Marcos 12

Buka Tumute (KPX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Iesuu tota dovudovue hoto loui namigevei avoe, “Malaha moleu au bulumo hote mole uaini haevei vavavemo hala houi bulu ke naliveve o mole egetana hounu. Isi uaini ke bai vunahaveveho abata lovonu. Kateaito haeavamoleve taliho au bulu ke mai ata degomole ovei isiviale abu buluve ke nalisi. Kateaito halei tinu.
1 Imaibo Jesu oroubonamaim sabuw i’obaiyih eo, “Orot ana masaw bo ai ro’on tanum fur ear ituwafut, naatu wine bunubunuw ana hub bai, kaifenayan ana bar wowab sawar naatu sabuw afa tubunih hima masaw hikaif, masaw matuwan bainanawanamih in.
2 Iniale idi ke bai ehaveve vaniu lohoge malaha keu au esemu mole hanavoi isiviale au talive ata nehe kebiamo uaini ke bai degomole malei lohoi.
2 Grape iyamur bairuhin ana veya, ana akir orot iyafar na masaw kaifenayah biyah tit ibo aunowan bairuhin isan.
3 Ige esemuve keu tige abu mai hamai iovage au ada unahala hoilahai tinu.
3 Baise masaw kaifenayah akir orot hibai hirab uman en hiyafar matabir in.
4 Ige au tota au esemu mole hanavoge abu kinavemo hamai aiohavoge vavave bahata keu toelanu.
4 Naatu masaw matuwan ibanak akir orot ta iyafar maiye na. Masaw kaifenayah akir orot hibai ukwarin hitut hi’a’afiy erebiya’ohow matabir.
5 Ige au tota au esemu mole hanavoge abu ke hamage hatinu. Ige au tota degomole hanavege abu degomole havei aiogeveito degomole havege haluvilu.
5 Masaw matuwan akir orot tabo iyafar maiye nan hibai hirab morob, naatu akir wairafih moumurih maiyow biyafarih afa hibow hirouw afa hibow hi’asbunubunuw himorob.
6 Abu esemu kebia havehatulage malaha ke uvue mo igaeu ua. Ige malaha keu au mo hanavoi huhuai avoe, ‘Abu bae di mo hamalivebene. Isito abuna hoesehavoi.’
6 “Orot ta’imonamo ihamiy ma’am i masaw matuwan natun ana yabow akisinamo, uftoro’ot iyafar not eo, ‘Natu boro hinakakafiy.’
7 Kateige bulu nalimale kebiau mo ke elehai moleho loui avoe, ‘Bulu ko biage moike ko. Iale nahi ke hamage au hatige elike bulu kou nahiele holisi.’
7 “Baise masaw kaifenayah orot natun nan hi’itin taiyuwih hio, ‘Masaw matuwan natunaban iti, kwana ta’asabun, saise sawar tanab it ninowat.’
8 Kateai louito mo ke hamai mai bulue iae mihatulu.”
8 Imih himisir kek hibai hirab morob naatu biyan hibai hisaroun masaw ufunane ra’iy.
9 Iesuu kateai louito au esemu belagevei avoe, “La huhuige bulue biagena ata kebiamo osioi. Auna lohoniege ata kebia havei bulu ke mai ata degomole ovege abuna nalisi.
9 “Masaw matuwan iti tur nanonowar boro mi’itube nasinaf? Orot boro nan masaw kaifenayah nabow narouw hinamorob naatu masaw boro nab sabuw afa nitih hinama hinakaif.
10 Di louale kemo lana Bukae Hoto mole dodaveholilu. Hoto keu loui avoe,
10 Buk iti na’atube hikikirum kwaiyab kwa’itin,
11 Dilavaike mune ke ebagemage nahi ke elehage keu nahie nimo duave seleveanu.’”
11 Iti i Regah sinaf matar
12 Kateai loui Diue kosive kebia namigevege abu hilokage vaveveabe kemoike au dovudovue hoto ke lounu. Kateai isiviai Iesu mai dibulae mavoi. Isito ata moaga kebia vabugevealelua Iesu halevai tilu.
12 Basit Jew ukwarih hikok Jesu hitab hitarab, anayabin iti oroubon eo’o ana naniyan hibaib i isah eo, baise rou’ay gagamin isan hibir, imih Jesu hihamiy in.
13 Iniale vani mole Diue kosive keau Balisia ata degomole isi Elodi ata degomole hanavei isiviale abu hoto degomole loui Iesu belahai elike hotove kemo mai dibulae mavoi.
13 Pharisee afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa auman hiyafarih hin Jesu biyan hitit baibatemaim baikubibiruwin isan.
14 Ige ata keau lohoale Iesue velehovoi namihai avoe, “No haivemale ata, no hilokage a hoto loumale keu seleve unaha. A ata ivite kebia vabugeveholisito ata bahatae vaveve loui kebiaho Dilava vaveve louma. Katealemo no namigevenela. No Loma gamanie kosive baluga Sisaemo takesiamale kena duave. Emena toelanu.”
14 Hina biyan hitit naatu hio, “Bai’obaiyenayan aki aso’ob o abisa kuo’o i turobe, sabuw abisa tisisinaf isan men kunotanot, naatu sabuw hai not o men kui’itin, baise turobe God ana kok abisa sabuw kubi’obaiyih. Kuo anowar Caesar isan kabay ana bibaiyan boro ata ofafar ana astu’ub ai en?
15 Ige Iesuu loboe hoto ke hilokai namigevei avoe, “Osiohoike la loboe hoto loui isiviale di mai dibulai. Mune bai mole mai lohoge di elehai.”
15 Imih kabay anayai ai en?” Baise Jesu hai baifuwen itin naatu eo, “Aisim ayu kwabikubibiruwu? Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.”
16 Ige abu mai lohoge au belagevei avoe, “Ole munanata ivivetaike moni ko luhumo ua.” Ige abu namihai avoe, “Loma gamani kosive baluga Sisa.”
16 Kabay hibai hina hitin naatu ibatiyih, “Yait ana yumat naatu wabin?”
17 Ige au namigevei avoe, “Iale gamaniele gamani omive. Isi Dilavaele Dilava omive.” Kateai louge abu ke evisi vikolahalu.
17 Imaibo Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, abisa God nowan God kwanitin.”
18 Sadukea ata degomoleau Iesue loholu. Ata keabulike loui avoe, “Haluviale keau bae hovedevelivebene.”
18 Imaibo Sadducee morobone misir maiye isan men tibitumatum hina Jesu biyan hitit hibatiy.
19 Iale abu loui avoe, “No haivemale ata, Moseseu menaka koseale noheho hisaliai avoe, ‘Malaha moleu mahinaito eseholisi hatige hohovena au nanae keate ke melamei au nanaho ese houevei.’
19 “Bai’obaiyenayan Moses aki isai ofafar iti kirum, ‘Orot natabin natun en namomorob na’at, kwafur i boro orot ta ni’aawan saise kek hinatufuw tuwah momorob efanin.’
20 Iale no deiada mole louge evinela. Vani mole malaha moleu mohoho seveni (7) houevenu. Ige malaha ke moe ovokinau mahinai esebe mamoholisito hatinu.
20 Imih marasika orot ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin natun en morob.
21 Ige ke valamo mo moleu au nanae gobu melamei esebe mamoholisito hatinu. Ige ke valamo mo moleu kateaito hatinu.
21 Naatu orot ufunamaim tuwah ana kwafur i’aawan, ibo na’atube kek en morob. Ef ta’imon matar orot founamaim,
22 Ige ke valamo mohoho degomoleau uale keau keate ke igae melaveito esebe mavoholisi bahata haluvilu. Ige gabila keate keta hatinu.
22 naatu etei’imak nah seven babin hi’aawan aurih kek en himumurub, uftoro’ot babin morob.
23 No deiada ke loualemo a huhuige ata seveni (7) keabuna hovedevege keate kena ole mahina holisi.”
23 Morobone hina mimisir ana veya babin i boro orot menatan ni’aawan? Anayabin nah seven etei babin ta’imon hi’aawan.”
24 Ige Iesuu namigevei avoe, “Di hilokage la Bukae Hotota Dilava vuvuneta hilokaholialemoike hoto ke loui Dilava humaha hosidilu.
24 Jesu iyafutih eo, “Kwa i anot hikwaris! Anayabin kwa Buk Atamanin hikikirum men kwaiyab naatu God ana fair auman men kwaso’ob?
25 Kosealemo haluviale keau hovedeveliege abu bae mole holoevelivebene. Isito abuna otogoe anelu kebia nahate vai.
25 Morobone misir maiye ufunamaim tabin men ema’am, sabuw etei boro mar ana tounamatar na’atube hinama.
26 La loui kosea, ‘Haluvimale kebiau bae hovedevelivebene.’ Isito lana Bukae Hotomo Mosese deiada mole dodaveholilu. Deiada kemo Moseseu veneu idimo lahale ke vavamo lamige Dilavau avuho loui avoe, ‘Dau Ebalahamume, Aisikime, Diekobome Dilava.’
26 Naatu morobone misir maiye isan Moses ana buk kutor wairaf ea’arah isan nati’imaim kikirum kwaiyab kwa’itin? God iti na’atube eo, ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God naatu Jacob ana God.’
27 Katealemo nahi hilokage keu nova nita uale kebia Dilava isi subuta haluviale munanaeabeu uale kebiata Dilava. Iale kemo la hoto louale keu seleve holioholinu.”
27 I men murubih hai Godamih, baise yawasih hai God, kwa i anababatun ef kwasa’ir!”
28 Iesuu Sadukea ata kebiahi hotohotoasege Diue menaka loui haivemale ata moleu keve ualeu hoto ke evisi hilokage Iesuu hotoeabe ibina louale keu seleve. Ige au avuta Iesu belahai avoe, “Menaka bahata kebiamo menaka oleteu balugataho.”
28 Ofafar bai’ubaiyenayan ta nati’imaim ma tur nonowar Jesu tur gewasin Sadducee biya’afut itin, na Jesu ibatiy. “Ofafar tur etei wanawanahimaim tur menatan i gagamin?”
29 Ige Iesuu avuho loui avoe, “Menaka ko igaeu baluga. ‘Iselala ataea, evive. Nahie Kosive Dilava keu igae. Isi avu igaeike baluga.
29 Jesu iya’afut eo, “Ofafar tur gagamin i iti, kwananowar Israel sabuw, Regah ata God akisinamo ata Regah.
30 Ialemo a uvu bahata a isivi bahata a lulele bahata isi a nego bahata malei a Kosive baluga Dilava omisi hoesehavonela.’
30 Regah a God isan iniyabow, dogor tutufin etei, ayub tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei.
31 Ige menaka ke valamo mole balugaike ko. ‘A a ebika hoesehavomale ke nahate a haokuvu kebiata isivi ovei hoesegevenela.’”
31 Naatu ofafar gagamin bairou’abin i iti, ‘taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’ Ofafar iti rou’ab i gagamih ofafar etei hinatabirih.”
32 Ige Diue menaka loui haivemale keu Iesuho loui avoe, “No haivemale ata, a louale keu seleve. Nahie Kosive Dilava keu igae. Isi avu nahatebeu uoholinu.
32 Orot eo, “Abisa kuo i turobe bai’obaiyenayan, Regah akisinamo i God men god afa.
33 Ige olena au uvu bahata au isivi bahata au nego bahata Dilava omisi au ebia hoesehavomale ke nahate au haokuvu kebia isivi ovei hoesegevege keu baluga. Iale menaka abuita ehovemale keu baluga. Isito ovo havei mahomale keu baluga holioholinu.”
33 Imih dogor tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei a God isan iniyabow naatu taituwa isah inabiyabow o isa kubiyabow na’atube, iti ofafar rou’ab i gagamih men for kwarouw sibor kwa’a’afusar na’atube naatu men sibor afa God isan kwaya’ay na’atube’emih.”
34 Ige Iesuu hotove ke evige keu au louale kemo luleleanu. Isi kateai avuho loui avoe, “A Dilava adae vuvunemo uveve keu haeava holioholinu.” Kateai louge ataeau tota Iesu belahaliho vabulahalu.
34 Jesu orot ana baiya’afot i’itin i so’ob, iti orot i not wairafin, imih eo, “God ana aiwobomaim o men yokaika kuma’am.” Nati ufunamaim men yait ta Jesu isan baibat afa bow na ibaitiyimih.
35 Iesuu Diue dubu balugamo ata kebia haiveniale tota belagevei avoe, “Diue menaka loui haivemale keau loui avoe, ‘Kelisona Deividi valadamo lohoi.’ Isito auna oleve kateai Deividi valada holisi.
35 Jesu Tafaror Baremaim ma bi’obaibiyih basit ibatiyih, “Aisim Ofafar bai’obaiyenayah Keriso isan i David ana agirane na hirouw teo’o?
36 Kosealemo Munanae Tumuu Deividi mai luleletige au loui avoe,
36 David Anun Kakafiyin biwan ana veya iti na’atube eorereb,
37 Deividi biageu hoto kemo Kelisoho loui avoe, ‘Di Kosive.’ Katealemo oleve kateai Kelisona Deividi valada holisi.” Kateai louge ataeau ke evisi vahaeholahalu.
37 David taiyuwin Keriso isan i ana ‘Regah’ rouw eo, naatu mi’itube boro Keriso David ana agirane nan?”
38 Iesuu tota haivei avoe, “Diue menaka loui haivemale kebiamo la ebika nenigeveve. Keau isivilahale ogoe dua hatui ata moagaeau umale keve olahai tige abu elegevei hoesegevei.
38 Jesu ma bi’obaibiyih eo, “Mata toniwa’an Ofafar bai’obaiyenayah isah, i hai kok faifuw manimanih hina’osen hinaremor naatu ahar efanamaim sabuw merarayow hinitih,
39 Isi isivilahale dubue uvue vomue dua unahamo uguiavogei. Isi isivilahale iveve baluga vamale kemo ivite kebiahi igaetoagei.
39 Kou’ay Baremaim urama’ama yayasairen i tebowabow naatu hiyuw ana veya efan gewasih tebowabow.
40 Keabuna loboe vaveve vai gobuvu lobogevei oeabemo kunaiabe malegei. Abuna katelahaito tiliege atae vudila guliguli egete vagei. Abu kateale vamalemo Dilavana vatehani baluga ovei.”
40 Kwafukwafur baibin tifufuwih hai sawar tebowabow naatu hai itinin baigewasin isan yoyoban manimanih teyoyoyoban, imih hai baimakiy kakafin anababatun boro hinab!”
41 Iesuu kateaito lotiale obeleni otovemale maua ke vavae ugulamoi ataeau obeleni otovemale kebia nibievema. Nibievesege kunaite ata keau moni baluga otovema.
41 Jesu Tafaror Bar ana kabay teya’ay sisibinamaim mare ma sabuw itih hai siwar hiya’ay. Sabuw totobuyoy wairafih kabay gagaminaka hiya.
42 Isi elehasege gobu molehameu lohoale benie kina abui malei manemenu.
42 Baise kwafur babin yababan wairafin na ana kabay gidigidih rou’ab tew wanawanan iwan ana fofonin one toea na’atube.
43 Ige Iesuu ke elehai au esemu hohavei abuho loui avoe, “Seleveta di la namigevema. Gobu keu benie kina abuita unaha otoveale keu ata bahataeau otoveale ke evihanu.
43 Jesu ana bai’ufununayah eaf ayuwih hina hai tur eowen eo, “Anababatun a tur ao’owen, iti kwafur babin ana siwar tew biwan i gagamin na’in sabuw etei hiya’iy natabirih.
44 Kosealemo ata degomole keau moni moagau abuemo ualemoike abu degomole otovelu. Isito gobu keu moniu avuemo ualehameike au ke malei otovege avuemo monibehameu tota uoholinu.”
44 Afa hiya’aya i aurih karam turin hiyai turin hibotan, baise kwafur babin yababan wairafin abisa biyan ma’am etei’imak bai na yai.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.