Romanos 8

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Guatshak ekí sha atshiji kizhogué jiaga, Duwe Jesú zʉnekualdi ají zʉnaldekshanéñ zhinik na, Jateja ni mitsák guiyaba tuakue zʉñgatsé axazʉndagazhíta nakldá. [Akze, sha atshindana zʉñzeká zʉñsanegamak izhogagába, Jatetshi Alduna zʉñsanegamak zʉnake kizhukakuañ.]
1 Agora já não existe nenhuma condenação para as pessoas que estão unidas com Cristo Jesus.
2 Akze, Duwe Jesú namak jañgui kipanatshakna, Jatetshi Alduna abisajañ zʉnakukshaneki sha atshindana zʉñzeká za zʉñsaneka nanek zʉnebesanshá. Ai zhinik na, aldunaldi shua gakuxá jana Jatek agajué izhogakue jiaga zʉñgatsaldaksá guane nakldá.
2 Pois a lei do Espírito de Deus, que nos trouxe vida por estarmos unidos com Cristo Jesus, livrou você da lei do pecado e da morte.
3 Guatshak guiyabaja guagamak izhogakualdiamak kama kilshatshak jiaga, sha atshindana zʉñzekága zʉñgubiji, amak atshazhánazʉnaka. Ai zhinik na guiyabaga sha atshindana zʉñzekák zʉnebesanshazháka nalgué, Jate zʉnake amak zʉñkatshá. Akze, Asukuá giemi kagik gagatshak nauwijanameñga abuák sha atshindana akzegaka kukane nalgué, aija agubiyazháne. Akze, Jateja sha atsha shalda zʉnesabiyaldiamake Asukuá shuixal gagatshak, eñki sha katshixa shalda nauwitsaldí agatsé axezhashi guiyaba tuñshá. Ai zhinik na, shanek zʉnebesanshá guane.
3 Deus fez o que a lei não pôde fazer porque a natureza humana era fraca. Deus condenou o pecado na natureza humana , enviando o seu próprio Filho, que veio na forma da nossa natureza pecaminosa a fim de acabar com o pecado.
4 Ekíki ají guiyabaja jian izhogakue guagamak izhonazʉnaka naldakualdiamak. Akze, nasʉñ sha atshindana zʉñzeká zʉñsanegamak izhogagába, Jatetshi Alduna zʉñsanegamak zʉnake kizhuka nakldá.
4 Deus fez isso para que as ordens justas da lei pudessem ser completamente cumpridas por nós, que vivemos de acordo com o Espírito de Deus e não de acordo com a natureza humana.
5 Guatshak mieldekue sha atshindana kakzekája kaksanegamak ashekualdatshak, sha atshindana kakzeká za alduna ikauwi izhukakue. Ne mieldekue Jatetshi Aldunaja kaksanegamak izhukakue zʉnake “Jatetshi Aldunak akldunamak izhoxaldikue shakldá” za alduna ikauwi izhukakue.
5 Porque as pessoas que vivem de acordo com a natureza humana têm a sua mente controlada por essa mesma natureza. Mas as que vivem de acordo com o Espírito de Deus têm a sua mente controlada pelo Espírito.
6 Akze, mieldekueki sha atshindana kakzeka za ijaná ashekualdaldiák, shua guxá jana Jatek agajué za izhogatanákue. Ekí ne, mieldekue Jatetshi Aldunaja kaksanexaldiamak za ijaná ashekualdaldiák zʉnake, aldunaxa señgaba kakzeshi, abisajañ izhoshiñga kezhokshataná nakldá.
6 As pessoas que têm a mente controlada pela natureza humana acabarão morrendo espiritualmente; mas as que têm a mente controlada pelo Espírito de Deus terão a vida eterna e a paz.
7 Mieldekueki sha atshindana akzeká za alduna ikauwi ashekualdaldiák, Jate kaguldiji za izhukakue. Akna Jateja guiyaba jian izhoxa zʉñkabajaneja guagamak atshakue ajañguakí, ni amak ajanashazhákakue.
7 Por isso as pessoas que têm a mente controlada pela natureza humana se tornam inimigas de Deus, pois não obedecem à lei de Deus e, de fato, não podem obedecer a ela.
8 Ai zhinik na, sha atshindana kakzekája kaksanegamak izhukakueki Jatek akldunamak izhogazhákakue nakldá.
8 As pessoas que vivem de acordo com a sua natureza humana não podem agradar a Deus.
9 Ne nasʉñki sha atshindana zʉñzekája zʉñsaneklde izhogakue zʉñgatsaldaksá guane, Jatetshi Alduna zʉñsanegamak izhonazʉnaka. Akze, Jatetshi Aldunaki nasʉñldi izhogák, e zʉñsanegamak na izhonazʉnaka. Guatshak mieldejañki ai Alduna Duwe Jesúja zʉñgene ipanazháneki Duwetshi negazháne nakldá.
9 Vocês, porém, não vivem como manda a natureza humana, mas como o Espírito de Deus quer, se é que o Espírito de Deus vive realmente em vocês. Quem não tem o Espírito de Cristo não pertence a ele.
10 Guatshak nasʉñki sha katshixa nakna, nauwijí abuáke shuigakualdixaga. Ne Duwe kipanatshak aldéñki nasʉñldi izhogatshakna, Jateja sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatuwéñ zhinik na, aldunaxa zʉnake abisajañ be izhogakualdixa.
10 Mas, se Cristo vive em vocês, então, embora o corpo de vocês vá morrer por causa do pecado, o Espírito de Deus é vida para vocês porque vocês foram aceitos por Deus.
11 Akze, Jateja Asukuá Duwe Jesú shuiguenik mokue izhgaldakshane. Akna ají Alduna nasʉñldi izhogatshak, eñkáñ zhinik aldéñ Asukuá izhgaldakshanamakbeñga, shuigakualdinik abuá jiaga abisajañ be zʉnezhokshaldixaga nzha.
11 Se em vocês vive o Espírito daquele que ressuscitou Jesus, então aquele que ressuscitou Jesus Cristo dará também vida ao corpo mortal de vocês, por meio do seu Espírito, que vive em vocês.
12 Ekí nakna, gajakue, Jatetshi Alduna zʉñsanegamak za izhogakue zʉñgatsakna, sha atshindana zʉñzeká zʉna zʉñsanegamak izhogakue zʉñgatsaldakí giemi nakldá.
12 Portanto, meus irmãos, nós temos uma obrigação, que é a de não vivermos de acordo com a nossa natureza humana.
13 Azhi sha atshindana miñzekája miñsanegamak mizhekualdaldiák zʉnake, shua miñguxá jana, Jatek agajué za mizhekualdataná. Naldatshak Jatetshi Aldunak zhinik na sha atshindana miñzegamak izhoxa majiñga, maja miñgualdiák zʉnake, Jateja izhoshiñga mimezhokshataná nzha.
13 Porque, se vocês viverem de acordo com a natureza humana, vocês morrerão espiritualmente; mas, se pelo Espírito de Deus vocês matarem as suas ações pecaminosas, vocês viverão espiritualmente.
14 Akze, Jatetshi Alduna za zʉñsaneka kaldekuañki Jatetshi sukuakue giemi kaldé nakldá.
14 Pois aqueles que são guiados pelo Espírito de Deus são filhos de Deus.
15 Jinake ekí zʉñkualdaka naldakí. Jateja ají Alduna zʉñgegatshak, sáñkaldaja ají nashi zhe akzukuamakbe aldéñ zhe zʉñzukualdiamak zʉñgegazháne. Ne, ají Alduna zʉñgegatshak ají sukuakue giemi zʉnaldekshane. Akna eñkáñ zhinik nasʉñ Saldiñga netshi Jatega, “Abba, Najatée” kaxaldeka.
15 Porque o Espírito que vocês receberam de Deus não torna vocês escravos e não faz com que tenham medo. Pelo contrário, o Espírito torna vocês filhos de Deus; e pelo poder do Espírito dizemos com fervor a Deus: “Pai, meu Pai!”
16 Akze, nauwijí aldunaxaki “Jatetshi sukua sha nakú” zʉñnegamakga Jatetshi Aldunaja jiaga zʉñnekshixa nakldá.
16 O Espírito de Deus se une com o nosso espírito para afirmar que somos filhos de Deus.
17 Ekí Jatetshi sukuakue giemi kaldahakna, Jateja Asukuá Duwe Jesú bieni agenamakga zʉñgeshi, janshizhe zʉñkatshaldixaga. Ne amak zʉñkatshagá nogeñgaki, Duwe guiyaba tuatonamakga tuakue zʉñgatsé. Ekíki Duwe jékaldaxa muñshí zeñka izhogamakbeñga, e na izhogakualdiamak.
17 Nós somos seus filhos, e por isso receberemos as bênçãos que ele guarda para o seu povo, e também receberemos com Cristo aquilo que Deus tem guardado para ele. Porque, se tomamos parte nos sofrimentos de Cristo, também tomaremos parte na sua glória .
18 Guatshak jai kizhogeñgaki guiyaba tuakue zʉñgatsaldatshak, ai za ijaná nogakue zʉñgatsaldazhé tuñkuge. Ekí ne, izhguashasá akzeki niuwizhíne Jateja zʉxaita zalda muñshí zeñka za zʉnezhokshaldixa nakldá.
18 Eu penso que o que sofremos durante a nossa vida não pode ser comparado, de modo nenhum, com a glória que nos será revelada no futuro.
19 Akna Jateja jika zhekuauxa gauwanekueja Jatetshi sukua nekaldekuañki saldiñgak mu agisekualdixa ldiuwañ “¿mitsák zexaldixa ne?” ajañgui jiyagatuwiñgaba zhekuekue.
19 O Universo todo espera com muita impaciência o momento em que Deus vai revelar o que os seus filhos realmente são.
20 Akze, Jatejañki saldiñga jika gauwatshak sakí naldaldixa janaktunalguauxabé gauwane nalgué, amak eñka akldañkagáñga nusaldék. Ekí nusaldegatshak gauwanekuegaba ishkiyaldusaldexaldixa ajañguazháne ne, Jatejañga na jañguanamak nusaldexaldiamak ibesá. Ai zhinik saldiñgaja ekí jañgui jiaktualdiamak:
20 Pois o Universo se tornou inútil, não pela sua própria vontade, mas porque Deus quis que fosse assim. Porém existe esta esperança:
21 Jika gauwanauxa nusaldekldekue nanaldixa jiaga, Jateja nusaldexak zhinik kezhokshaksánshi, ají sukuakue janshizhe kaxatshiji, muñshí zeñka kezhokshaldiamakbeñga kezhokshaldixa ajañgui jiyagatuwi ashekualdaldiamak.
21 Um dia o próprio Universo ficará livre do poder destruidor que o mantém escravo e tomará parte na gloriosa liberdade dos filhos de Deus.
22 Ne amak kaxatshagá nogeñgaki, Jateja gauwanauxa nekue munzhi somája mugatogéñ ishkauldá noshi, “mijá somá naxaldiéñ zegakuéñ” jañgui jiaktuamakbe, Jateja janshizhe kaxatshaldiéñ ldiuwañ “mijá amak zʉñkatshakuéñ” kaiga yo jiyagatuwi ashekue.
22 Pois sabemos que até agora o Universo todo geme e sofre como uma mulher que está em trabalho de parto.
23 Ekueja za ekí jiaktuatogakí. Ne nasʉñ jiaga ishkauldá noshi, “Jateja ají sukua giemi zʉnezhokshi na, auxaga zeñ zalda zʉñkatshaldixa ldiuwañ mijá shi zeshí” jañgui, jiaktuwi katshekue. Atshakna, nauwijí abuáki, abuá abisa ni mitsák shuigazhítak yushaldixa. Amak jiaktuañkaldogéñ, Jateja ekí zʉñmenamak zʉñkatshaldixaga ne zʉnatuñshaldiamak na, axáñ misha ají Aldunaki zʉñgé guane nakldók.
23 E não somente o Universo, mas nós, que temos o Espírito Santo como o primeiro presente que recebemos de Deus, nós também gememos dentro de nós mesmos enquanto esperamos que Deus faça com que sejamos seus filhos e nos liberte completamente.
24 Akze, Jate zʉnekuanéñ zhinik na, aldéñga janshizhe zʉñkatshaldixa zʉñmenane “amak zʉñkatshaldixaga shakldá” jañgui, jiaktuwi kizhuka. Ne ekí jiaktuañkaldogatshak au zʉñkatshá guane guashiñki, jiaktuakue zʉñgatsaldaksá guane naldatañkaldaldé. Akze, ezuaja jika ipaná guane ¿“ipanaldikuega shakldá” jañgui jiaktualga shi nogaka na?
24 Pois foi por meio da esperança que fomos salvos. Mas, se já estamos vendo aquilo que esperamos, então isso não é mais uma esperança. Pois quem é que fica esperando por alguma coisa que está vendo?
25 Ne, janshizhe zʉñkatshaldixa zʉñmenane jiaktuañkalduka zʉñkatshagá nogeñgaki, “amak zʉñkatshaldixaga shakldá” jañgui, abá naldakí abeti jiaktuál kizhuka naldashá.
25 Porém, se estamos esperando alguma coisa que ainda não podemos ver, então esperamos com paciência.
26 Ekibeñga na, kama zʉñkaldaldakí noxaldiéñ Jatetshi Aldunaki zʉñgauneka. Nasʉñ Jate axazguagakue zʉñgatsahamak zʉñwashegakí naldaldiák, ají Aldunaja zʉnake axazguagakualdiamak zʉñgaunexalga nuka. Azhi nauwijí múldigabak me Jate auxaga axazguagexañ zʉñzaldakí naldaldiake, ají Aldunaga na nauwijí múldigabak naldakí nasʉñ shalda Jate agakuañneka.
26 Assim também o Espírito de Deus vem nos ajudar na nossa fraqueza. Pois não sabemos como devemos orar, mas o Espírito de Deus, com gemidos que não podem ser explicados por palavras, pede a Deus em nosso favor.
27 Akze, Jateja zʉnake aldunaldi zʉñnegatogauxaga akué nakna, ají Aldunaja nauwishaldá agakuañnegatuka jiaga auxaga akué. Jinake naldakí. Ají Aldunajañki Jate zʉnajañguamakga ají nekaldekue shaldaki zʉnakbeñka nak.
27 E Deus, que vê o que está dentro do coração, sabe qual é o pensamento do Espírito. Porque o Espírito pede em favor do povo de Deus e pede de acordo com a vontade de Deus.
28 Guatshak nasʉñ Jate kizhgajañguxake, ajígaba naldakualdixa janazʉñtunamak zʉnezhgakuxanekuañki sakígaba zʉñgatsegatukaki Jateja janshizheldi zʉñkazauwaldiamak saldiñga zʉñkabezhguxa zʉñkué.
28 Pois sabemos que todas as coisas trabalham juntas para o bem daqueles que amam a Deus, daqueles a quem ele chamou de acordo com o seu plano.
29 Akze, Jate zʉnekualdaldixakuañki axañga zhinik akuega kaldalguakna, atshaga Asukuá Duwe Jesú janamé naldakualdiamak jiaga zʉnezhgakuxanane. Ekíki Asukuá Duweki kasak zalda Nauwituwé akaldak akzé, aldéñ ipanañkaldekuañki akaldeni zalda matshuwi katshekualdaldiamak.
29 Porque aqueles que já tinham sido escolhidos por Deus ele também separou a fim de se tornarem parecidos com o seu Filho. Ele fez isso para que o Filho fosse o primeiro entre muitos irmãos.
30 Akze, Jateja ekíga axañga zhinik Asukuá janamé naldakualdiamak zʉnezhgakuxananekuañki, aldéñga ají giemi naldakualdiamak zʉneshkuldák. Ekí zʉneshkuldakldekuañki sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatú guane. Ekí janshizhe zʉnatuñkakuañki, niuwizhíne jékaldaxa muñshí zeñka zʉnezhokshaldixa zʉnaldekshane nakldá.
30 Assim Deus chamou os que havia separado. Não somente os chamou, mas também os aceitou; e não somente os aceitou, mas também repartiu a sua glória com eles.
31 Ekígaba zʉñkatshixa katuatshak míñgaki, ¿ji akldé guagakue naldaldixa sha? Saldiñga netshi Jateki nasʉñ nañga izhogakna, ¿me shi kauzʉñshiji zʉñgubiyaka na?
31 Diante de tudo isso, o que mais podemos dizer? Se Deus está do nosso lado, quem poderá nos vencer? Ninguém!
32 Akze, Jateja Asukuá giemi nalgué jiaga, iyakbegasʉ́ñ akzegagábaki, saldiñga káguba tsaldi shuixal kagik gaxá. Ekí Asukuá zʉñgegatshakna, saldiñga zʉñgajueshkákue ¿sakí shi éegaba zʉñgegazháldixa na?
32 Porque ele nem mesmo deixou de entregar o próprio Filho, mas o ofereceu por todos nós! Se ele nos deu o seu Filho, será que não nos dará também todas as coisas?
33 Akze, Jate zʉnezhgakuxanekuañki aldéñga sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatú guane nakna, ¿me shi sha katshixá shalda zʉñgatsaldalga nuká axazʉndagaka na?
33 Quem acusará aqueles que Deus escolheu? Ninguém! Porque o próprio Deus declara que eles não são culpados.
34 Ekíga na, Duwe Jesúki nauwitsaldí shuizhá guane. Ai zhinik jiaga, mokue izhgaldaguenik Jate sanegatogeñka jibatshaldi mual akldé akzeñka izhoxalga nogák, Ajatek nauwitsaldí agakuañnexal nuka nakna, ¿me shi guiyaba tuakue zʉñgatsaldalga nuká axazʉndagaka na?
34 Será que alguém poderá condená-los? Ninguém! Pois foi Cristo Jesus quem morreu, ou melhor, quem foi ressuscitado e está à direita de Deus. E ele pede a Deus em favor de nós.
35 Akze, Duwe Jesúki ekí zʉnajañgui izhogakna, ni me, ni jiyája zʉnajañguaksánsha akzegazháka nakldá. Akna sakígaba zʉñgatsegatshak jiaga, zʉnajañguaksá guazhíta. Jibañ tuwi azhi kaxa zʉñgatsegatoxaldiéñ jiaga zʉnajañgualga noxaldixa. Aldéñ shalda sha zʉnakuí akuatoxaldiéñ jiaga zʉnajañgualga. Gakue, azhi zhakuá auxaga zʉñkaldaldakí naldaldiéñ jiaga zʉnajañgualga. Naki zʉnakuaxabaté zʉnakuatoxaldiéñ jiaga zʉnajañgualga. Azhi amak zʉnakuaxa guatshak jiaga, zʉnajañgualga izhoná.
35 Então quem pode nos separar do amor de Cristo? Serão os sofrimentos, as dificuldades, a perseguição, a fome, a pobreza, o perigo ou a morte?
36 Akze, Dabíja Jatek akbeyatshak sezhekldamak ekí zʉñgisalka:
36 Como dizem as Escrituras Sagradas : “Por causa de ti estamos em perigo de morte o dia inteiro; somos tratados como ovelhas que vão para o matadouro.”
37 Ekí sakígaba zʉñgatsegatogéñ jiaga, Duwe Jesúki zʉnajañguiñgaba izhogéñ zhinik ubiyakualdiamak zʉñgauneshi izhogakna, muldetua zʉxaitá zalda kaubixakue kaldé.
37 Em todas essas situações temos a vitória completa por meio daquele que nos amou.
38 — ausente —
38 Pois eu tenho a certeza de que nada pode nos separar do amor de Deus: nem a morte, nem a vida; nem os anjos, nem outras autoridades ou poderes celestiais ; nem o presente, nem o futuro;
39 — ausente —
39 nem o mundo lá de cima, nem o mundo lá de baixo. Em todo o Universo não há nada que possa nos separar do amor de Deus, que é nosso por meio de Cristo Jesus, o nosso Senhor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.