João 7
Ugud apudyus = Ti baro tulag (KMK) vs NTLH
1 Maabus man di, dinakdak Jesus dat losana boboḻoy sin Galilea. Adina piyaon un umoy Judea ta man-uuwaya lawa dadit pappangat di Judio si gundaway da un mamatoy kan siya.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Dumoḻdoḻdoḻ man dit piyestan dat Judio un ngadanon dat Piyestan di Sigay,
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 imbagan dat sunud Jesus kan siya un, “Taynam tun Galilea ta umoy ka ud Judea daḻapnu ilan pay dadit buyut nu utdi danat am-amuga kokkoom.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Ta nu piyaon nat osa’n tagu un mandinadinamag, masapula adina ilimod dat kokkoona. Ot nu mangwa ka si am-amug, ipailam sidan losana tagu’t tun lubung.”
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Imbaga da tu, ta ulay dida un sunud na adida manuttuwa kan siya.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Kinnanan Jesus kan dida un, “Adina payyan dinumtong nat timpuka umoy. Dikayu, mabalin yu nat umoy si kumpolmi’n timpu.
6 Ele respondeu:
7 Onta maid manlaweng kan dikayu, yoong sakon lalawwengonak sidat tagu ta kanayun un ibagabagak un laweng dat koko-on da.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Dikayu ullawa’d umoy makapiyesta. Bokona makaoyak kan dikayu ta bokon payyana dinumtong nat kustu’n timpuk.”
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Imbagana tu utdat sunud na ot nataynan sin Galilea.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Utdit nangkadaḻan daon dat sunud na un umoy makapiyesta, ummoy pay si Jesus un maid nakaila kan nakatigammu’t dit kaysanana.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 In-innapon dadit pappangat di Judio si Jesus sidit pipiyestaan un kanan dan, “Kawad na kadnin?”
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Mampaagum-um dat tagu maipanggop kan Jesus. Sadat udum kanan da un, “Nabaḻu’n tagu si Jesus.” Yoong sadat udum, kanan da un, “Bokon, ta paḻpaḻmukana’l lawa danat tagu.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Yoong maid makaituḻoda mambagbaga’t napiya un maipanggop kan Jesus si nadangsoḻa ginga ta kumimut da utdat pappangat di Judio.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Utdit maikapata aḻ-aḻgaw didit waḻu’n aḻgawa piyesta, ummoy si Jesus nantudtudu’t dit timplu.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Nasnasdaaw dadit pappangat di Judio ot kanan dan, “Sintun nangaḻ-an ditu’t tun laing na, angka ummoy nan-uswila?”
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Sumungbat si Jesus ot kanana’n, “Satun itudtuduk, bokona nanligwat si kasomsomkak pay lawana osa nu adi nanligwat sit nangibaun kan sakon.
16 Jesus disse:
17 Nu singngadan nat mamiya un manungpal sinat pakwan Apudyus, matigammuwana nu nanligwat kan Apudyus dat itudtuduk onnu mantudtuduwak sit kabukbukudaka tulay.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Sanat tagu un manudtudu utdit kabukbukudana’n tulay, piyaona’n maidayaw dit long-ag na. Yoong sanat tagu un manginap sit maidayawan dit nangibaun kan siya, siya’d gattoka tuttuwa ot maid tuli kan siya.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Bokon kada impatigammun Moses dit lintog Apudyus kan dikayu? Yoong maid manuttuwa kan dikayu utdiya lintog ta nu manuttuwa kayu, apay piyaonak patoyon nu?”
19 Foi Moisés quem deu a
20 Ot kanan dat tagu kan siya un, “Nadimunyu ka! Ngadan pay nat mamatoy kan sikan?”
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Summungbat si Jesus un, “Ossaana am-amug dit kingwak sit aḻ-aḻgawa iillongan ot nasnasdaaw kayu.
21 Então Jesus disse:
22 Ulay dikayu, mantuḻgi kayu pay ulay nu aḻ-aḻgawa iillongan gaputa imbilin Moses, yoong sat katuttuwaana bokona siya dit nangilugi nu adi sadat dadakkol yu.
22 Vocês
23 Ot nu koon yu dit mantuḻgi ulay nu aḻ-aḻgawa iillongan daḻapnu adina masalungasing dit lintoga tinawid yu, apay nasuḻag kayu utdit nampabilogak sit masakit si aḻ-aḻgawa iillongan?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Adi kayu man-ukum maibasal sit maila yu ullawa nu adi man-ukum kayu udsi nalintoga wagas,” kanan Jesus.
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Dongḻon man dat uduma tagu’n iJerusalem dit itudtudun Jesus kanan da un, “Bokon kada siyatu dit piyaon dat pappangat un patoyon?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Yoong ilan yu kad ot antu’n mantudtudu’t datun adu’n tagu yoong adida mit suganggangon? Tigammun kad ninon datun pappangat un siya dit Kristu?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Yoong bokon kad un nu dumatong dit Kristu maid makatigammu nu sin dit manligwatana? Tigammu taku un losan mit tun nanligwatan ditu un tagu,” kanan da.
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Siyadi dit gapuna un indangsoḻ Jesus dit nantudtudu’t dit timplu un kanana’n, “Kanan yu un tigammu yu ud sakon kan tigammu yu nat nanligwatak. Yoong bokona kasomsomkak pay lawana ossaan tun ummoyak nu adi awad nangibaun kan sakon. Ot satu un nangibaun tuttuwa’n losan dat ibaga na yoong maid tigammu yu kan siya.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Tigtigammuk ta nanligwatak kan siya ot siya’d nangibaun kan sakon.”
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Utdi piyaon da okyan dokmaanon, yoong naid nakatuḻod un nanokma kan siya, onta adina payyan dinumtong dit timpu na.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Yoong adu payon dadit nanuttuwa kan siya ta kanan da un, “Nu dumatong dit Kristu, makakokwa kad nin si ad-adu’n am-amug nu satun kingwan ditu?” kanan da.
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Dongḻon man dadit Fariseo dit palpaliw-an dat tagu un ag-agum-umona maipanggop kan Jesus, nangibaun dat aap-apun di padi kan dat Fariseo si suldadu un umoy manokma kan Jesus.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Gaputa tigammun Jesus dit panggop da, imbagana utdat kaaduwan un, “Sin-akitana lawaon nat inggawak kan dikayu kadon, mangulinak sit nangibaun kan sakon.
33 Jesus disse:
34 Inainaponak yoong maid odasan yu kan sakon kan adi kayu makaoy sin igawa manaḻnak.”
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Nampaim-imus dadit pappangat di Judio un, “Sin kadnin manaḻnana un adi taku maodasan? Manaḻan kad nin sidan ilin dat Griego un kawadan dat nan-asiwaḻaka buḻun taku ta umoy manudtudu utdan Griego?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Sin din piyaona un ugudon sin kanana’n, ‘Inaponak yoong adiyu ud sakon maodasan kan adi kayu makaoy sin manaḻnak?’ ”
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Anungus aḻ-aḻgaw man didit piyesta un siya’d kapotgana aḻ-aḻgaw, summikad si Jesus sit atubang dat adu’n tagu un nambagbaga si nadangsoḻ ot kanana’n, “Nu singngadan nat mauwaw, dumatong kan sakon ta painumak.
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Ta kanana’t dit naikanglita ugud Apudyus un, ‘Singngadan na mana manuttuwa kan sakon, man-ayus dit matatagu’n danum manipud sit aangsona.’ ”
38 Como dizem as
39 Sat ug-ugudon Jesus situwa imbaga na, sadit Ispiritu Santu un umoy inggaw sidat manuttuwa kan Jesus. Yoong adina payyan naitod dit Ispiritu Santu utdiya timpu ta adina payyan napadayawan kan naipangatu’d langit si Jesus.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Magngoḻ man dat tagu dit imbaga na, kanan dat udum un, “Siya’n tuttuwa tu dit propetan Apudyus!”
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Kanan pay dat udum un, “Siyatu dit Kristu!”
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Bokon kada kanana’t dit naikanglita Ugud Apudyus un, si Kristu, kaganakan ali David un maiyanak sidin Betlehem un ili un ininggawan ali David sidit?”
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Utdiyon, nagogwa dat tagu ta nanuttuwa dat udum yoong adin dat udum.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Ot piyaon dat udumona dokmaan, yoong naid osa’t nanekgel kan siya.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Utdit mangulin dat suldadu, sadat aappun di padi kan Fariseo un nangibaun kan dida inimusan da dida un, “Apay adiyu indatong situ?”
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Summungbat dat suldadu un, “Naid makapada utdin laing na un man-ugud!”
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Ot summungbat dadit Fariseo kan dida un, “Naallilaw kayu kad payon kan siya?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Awad kad tigammu yu utdan pappangat yu onnu Fariseo ut manuttuwa kan siya?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Yoong naigiyaw danata manuttuwa kan siya ta maid tigammu da utdit lintog Moses.”
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Yoong si Nicodemo un osa utdat Fariseo un ummoy nakabagbaga kan Jesus sidit, kananana un,
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Utdit lintog taku, maukum kad nat osa un tagu nu adi taku yan dongḻon kan adaḻon nu nakabasuḻ onnu adina?”
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 — ausente —
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.