Hebreus 12

Buka Tumute (KPX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Subuta evievi ata keau haluvilu. Isito vaveveabe keau nahie haivege nahi hilokale kemo vaveve isuteu nahie bamuevemale ke nahi aehai. Isi nahi vaveve toela matageve tumuimale keta nahi halevai. Isi nahie evievimo negolahai bibuluvimale kebia nahate vai talive Dilavau nahiho ono mole mamoale ke malei.
1 Isan imih it i sabuw maramaim kau’ay gagamin na’in sisibit roun roun hi’ar bebera’uh hibat hi’itit tanununuw. Imih sawar kakafih erorowen tanit tanisrouwen naatu bowabow kakafihine fatumit tama’am tanarufamit tanatit, nunuwamih hi’u’uwit saise tanitarfofor tananunuw gewas.
2 Iesu keu nahie evievie umuka. Iale nahi negolahai vani bahata vaveveve ke kaovai huhulahagei. Keu idi ke do kabebihavoholisito gabie au Mamati ui vahaehoaveve ke huhuaime isiviale idi ke domo vatehani malei hatai. Ige ataeau hehavoi aiohavomale keu ke huhuholisito idie domo hatinu. Iale kemo keu aike Mamaveu telonamo ugulamoale ke ada inuteveatae ugulamoi uma.
2 Matat etei Jesu tana’itin, ata baitumatum an naatu yomanin, sabuw hibai onaf afe’en hi’onaf hibi’i’iyab, men biyan eohow. Anayabin yasisir nanamaim ma’am i so’ob, imih wainab in yomaninamaim yen God ana asukwafune mare bonamanamarinamaim ema’am.
3 Iale ataeau aiohavoi avuho loumale ke huhulahave. Katealemo la bae vatehani malemale ke kabebihavoi halevalivebene.
3 Sabuw kakafih wanawanahimaim wawainab i kwananot, isan imih kwa men kwanahahar naatu gubam nahuriramih.
4 Iesuu au vavevemo negoai vaveve toela vaholisito hatinu. Isito laeau vaveve toelamo negolahaito haluviholilu.
4 Anayabin bowabow kakafih bairi kwabiyow ana veya kwa men yait hi’asbuni imorobomih.
5 Mesoho laeau Dilavau la negotievei la malevei au ese toale ke la momahavolu. Au Bukae Hotomo loui avoe,
5 Buk Atamaninamaim God kwa i natunatun rouw koufair tur bit kwanotanot? Iti na’atube eo,
6 Kosealemo Kosiveu ata olemeho isiviale kebia auna vatehani ovei.
6 Anayabin Regah orot babin iyab isah ebiyabow boro baikwatutunen nitih, naatu orot babin iyab i natunatunamih ebowabow boro baimakiy nitih.”
7 Bukae Hotou kateanu. Iale la vatehani maleale kemo negolahave. La vatehani maleale kemo hilokage Dilavau la malevei au ese toai la hoesegevema. Vatae ataeau isiviale eseabeau vaveve dua valiho vage abuna vatehani ovei.
7 Biyababan fokarih wanawanan kwana fair nawainabi nati i kwa a baikwatutunen na’atube, anayabin kwa i natunatun imih ebi’obaiyi. It tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit i kwaso’ob.
8 Iale ke nahate Dilava ese bahataeabuna vatehani malei. Isito mesoho la vatehani maleholiale kemo laeau Dilava ese holioholilu. Isito mamaesi nahate.
8 God natunatun etei baikwatutunen ebitih, naatu o baikwatutunen men inabaib na’at, nati ana itinin o i men natun anababatun. O i tamat en, ometakek.
9 Nahie vatae mamuvuiau nahiho louge nahi hotoeabe evisi nahie vaveve hoesegevelu. Isito nahie otogoe Mamau nahiho louale keu hotoeabe ke evihanu. Iale nahi hotove ke evisi nahie vaveve hoesegevei kemo ue dua vai.
9 Kek ana veya, tamatanah baikwatutunen hibitit i taso’ob, naatu takakafiyih. Imih Tamat maramaim baikwatutunen nabitit ana maramaim tanakakafiy gewas, saise boro ma’ama wanatowanamaim tanama.
10 Nahie vatae mamuvuiau vagana moagavesite ke uvumo abu isivimo nahiho loui vatehani nahiovelu. Isito Dilavau kateholisito nahi hoesegeveliho vatehani nahiovei isiviale nahi kemo vaveveve nahate vai.
10 Tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit, nati i it ata ma gewasin isan. Baise God baikwatutunen ebitit i turobe naatu gewasin, anayabin i ekokok, i ana kakafiyin bairi tanafaram.
11 Nahiabuna vasohuta vatehani malege kena tumuige nahiabuna kemo vahaehoholisi. Isito nahiabuna kemo dobuluviholisito kemo negolahaliege nahie vaveve keabuna duaveage nahiabuna bae kemo ue dua vai.
11 Baikwatutunen tabaib ana veya’amaim biyat i ebababan tarererey naatu men tabiyasisir. Baise biyababan ufunamaim sabuw iyab baikwatutunen hibai hibi’akir hai yawas boro namutufor yasisiramaim hinama gewas.
12 Iale la vaveve degomoleau toelage la ebika negotievei vaveve dua vave.
12 Isan imih kwanunuw uma tehahahar kwana’awanfairen, naatu a hiririm ra’iyemih kwabiwa’an kwanabat gewas.
13 Isi humaha inutolotolote kela tigeve. Ige kemo elike ata degomoleau negoholimale kebia tedaevei abuhi tie dua vageve.
13 A i namutufor efatut kwanan, saise sabuw afa ah umah ririmih naatu kiyatabirih kwa hi’ufnuni tenan boro men hinawasdidir hinare, baise kwane i boro hai fair hinab maiye hini’ufnuni.
14 Iale hovedevei ata bahatahi ue dua vave. Isi la vaveve hoesegevege abu Dilava vaveve nahate vai. Vaveve kateale vaholimale keau bae Kosive elehalivebene.
14 Kwanasinaftobon taituwa bairi tufuwamaim kwanama, naatu kwanayasairi kakafiyinamaim kwanama. Anayabin orot yait ana yawas men ya’asair kakafiyinamaim ema’am Regah ana yumat boro men na’itin.
15 Iale nenilahave. Labelako Dilavau nahie huhuevei hoesegevemale ke halevai hoidevelive. Isi lainaho ono mole toelau la uvumo uale ke halevage au balugai ata degomoleta aiogevelive.
15 Mata toniwa’an gewas, men yait ta God ana manaw ana kabeberane namatabiramih. Kwana’itin gewas men yait ta kwa wanawanamaim ihitutu na’atube ub nakufaifaiy, naatu ana fafa’amaim sawar etei hinakokoramih.
16 Iale nenilahave. Lana la ebika nenigeveholiliege lana teibae vaveve vageve. O mesoho Isou Dilava huhuholisito vaveve toela vale ke nahate lana vave. Iso keu esee ovokina. Isito au au mamae kunai maleveve ke huhuholisito au lovi iveve ke huhuai kunai bahata malei au hoho omige hohoveu lovi mai omige au inu.
16 Kwana’itin gewas men yait ta na’in nisesebar kwanekwanemih, o Esau sisinaf na’atube nasinaf koun God nitinimih. Anayabin Esau bay tew ta’imonamaim kek ai’in hai onowaten sawar tutufin etei bora’ah tain itin.
17 Isito ke iae la hilokage Isou isivialeike tota au mamae kunai ke bahata malei. Ige mamaveu humahave bamunu. Kosealemo Isou subuta kunai ke malei au hoho ominu. Katealemo Isou kunai kebia huhuevei nina baluganu. Isito maleveve keu avuemo anekianu.
17 Naatu sawar abisa uf himamatar i kwaso’ob, Esau tamah ana baigegewasin isan erererey auman bifefeyan tamah rutawiy. Anayabin abisa marasika sisinaf men dogor baikitabir bai.
18 Subuta Iselala ataeau tana mole ivi Sainai keve tilu. Keve tiliale tana ke mutie usege Dilavau tana kemo uge veneu kemo lahage goeu ke bamuge loanu. Ige kemo hanunu balugau lohonu.
18 Kwa i men kwana oyaw an kwatit Israel sabuw sawar hi’i’itin na’atube kwa’itinimih. Anayabin Israel sabuw hina oyaw Sinai anamaim hititit ana veya wairaf in bitakir hi’itin, gugumin kakafin anababatun hi’itin, wowog gagamin maiyow re’er hi’itin. Naatu nidun hinonowar i
19 Ige Iselala ataeau tana keve usege kibiu hotoige abu ke evilu. Abu ke evisege Dilava hotou lohoge abu ke evisi isiviholialeike ke iae tota hotove mole eviliho.
19 tour nidun hinowar, naatu orot fanan hinonowar ana veya yah birubir fafar Moses hi’u, “Orot ku’otan aki men akokok tur ta nao maiye ananowar.”
20 Kosealemo keau Dilava hoto eviale kemo vabulahalu. Dilavau abuho loui avoe, “Lainaho tana kove vealuvisi loholive. Ige la ovobetana tana kove lohoge muneta hamage au hatai.”
20 Anayabin God ana ofafar tur fokarin iti na’atube eo isan i hibir, “Bobaituw ta nan iti oyaw sisibinamaim natit nabubutubun na’at kabayamaim kwanarab namorob.”
21 Tana ke vaveveu toela balugage Moseseu loui avoe, “Di ke elehai teteai vabuanu.”
21 Abisa matahimaim hi’i’itin i hai bir ra’at, Moses auman ana bir ra’at eo, “Ayu iti sawar aitin abir au umau teo’oror.”
22 Iselala ataeau subuta tana keve tiale vaveve kateale elehai vabulahalu. Isito laeau nova Dilavaluvuta igaetoale kemo la bae vabulahalivebene. Isito lana momolelahai Saioni tana keve ukolikolie Dilava ke o Dielusalema keve aneluve moagamoagahi uve.
22 Baise boun kwa i kwana oyaw wabin Zion imaim kwatit, God wanatowan ma’ama’anin ana bar ana merar, mar ana Jerusalem, tounamatar kou’ay gagamin na’in dones na’atube tibiyasisir wanawanah kwarun bairi kwabiyasisir.
23 Ige ata bahata vaveve kaovamale Dilava keu keve ua. Ige ekalesiave ovokinae ivi hisaliale kebiata keve ua. Ige Dilavau au ata hoesegevege vaveveabeu nivemo duave seleveale kebia munanata keve ua.
23 Kwa i kwana God natunatun ai’in hai yasisir wanawanan kwarun, natunatun wabih maramaim hikikirum, kwa i kwana sabuw etei hai baibatiyenayan ana God biyan kwanatit. Naatu sabuw gewasih ayubih kouksouwen hibaika tema’am biyah kwatit.
24 Ige Iesuvu nahiho menakae doga mamoale keta otogoe ua. Ige Iesu tahou lotai nahie toela ulihale ketaike ua. Subuta Dilavau Eibolo tahou lotiale ke ibina vanu. Isito Iesu tahou lotiale keu nahie toela ulihanu.
24 Kwana Jesu obaibasit boubun ana foun batayan biyan kwatit naatu rara boubun suware’er i igewasin kwanekwan men Abel ana rara na’atube.
25 Laeau otogoe matama keve tiveve ataea. Iale kemo la ebika nenigeveve. Lainaho Dilavau laheho louale ke kabebihavolive. Dilavau subuta vatae lohoale tana keve ataho louge abu hotove evisito kabebihavoge au kebia aiogevenu. Iale Dilavau aike otogoe ui nahiho loumale ke nahiabuna eviholiliege nahiabuna oleve katelahai au nahie aiogeveveve ke aehai.
25 Kwana’itin gewas God abisa boun eo kwananowar, men kwanakwahir. Anayabin sabuw iyab marasika oyaw anamaim Moses eo hinowar fanan hisasair i baimakiy men kafa’imo hihaiwimih. Naatu boun God fanan i mutufor marane re eo tanonowar, baise kwanitafasar fanan kwanasasair na’at, kwa i kwamorob sawar. Baimakiy kakafin anababatun boro men karam kwanahaiw!
26 Vani kela au louge vata unahau kibikibianu. Isito au aike nahiho hoto mole loui avoe, “Dana gabie tota louge vatana otogoti kibikibilahai.”
26 Oyaw Sinai anamaim i fananawat eo, me etei i’uruyuy, baise boun it ata veya’amaim ana omatanen hikirum inu’in na’atube boro namatar, “Veya ta boro men me akisin aniyuwiyuw, baise mar tafaram etei boro aniyuwiyuw.”
27 Au louale ke ihuu koseanu. Au subuta onobenobe vaeveale keabuna kibikibilahai uoholisi. Isito au umaleve kena vani bahata ugei.
27 Tur mar ta’imon i bebeyan i’obaiyit taitin, God umanamaim abisa eo himatar tema’am boro etei niyuwiyuw hai efan hinasa’iren. Baise sawar abisa wanatowan ma’amih bimataren boro hai efanika hinama.
28 Iale Dilavau otogoe matamae dogau kibikibiholiale ke mai nahioveale kemo nahi nenilahai vabuhavoi hoesehavoi guligulie dua vagei.
28 Imih God ana merar tanay anayabin, it i God ana aiwobomaim tarun, nati efan God boro men niyuwiyuw. Imih God tanifai tanabora’ara’ah ata not tutufin etei kakaf bir auman.
29 Kosealemo nahie Dilava keu vene nahate. Iale nahiabuna vaveve kateale vaholige auna nahie aiogevei.
29 Anayabin ata God i turobe tafaram gurusenayan ana wairaf.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.