyoyoyoban.
11 Kege degeimo͡u, moso̱ duledu, ho̱ bolo̱do mola ke̱ sidi dou moso̱ koko͡u, Hiye Oha̱ e̱sol o ta dobogo͟͡u deleko͡u tama̱ dege tefelei. Tafalamo͡u, Sekaraiaha̱ duguo,
11 Regah ana tounamatar, gem kakafiyin tainin asukwafune fi’ufiu ea’afunimaim tit irerereb bat.
12 kesigie gue̱ hiyedo degei.
12 Zechariah tounamatar tit batabat itin yan hamu iwa’an ana bir ra’at,
13 Ke̱no͡u si e̱sol o kaha̱ Sekaraiako͡u ko͡u gue tobou, na̱ gue̱ degeda. Ne̱ diho̱ baga̱ toboube, Godiha̱ ko͡u duyode tobou. Ne̱ sasa̱i̱ Elisabetha̱ o dihi ta mala̱ fele̱. Na̱ e̱ hu̱be Jonyode ti.
13 baise tounamatar eo, “Zechariah men inabir! God a yoyoban nowar. O aaw Elizabeth boro yan namatar naatu nataub kek orot nayai o wabin John iniwab.
14 Na̱ ne̱ dihi ke̱ duguoba, ne̱ duoyene hoho̱ degele. O sasa̱i̱ su̱do kedia̱ne dihi ke̱ mala̱ fele̱i̱ba hoho̱ degele ile.
14 Nati kek orot natutufuw ana veya o ya wanawanan boro yasisir kawasa awan nakaratan, na’atube sabuw moumurih maiyow auman boro hiniyasisir,
15 Yobe, e̱me Hiye Oha̱ dihi̱le koko͡u hu̱ hiyedo dege dalale kaha̱ degemo͡u. E̱ tigi kolo hue̱i̱ gofo͟͡udo ke̱ ta nale̱ mei. E̱me e̱ adio͡u ha̱ guamedu dala kelegebe, Duo Bolofe̱i̱ye tou dalale.
15 anayabin Regah matanamaim i boro orot gagamin ta. Iti kek wine o harew fokarih men natom, naatu God Anunin Kakafiyin boro niwanasum auman nama’ama natufuw.
16 Dihi kaha̱ degeiye, Israel o sasa̱i̱ su̱do boholo͡u ba, die Hiye O Godiko͡u yale.
16 I boro Israel sabuw maumurih na’in nabow hinamatabir maiye Regah hai God isan.
17 Nele̱ e̱ molo͟͡ube, Elaijaha̱ degedi midiho̱bo͡u nele̱bo͡u de mala̱ba, e̱me e̱buko͡u ile, Hiye O you ile dalaba. E̱ degeiye, sisigo̱bo͡u die ayebo͡u fi̱ tano͡u degele ile. O dudiyo mei o kedia̱ fima̱i̱ne do̱u̱susuba, haba do̱u̱do o kedia̱ fima̱i̱ saga̱i̱ kege do̱u̱do o degele ile. E̱ o sasa̱i̱ kege do̱u̱susuba, dia̱ Hiye Oha̱ haguale ke̱ ama duwogualeyode tobou.
17 Naatu God ana dinab orot Elijah ana fair baib na’atube boro nab Regah aunan ni’iyon nan, kek tamahinah bairi dogoroh nikitabir hinan hinita’imon maiye; sabuw baifanasairayah dogoroh nikitabir hinan mutufor ma ana not gewasin hinab, naatu Regah ana sabuw nabobunabuna’ih.”
18 Kegemo͡u, Sekaraiaha̱ e̱sol o koko͡u ko͡u gue yodu, a̱ kage ne̱ ta̱ ko͟͡u damale̱yode tawale? A̱me odo degei. Ma̱ sasa̱i̱ne sobo͡u dedo degeiyode tobou.
18 Zechariah tounamatar iu, “Iti i boro mi’itube anitumatum? Anayabin ayu i ai regah, naatu aawau auman ibabine sawar.”
19 Kegemo͡u, e̱sol o kaha̱ sima tobou, a̱me Gebriel. A̱me Godiha̱ midiho̱ko͡u tafaladi. Godi yo͟͡u tobo͡u mo͡u, a̱ ta̱ uwo bolofe̱i̱ ko͟͡u na̱moko͡u tobo͡u lamo͡u haguei.
19 Tounamatar iya’afut eo, “Ayu i Gabriel God nanamaim abatabat, imih ayu iyafaru o airit oisan tur gewasin abai ana o a tur ao’owen,
20 Na̱ du. Na̱ ma̱ ta̱ ko͟͡u damale̱yodili mei kaha̱ degemo͡u, na̱me tale̱ mei dalali, ta̱ a̱ tobou ke̱ damale̱do tama̱ degeiba dugulo. Sawisiei Godiha̱ makai kelegebe, damale̱do tama̱ degeiba, na̱ duguloyode tobou.
20 baise ayu au tur men itumitum, imih o boro mena nabit, inama nanan sawar mataramih ao ana veya’amaim namatar, abisa ao’omatan nan niturobe.”
21 Kegeimo͡u, Sekaraiabe Godiha̱ moso̱ duledu dalamo͡u, o sasa̱i̱ su̱do mihi̱ko͡u dia dalaguamo͡u be, e̱ toto ta migili mei. Fima̱i̱ hiyedo degele i. Sekaraiabe kageimo͡u migile hagueiyade tugulo tobolo͡u i.
21 Nati ana maramaim sabuw ufunane hima’am hai kasiy ra’at, Zechariah manin maiyow Tafaror Bar wanawanan ma’am isan.
22 Dia̱ dalaguali dugube, e̱ ise migimo͡u dugulo iye, e̱ ta̱ ta tobolo͡u saga̱i̱ degeli mei. Kegeimo͡u, dia̱ge e̱me Godiha̱ moso̱ koduge midiho̱ gehe̱ ta dugudade tawale i. E̱ ta̱ tobo͡u li mei, o sasa̱i̱ kedia̱moko͡u dobogo͟͡uyeno͡u hehegiei.
22 Naatu Zechariah Tafaror Barene titit ana mar, tur oisan menan bit, sabuw nati’imaim hi’itin hiso’ob ina’inan ta isan matar, naatu tur o isan menan bit umanamaim imanuman bairi hio.
23 Habage, Sekaraia e̱ Godiha̱ dabai degei ke̱ mei degeimo͡u, e̱ sabeko͡u fogo͡u i.
23 Zechariah ana bowabow Tafaror Bar wanawanan sasawar ufunamaim matabir maiye na ana bar tit.
24 Dalali, habage, e̱ sasa̱i̱ Elisabet e̱ dihi guoko͡u degei. Kegeimo͡u, e̱ mogogou duwoli, oguo houyosi kege mei degei. Dihi guoko͡u degemo͡u duwoli, ko͡u gue tobou,
24 Nati ufunamaim a wan Elizabeth yan matar, sumar etei umatroun na’atube baremaim nutanub ma.
25 Hiye Oha̱ a̱moko͡u solo͡u do degei. E̱ degeiye, a̱me dihi guoko͡u degeli kuhe̱, a̱ o sasa̱i̱ dihi̱le sidifi degeiyo meiyode tobou.
25 Elizabeth eo, “Regah bounabo ibaisu au biya’ohow, orot babin matahimaim etei’imak bosair.”
26 Kegemo͡u, Elisabetha̱ dihi guoko͡u deleibe, oguo wala̱i̱yosi kege mei degeimo͡u, Godiha̱ e̱ e̱sol o Gebrielko͡u tobo͡u mo͡u, sa hu̱ Nasaret sa Galili duo koko͡u ile,
26 Elizabeth ana sumar umatroun ta’imon ana maramaim God ana tounamatar Gabriel iyafar in Galilee wanawananamaim bar merar ta wabin Nazareth imaim tit.
27 sasa̱i̱ gisiai koko͡u felei. Sasa̱i̱ ke̱me o ta, hiye o Devitha̱ e̱ soso͡u o, e̱ hu̱be Josepko͡u nele̱yodemamo͡u maka degele i. Sasa̱i̱ gisiai kamaha̱ e̱ hu̱be Maria.
27 Nati’imaim babitai ta biyan numin Joseph, aiwob orot David ana agir ta i ana rum hiomatan ma’ama biyan tit, babitai wabin Mary.
28 E̱sol o Gebrielha̱ folomo͡u ko͡u gue tobou, gusugu bolofe̱i̱. Hiye Obe na̱bo͡u de dala. E̱ na̱ habagugueguomo͡u, na̱moko͡u bolo̱do degeiyodei.
28 Tounamatar na babitai biyan tit eo, “Tufuw isa nama! Regah o isa i yan ebaib kwanekwan, naatu baigegewasin o ebit.”
29 Mariaha̱ ke̱ dulo kesigiemo͡u, fi̱ hiyedo ma̱i̱, ko͟͡ume ke̱i̱ ta̱ tobo͡u ya? de tawai.
29 Mary iti tur nonowar ana veya biyababan na’atube bai naatu ana kasiy ra’at iti merarayow ana’an isan.
30 Kegemo͡u, e̱sol o kaha̱ tobou, Maria, na̱ hobo͡u gue̱ degeda. Na̱me Godiha̱ habaguguegu dala.
30 Baise tounamatar eo “Mary, men inabirumih, anayabin God o isa ebiyasisir gagamin maiyow.
31 Na̱ du. Na̱ dihi guoko͡u degeba, o dihi ta molo͟͡u. Na̱ e̱ hu̱be Yesuyode ti.
31 O boro ya namatar inatoub kek orot inayai, naatu wabin Jesu iniwab.
32 Dihi ke̱me hiye degeibabe, e̱me hiyedo o dalale. E̱ hu̱be Damale̱do Godiha̱ Dihiyodele ile. Hiye O Godiha̱ e̱ Dihi kaha̱ o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ wolo͡u dalayedema makai, ni̱ ko͡u guai hiye o Devitha̱ wolo͡u delei saga̱i̱ ke̱no͡u tefele wolo͡u dalale.
32 I boro orot gagamin naatu God auyomtoro’ot Natun narouw nao, naatu Regah God boro aiwob nitin, marasika ana’agir David bitin na’atube.
33 E̱ hiye o degema, Jekopha̱ soso͡u dia̱ tofousogo tofousogo wolo͡u dalale. E̱ wolo͡u dalale ke̱me ta mei degele mei, tofousogo tofousogo kegeno͡u wolo͡u dalaleyode tobou.
33 Naatu Jacob ana rara’ane i boro ni’aiwob wanatowan, naatu ana aiwob i boro nama wanatowan, wanatowan ana yomanin en.”
34 Kegeimo͡u, Mariaha̱ e̱sol o koko͡u yodu, a̱ dihi guoko͡u kage degele? A̱me gisiai sasa̱i̱, o huli meiyode tobou.
34 Mary tounamatar isan eo, “Ayu i biyau numin. Iti i boro mi’itube namatar?”
35 Kegeimo͡u, e̱sol o kaha̱ sima tobou, Duo Bolofe̱i̱ha̱ na̱moko͡u migiba, Damale̱do Godiha̱ e̱ nele̱ kaha̱no͡u na̱ dogo͡u guba dihi guoko͡u degele. Kegeiba, dihi ke̱me bolo̱do do̱u̱do o degele. E̱ hu̱ Godiha̱ Dihiyodele ile.
35 Tounamatar iya’afut eo, “Anun kakafiyin boro niwani, naatu God ana fair boro natarsumi, imih iti kek Kakafiyin natutufuw i boro God Natun hinarouw hinao.
36 Na̱ du, ne̱ kiya Elisabet e̱me sobo͡u de degeiye, ke̱no͡u si e̱ne dihi guoko͡u degei, e̱me o dihi molo͟͡u. Sasa̱i̱ ke̱me, dihi molo͟͡u saga̱i̱ meiyode tobolo͡u idiye, e̱me dihi guoko͡u degei. E̱ dihi guoko͡u deleibe, oguo wala̱i̱yosi kege mei degei.
36 Naatu o tura Elizabeth sabuw a’arin hirouw hio baise boun babine tafan yan matar ana sumar umatroun ta’imon sawar.
37 Godiha̱no͡u si milolo͡u saga̱i̱. E̱ milolo͡u saga̱i̱ meibe, ta dala meiyode tobou.
37 Anayabin God isan sawar etei’imak i men ta fokarinamih.”
38 Kegeimo͡u, Maria e̱ ko͡u gue tobou, a̱me Hiye Oha̱ dabai degedi sasa̱i̱. Hiye Oha̱ a̱moko͡u na̱ tobolo͡u saga̱i̱ ke̱no͡u tefele degele ke̱me ta̱bo͡u meiyode tobo͡u mo͡u, e̱sol o ke̱ fogo͡u i.
38 Mary eo, “Ayu i Regah ana akir wairafin, abis isou kuo na’atube namatar.” Naatu tounamatar Mary itumar tit.
39 Kelegeno͡u, Mariaha̱ toto ile, sa Judia bito̱u̱ saya ke̱ iligi, sa tako͡u felei.
39 Nati ana veya’amaim, Mary matan kabiy bobuna ra’iy yen in Judah wanawananamaim oyaw na’atune bar merar gagamin ta imaim tit,
40 Iligi, Sekaraiaha̱ moso̱ko͡u folomo͡u, e̱ Elisabet tafalamo͡u duguomo͡u, habi bolofe̱i̱yode tobou.
40 Zechariah ana bar wanawanan run Elizabeth ana merar yi. Mary Elizabeth ana merar eyiy|alt="Mary greeting Elizabeth" src="CN01609b.tif" size="col" loc="Luk 1.40" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.40"
41 Mariaha̱ habi bolofe̱i̱yodeimo͡u Elisabetha̱ dulomo͡u, dihi e̱ guamedu dala kaha̱ge foguo foloma fiyei. Dihi foguo foloma fiyoumo͡u, dihi adio͡u e̱ Duo Bolofe̱i̱ye to͡u mo͡u,
41 Elizabeth Mary ana merarayow nonowar ana maramaim, yan wanawanan kek inu’in ia’ayob, nati’imaim Anun Kakafiyin Elizabeth iwan
42 e̱ Mariako͡u hili̱gedo ko͡u gue tobou, Godiha̱ e̱ midiho̱ bolofe̱i̱do na̱moko͡u hegili. E̱ na̱moko͡u hegili kaha̱ge sasa̱i̱ ilo kedia̱moko͡u hehegiei ke̱me olo͡u fe̱i̱ gabai. Dihi ne̱ duledu dala e̱moko͡u ne Godiha̱ midiho̱ bolo̱do ke̱ ko͡u hegi dala.
42 fanan aumetawat eo, “God ana baigegewasin o ebit baibin etei tafahimaim, naatu ya wanawanan a ub auman God ebigegewasin!
43 A̱me hu̱bo͡u sasa̱i̱ mei. Kadegeiye, ma̱ Hiye Oha̱ adio͡u ha̱ a̱moko͡u haguya?
43 Aisim sawar gagamin na’in iti na’atube isou matar, au Regah hinah na ebinanawanu?
44 A̱ na̱ a̱moko͡u habi bolofe̱i̱yode tobo͡u mo͡u dulomo͡u, dihi ma̱ guamedu dala ko͟͡umaha̱ hoho̱ degemo͡u foguo foloma fiyei.
44 O a merarayow anonowar ana mar, kek yau wanawanan inu’in yasisir auman ia’ayob.
45 Hiye Oha̱ na̱moko͡u tama̱ degeleyodei ke̱me na̱ damale̱yodei kaha̱ degemo͡u, na̱ hoho̱ hiyedo degeyede tobou.
45 O a baitumatumamaim baigegewasin ibai, God eo’omatani boro nan turobe namatar!”
46 Mariaha̱ ko͡u gue tobou,
46 Mary eo,
47 Godiha̱ a̱ mamolo͟͡uyodeimo͡u dulomo͡u, ma̱ duoye e̱moko͡u hoho̱ hiyedo degeli.
47 Naatu yau wanawanan yasisir awan karatan,
48 A̱me Godiha̱ dabai degedi sasa̱i̱. A̱me mabo͡u sa̱ degeiye, ke̱no͡u si e̱ a̱ duguomo͡u, a̱moko͡u solo͡u do degei.
48 Anayabin i ana akir wairafin wabin men gagamin baise nuh, imih boun ebubusuruf sabuw etei boro ayu baigegewasinayan hinarouw hinao.
49 Godibe nele̱ hiyedo. E̱ a̱ dogo͡u guomo͡u, midiho̱ bolofe̱i̱do a̱moko͡u hegi.
49 Anayabin sawar gagamih God Fairin ayu isou sinaf.
50 O sasa̱i̱ e̱ hayedu dalaguadi kedia̱moko͡u solo͡u do degedi.
50 I ana kabeber i aunan etuwatuw, sabuw hitufuw tema’am,
51 Yo͟͡u e̱ dobogo͟͡uyeno͡u dabai gofo͟͡udo ke̱ degegai.
51 God umanamaim sawar fairih sinaf,
52 Godiha̱ge hiye o kedia̱ huyafe̱i̱ degema, o hu̱ mei kedia̱ hu̱ ke̱ hebele fogudi.
52 Aiwob fairih hai ura ma’ama’amaim bow yara’iyih,
53 O hegie kedia̱moko͡u be, e̱ nale̱ hiyedo ne̱i̱mo͡u, na̱ma guoko͡u degele idi.
53 Sabuw aa himomorob, sawar gewasihimaim ituwih,
54 Godiha̱ Israel o, e̱ dabai degedi kedia̱ dogo͡u guo daladi.
54 Ana omatanen ata a’agir eo’omatanih i kaif,
55 ta̱ damale̱do di ko͡u guai o kedia̱moko͡u ko͡u tobou kaha̱ degemo͡u.
55 Abraham nuh kakabibir na’atube,
56 Kegemo͡u, Mariaha̱ oguo kamadia saga̱i̱ kege Elisabetbo͡u de dala dema, e̱ sabeko͡u boholo͡u ma̱ fogo͡u i.
56 Mary sumar etei tounu na’atube Elizabeth hairi hima, imaibo matabir maiye na ana bar tit.
57 Elisabetha̱ dihi mala̱ fele̱i̱be, o dihi mala̱ fele̱i̱.
57 Elizabeth ana toub isan veya na tit, naatu toub ana kek orot yai.
58 E̱ sa tano͡u tie obo͡u, e̱ hu̱tibo͡u olo͡u fe̱i̱ dia̱ge Hiye Oha̱ e̱moko͡u solo͡u do degeiyode tobolo͡u imo͡u dulomo͡u, e̱moko͡u hoho̱ hiyedo degele i.
58 Tain tuwan naatu ana ofonah, God ana baigegewasin gagamin na’in Elizabeth bitin ana tur hinowar hina ana merar hiyi bairi hiyasisir.
59 Kegemo͡u, sawisiei dimayosi kege mei degeimo͡u, dia̱ dihi kaha̱ kolo diafo͡u lamo͡u yai. Fologamo͡u, dia̱ dihi ke̱me e̱ aye Sekaraiaha̱ hu̱ ke̱no͡u tilamo͡u fima̱ i.
59 Naatu fur ta’imon ufunamaim, kek ana’ar mo’on afuwin wabin baiwabin isan tain tuwan etei hina. Tain tuwan hikokok kek wabin i boro Zechariah, tamah wabinamaim hitiwabimih hio,
60 Ke̱no͡u si dihi kaha̱ adio͡u ha̱ kegele meiyode tobou. Di e̱ hu̱be Jonyode timebeedei.
60 baise hinah eo, “En! Kek wabin i boro John taniwab.”
61 Dia̱ sima tobou, ne̱ hu̱ti o hu̱be kegei ta dala meiyodele i.
61 Sabuw hio, “O taituwa wabih men ta nati na’atube ema’ama boro kek wabin nati taniwab.”
62 Dia̱ dihi kaha̱ e̱ ayeko͡u dobogo͟͡uyeno͡u dihi e̱ hu̱be kagei tile? de yodulo i.
62 Basit umahimaim kek tamah isan himan wabin menatan kokok baiwabin isan hibatiy.
63 Nala̱di bi ta mala̱ haguayedemamo͡u, e̱ ko͡u gue nala̱i̱, e̱ hu̱be Jon de nalo̱u̱mo͡u, fi̱ hiyedo ma̱ i.
63 Zechariah eo fef hibai hina hitin imaim kirum eo, “Kek wabin i John.” Sabuw etei hifofofor men kafaita.
64 Kege degeli kelegeno͡u be, Sekaraia e̱ ta̱ fuamo͡u, Godiha̱ hu̱ hebele foguo hiye degei.
64 Nati ana veya’amaim Zechariah menan bit ma’am menan kerer busuruf tur eo, God bora’ara’ah.
65 Sa tano͡u tie o kedia̱ ke̱ duguomo͡u, gue̱ hiyedo degele i. Kegeimo͡u, ta̱ uwo ke̱ bito̱u̱ sa Judia olo͡u fe̱i̱ tefele siei.
65 Taintuwan etei awah hae’e hai baifofofor ra’at, baise abisa himamatar ana tur tasasar tit tafaram Judea wanawanan sabuw etei hinowar.
66 O sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ ta̱ uwo ke̱ dulomo͡u, fi̱ hiyedo ma̱ i. Dihi kaha̱ hiye dege tofolo͡u babe, kage degeiba dugulo de tugulo tobolo͡u i. Hiye Oha̱ nele̱be e̱bo͡u de daladade tawale i.
66 Sabuw etei iti sawar matar ana tur hinonowar isan hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti kek narara’at ana itinin i boro mi’itube?” Anayabin Regah uman i iti kek biyanamaim ma’am.
67 Dihi Jonha̱ e̱ aye Sekaraia Duo Bolofe̱i̱ye to͡u mo͡u, e̱ habage tama̱ degele ke̱ ko͡u gue tobou,
67 John tamah Zechariah Anun Kakafiyin targabuw, God ana ewamaim tabor eo.
68 Hiye O e̱me Israel o kedia̱ Godi. Di e̱ hu̱ hebele foguo hiye degeme. Yobe, e̱ hagueibe, yo͟͡u e̱ o sasa̱i̱ di dogo͡u guoba, boholo͡u mamolo͟͡u kaha̱ degemo͡u.
68 “Regah tanabora’ara’ah, Israel sabuw hai God, anayabin i ana sabuw baiyawasih isan natit,
69 E̱ degeiye, e̱ dabai degedi o Devitha̱ soso͡u o nele̱do ta makama̱i̱, di mamo͟͡uyadomo͡u.
69 Baiyawasenayan fairin anababatun David ana rara’ane enan,
70 Afudo Godiha̱ ta̱ ke̱me yo͟͡u e̱ habage-degele-duguo-tobo͡u di-o kedia̱ mogouya ke̱ ko͡u tobolo͡u i.
70 marasika ana dinab wanawanahimaim eo’omatanih na’atube.
71 Godiha̱ di mamolo͟͡ube, ho oye to͡u dala ke̱ yo͟͡u molo͟͡u. Dimoko͡u dafa idi o kedia̱ dobogo͟͡u tageto͡u dala ke̱ne e̱ figa̱ molo͟͡u.
71 boun it boro ata kamabiy sabuw umahine, naatu sabuw fairih tibifa’ifa’it umahine niyawasit.
72 Godiha̱ di ko͡u guai o kedia̱moko͡u solo͡u do degemo͡u, e̱bo͡u de mogo degedi midiho̱, e̱ dia̱moko͡u ne̱i̱ ke̱me e̱ toto͡u degeiyo mei.
72 Ana obaibasit kakafiyin bimatar imaim nuh ata a’agir kabeber itih,
73 Damale̱do, Godiha̱ di ko͡u guai o Abrahamko͡u damale̱do ko͡u gue maka dege tobou, a̱ge na̱me dogo͡u guloyodema makai. Ta̱ ke̱me dimoko͡u ne ko͡u degele dala ke̱ makai.
73 naatu iti obaibasit i marasika God ata agir Abraham eomatan,
74 E̱ di molo͟͡ube, ho o kedia̱ dobogo͟͡u tageto͡u dalagua ke̱ figa̱ molo͟͡u. Kegeiba, dibe gue̱ degele mei, e̱ dabaino͡u degele ile.
74 imih boun it ata kamabiy sabuw umahine baiyawasit isan natit ebiyawasit, naatu fair ebitit God isan men erebir auman tanabow,
75 Kege degeiba, di teli mei, sosou dege dalali, Godiha̱ dihi̱le koko͡u do̱u̱do ke̱no͡u suluguali, midiho̱ e̱ tagali saga̱i̱ keleyano͡u suluguale.
75 God matanamaim tanakakaf naatu tanayasairit ata ef mutufurinamaim tanakwafir wanatowan, wanatowan.
76 Ma̱ dihi, na̱moko͡u be o sasa̱i̱yege na̱me Damale̱do Godiha̱ ta̱ tobo͡u di o, habage-degele-duguo-tobo͡u di-o tayodele ile. Yobe, Hiye Obe habage haguale kaha̱ degeimo͡u, na̱ na̱buko͡u ile, e̱ a ke̱ do̱u̱susulo.
76 Naatu o ayu natu, o boro God auyomtoro’ot ana dinabumih inamatar, Regah aunan ini’iyon inan ana ef inayabuna,
77 Na̱ o sasa̱i̱ kedia̱moko͡u hehegie tobolo͡u be, Godiha̱ge midiho̱ kasaga̱i̱ o sasa̱i̱ kedia̱ milo͡u gadi ke̱me gebe meiyodemaba mamolo͟͡udade tawamabeede tobolo͡u.
77 ana sabuw yawas isan inakubuna hai tur ina’owen bowabow kakafih hinihamiyen God hai kakafih nanotawiyen yawas hinab.
78 Di Godiha̱ge di mamolo͟͡u, e̱ dimoko͡u solo͡u do hiyedo degedi kaha̱ degemo͡u. Hebeniko͡u ge tobo͡u ba, hoho̱ gehe̱do ke̱ dimoko͡u migileba,
78 Anayabin ata God, i ana manaw kabeber wairafin, i wanawananamaim marakaw marane boro nakusisiar nare,
79 hulia̱ timi̱du dalagua o kedia̱moko͡u hoho̱gulo. Hoho̱ kaha̱ tofigieladi o kedia̱moko͡u hoho̱guoba, di mogo tano͡u dege, bologua̱do dalale ke̱ hehegileyode tobou.
79 sabuw iyab guguminamaim tema’am naatu murumurubih hai youninamaim tema’am tafatamaim namarakaw, at narumutufur nanawiyit tanatit tufuw ana efamaim tanaremor.”
80 Kegemo͡u, dihi Jon e̱ hiye degeimo͡u, e̱ fima̱i̱ne nele̱do degei. Hiye degemo͡u, hebe mei mihi̱no͡u sa koko͡u ile, titiamo͡u sulugi, Israel o sasa̱i̱ kedia̱ dihi̱le kele tama̱ degeimo͡u dugulo i.
80 Kek biyan naatu ayubin hairi ana fofonin ra’at yen orot matar, naatu run in arar yan imaim ma ana fair bai, imaibo tit ana bowabow Israel sabuw etei nahimaim busuruf bow.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.