Marcos 3
Mak Kiañiŋ Balaŋ (KQL) vs NVT
1 De, Jisasɨlɨn yetɨk Sa Wamɨk* yika loveve. Lovevekandi ŋaikɨk kɨlik sɨsɨŋgɨlifukɨk avɨtɨn toneve, katɨk Sa Wamɨk.
1 Em outra ocasião, Jesus entrou na sinagoga e notou que havia ali um homem com uma das mãos deformada.
2 Katɨk Sa Wam kumbaŋɨle balañjun Jisas wutve jɨleve. Wun katɨk avɨt anafak ga tonapati Yisɨ Tonɨmbale Vandi. Kavik pavalen valan wulu mandɨve sivɨtvaŋga juŋaveve wunutuk.
2 Os inimigos de Jesus o observavam atentamente. Se ele curasse a mão do homem, planejavam acusá-lo, pois era sábado.
3 De, Jisasɨlɨn katɨk kɨlik sɨsɨŋgɨlifukɨk avɨtɨk galaveve, “Dɨn kaipatɨk ŋɨme.”
3 Jesus disse ao homem com a mão deformada: “Venha e fique diante de todos”.
4 Jisasɨlɨn valatɨk kavik kombɨiyeve, “Yisɨ Tonɨmbale Vandi ala wulu kakamba, ala wulu anafak tonma? Wulu anafu pavati, yaka wulu pavati? Balañju anafak ga tonmati, balañju matve ga sɨŋgɨnmati?”
4 Em seguida, voltou-se para seus críticos e perguntou: “O que a lei permite fazer no sábado? O bem ou o mal? Salvar uma vida ou destruí-la?”. Eles ficaram em silêncio.
5 De, Jisasɨlɨn vala jɨtve vaŋ jɨlevekandi wokok kumbaŋɨn akalakɨve. Bɨkɨk kumbaŋgin yakakale toneve. De, Jisasɨlɨn wokok kumbaŋɨn akalakeve. De, wun katɨk avɨtɨk sivɨleve, “Dɨn dakɨk kɨlik apɨpɨliñjiwɨ.” De, Wun wokok kɨlik apɨpɨliñjiwevekandi anafak toneve.Jisasɨlɨn kɨlik sɨsɨŋgɨlifukɨk avɨt anafak ga toneve|src="CN01695C.tif" size="span" ref="3.5"
5 Jesus olhou para os que estavam ao seu redor, irado e muito triste pelo coração endurecido deles. Então disse ao homem: “Estenda a mão”. O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada.
6 Sa Wami salavevekandi kavɨla Farisitɨle* autun Herotkɨk* autundi mfakuŋgumove, Jisas ga sɨŋgɨnmaŋgapale wulu gɨnambeve.
6 No mesmo instante, os fariseus saíram e se reuniram com os membros do partido de Herodes para tramar um modo de matá-lo.
7 De, Jisasɨlɨn wokok guŋgundandi Galili maŋamguanɨk ŋɨmeve. Distrik Galilitɨle balañjun wusandaŋ wakan ŋɨmeve. Distrik Jutatɨle balañjun wakan,
7 Jesus saiu para o mar com seus discípulos, e uma grande multidão os seguiu. Vinham de todas as partes da Galileia, da Judeia,
8 siti Jerusalemɨle balañjun wakan, distrik Idumeatɨle balañjun wakan, maŋamguan Jordan aŋgɨndaŋɨle balañjun wakan ŋɨmeve. Siti Tair vevekatɨlendi siti Saidon vevekatɨle balañju wusandaŋɨn wakan ŋɨmeve. Valan wokok wun paveve papava bɨiyevekandi wunutuk ŋɨmeve.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do leste do rio Jordão e até de lugares distantes ao norte, como Tiro e Sidom. A notícia de seus milagres havia se espalhado para longe, e um grande número de pessoas vinha vê-lo.
9 Jisasɨlɨn wokok guŋgundatɨk galaveve yetɨk balɨ vevekatɨk malaŋmɨ mandɨvaŋga, kavɨla balañju wusandaŋɨn wunu towok gɨfutupandu.
9 Jesus instruiu seus discípulos a prepararem um barco para evitar que a multidão o esmagasse.
10 Wun balañju wusandaŋ anafak ga toneve, kapendi malɨwale balañju wofopɨn wunu gɨfutupeve, wunu mfovaŋga.
10 Havia curado muitos naquele dia, e os enfermos se empurravam para chegar até ele e tocá-lo.
11 De, balañjutuk mamalɨk masivale sulak yakakale, valan Jisas wulevekandi, valan Jisasɨkɨk makɨtɨk kumu fɨlekevekandi kavik joŋmɨ galaveve, “Du Gotkɨk Fak.”
11 E, sempre que o viam, os espíritos impuros se atiravam no chão na frente dele e gritavam: “Você é o Filho de Deus!”.
12 Jisasɨlɨn apɨkakambe sivɨleve, “Ben ŋunu sivɨtve masivandu.”
12 Jesus, porém, lhes dava ordens severas para que não revelassem quem ele era.
13 De, Jisasɨlɨn lamɨk kɨvevekandi, wun mɨlikɨve balañju wun kañiŋɨve. Kapendi valan wunutuk ŋɨmeve.
13 Depois, Jesus subiu a um monte e chamou aqueles que ele desejava que o acompanhassem, e eles foram.
14 Wun 12 autu akakalayeve wunundi wakan tonmakandi apɨsukuvaŋga Gotkɨk wulu sivɨtvakandi
14 Escolheu doze e os chamou seus apóstolos, para que o seguissem e fossem enviados para anunciar sua mensagem,
15 sulak yakakale sañjaŋmaŋgapale pɨtɨk yivaŋga. Jisasɨndi wokok 12 guŋgunda|src="CN01699C.tif" size="span" ref="3.14"
15 e lhes deu autoridade para expulsar demônios.
16 Kavɨla 12 autukok wuŋa kavik tonma: Saimon, Jisasɨlɨn yetɨk wuŋ galaveve, Pita.
16 Estes foram os doze que ele escolheu: Simão, a quem ele chamou Pedro,
17 Sepetikɨk fak Jemsɨndi wokok wufaka Jon. Kavɨla alawiñ wun yetɨk wuŋ kavik galaveve, Boanerges. Ambɨkɨk balaŋdi katɨk wuŋkɨk asɨk kavik galava, bambalanduŋuŋgo fu.
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu, aos quais deu o nome de Boanerges, que significa “filhos do trovão”,
18 Yila balañju Andrundi Filipti Bartolomyundi Matyundi Tomasɨndi yetɨk Jems, Alfiusɨkɨk fakti Tatiusɨndi yetɨk Saimon, Selotɨle balañjɨkti
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu, Simão, o cananeu,
19 Jutas Iskariot. Jutasɨlɨn mamatutuk Jisas kɨndɨŋmɨ suwapale fak.
19 Judas Iscariotes, que depois o traiu.
20 De, Jisasɨlɨn wokok mfotok ŋɨmeve. Ŋɨmevendi balañju wusandaŋɨn yika wunutuk ŋɨmeve mfakuŋguŋove. Kapendi wun wokok guŋgundandi jeñjek akafayi jivapa?
20 Certo dia, Jesus entrou numa casa, e as multidões começaram a se juntar outra vez. Logo, ele e seus discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 De, kavik bɨiyevekandi wokok ñiŋandi jaŋasan wunutuk yiŋɨmeve, wunu wuwaŋga. Valan kavik galaveve, “Wun nanambakandi tonma, kaukatɨk.”
21 Quando os familiares de Jesus souberam o que estava acontecendo, tentaram impedi-lo de continuar. “Está fora de si”, diziam.
22 De, yila Jerusalemɨle Gotkɨk Wulu Kumbaŋgikɨk Balañjun* wunutuk ŋɨmeve. Valan kavik galaveve, “Katɨk Belsepul galavale sulak yakakatɨkɨn wokok kumbaŋɨk tonma. Kapekandi wun katɨk sulak yakakalekɨk gasak wakɨnkɨk pɨtɨkti yila sulak yakakale sañjaŋmɨ.”
22 Então os mestres da lei, que tinham vindo de Jerusalém, disseram: “Está possuído por Belzebu, príncipe dos demônios. É dele que recebe poder para expulsar demônios”.
23 De, Jisasɨlɨn vala yiŋɨmaŋga galaveve. Yiŋɨmevendi wun apɨkamule wulu kavik sivɨleve, “Satanɨn* Satan avik sañjaŋapa?
23 Jesus os chamou e respondeu com uma comparação: “Como é possível Satanás expulsar Satanás?”, perguntou.
24 Ŋaikɨk lomɨn gɨŋgani matɨvavɨlevekandi yipatɨli balañjun yipatɨli balañjundi mɨn ŋɨlik tonma, kavik pavalen katɨk lomɨn anafak ka tonapayi.
24 “Um reino dividido internamente será destruído.
25 De, ŋaikɨk mfotɨle balañjun mɨn ŋɨlik tonmalen valan anafak ka tonapayi.
25 Da mesma forma, uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 De, Satanɨn wokok guŋgundandi gɨŋgani matɨvavɨli mɨn ŋɨlɨwalen, valan ka sambɨtve tonapayi. Wun mɨñakɨk tonapa.
26 E, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, não pode se manter de pé; está acabado.
27 De, yetɨk fumafumɨn katɨk gasak pɨtɨkie balañjɨkɨk mfotok yataŋgɨn ka lovapayi, lua fombaŋga. Wun wandefaka kɨlɨwɨ balawɨ, lovama, lua fombaŋga pave.
27 Quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
28 Ŋɨn betɨk wulu vaŋu galava, balañjun Gotkɨk wulu anafu yive suwɨndi, Gotɨn kavɨla balañjukok yaka wulundi Got maiyawale wulu bɨkɨk safumbatɨk ka mandɨve sivɨlapayi. Valambapa.
28 “Eu lhes digo a verdade: todo pecado e toda blasfêmia podem ser perdoados,
29 Kape yetɨk balañjɨkɨn Gotkɨk Sulak maiyawalen, Gotɨn katɨk yakakatɨk wulu ka valambapayi. Wokok yaka wulu valu valu tonŋɨmama.”
29 mas quem blasfemar contra o Espírito Santo jamais será perdoado. Esse é um pecado com consequências eternas.”
30 Kavɨla Gotkɨk Wulu Kumbaŋgikɨk Balañjun anañ kavik sivɨleve, “Wun wokok kumbaŋɨk yetɨk sulak yakakatɨkɨn tonma.” Kapendi Jisasɨlɨn kavɨla wulu sivɨleve.
30 Ele disse isso porque afirmavam: “Está possuído por um espírito impuro”.
31 De, Jisasɨkɨk womendi wufakalɨn yiŋɨmevekandi tataŋgatɨk sambɨlevekandi yetɨk balañjɨk apɨsukuveve Jisas ga salavaŋga pave.
31 Então a mãe e os irmãos de Jesus foram vê-lo. Ficaram do lado de fora e mandaram alguém avisá-lo para sair e falar com eles.
32 Balañju sakimbaŋɨn wunundi yisɨwɨ toneve. Valan wunutuk sivɨleve, “Dakɨk womendi wufakali tataŋgatɨk tonma. Valan du salavaŋga galava.”
32 Havia muitas pessoas sentadas ao seu redor, e alguém disse: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e o procuram”.
33 De, Jisasɨlɨn kavik kombɨiyeve, “Ŋakɨk womendi wufakali nanimba?”
33 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
34 Wun kavɨla wunundi yisɨwɨ toneve balañju joloŋevekandi kavik galaveve, “Ŋakɨk womeandundi wufakalin kavɨla.
34 Então olhou para aqueles que estavam ao seu redor e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
35 Gotkɨk wulu pavale balañjun ŋakɨk wufaka, ŋakɨk sami, ŋakɨk wome tonma.”
35 Quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.