Atos 9

Buka Tumute (KPX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Malaha mole Solo keu vani bahata Iesu esemu kebia bahata aiogevei haveveve hoto loui lohoale dubue kosive baluga namihanu.
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 Namihai avoe, “Levaleva hisaliai mai daoge di Damasikasie talive Diue dubue kosive ovei elike ata olemeau Iesu ehovamale kebia kaovei umudievei malevei loholive Dielusalemae dibulamo otovei.”
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Kateaito halei Damasikasie tiale keu oe vavae tisege ataga mole balugau otogomo lohoale bamunu.
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 Ige au lokilahai vatamo dobai hoto mole evige hoto keu loui avoe, “Solo, Solo, a osiohoike di aiohavoma.”
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Ige Solou loui avoe, “Kosive, ole a.” Ige hoto keu avoe, “Iesu dalike a vani bahata aiohavoma.
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Iale hovelahai o baluga keve talive ata moleu bae a gabie onole vaveve ke ahoe loui.”
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Kateai lousege malaha degomoleau Sololuvuta tiale keau lavisi tetelahalu. Kosealemo keau hoto ke evisito atabe elehaholilu.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Ige Solou vatamo hovelahage niveu keduige haokuvuiabeau adavela holisi melavei Damasikasie tilu.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Ige vanie ni abuita igaeta ke uvumo au lovi ioholisito u unahanu.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Vani kateimalela Iesu esemu mole Ananaiasi keu o keve usege vani molemo Kosiveu lahoahoamo hohavoi avoe, “Ananaiasi.” Ige au loui avoe, “Ito, Kosive, di a ho evinu.”
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Ige Dilavau namihai avoe, “Talive humaha mole ivi Inutolotolote keve Diudasi omo Tasisi malaha mole Solo kaovanela. Keu aike guliguliai di imihama.
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 Malaha keu subuta lahoahoasege malaha mole Ananaiasiu lohoale au ada mai nivemo mamoge niveu duaveanu. Iale talive di lahoahoamo a haivuale ke nahate vanela.”
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Isito Ananaiasiu Dilava namihai avoe, “Kosive, ata moagaeau malaha ke vaveve loui di namihai avoe, ‘Malaha keu Dielusalemae Iesu esemu moaga aiogevenu.’
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Isi keu Dielusalemae dubue kosive kebia namigevege abu vuvune omige au aike lohoale isiviai no umudigevei no malevei tai.”
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Ige Dilavau avuho loui avoe, “Halege talive di a namihale ke nahate vanela. Kosealemo di Solo ebagemage auna tiniege di hoto evioholimale kebia, vatae kosive kebia isime Iselala ata kebia bahata auna haivei.
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Iale dana ke haivuge auna bae di lovi ke vai vatehani maleveve ke hilokai.”
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Dilavau kateale louge Ananaiasiu tiale o keve velemai au ada mai Solo tatamo mamoi loui avoe, “Di haoka, Kosiveu humaha tavae aemo velemale keike louge di kove ae lohonu. Au di hanavoale kemo ana tota nianela. Ige Munanae Tumuna bae aemo ui a negotisi.”
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Kateai lousege solekavesite huenae gina ke nahateau Solo nimo keiohovoge niveu keduale keu uoholige au hovelahai babatisoanu.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 Babatisoaito lovi ige vavaveu tota negoanu.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 Solou keve uniale Diue dubue tiale Iesu hoto loui ata haivei avoe, “Iesu keu Dilava mo.”
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Ige ata bahataeau ke evisi vikolahai mole namigevei avoe, “Ani, malaha konike Dielusalemae Iesu esemu aiogevei isiviale malevei Diue kosive baluga ovei. Iale malaha kenike ko.”
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Abu kateai louge Solou hovelahai ata haivege hotove keu ataemo vuvuneage Damasikasi Diue ataeau hotove hamaveve keu anekianu. Kosealemo Solou hilokage Iesu keu Diue ata tedaevemale kosive Keliso.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Vani moagaeau uoholige Diue ataeau mole bevuevei Solo hamaveve humaha kaovama.
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 Keau vanimo vavimo o ke balugae udahamo nilahai ui isiviale Solo mai hamai. Isito Solou vaveveabe ke hilokanu.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Iniale vavi molemo Solo haokuvuiau bosea balugamo Solo mai mavoime o ke baluga iae vuindoamo manevege dobai detitinu.
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Detitisi tialeu Dielusalemae velemai isiviale Iesu esemuhi igaetoai ui. Isito keau vabulahai huhuai avoe, “Ata kou no lobogeveike au ko vama. Keu Iesu esemu seleve holioholinu.”
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Kateige Banabasiu Solo melamei tiale Iesu esemu kebia haivei namigevei avoe, “Malaha kou humaha tavae Kosive elehage au avuho louge au Damasikasie vabuoholisito Iesu hoto loui ata haivenu.”
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Banabasiu kateai haivege Solou bae abuhi ui timale Dielusalemae Iesu hoto loui vuvunevemo vabuoholisito ata haivema.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Kebia haivesege Diue ata degomoleau Giliki hotomo loumale keau isiviale Solo hamai.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Ige Iesu esemuiau ke evisime Solo melavei tiale Sesaliae velehovoi mai hanavoge au au o seleve Tasisie tinu.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Isi kateige Diudia, Galili isi Samalia vata kebiamo ekalesia bahata keau bae ue dua vai Kosive hoesehavoge Munanave Tumuu negotievege abu ata moaga holisi ua.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Bitau matama moagae oai tiale vani mole o mole Lida keve Dilava ata elegeveliho lohonu.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Keve lohoale malaha mole Aniasi ke elehanu. Malaha ke vavau kibioholige au vagana eiti (8) ke uvumo gedae golo unahamo lahai uma.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Ige Bitau lohoale elehai avuho loui avoe, “Iesu Kelisou a hoesehavoalelua hovelahai a geda mai egumai laminela.” Isi kateige malaha keu solekavesite hovelahanu.
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Ige Lida ata isi Saloni ata keau bahata malaha ke elehai hoidevei Iesu ehovalu.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Kateisege o mole Dioba keve evievi keate mole Tabita ivive mole Dokasi keu vani bahata vaveve dua vai kunaiholimale kebia tedaevei kunai ovema.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Iale keate keu vavahaniai hatige abu emohavoi ebavoi mai o ke ehue uvu moleve tilu.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Isi Bitau Lida oe uale hoto ke evisi abu esemu abuita iovege abu avuho louho tilu. Dioba keu Lidati haeava holioholilu. Ialelua abu tiale Bita namihai isiviale au abuhi hoilahai.
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Ige Bitau hovelahai abuhi tiale velemage abu melavei o ke uvue tilu. Ige gobuvuiau ninalahai vavavemo lavisi keate keu nita ui ogo vamale ke malei Bita haivulu.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Ige Bitau oe uvue gobuvu kebia iovege abu heie tisege au kome bokoai Dilava imihaito hovelahai keate ke namihai avoe, “Tabita, hovelahanela.” Ige keate keu niai Bita elehai hovelahai ugulamonu.
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Ige au adavela holisi ebagemage au hovelahai laminu. Isi gobuvu nehe kebia hohavege abu lohoge au keate neheu hovelahale ke mai haivenu.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Kateige Dioba ata keau bahata hoto ke evige kebiamo moagaeau Kosive hoto evisi ehovalu.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Ige Bitau vani moaga Dioba oe Saimoni mole omo ua. Malaha keu bolomakau vatemo onobenobe vaevemale malaha.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.