João 9

Ugud apudyus = Ti baro tulag (KMK) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Namingsan un mangkikkiyang da Jesus, inila na tun osa’n laḻaki’n siguda nakuḻap sit naiyabengana.
1 Caminhando, viu Jesus um cego de nascença.
2 Ot inimus dat disipulus na kan siya un, “Sin dit nambasuḻ un gapun din nakuḻapana? Siya pay lawan onnu sadan maḻong-ag na?”
2 Os seus discípulos indagaram dele: Mestre, quem pecou, este homem ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Summungbat si Jesus un kanana’n, “Bokona maipagapu’t basuḻ na onnu basuḻ dat maḻong-ag na din nakuḻapana, nu adi napasamak daḻapnu maipaila dit pannakabalin Apudyus un mangaan sin kuḻap na.
3 Jesus respondeu: Nem este pecou nem seus pais, mas é necessário que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Masapula koon taku dat pakwan Apudyus un nangibaun kan sakon ta aḻ-aḻgaw payyan. Ta annat lumabiyon ot maidon mangkokwa.
4 Enquanto for dia, cumpre-me terminar as obras daquele que me enviou. Virá a noite, na qual já ninguém pode trabalhar.
5 Yoong inggana’t awadak situn lubung, sakon ud silaw dat tagu’t tun lubung.”
5 Por isso, enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Utdit naibaga naon di, nanlugpa’t dit pita ot tinamay na un pinambalin si piyok. Impeket na utdit atan didit laḻaki’n nakuḻap,
6 Dito isso, cuspiu no chão, fez um pouco de lodo com a saliva e com o lodo ungiu os olhos do cego.
7 asina pinadaḻana kanana’n, “Ingkan ta umoy ka mandaḻ-up sin bananaw Siloe,” piyaona’n ugudon tuwa ngadan, Naibaun. Utdiyon, kaysan dit laḻaki’n umoy nandaḻ-up ot nangulin un makailaon.
7 Depois lhe disse: Vai, lava-te na piscina de Siloé {esta palavra significa emissário}. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Mailan man dat kailiyana kan uduma tagu’n nangila kan siya’t dit tumaptappayaana’n mangkodawan, kanan da un, “Bokon kada siyatu dit tumapatapaya’n mangkodaw sidit?”
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto mendigar perguntavam: Não é este aquele que, sentado, mendigava?
9 Kanan dat udum un, “Siya.”
9 Respondiam alguns: É ele. Outros contestavam: De nenhum modo, é um parecido com ele. Ele, porém, dizia: Sou eu mesmo.
10 Inimus da un, “Innon nat kingwam un annat umila kaon?”
10 Perguntaram-lhe, então: Como te foram abertos os olhos?
11 Summungbat dit laḻaki un, “Sadit tagu’n mangngadan kan Jesus, nanamay si gabu utdit lugpana ot impeket na uttun atak asina umoy pinandaḻ-up sakon sin bananaw Siloe. Inummoyak ot sidit maabusak mandaḻ-up makailaakon!”
11 Respondeu ele: Aquele homem que se chama Jesus fez lodo, ungiu-me os olhos e disse-me: Vai à piscina de Siloé e lava-te. Fui, lavei-me e vejo.
12 Inimus da un, “Sin kawad na nu?” Ot summungbat dit laḻaki un, “Maid tigammuk,” kinnanana.
12 Interrogaram-no: Onde está esse homem? Respondeu: Não o sei.
13 Utdi, indallay da dit laḻaki’n napapiya utdat Fariseo,
13 Levaram então o que fora cego aos fariseus.
14 ta sadit aḻ-aḻgawa nanamayan Jesus sit piyoka nampapiya na utdit nakuḻap, aḻ-aḻgawa iillongan di Judio.
14 Ora, era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Ot inimus payon dadit Fariseo utdit laḻaki nu inona’n makailaon ot summungbat un kanana’n, “Pineketana si piyok tun atak asina pinandaḻ-up sakon ot umilaakon.”
15 Os fariseus indagaram dele novamente de que modo ficara vendo. Respondeu-lhes: Pôs-me lodo nos olhos, lavei-me e vejo.
16 Kanan dat uduma Fariseo un, “Sat tagu’n nangwa’t tu, bokona nanligwat kan Apudyus ta adina potgon tun aḻ-aḻgawa iillongan.”
16 Diziam alguns dos fariseus: Este homem não é o enviado de Deus, pois não guarda sábado. Outros replicavam: Como pode um pecador fazer tais prodígios? E havia desacordo entre eles.
17 Kadon, inimus da payyan sit laḻaki un, “Ot singngadan nat maibagam sin kinatatagu na nu ta kanama makaila kaon sit kingwa na kan sika?”
17 Perguntaram ainda ao cego: Que dizes tu daquele que te abriu os olhos? É um profeta, respondeu ele.
18 Yoong adin dat pappangat di Judio tuttuwaon un siguda nakuḻap dit laḻaki utdit naiyanakana, inggana’t inayagan da dat maḻong-ag na.
18 Mas os judeus não quiseram admitir que aquele homem tivesse sido cego e que tivesse recobrado a vista, até que chamaram seus pais.
19 Ot inimus da kan dida un, “Anak yu kad tu? Kanan yu un naisiguda nakuḻap sit naiyanakana ot apay makaila’t tun satun nu?”
19 E os interrogaram: É este o vosso filho? Afirmais que ele nasceu cego? Pois como é que agora vê?
20 Sumungbat dat maḻong-ag na un, “Tuttuwa’n anak mi tu ot tuttuwa’n siguda nakuḻap sit naiyanakana.
20 Seus pais responderam: Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego.
21 Yoong nu inona’n makailaon, siyanat nat naid tigammu mi kan maid pay tigammu mi nu singngadan nat nampapiya kan siya. Imuson yu a kan siya ta naangsan manona ot tigammu na pay lawan nat isungbat na.”
21 Mas não sabemos como agora ficou vendo, nem quem lhe abriu os olhos. Perguntai-o a ele. Tem idade. Que ele mesmo explique.
22 Imbagan dat maḻong-ag na tu ta umogyat da utdadit pappangat di Judio ta nantutulagan daon un singngadan na mana mangugud un si Jesus, siya’d Kristu makaan sit sinagoga da.
22 Seus pais disseram isso porque temiam os judeus, pois os judeus tinham ameaçado expulsar da sinagoga todo aquele que reconhecesse Jesus como o Cristo.
23 Siyadi dit gapun dit nangibagaan dat maḻong-ag na utdit, “Naangsanon ot imuson yu kan siya.”
23 Por isso é que seus pais responderam: Ele tem idade, perguntai-lho.
24 Utdi, inayagan da uman dit laḻaki’n nakuḻap sidit ot imbaga da kan siya un, “Padayawam si Apudyus ot ibagam nat tuttuwa ta tigammu mi un si Jesus, gumabasuḻ.”
24 Tornaram a chamar o homem que fora cego, dizendo-lhe: Dá glória a Deus! Nós sabemos que este homem é pecador.
25 Summungbat dit laḻaki ot kanana’n, “Maid tigammuk nu gumabasuḻa tagu, yoong sad tigammuk, nakuḻapak sidit ot sinsatun makailaakon.”
25 Disse-lhes ele: Se esse homem é pecador, não o sei... Sei apenas isto: sendo eu antes cego, agora vejo.
26 Inimus da payyan un, “Ngadan dit kingwa na kan sika nu? Innona’n makaila kaon?”
26 Perguntaram-lhe ainda uma vez: Que foi que ele te fez? Como te abriu os olhos?
27 Summungbat dit laḻaki ot kanana’n, “Inabus kuwon imbaga yoong adiyu man dongḻona! Ot ngadan nat koon yu payyan imuson? Piyaon yu kadpay mambalin si disipulus na?”
27 Respondeu-lhes: Eu já vo-lo disse e não me destes ouvidos. Por que quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, tornar-vos também seus discípulos?...
28 Utdi, ininsultu da un kanan dan, “Sika’d disipulus na, disipulus dikami kan Moses.
28 Então eles o cobriram de injúrias e lhe disseram: Tu que és discípulo dele! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Ta tigammu mi un nakabagbaga’t Apudyus kan Moses yoong nu satu un tagu, maid tigammu mi si nanligwatana!”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas deste não sabemos de onde ele é.
30 Summungbat dit laḻaki’n kanana’n, “Siyanat nat nakaskasdaaw. Naid tigammu yu si nanligwatana yoong pinapiya na tun atak.
30 Respondeu aquele homem: O que é de admirar em tudo isso é que não saibais de onde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos.
31 Doda’n tigammu taku un adin Apudyus dongḻon dat gumabasuḻ yoong dongḻona dat mandayaw kan siya kan mangwa utdan ipakwa na.
31 Sabemos, porém, que Deus não ouve a pecadores, mas atende a quem lhe presta culto e faz a sua vontade.
32 Manipud sit luglugin ditun lubung naid payyan nagngoḻ si osa’t nampapiya si tagu’n siguda nakuḻap sit naiyanakana.
32 Jamais se ouviu dizer que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Ot nu bokona nanligwat tu un tagu kan Apudyus maid gapu’d makwa na.”
33 Se esse homem não fosse de Deus, não poderia fazer nada.
34 Summungbat dat Judio un kanan dan, “Gumabasuḻ ka manipud sit naiyanakam ot piyaoma ugudon isuḻum dikami?” Ot pinaḻaksun da utdit sinagoga.
34 Responderam-lhe eles: Tu nasceste todo em pecado e nos ensinas?... E expulsaram-no.
35 Nagngoḻan Jesus un pinaḻaksun dadit Judio dit nakuḻap ot utdit maila na inimus na un, “Manuttuwa ka utdit Inyanak di Tagu?”
35 Jesus soube que o tinham expulsado e, havendo-o encontrado, perguntou-lhe: Crês no Filho do Homem?
36 Summungbat dit laḻaki un, “Ibagam ud Apu, nu singngadan na daḻapnu manuttuwaak kan siya.”
36 Respondeu ele: Quem é ele, Senhor, para que eu creia nele?
37 Ot kanan Jesus un, “Inilamon inabus ot maid sabali nu adi siyatun kabagbagbagam.”
37 Disse-lhe Jesus: Tu o vês, é o mesmo que fala contigo!
38 “Apu, manuttuwaak,” kanan didit laḻaki ot nandaydayaw kan Jesus.
38 Creio, Senhor, disse ele. E, prostrando-se, o adorou.
39 Kinnanan Jesus un, “Inummoyak situn lubung daḻapnu kuisok dat tagu. Ot sadat nakuḻap, pailaok dida ot sadat makaila, ipailak un nakuḻap da.”
39 Jesus então disse: Vim a este mundo para fazer uma discriminação: os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Magngoḻ man dat Fariseo un inggaw sidit sog-on na dit imbagan Jesus, “Nakuḻap kami kad pay?” kanan da.
40 Alguns dos fariseus, que estavam com ele, ouviram-no e perguntaram-lhe: Também nós somos, acaso, cegos?...
41 Imbagan Jesus un, “Nu tuttuwan nakuḻap kayu, mapakawan dat basuḻ yu yoong gaputa kanan yu un makaila kayu, gasissiya un sibabasuḻ kayu.”
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado, mas agora pretendeis ver, e o vosso pecado subsiste.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.