Atos 15

Deuxu Rybe Tyyriti (KPJNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Hãbuõ Judeia mahãduõ ditehemynydenyde ta teòsamy ribedeerynyrenyre. Kawese ribedeerynyre: —Moisesi Tyyriti bede ywina, notykyresynamy, rityhynyõkeki, iny rataõtyhy.
1 Orot afa Judea’ane hire hina Antioch hitit baitumatumayah nati’imaim hima’am hi’obaibiyih hio, “Kwa i Moses ana ofafar eo na’atube a’ar mo’oh hina’afuw kwa boro yawas kwanab.”
2 Iribi tahe Paulo Banabe‑wana tamyreny rarybehyy rare. Tai tahe inyõ tamy rarybere Jerusalẽ matuari mahãdu‑ò roirenykemy aõmydỹỹnana rexiòbitinyrenykemy. Iny witxira‑ò Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò rarybekemy heka tamy, Pauloboho iteòdỹỹmy rarybere. Tahe ijõ hãbu mahãduõ tule tiiboho‑wana riteònyrenyre.
2 Paul, Barnabas hairi iti bai’obaiyen isan nati orot bairi higam tur manin maiyow hio, basit Paul Barnabas hairi naatu Antioch orot afa na Jerusalem tur abarayah naatu regaregah ai’in bairi iti tur yamutufurin isan hirubinih.
3 Dỹỹraximy heka tamy ròirenyre, aõ aõmydỹỹnabo ratxirerímy wahe. Sõwemy dohodỹỹna mahãdu ihemy roirenyre urihimyò, tai tahe ririrenyre. Tahe Senisia bede bedemy, Samaria bede bedemy riòhòrerenyre. Relyyre judeukõdu mahãdu tule ityhydỹỹdu mahãdu‑ki rỹirerimy. Tai ibutumy ityhydỹỹdu mahãdu reysare.
3 Ekaleisia ana kou’ay wanawananamaim iti sabuw hiyafarih hin. Naatu hiremor hina Fonisia naatu Samaria’amaim hi’afuwabon hirabon. Ufun Sabuw mi’itube God hibai hibitumatum isan hai tur hi’owen, naatu baitumatumayah nati’imaim hima’am iti tur hinowar yasisir dogoroh awan karatan.
4 Tahe ritehemynyrenyre Jerusalẽ‑ò. Wihe ritotynyrenyre ityhydỹỹdu dinodu‑wana, tule matuari mahãdu‑wana, Jesuisi erydỹỹdu mahãdu‑wana. Tiiboho relyyrenyre aõmybo Deuxu rotỹỹnyre iyreny‑ki, timybo riwiòhenanyré.
4 Hina Jerusalem hititit ana veya’amaim, God ana ekaleisia, Tur Abarayah, naatu regaregah ai’in etei nati’imaim hima’am hai merar hiyi. Naatu Paul Barnabas hairi hibinanawan ana veya God isah mi’itube sisinaf hai tur hio’owen.
5 Tahe hãbu mahãduõ tai raremyhỹ heka. Juhuu heka fariseu mahãdumy ihỹre, idi tahe ityhydỹỹdumy ralore. Imahãdu‑ribi ijõ rỹire ribedeerynykremy. Tahe rarybere: —Inydeereny kia wese rare. Judeukõdu tyhydỹỹdu ibutumy notyyresyna‑di ròhònyke. Tule ibutumy Moisesi bede ywina ibutumy rityhynykemy. Kawesemy tamy ribedeerynyre òbitimy aõkõ watxireri.
5 Baise baitumatumayah afa Pharisee hai kou’ayane himisir hio, “Nati sabuw i boro hai ar kanabih hina’afuw naatu tana’uwih Moses ana ofafar hini’ufunun.”
6 Idi tahe Jesuisi erydỹỹna, matuari mahãdu‑wana wii ributunyre rybe òbitidỹỹmy.
6 Tur Abarayah regaregah bairi hina hiku’ay iti baibat nutitiyin isan
7 Rybe sõwemy rahude tahe, Pedro rỹire tamyreny rarybekemy: —Waseriòreboho, Deuxu juhu riwatare Rybewihikỹ rybedumy judeukõdu mahãdu‑ò tuu aritỹnynykremy, tiiboho tule rityhynyrenykremy. Tai rarewãhã. Kaiboho kia ibutumy teerytenyte.
7 Manin maiyow hibas inan ufunamaim Peter misir eo, “Taitu baitumatumayah kwa kwaso’ob marasika God ayu kwa wanawanamaim rubinu iti Tur Gewasin Ufun Sabuw isah binan isan, saise i auman iti tur hitanowar naatu hititumatum.”
8 Iwese inydeereny riwahinyre wese, Deuxu Tyytybytyhy tamyreny tule riwahinyre. Judeukõdu mahãduõ tule ixidee rimykemy. Kia wese tuu riteòsinyre inydeereny.
8 God orot etei dogoroh i so’ob, imih Anun Kakafiyin it bitit na’atube Ufun Sabuw auman itih, nati’imaim ebi’obaiyit God nati sabuw auman ibasit ebowabow.
9 Deuxu wiribi lahitximy aõkõ iny riwinyrenyre. Wiwesehyyle ihỹre. Tiiboho inywesele ihỹrenyre. Tiiboho rityhynyrenyreu, heka irayky rityranyrenykemy ritarenyke.
9 God it isat esisinaf na’atube i auman isah ef ta’imon esisinaf, anayabin i hai baitumatumamaim dogoroh eyayafur.
10 Kia wese Deuxu teurihitenyteri. Kia bede ywina itxyynautxiehekỹ wesere ityhydỹỹdu mahãdu tyre‑ki tetiditenyteri. Inytybyreny tiu retyyõre tule inyboho idi retyyõre.
10 Naatu boun aisim bit gagamin it uwatanah naatu it men karam tata’abar i kwabai bai’ufununayah tuwabuh kwayara’ah God routobon kwabitin.
11 Inynyrỹ, ruxetòenale‑di iny ritamyhỹre. Tule judeukõdu mahãdu kia weselere ritamyhỹre.
11 En! Baise, manaw kabeber ata Regah Jesu’umaim nan it ta’ita’imon taitumatum tabai biyawasit na’atube ibo hitumatum hibai yawas itih.”
12 Tahe aõmy rarybeõhyyrenyre. Ibutumy he Paulo Banabeboho rarybereò, roholarenyre. Tiiboho heka relyyrenyre tule bedeòby wihikỹ aõna aõna‑wana Deuxu riwinyremy tadebò‑di wahe.
12 Kou’ay nati etei awah fot hima Paul Barnabas hairi God ina’inan fokarih naatu baifofofor mi’itube i wanawanahimaim Ufun Sabuw isah sisinaf i hai tur hiowen hima hinowar.
13 — ausente —
13 Hio in sasawar ufunamaim, James misir eo, “Taitu naatu tuwai’inah anao kwananowar!
14 — ausente —
14 Simon iti boun mi’itube God ana naniyan wantoro’ot Ufun Sabuw wanawanahimaim bow i ana sabuw nowan himatar kakaifih isan iti kubuna tanowar.
15 Kiawesemy he tule ihetxiu Deuxu rybemy rybedu mahãdu riritinyre, kamy wahe:
15 Dinab oro’orot hai tur etei iti tur isan i tibasit. Bukamaim iti na’atube eo.
16 —Wanyrỹ heka rarybera: —Adòòsekre, ixyby ariywinymy aritamadỹỹnykre aõdohodỹỹna heto Davi juhuu riwinyre. Idi tahe resere. Ixyby ariwinykre.
16 ‘Iti ufunamaim ayu boro ana matabir, Regah eo,
17 Tai tahe judeukõdu mahãdu‑ribi iuhe riwaòrykre wamy rityhynykemy. Wanyrỹ, Deuxu, kiamy heka tiiboho rarybekre, ibutumy jiarỹ retarenyreki.
17 Saise sabuw afa boro ayu hinanuwuhu hinan,
18 Kawesemy Wanyrỹ tuhyy rarybemy raremyhỹ, tule wiji ihỹre.
18 Imih Regah eo, iti i marasika eo hinowaraka.’
19 Tai heka kiawidỹỹõmy rakatximyhỹrenykre. Tamyreny rybeõmy rakatximyhỹrenyke. Judeukõdu mahãdu Deuxumy rityhynyrenyreu, iny bede ywina reny tyhydỹỹmy tamyreny rybeõmy.
19 “Iti i ayu au not,” James ikofan eo maiye, “Ufun Sabuw God isan temamatabir men tana’otanih.
20 Kialemy heka tamyreny rakaryberenykre: Suritxoo xiwe‑ribi iròdude ròrenyõmy. Tule òta òta òraruna widỹỹõmy, iròdu hãlubu‑di ròrenyõmy, ihãlubu rejuxunyõmyhỹre‑wana.
20 Baise nati efanin fef tanakirum hai tur tana’owen, bay sibor hiya’ay biyah eregubagub auman men hinaa, men hina’in tabitabir hiniwa’an kwanekwan, masanuw sikah birabir naatu wanawanah rara auman men hinaa.
21 Kiamy heka rakatximyhỹrenyke. Moisesi bede ywina‑di dori ibutu hãwã‑ki judeu dohodỹỹna heto‑ki rariamy raremyhỹ. Sabadotxu ihyymy aõkõ kia ritỹnynymy raremyhỹ.
21 Anayabin Moses ana ofafar i kwamur moumurin maiyow Kou’ay Baremaim Baiyarir Ana Veya mar etei hibiyab hibinan hinonowar.”
22 Tahe kiamy heka rahõtinyrenyre, Jesuisi erydỹỹna mahãdu, ibutumy dohodỹỹna mahãdu‑wana, hãbuõ ayreny‑ribi rikitakre. Tai Atxiòkia‑ò riteònyrenykemy Paulo Banabe‑wana. Tahe Judasi ritarenyre tule iniòrysyna Basaba rare. Ijõ tasỹ Sila inire. Ka hãbuboho ityhydỹỹdu mahãdu awimy tai raharenyre.
22 Imaibo tur abarayah, Regaregah ai’in naatu kirisiyan sabuw bairi hita’imon hai not hibogaigiwas orot afa kou’ayomaim roubinih Paul Barnabas bairi au Antioch baiyafarih isan hio. Basit Judas wabin ta Barsabas, Silas hairi hirubinih, iti orot rou’ab i baitumatumayah hai bonawiyenayah orot gagamih.
23 Katyyriti tiiboho‑wana rakre. Kawesemy tyyriti rare: —Jiarỹboho, erydỹỹna, matuari, seriòre mahãdu adeereny rybe wehityhyna rewahinyreri. Ibutumy judeukõdu mahãdu ityhydỹỹdu‑ò ka tyyriti rakre Atxiòkia hãwã‑ò, Siria bede‑ò, Silisia bede‑ò.
23 Naatu fef i iti na’atube hikirum hitih hibai hin.
24 Inyõ rare wayreny‑ribi adeereny notykyresymy rybemy. Tai tahe araykyreny riwerydỹỹnyre. Jiarỹboho reteònyrenyõhyyre. Kia reerymy watxirenyreri.
24 “Aki tur anowar orot afa aki ai kou’ayane hitit hina hai turamaim abisa hio i kwa anot hikwaris. Naatu nati orot i men kafai aki biyai’ine fair aitih nati tur hibai hinamih.
25 Tahe wiwesele rahõtinyrenyre riki, hãbubohoõ Paulo Banabe inyluudu‑wana reteònyrenyreri.
25 Isan imih aki aru’ay ao aibasit tur abarayah afa arubinih kwa isa abiyafarih. Iti orot i boro ata ofonah Barnabas Paul bairi hinan.
26 Kia hãbu Paulo Banabe‑wana hãwã binahakỹ‑ò roimyhỹrenyre Jesuisi Kristu Inynyrỹni‑di. Ixi‑txi rõhõtinyõlere, brebumy.
26 Iti orot rou’ab ata Regah Jesu Keriso wabin isan hai yawas etei hikwahir tebowabow.
27 Judasi‑wana tule adee raryberenykre kia aõmydỹỹnanamy, katyyriti rewahinyrenyre wese.
27 Imih Judas Silas hairi kwa isa abiyafarih, i boro hinao kwanowar sawar ta’imon iti fefemaim akikirum na’atube.
28 Kawese inyboho rõhõtinymyhỹre, Deuxu Tyytybytyhy dori inyrayky rewiòhenanyre. Kia bede ywinalemy adeereny rarybereri biywinybenykemy.
28 Aki Anun Kakafiyin bairi aibasit men bit gagamin atit kwatab, ofafar iti bai’ufnunin isan aibasit abit sisibinamaim.
29 Uritere, suritxoo xiwe‑ribi iròdude ròrenyõmy iròdu, ihãlubu‑di ròrenyõmy, ihãlubu rejuxunyõmyhỹre‑wana. Tule òta òtana òraruna widỹỹõmy. Ka bede ywina biywinybenykeki, awimy boibeke. Deuxu deysana tahe adeereny kanakemy watxiwãhãre.
29 Bay wagaburisah hisisibor men kwanaa, for rara auman men kwanaaf for sikah hibir himomorob men kwanaa, naatu in baisesebar kwanekwan i kwanahaiw. Sawar iti ao na’atube kwanasisinaf kwa a ef etei boro namutufor. Gewasinamaim aotuturi, kwanama.”
30 Tahe hãbuõ iny inaubiòwamy Atxiòkia hãwã‑ò ròirenyre. Tahe Atxiòkia tyhydỹỹdu mahãdu ributunyre. Iu tahe tamyreny tyyriti riwahinyre.
30 Orot hiyafarih tur hibai hin Antioch hitit, nati’imaim ekaleisia tutufin etei hi’af ayuwih rou’ay gagamin hibai naatu fef hitih.
31 Tahe idi rariarenyreu, ritỹnynymy tamyreny. Ribedeerynyrenyre. Tai tahe reysarenyre.
31 Fef hibai hibiyab ana maramaim dogor wanawanan yasisir awan karatan koufair tur hinonowar isan.
32 Judasi Silaboho tule Deuxu dee rybeduwihikỹ roire. Sõwemy dohodỹỹna‑ki seriòre mahãdu‑wana rohonymyhỹre. Tai tahe rirurudỹỹnymyhỹre.
32 Judas Silas hairi i God ana dinab oro’orot, imih i tur manih maiyow hima hidudur, baitumatumayah koufair hitih naatu tafah fair hiyai.
33 Aõutxumy raroorehenyre, tahe seriòre mahãdu tamyreny rarybere: —Bòibenyke he ateòdỹỹdu mahãdu‑ò. Biòkeseke wowina‑di Jerusalẽ hãwã‑ò.
33 Fur bai’ab na’atube hima’am ufunamaim himisir taih tuwah tufuwamaim hio tuturih naatu sabuw iyab hibiyafarih isah himatabir maiye hin.
34 Tahe Sila rõhõtinyre rarikremy Atxiòkia‑ki.
34 Baise Silas nati’imaim ana not bogaigiwas iban ma maiye.
35 Tahe Paulo Banabe‑wana naride Atxiòkiakile. Inynyrỹ rybemy rierynanyrenyreri, ritỹnynyrenyreri, ijõ seriòreõ‑wana.
35 Naatu Paul Barnabas hairi Antioch imaim mar kafai hima, naatu baitumatumayah afa nati’imaim bairi sabuw afa hi’obaibiyih naatu Regah ana tur gewasin hibinan hiremor.
36 Aõutxumy tahe Paulo rarybere Banabe‑ò: —Ròkòòsekre kỹnyhe, ibutumy hãwã hãwã‑di tai juhuu Inynyrỹ rybemy ritỹnynymahãreò wahe, rikiwehityhynanykremy timybo ityhydỹỹdu mahãdu nyimyhỹde‑ò.
36 Veya bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Barnabas isan eo, “It boro tanamatabir maiye bar merar etei taituwat tema’ama’amaim tanarun tanatit taninanawanih, Regah ana tur nati’imaim tabibinan tana’itin sabuw basit tema’am.
37 Tahe Banabe Joaõ‑Marku ridykemy tamy reare.
37 Nati ana veya Barnabas i kok John Mark tab bairi hitan.
38 Paulo heka Joaõ‑Marku ridyõkemy ratxireri, Panfilia hãwã‑ki dori iribireny ròhònyreki, riwiòhenanyõreki.
38 Baise Paul i men kok boro John Mark hitab bairi hitan, anayabin i men bairi hima hai bowabow hibow in yomanin hisawarimih, baise i Pamfilia imaim ihamiyih matabir maiye.
39 Marku ridykemy wiwese wesemy aõkõ rõhõtinyrenyre teratyhylemy ratximyhỹ. Tai tahe wiribi rexihitxinyrenyre, Banabe Paulo‑ribi. Banabe Marku ridyra Xibri bedebute‑ò, hãwò‑di ròira.
39 Nati’imaim Barnabas Paul hairi higam tur fokarih hio, naatu hairi hikusib Barnabas Mark bai hairi wa hibai au Cyprus hin.
40 Paulo tahe Sila ridyra. Seriòre mahãdu tahe Pauloboho riixitòedỹỹnyre, Inynyrỹ ruxetòena tamyreny kanakemy.
40 Paul Silas rubin bai naatu tafaram bihamiy ana veya, baitumatumayah orot rou’ab hibuwih higegewasinih Regah ana manaw ana kabeber wanawanan hiyari’iyih takaifih isan.
41 Tahe Siria bede werawo‑di, Silisia bede werawo‑di, ririranyre dohodỹỹna mahãdu riwiòhenanykemy, rirurudỹỹnymyhỹkemy.
41 Basit Paul misir Syria naatu Silisia wanawanahimaim run remor ekaleisia koufair itih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.