Mateus 26

Ugud apudyus = Ti baro tulag (KMK) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Gangputon man Jesus dat insuḻuna, imbagana’t dat disipulus na un,
1 E aconteceu que, quando Jesus concluiu todos esses discursos, disse aos seus discípulos:
2 “Tigammu yu un annat duwa’n aḻgawa lawaon sinat Piyestan di Nalausan ot sakona Inyanak di Tagu, maiyawataka mailansa’t kulus.”
2 Bem sabeis que, daqui a dois dias, é a Páscoa, e o Filho do Homem será entregue para ser crucificado.
3 Utdi payona timpu nandadatdatong dat aappun di padi kan lalallakay di Judio utdin palasiyu’n inggawan Caifas un kangattuwana padi.
3 Depois, os príncipes dos sacerdotes, e os escribas, e os anciãos do povo reuniram-se na sala do sumo sacerdote, o qual se chamava Caifás,
4 Nantutulagan da un ilimoda dokmaan si Jesus kan patoyon.
4 e consultaram-se mutuamente para prenderem Jesus com dolo e o matarem.
5 Yoong kanan da un “Adi taku itimpu’t din piyesta ta asi kada lawa manggulu dan tagu ya.”
5 Mas diziam: Não durante a festa, para que não haja alvoroço entre o povo.
6 Inggaw man da Jesus Betania ummoy da utdit boḻoy da Simon un pinapiyana’t kutoḻ sidit.
6 E, estando Jesus em Betânia, em casa de Simão, o leproso,
7 Utdit madama da un mangan, ummadani kan Jesus tun osa’n babai’n nan-aggom si butilya’n nakwa si alabastro un napnu’t nabanobanola bangbangu ot inyisig na utdit uḻun Jesus.
7 aproximou-se dele uma mulher com um vaso de alabastro, com unguento de grande valor, e derramou-lho sobre a cabeça, quando ele estava assentado à mesa.
8 Yoong utdit nailan dat disipulus na di, summuḻag da un kanan dan, “Amman, tapaya yamyam-anona di?
8 E os seus discípulos, vendo isso, indignaram-se, dizendo: Por que este desperdício?
9 Nangina okyan nat mailakuwana kad maitod sidan nakapus dit bayad na!”
9 Pois este unguento podia vender-se por grande preço e dar-se o dinheiro aos pobres.
10 Yoong tigammun Jesus dit ibagbaga da ot kanana kan dida un, “Apay dillawon yu tun babai? Nabaḻu’n taḻon tun kingwana kan sakon.
10 Jesus, porém, conhecendo isso, disse-lhes: Por que afligis esta mulher? Pois praticou
11 Kanayuna inggaw danat nakapus kan dikayu yoong bokona kanayuna inggawak kan dikayu.
11 Porquanto sempre tendes convosco os pobres, mas a mim não me haveis de ter sempre.
12 Satun nangiyisigana si bangbangu uttun long-ag ku, insagana na ud sakon un mailbon.
12 Ora, derramando ela este unguento sobre o meu corpo, fê-lo preparando-me para o meu sepultamento.
13 Tuttuwa tun ibagak kan dikayu! Singngadan na mana igaw situn lubunga maiwalagawagan tun Nabaḻu’n Damag, mauguugud tun kingwan ditun babai un mangisomsomkan kan siya.”
13 Em verdade vos digo que, onde quer que este evangelho for pregado, em todo o mundo, também será referido o que ela fez para memória sua.
14 Utdi, inummoy si Judas Iscariote un osa’t dat kagwampuḻu’t duwa’n disipulus Jesus sidat aappun di padi.
14 Então, um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi ter com os príncipes dos sacerdotes
15 Kinnanana kan dida un, “Piga nat itdon yu kan sakon nu ituyuk ku si Jesus kan dikayu?” Ot initdan da si tuḻumpuḻu’n palata’n pilak.
15 e disse: Que me quereis dar, e eu vo-lo entregarei? E eles lhe pesaram trinta moedas de prata.
16 Manipud sidiyon ininainap naon dit gundaway na un mangituyuk kan Jesus.
16 E, desde então, buscava oportunidade para o entregar.
17 Utdit umuna un aḻgaw dit Piyestan di Tinapaya maid si bubud, ummoy dat disipulus Jesus kan siya ot kanan dan, “Kawad dit piyaoma umoyan mi mangisaganaan sit kakan di piyesta?”
17 E, no primeiro dia da Festa dos Pães Asmos, chegaram os discípulos junto de Jesus, dizendo: Onde queres que preparemos a comida da Páscoa?
18 Kinnanan Jesus kan dida un, “Umoy kayu ud Jerusalem si osa’n tagu ot ibaga yu un, ‘Kanan dit Mistulu un dandaniyon dit naitudinga timpu na ot buḻun na dikami’n disipulus na un mangan sit kakan di piyesta uttun boḻoy yu.’ ”
18 E ele disse: Ide à cidade a
19 Tinungpal dat disipulus Jesus dit imbaga na ot ummoy da insagana dit kakan di Piyestan di Nalausan.
19 E os discípulos fizeram como Jesus lhes ordenara e prepararam a Páscoa.
20 Masdom man, summangu da Jesus un mangan sidat kagwampuḻu’t duwa’n disipulus na.
20 E, chegada a tarde, assentou-se à mesa com os doze.
21 Utdit madama da un mangan, kinnanan Jesus un, “Tuttuwa tun ibagak kan dikayu’n osa kan dikayu ud mangituyuk kan sakon.”
21 E, enquanto eles comiam, disse: Em verdade vos digo que um de vós me há de trair.
22 Utdi, nasigab dit angos dat disipulus na ot sin-ossa dan nangimus kan siya un, “Apu, sakon kad?”
22 E eles, entristecendo-se muito, começaram um por um a dizer-lhe: Porventura, sou eu, Senhor?
23 Summungbat si Jesus un, “Naid sabali’t mangituyuk kan sakon nu adi sat makasawsaw kan sakon si tinapay situn maḻukung.
23 E ele, respondendo, disse: O que mete comigo a mão no prato, esse me há de trair.
24 Ta sakona Inyanak di Tagu, matoyak un kama’t dit naikanglit sit ugud Apudyus yoong kaasi nat tagu’n mangituyuk kan sakona Inyanak di Tagu! Napipiya pay nu adina naiyanak!”
24 Em verdade o Filho do Homem vai, como acerca dele está escrito, mas ai daquele homem por quem o Filho do Homem é traído! Bom seria para esse homem se não houvera nascido.
25 Guminga man si Judas un siya’d mangituyuk, kanana un, “Sakon kad, Mistulu?”
25 E, respondendo Judas, o que o traía, disse: Porventura, sou eu, Rabi? Ele disse: Tu o disseste.
26 Madama da payyana mangmangan, nangaḻa’t Jesus si tinapay ot nanyaman kan Apudyus asina biniibiika intod sidat disipulus na un kanana’n, “Aḻan yu tu ta kanon yu ta siya’d long-ag ku.”
26 Enquanto comiam, Jesus tomou o pão, e, abençoando- o, o partiu, e o deu aos discípulos, e disse: Tomai, comei, isto é o meu corpo.
27 Asina payyan innaḻa dit natasa un inumon da. Maabus mana manyaman kan Apudyus intod na kan dida un kanana’n, “Uminum kayu’n losan situ
27 E, tomando o cálice e dando graças, deu-lho, dizendo: Bebei dele todos.
28 ta siyatu’d daḻaka mangipapiddot sidit intulag Apudyus sidat tagu, siya’d daḻaka man-ayus daḻapnu mapakawan dat basuḻ dat adu’n tagu.
28 Porque isto é o meu sangue, o Novo Testamento, que é derramado por muitos, para remissão dos pecados.
29 Ot ibagak kan dikayu’n, adiyakon uminum situwa danum di ubas inggana’t dit aḻ-aḻgawa manginuman taku’t dit bagu’n danum di ubas sidin mangiyapuwan Amak.”
29 E digo-vos que, desde agora, não beberei deste fruto da vide até àquele Dia em que o beba de novo convosco no Reino de meu Pai.
30 Utdi, nangkanta da un nandaydayaw kan Apudyus ot maabus man kaysan da utdin bateled Olivo.
30 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
31 Utdi, imbagan Jesus kan dida un, “Sinsatuna labi mangkabutik kayu’n losan ot taynanak ta naikanglit sit ugud Apudyus un, ‘Patoyok dit man-aayyuwan si kannelu ot man-asiwaḻak dat kannelu na.’
31 Então, Jesus lhes disse: Todos vós esta noite vos escandalizareis em mim, porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho se dispersarão.
32 Yoong nu maabusa mapaungaḻak, umun-unaak Galilea nu dikayu.”
32 Mas, depois de eu ressuscitar, irei adiante de vós para a Galileia.
33 Utdi, kinnanan Pedro un, “Ulay mangkabutik da un losan adik sika taynan!”
33 Mas Pedro, respondendo, disse-lhe: Ainda que todos se escandalizem em ti, eu nunca me escandalizarei.
34 Kinnanan Jesus kan siya un, “Tuttuwa tun ibagak kan sika. Uttuwa labi utdit daan payyan manullauk dit kawitan, pitluwom isulib sakon.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo que, nesta mesma noite, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Summungbat si Pedro un kanana’n, “Ulay nu maipangkatoyak kan sika adik sika isulib!” Ot siya pay kanan dat uduma disipulus.
35 Disse-lhe Pedro: Ainda que me seja necessário morrer contigo, não te negarei. E todos os discípulos disseram o mesmo.
36 Ummoy da Jesus sidat disipulus na utdin mumuḻ-ana mangngadan Getsemani ot imbaga na kan dida un, “Mantupak kayu yan situ ta umoyak manluwaḻu’t di.”
36 Então, chegou Jesus com eles a um lugar chamado Getsêmani e disse a seus discípulos: Assentai-vos aqui, enquanto vou além orar.
37 Ot indallay na da Pedro kan sadat duwa’n anak Zebedeo. Utdi, amoamod dit domdom na kan mabulubulung.
37 E, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se muito.
38 Ot imbaga na utdat tuḻu’n buḻun na un, “Amod tun domdom ku ot kama nu ikatoy kuwon. Inggaw kayu’t tu ot makapanbaḻaga kayu kan sakon.”
38 Então, lhes disse: A minha alma está cheia de tristeza até à morte; ficai aqui e vigiai comigo.
39 Utdi ummadayu’t akit si Jesus ot nanlakkoba nanluwaḻu’n kanana’n, “Ama, nu mabalin, ilisiyak situwa ligata sagapaḻok. Yoong bokona sat piyaok dit matungpal nu adi sat piyaom.”
39 E, indo um pouco adiante, prostrou-se sobre o seu rosto, orando e dizendo: Meu Pai, se é possível, passa de mim este cálice; todavia, não seja como eu quero, mas como tu
40 Utdi, nangulin sidat tuḻu’n disipulus na ot dinakngana dida’n masusuyop. Ot kinnanana kan Pedro un, “Adi kayu kad makaattoma makapanbaḻaga kan sakon si ulay sin-olasa lawa?
40 E, voltando para os seus discípulos, achou-os adormecidos; e disse a Pedro: Então, nem uma hora pudeste vigiar comigo?
41 Mansiput kan manluwaḻu kayu daḻapnu adi kayu mambasuḻ nu masugsugan kayu. Ta nadaddaan nat angos yu un manungpal yoong nakapsut nat long-ag yu.”
41 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação; na verdade, o espírito
42 Impigwan payyan Jesus un ummadayu’t akit un ummoy nanluwaḻu’n kanana’n, “Ama, nu masapula sagapaḻok tuwa ligat, matungpal nat piyaom.”
42 E, indo segunda vez, orou, dizendo: Meu Pai, se este cálice não pode passar de mim sem eu o beber, faça-se a tua vontade.
43 Mangulin man uman sit inggawan dat tuḻu’n disipulus na, dinakngana uman dida’n masusuyop ta adida madiyat dat ata da.
43 E, voltando, achou-os outra vez adormecidos, porque os seus olhos estavam carregados.
44 Impitlun uman Jesus un tinengyan dida’n nangulina ummoy nanluwaḻu un padan uman dit imbaga na un nanluwaḻu.
44 E, deixando-os de novo, foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Utdiyon nangulin sidat disipulus na un kanana’n, “Apay masusuyop kan gaillongan kayu kad payyan? Olas naona maiyawataka Inyanak di Tagu’t dadit gumabasuḻ.
45 Então, chegou junto dos seus discípulos e disse-lhes: Dormi, agora, e repousai; eis que é chegada a hora, e o Filho do Homem será entregue nas mãos dos pecadores.
46 Gumangun kayu ta intakunon ta antuwon tun tagu’n mangituyuk kan sakon.”
46 Levantai-vos, partamos; eis que é chegado o que me trai.
47 Mambagbagbaga payyan si Jesus sidit dummatong si Judas un osa’t dat kagwampuḻu’t duwa’n disipulus na. Buḻun na dat adu’n tagu’n gaispadaan kan gapang-uḻana imbaun dat aap-apun di padi kan lalallakay di Judio.
47 E, estando ele ainda a falar, eis que chegou Judas, um dos doze, e com ele, grande multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos príncipes dos sacerdotes e dos anciãos do povo.
48 Indaan Judas imbaga dit mantitigammu da kan Jesus un kanana’n, “Sat tagu’n umoyak ogkan, siya ud dokmaan yu!”
48 E o traidor tinha-lhes dado um sinal, dizendo: O que eu beijar é esse; prendei-o.
49 Nandadawwos si Judas kan Jesus un kanana’n, “Napiya’n labim, Mistulu,” ot inogkana.
49 E logo, aproximando-se de Jesus, disse: Eu te saúdo, Rabi. E beijou-o.
50 Summungbat si Jesus un, “Gayyom! Koomon nat panggop nu un koon!”
50 Jesus, porém, lhe disse: Amigo, a que vieste? Então, aproximando-se eles, lançaram mão de Jesus e o prenderam.
51 Dagusa inapsut dit osa’n buḻun Jesus dit ispada na ot binakag na dit baba-unon didit kangattuwana padi ot nasokdap dit inga na.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, puxou da espada e, ferindo o servo do sumo sacerdote, cortou-lhe uma orelha.
52 Yoong kinnanan Jesus un, “Iboḻoy nu nat ispadam ta sanat mangusal sinat ispada na, ispada pay nat mamatoy da kan siya.
52 Então, Jesus disse-lhe: Mete no seu lugar a tua espada, porque todos os que lançarem mão da espada à espada morrerão.
53 Adim kad tigammu’n nu kodawok ud saḻak Ama, dagusa mangibaun si piga’n libu un anghel?
53 Ou pensas tu que eu não poderia, agora, orar a meu Pai e que ele não me daria mais de doze legiões de anjos?
54 Yoong nu kook di, adinaon matungpal dit imbagana’t dit naikanglita ugud Apudyus un maipasamak.”
54 Como,
55 Utdi imbagan Jesus sidat kaaduwan un, “Apay tulisanak kad ta ummoy kayu’t tu un gaispadaan kan gapang-uḻan un umoy manokma kan sakon? Inaḻgawa awadak sin timplu’n mantudtudu, apay adiyanak dinokmaan sidi?
55 Então, disse Jesus à multidão: Saístes, como para um salteador, com espadas e porretes, para me prender? Todos os dias me assentava junto de vós, ensinando no templo, e não me prendestes.
56 Yoong mapasamak datu’n losan daḻapnu matungpal dit paingkanglit Apudyus sidat propeta na.”
56 Mas tudo isso aconteceu para que se cumpram as Escrituras dos profetas. Então, todos os discípulos, deixando-o, fugiram.
57 Sadat nanokma kan Jesus, indallay da utdit boḻoy Caifas un kangattuwana padi un siya’d nadakdakngan dat mimistulun di lintog kan lalallakay di Judio.
57 E os que prenderam Jesus o conduziram à casa do sumo sacerdote Caifás, onde os escribas e os anciãos estavam reunidos.
58 Ot si Pedro inadayuwana’n tinung-ud inggana’t dit paway dit kangattuwana padi ot nilumnoka umoy nakatupak sidadit man-aandog ta ilana nu ngadan dit mapasamak kan Jesus.
58 E Pedro o seguiu de longe até ao pátio do sumo sacerdote e, entrando, assentou-se entre os criados, para ver o fim.
59 Sadat aap-apun di padi kan papangat di Judio, man-in-inap da si mamabasuḻan da kan Jesus ulay nu tuli daḻapnu idaḻum da kan papatoy da.
59 Ora, os príncipes dos sacerdotes, e os anciãos, e todo o conselho buscavam falso testemunho contra Jesus, para poderem dar-lhe a morte,
60 Yoong maid indasan da ulay nu adu dat ummoy nantuli maipanggop kan siya. Masulsulit man inggaw da ud duwa’n inummoy sit sangu.
60 e não o achavam, apesar de se apresentarem muitas testemunhas falsas, mas, por fim, chegaram duas
61 Kanan da un, “Kanan dituwa tagu un, ‘Mabalin ku un yam-anon din Timplu’n Apudyus asik ibangun obos si unog di tuḻu’n aḻgaw.’ ”
61 e disseram: Este disse: Eu posso derribar o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Summikad dit kangattuwana padi ot kanana kan Jesus un, “Maid kad maisungbat nu uttu’n ipabpabasuḻ da kan sika?”
62 E, levantando-se o sumo sacerdote, disse-lhe: Não respondes coisa alguma ao que estes depõem contra ti?
63 Yoong adina gumminga si Jesus. Utdi kanan uman dit kangattuwana padi kan siya un, “Maipagapu’t din ngadan Apudyus un adi matoy, ibagam kan dikami nu sika dit Kristu un Anak Apudyus.”
63 E Jesus, porém, guardava silêncio. E, insistindo o sumo sacerdote, disse-lhe: Conjuro-te pelo Deus vivo que nos digas se tu és o Cristo, o Filho de Deus.
64 Summungbat si Jesus un, “On, Imbagamon! Yoong ibagak kan dikayu un maila yun tu ud sakona Inyanak di Tagu’n mantutupak sin kapon madiwanan Apudyus un mannakabalin. Maila yu pay sakona mangulina manligwat langita mailabaw si bunot.”
64 Disse-lhes Jesus: Tu em breve o Filho do Homem assentado à direita do Todo-Poderoso e vindo sobre as nuvens do céu.
65 Pinissay dit kangattuwana padi dit badut na utdit amoda suḻag na un kanana’n, “Maisuganggang kan Apudyus tun inugud na. Apay un masapul payyan nat uduma kustigu? Dingngoḻ yuwon din imbaga na!
65 Então, o sumo sacerdote rasgou as suas vestes, dizendo: Blasfemou; para que precisamos ainda de testemunhas? Eis que bem ouvistes, agora, a sua blasfêmia.
66 Sinnat makanan yu?”
66 Que vos parece? E eles, respondendo, disseram: É réu de morte.
67 Ot niluglugpaan da dit pasngit na kan dinanug da. Ot sadat udum, tinipak da un
67 Então, cuspiram-lhe no rosto e lhe davam murros, e outros o esbofeteavam,
68 kanan dan, “Pugtuwam ud Kristu nu singngadan dit nanipak kan sika?”
68 dizendo: Profetiza-nos, Cristo, quem é o que te bateu?
69 Mantutupak payyan si Pedro utdit paway sidit ummoy kan siya dit babai’n baba-unon didit kangattuwana padi un kanana’n, “Sika, osa ka pay sidat buḻun ud Jesus un iGalilea.”
69 Ora, Pedro estava assentado fora, no pátio; e, aproximando-se dele uma criada, disse: Tu também estavas com Jesus, o galileu.
70 Yoong insulib na utdit sanguwanan da un losana kanana’n, “Naid tigammuk sinat piyaoma ugudon.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: Não sei o que dizes.
71 Ot utdit ummoy sit luwangan, inggaw payyan osa’n babai’n baba-unona nangila kan siya ot kinnanana utdat tagu’n iinggaw sidi un, “Satu, buḻun Jesus un iNazaret.”
71 E, saindo para o vestíbulo, outra criada o viu e disse aos que ali estavam: Este também estava com Jesus, o Nazareno.
72 Yoong insulib uman Pedro un kanana’n, “Sapataak un adik tigtigammu nat un tagu!”
72 E ele negou outra vez, com juramento: Não conheço tal homem.
73 Masulit man ummadani kan Pedro dat tagu’n ininggaw sidi ot kanan da un, “Gattoka sika’d osa’t dat kabbuḻunana ta maimatunan sinat gooy nat mambabagbagam.”
73 E, logo depois, aproximando-se os que ali estavam, disseram a Pedro: Verdadeiramente, também tu és deles, pois a tua fala te denuncia.
74 Utdi imbagan Pedro un ulay nu madusa nu bokona tuttuwa dit ibagbaga na ot insapata na un kanana’n, “Adik tigtigammu nat un tagu!”
74 Então, começou ele a praguejar e a jurar, dizendo: Não conheço esse homem. E imediatamente o galo cantou.
75 Nagasmok Pedro dit imbagan Jesus kan siya un, “Daan payyan tullauk di manuk insulibakon si namitlu.” Utdiyon, lummaksun ot nan-i-ibil.
75 E lembrou-se Pedro das palavras de Jesus, que lhe dissera: Antes que o galo cante, três vezes me negarás. E, saindo dali, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.