1 Coríntios 1

Deuxu Rybe Tyyriti (KPJNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Paulo jiarỹ Deuxudeewimy deòdumy wãhãre, Jesuisi Kristu deòdỹỹna‑ki wahe. Jiarỹ waityhydỹỹdu seriòre Sòteni‑wana adee warybereny adiwahinyde.
1 Ayu Paul God ana kokomaim eafu atit Keriso Jesu ana Tur abarayan amatar taituwa Sosthenes airi.
2 Oritxi hãwã dohodỹỹna mahãdu‑ò heka watyyriti adiwahinyde, Jesuisi Kristu òbitidỹỹna mahãdu‑ò, Deuxu hõrõ mahãdu‑ò, hãwyy, hãbu‑wana, ibutumy Jesuisi Kristu ityhydỹỹdu mahãdu‑ò. Tii iny Iòlòrenymy heka ratximyhỹre.
2 God ana Ekaleisia nati Corinth wanawanamaim kwama’am, iyabowat afa’af kwabai kwatit Keriso Jesu wanawananamaim kusouwi God ana sabuw kakafiyih kwamatar kwama’am, naatu sabuw efan tata’amaim iyabowat it bairit taikofan ata Regah Jesu Keriso wabinamaim tao takwakwafir auman.
3 Ruxetòena, ywina‑wana adeeren kanakemyidi watxireri, Deuxu iny tyby‑ribi, Jesuisi Kristu iny Iòlò‑ribi.
3 Manaw kabeber, tufuw, Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.
4 Deuxumy reàlàmy watxiwãhãre, Jesuisi Kristu adeereny ruxetòena diwahinydeki.
4 Ayu mar etei kwa isa God merarayow abitin, anayabin Keriso Jesu wanawananamaim God manaw kabeber bit isan.
5 Ibutumy dori iribi tòerymy ahãte arybena‑di, erysydỹỹna‑di.
5 Naatu i wanawananamaim kwa i kwana ef tata’ane totobuyoy wairaf kwamatar, a turamaim naatu not rerekabamaim sawar etei kwaso’ob.
6 Kristu dee rybena akireny roimyhỹre.
6 Anayabin ayu Keriso isan ao’orereb i kwa wanawanamaim matar ebiturobe.
7 Iribi awahidỹỹna rauhenyõreri, kaiboho dori Kristu deòsidỹỹnamy teraòmahãte.
7 Isan imih kwa ata Regah Jesu Keriso na bairerereb isan kwama kwakakaif wanawanan, men kafa’imo ayub ana baigegewasin ta kwasasa’irimih.
8 Jesuisi arawiòhenanyhyy rarekre bededỹỹnana konana‑ò, tatxuu òbitimy ixiko‑ò, rexilamadỹỹnykemy.
8 Naatu God boro nabototofari kwanan ana yomanin, saise ata Regah Jesu Keriso nanan ana Veya’amaim kwa boro aur ubar en na’iti.
9 Deuxu òbitihyyra. Tii aratobinyra Tariòre Jesuisi Kristu‑wana rarekremy, iny Iòlòrenymy.
9 God Natun ata Regah Jesu Keriso ana baita’ayomaim bairi run isan ea’afi i kwanitumitum.
10 Jiarỹ adeereny rexitòenyreri Jesuisi Kristunimy iny Iòlòrenynimy wiwese wimy wimy bityhynymy marybebenykemy. Wadee awiõre wiribi hitxi hitxidỹỹ. Wii bitotynytyhymy boibekemy adireny watxiwãhãre, araykyreny‑ki, aerysynareny‑ki.
10 Ata Regah Jesu Keriso ana roubabaruwen fair tafanamaim ayu abifefeyani taitu, abisa isan kwao’o etei kwanibasit, saise kwa wanawanamaim kouseb boro men nama, a not tutufin etei ta’imon namatar kwanama.
11 Kaiboho waseriòre mahãdu, wimy taujõmotenyteri. Lòe hetowoludu mahãdu kia wako relyyra.
11 Taitu, ayu i Chloe tain tuwan afa hina, kwa wanawananamaim kwama kwabigamigam isan hio anowar.
12 Inyõ wadee rarybemyhỹre. Ijõ mahãdu heka Paulo rityhynymyhỹre ihõrõ mahãdu wahe, ijõ heka Apòlo rityhynymyhỹre ijõ tasỹ Pedro rityhynymyhỹre, ijõ tahe Kristu rityhynymyhỹre.
12 Ayu boro iti na’atube anao, kwa ta’ita’imon a tur ta ta kwao, o ta kuo, “Ayu i Paul abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Apollos abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Peter abi’ufunun,” naatu ta kuo, “Ayu i Keriso abi’ufunun.”
13 Aõherewe, Kristu be iny rihitxihitxinymyhỹre. Paulo be itxeò nihikỹ tyre‑ki rurure adeereny. Pauloni‑di be rasebere.
13 Keriso i kwatarsisib in kau’ay nanabin matar. Iban Paul onaf afe’en kwa isa morob? Ai Paul bai’ufnuninamih bapataito kwabai?
14 Inyõ he ròratisebenyõre. Krispu, Kaiowanale tahe resebenyre. Tai tahe wabedesamy watxireri.
14 Ayu God ana merar ayiy kwa men ta bapataito aitimih, Krisipas naatu Gaius hairi’imo,
15 Kiamy ta heka inyõ rarybeke lau reijõnymahãre: —Jiarỹ Pauloni‑di rexisebenyre.
15 imih men yait ta boro inao, ayu i Paul wabinamaim bapataito abai abi’ufunun.
16 Tefana hetowoludu mahãdu adiratisebenyde. Inyõ reratisebenykeki wanohõti reaõhyyre.
16 (Boro’obo anot Stephanas aawan ana nibur bairi bapataito aitih, baise anotanot men yait ta bapataito aitinimih.)
17 Kristu dori aõsebedỹỹmy aõkõ diwateònyde Rybewihikỹmy rybemy. Bede erydỹỹna nihikỹmy rybemy aõkõ diwateònyde, Jesuisi itxeò‑ki lamana ariwòkemy aõkõ, kia inydeereny rurureki wahe.
17 Anayabin Keriso i men bapataito isan iyafaru’umih, baise tur gewasin binan isan iyafaru, naatu men orot babin maiyow hai tur naatu hai notamaim ana’omih, nati na’atube ana’orerereb Keriso onaf afe’en momorob tur gewasin ana fair boro yabin en namatar.
18 Kristu itxeò rubumy ijyy heka ityhydỹỹdukõdu dee itxỹtena rare. Biu‑ò hedu mahãdu dee tahe, Deuxu ruru kia rare.
18 Anayabin onaf ana tur sabuw kasikasiyih isah i yabin en, baise iyabowat tayayawas isat i God ana fair
19 Kiamy tahe iritidỹỹna roire: ierysydu mahãdu erysyna‑di ariixãwidỹỹnyke. Bede erydu rayky‑di adiijõnykre.
19 Buk Atamaninamaim eo na’atube:
20 Titxibo tahe bede erydu rare. Tyyritimy erydu heka titxibo rare. Titxibo tahe wiji dỹỹraxidu rare. Kabede ludu bede erysyna heka Deuxu‑ò itxỹtedỹỹna rare.
20 Bo orot ukwarin rerekabin menamaim ema’am? Orot kirum so’obayan menamaim ema’am? Naatu orot baibasayan ana not gagamin iti tafaram nowan menamaim ema’am? God iti tafaram ana ukwar rerekab botabir na koko’aw mamatar men kwaso’ob?
21 Bede bede ludu mahãdu rõhõtinyre bedeerytyhymy. Tai tahe Deuxu iximy rierynanyõhyyre. Kia tahe Deuxudeewire. Iny rybewihikỹmy rybe heka iny witxira‑ò itxỹtere. Kia‑di tahe Deuxu iny ritareri iny rityhynyreki.
21 Anayabin God ana ukwar rerekabamaim iwa’an sabuw tafaram ana ukwar rerekabamaim hima’am men karam boro hitaso’ob, naatu sabuw iyab iti tafaram ana ukwar rerekab hibaib, iti tur isan yabin en hirouw hio, baise aki onaf isan abibinanumaim God iti tur bai sinaf sabuw hitumatum yawas hibai.
22 Judeu mahãdu aõwiwi rỹikemy aõbo raremy ratxireri. Judeukõdu mahãdu bede erysydỹỹna‑di rarekemy riijemyhỹre.
22 Jew hikok ina’inan hita’itin hititurobe naatu Greek sabuw i ukwarerekab hinuwih.
23 Kristu itxeò‑ki lamanamy iny rarybemyhỹrenyre. Kia tahe judeu mahãdu riojinyre, judeukõdu mahãdu dee itxỹtena kia rare.
23 Baise it i Keriso onaf afe’en hi’onaf momorob isan tabibinan, iti tur Jew sabuw tenonowar i tainih ekuyikuy, naatu Ufun Sabuw tenonowar isah i yabin en.
24 Tahe Deuxu rariròwysyna judeu tule judeukõ mahãdu‑ò heka Kristu erydỹỹna tule ruruna rare ihedỹỹnarenymy.
24 Baise Jew sabuw naatu Ufun Sabuw wanawanahimaim iyab God eafih hina yawas hibaib, nati sabuw isah Keriso i God ana fair naatu ana ukwar rerekab.
25 Deuxu itxỹtedỹỹnamy rybe hãbu bedeery ratyre rare. Deuxu iruruõkeki, tii hãbu ruru ratyre iruru rare.
25 Anayabin God ana ukwar rerekab hi’itin koko’aw hirouw hio’o, i orot ana ukwar rerekab natabir, naatu God ana ririmin hi’itin hio’o, i orot ana fair natabir.
26 Waseriòre mahãdu arariròwysyna‑di mohõtinybenybeke. Betehemy iny erysyna mahãdu‑ribi sõweõre, Deuxu rariròwysyna mahãdu. Dinodu mahãdu sõweõre, iny Iòlòtyhy mahãdu‑ribi sõweõre.
26 Taitu, kwa marasika mi’itube kwama’am ana maramaim God ea’afi i kwananot, sabuw hai itininamaim kwa moumur na’in i men not wairafi, men orot faifir, na’atube atufuwamaim men orot gagamih hai rara’ane kwatufuwamih.
27 — ausente —
27 Baise God tafaram ana sawar koko’aw hirarouw, rubinen sabuw not wairafih ibiya’uhuwih. Naatu tafaram ana sawar ririmih hirarouw rubinen, sabuw fairih ibiya’uhuwih.
28 — ausente —
28 Abisa tafaram itin yabin en rarouw i rubin bai, naatu abisa tafaram itin gagamin rarouw i gurus.
29 Tai dorihe inyõ rexityhynykõkemy Deuxuko‑txi.
29 Saise men yait ta God nanamaim naora’ara’atamih.
30 Kaiboho dori Jesuisi Kristu hõrõ toite. Tii heka inydee ibutumy rare: erysynamy òbitinamy, tamanamy, tarasanamy rare biu‑ò hena wahe. Deuxu kia ibutumy diwahinyde inydeereny.
30 Baise God buwit tana Keriso Jesu wanawananamaim ikofanit naatu sinaf Keriso ata ukwar rerekab matar. Naatu kakafhine rufamit tatit, yamutufurit God ana sabuw kakafiyih tamatar.
31 Kia dori ritina rybe‑ki roire: —Inyõ rexiwowydynykeki, Deuxu‑ki rexiwowydynyke.
31 Isan imih Buk Atamaninamaim eo na’atube, “Yait nakokok ora’ara’atamih Regah abisa sisinaf tafanamaim nao ra’ara’at.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.