João 6

Ugud apudyus = Ti baro tulag (KMK) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Maabus man piga’n aḻgaw, kaysan da Jesus sit kapon domang din bananaw sidin Galilea un mangngadan pay si bananaw Tiberias.
1 Depois disso, atravessou Jesus o lago da Galiléia {que é o de Tiberíades.}
2 Aduadu dadit tagu’n naitung-ud kan dida ta innila da dat nakaskasdaawa kingwana un nampapiya utdat masakit.
2 Seguia-o uma grande multidão, porque via os milagres que fazia em beneficio dos enfermos.
3 Dumatong man da Jesus sit domang, nanagada da utdin bateled ot nantupak da.
3 Jesus subiu a um monte e ali se sentou com seus discípulos.
4 Sadi un timpu, dandani dit piyestan di Judio un Piyestan di Nalausan.
4 Aproximava-se a Páscoa, festa dos judeus.
5 Naotap Jesus dat aduadu’n tagu’n dumoḻdoḻdoḻa umoy kan siya ot inimus na kan Felipe un, “Sinnat mangaḻ-an taku’t ipakan sidatu’n tagu?”
5 Jesus levantou os olhos sobre aquela grande multidão que vinha ter com ele e disse a Filipe: Onde compraremos pão para que todos estes tenham o que comer?
6 Doda’n tigammunon Jesus dit koona yoong imbagana ullawa di un mamadpadas na kan Felipe.
6 Falava assim para o experimentar, pois bem sabia o que havia de fazer.
7 Summungbat si Felipe un, “Bokona umanay nat duwa’n gasuta denario un igatang si makan ut ipakan sidanata un-unaya tagu, ulay sin-akikitan da ullawa.”
7 Filipe respondeu-lhe: Duzentos denários de pão não lhes bastam, para que cada um receba um pedaço.
8 Guminga man tun osa un sunud Simon Pedro un si Andres kanana’n,
8 Um dos seus discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse-lhe:
9 “Antu’d abeng un nambaḻun si lima’n bukoḻa tinapay kan duwa’n ikan, yoong umanay kad tu un kanon di un-unaya tagu?”
9 Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixes... mas que é isto para tanta gente?
10 Kinnanan Jesus un, “Mantupakon yu dida.”
10 Disse Jesus: Fazei-os assentar. Ora, havia naquele lugar muita relva. Sentaram-se aqueles homens em número de uns cinco mil.
11 Kadon inaḻan Jesus dat tinapay, ot nanyaman kan Apudyus asina painwaḻas sidat tagu. Padana pay sit kingwa na utdat ikan. Ot nangan dat tagu inggana’t napnok da.
11 Jesus tomou os pães e rendeu graças. Em seguida, distribuiu-os às pessoas que estavam sentadas, e igualmente dos peixes lhes deu quanto queriam.
12 Mabsug da man un losan, kinnanan Jesus sidat disipulus na un, “Sinupon yu dat nabun-an ta adina kaynga.”
12 Estando eles saciados, disse aos discípulos: Recolhei os pedaços que sobraram, para que nada se perca.
13 Sininup da dit nabun-an ot napnu dit kagwampuḻu’t duwa’n lakba dit buna da un tinapay.
13 Eles os recolheram e, dos pedaços dos cinco pães de cevada que sobraram, encheram doze cestos.
14 Mailan man dat tagu dit am-amuga kingwan Jesus, “Tuttuwa’n siyatu dit propetan Apudyus un ibaun na uttun lubung,” kanan da.
14 À vista desse milagre de Jesus, aquela gente dizia: Este é verdadeiramente o profeta que há de vir ao mundo.
15 Yoong matigammun man Jesus un umoy dat tagu aḻan daḻapnu isaad da un ali da, ummoy nampakni utdin bateled un os-ossaan.
15 Jesus, percebendo que queriam arrebatá-lo e fazê-lo rei, tornou a retirar-se sozinho para o monte.
16 Gumidgidam man gummusad dat disipulus na utdit igid dit bananaw.
16 Chegada a tarde, os seus discípulos desceram à margem do lago.
17 Ot nanlugan da utdit bangka’n mandoḻmanga mangulin ud Capernaum. Lumabi ullawaon, naid payyan sumaaḻ kan Jesus kan dida.
17 Subindo a uma barca, atravessaram o lago rumo a Cafarnaum. Era já escuro, e Jesus ainda não se tinha reunido a eles.
18 Masulsulit man, maḻukuḻukuton dit danum ta nabilog dit bayogbog.
18 O mar, entretanto, se agitava, porque soprava um vento rijo.
19 Utdit inggaw daon sit umoya onoma kilometro dit kaadayu na manipud sit dupit, naila da si Jesus un mangkikkiyang sit lap-at dit danuma dumoḻdoḻdoḻ ot nakakimut da.
19 Tendo eles remado uns vinte e cinco ou trinta estádios, viram Jesus que se aproximava da barca, andando sobre as águas, e ficaram atemorizados.
20 Yoong gumminga’t Jesus un, “Adi kayu kumimut ta sakon,” kanana.
20 Mas ele lhes disse: Sou eu, não temais.
21 Kadon, nataḻok da un nampalugan kan siya’t dit bangka ot dagusa dintong da dit umoyan da.
21 Quiseram recebê-lo na barca, mas pouco depois a barca chegou ao seu destino.
22 Utdit mabigat, sadat tagu’n nataynan sit domang dit bananaw, uuwayon da un ilan si Jesus ta tigammu da un natengyan. Naila da ussiya un ossaan dit bangka ot inaḻan dat disipulus na un nanluganana kaysan yoong naid si Jesus kan dida.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar percebeu que Jesus não tinha subido com seus discípulos na única barca que lá estava, mas que eles tinham partido sozinhos.
23 Inggaw da ud bangka’n nanligwat Tiberias un dummatong sit adani’t dit igawa nanganan da utdit tinapay un impakan Jesus sit naabusa nanyaman kan Apudyus.
23 Nesse meio tempo, outras barcas chegaram de Tiberíades, perto do lugar onde tinham comido o pão, depois de o Senhor ter dado graças.
24 Yoong mailan man dat tagu un naid si Jesus onnu sadat disipulus na utdi, nanlugan da’l lawa payon sidat bangka’n umoy Capernaum un umoy manginap kan Jesus.
24 E, reparando a multidão que nem Jesus nem os seus discípulos estavam ali, entrou nas barcas e foi até Cafarnaum à sua procura.
25 Utdit maodasan da si Jesus sin Capernaum un domang dit bananaw inimus da un, “Mistulu, kapiga nat dummatongam situ?”
25 Encontrando-o na outra margem do lago, perguntaram-lhe: Mestre, quando chegaste aqui?
26 Kanan Jesus un summungbat un, “Tuttuwa tun ibagak kan dikayu un bokona inapon yu ud sakon gaputa naila yu dat am-amuga kingwak, nu adi gaputa nabsug kayu utdit tinapaya kinan yu.
26 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: buscais-me, não porque vistes os milagres, mas porque comestes dos pães e ficastes fartos.
27 Adiyu sad mambannugan din makan un mabangḻos, nu adi sad mambannugan yu, sadin makana mandonoy un mangtod si mataguwana maid kigad na. Ot sakona Inyanak di Tagu ud mangtod kan dikayu uttuwa makan, ta umanamung si Apudyus un Ama kan sakon.”
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela que dura até a vida eterna, que o Filho do Homem vos dará. Pois nele Deus Pai imprimiu o seu sinal.
28 Ot inimus da kan Jesus un, “Ngadan dat piyaon Apudyus ipakwa daḻapnu siya’d koon mi?”
28 Perguntaram-lhe: Que faremos para praticar as obras de Deus?
29 Summungbat si Jesus kan dida un, “Sad piyaon Apudyus ipakwa kan dikayu, manuttuwa kayu kan sakona imbaun na.”
29 Respondeu-lhes Jesus: A obra de Deus é esta: que creiais naquele que ele enviou.
30 Ot imbaga da kan siya un, “Ngadan nat am-amuga kooma mangilasinan mi daḻapnu tuttuwaon mi nat ibagbagam? Ngadan na pay nat mabalina koom?
30 Perguntaram eles: Que milagre fazes tu, para que o vejamos e creiamos em ti? Qual é a tua obra?
31 Ta sadat dadakkoḻ taku, nangan da si manna utdit ininggawan da utdit disyerto. Ta kanana’t dit naikanglita ugud Apudyus un, ‘Initdana dida si makan un nanligwat langit.’ ”
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, segundo o que está escrito: Deu-lhes de comer o pão vindo do céu {Sl 77,24}.
32 Kadon kinnanan Jesus un, “Tuttuwa tun ibagak kan dikayu, bokona si Moses dit nangitod sit makan un nanligwat langit. Si Apudyus un Amak dit mangtod kan dikayu si gattoka makana manligwat langit.
32 Jesus respondeu-lhes: Em verdade, em verdade vos digo: Moisés não vos deu o pão do céu, mas o meu Pai é quem vos dá o verdadeiro pão do céu;
33 Ta sat gattoka makan un itdon Apudyus, siya dit nanligwat langit un mangitod si mataguwan un maid kigad na utdan losana tagu’t tun lubung.”
33 porque o pão de Deus é o pão que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Imbaga da un, “Apu, itdom kan dikami un kankanayun nata makan.”
34 Disseram-lhe: Senhor, dá-nos sempre deste pão!
35 Summungbat si Jesus un, “Sakon ud makana mataguwan di tagu. Singngadan na mana umoy kan sakon un manuttuwa adina’n taḻonon mabitil onnu mauwaw.
35 Jesus replicou: Eu sou o pão da vida: aquele que vem a mim não terá fome, e aquele que crê em mim jamais terá sede.
36 “Imbagakon kan dikayu utdit un ulay iillanak, adi kayu kampay manuttuwa.
36 Mas já vos disse: Vós me vedes e não credes...
37 Umoy kan sakon dat itaḻgod Amak un tagu kan sakon. Ot losana umoy kan sakon, adik un taḻon sumdiyan.
37 Todo aquele que o Pai me dá virá a mim, e o que vem a mim não o lançarei fora.
38 Ta bokona tinengyak langit un umoy inggaw situn lubunga mangwa’t dit kasomsomkaka osa nu adi sat piyaon dit nangibaun kan sakon.
38 Pois desci do céu não para fazer a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Ot sad piyaon dit nangibaun kan sakon, ayyuwanak dat intaḻgod na kan sakon daḻapnu maid osa’t mataḻak kan dida kan paungaḻok dida’t din maudi’n aḻ-aḻgaw.
39 Ora, esta é a vontade daquele que me enviou: que eu não deixe perecer nenhum daqueles que me deu, mas que os ressuscite no último dia.
40 Ta sad gattoka piyaon Amak, losana makaimatun kan manuttuwa kan sakon un Anak na, matagu da si inggaingga ta paungaḻok dida nu maudi’n aḻ-aḻgaw.”
40 Esta é a vontade de meu Pai: que todo aquele que vê o Filho e nele crê, tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Utdiyon, nampangonot dat Judio kan Jesus gapu’t dit imbagana un siya dit makan un nanligwat langit.
41 Murmuravam então dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 Ot kanan da un, “Bokon kada siyatu si Jesus un anak da Jose? Tigammu taku da ama kan ina na. Ot inona’n kanana un nanligwat langit nu?”
42 E perguntavam: Porventura não é ele Jesus, o filho de José, cujo pai e mãe conhecemos? Como, pois, diz ele: Desci do céu?
43 Summungbat si Jesus kan dida un kanana’n, “Ustu naon nat ngonongonot yu.
43 Respondeu-lhes Jesus: Não murmureis entre vós.
44 Naid umoy manuttuwa kan sakon nu adin yan ud Ama un nangibaun kan sakon awisona manuttuwa. Ot sadat manuttuwa, paungaḻok dida nu maudi’n aḻ-aḻgaw.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o atrair; e eu hei de ressuscitá-lo no último dia.
45 Ta sat ingkanglit dat propetan Apudyus sidit un, ‘Losana tagu, suḻuwan Apudyus dida.’ Ot losana dumngoḻ kan manuttuwa’t dit isuḻuna, dida’d umoy kan sakon.
45 Está escrito nos profetas: Todos serão ensinados por Deus {Is 54,13}. Assim, todo aquele que ouviu o Pai e foi por ele instruído vem a mim.
46 Yoong bokona piyaona’n ugudon un awad nakaila kan Apudyus un Amak. Ta sakona lawa un nanligwat kan Apudyus ud nakaila.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, pois só aquele que vem de Deus, esse é que viu o Pai.
47 “Tuttuwa’n taḻon tun ibagak kan dikayu un losana manuttuwa kan sakon, matagu’t inggaingga.
47 Em verdade, em verdade vos digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Sakon ud makan un mangitod si mataguwan di tagu.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Sadat dadakkoḻ yu, kinan da dit manna un intod Apudyus sit ininggawan dat dit disyerto yoong bokona nandonoy da ta natoy da payon.
49 Vossos pais, no deserto, comeram o maná e morreram.
50 Yoong satun makana ibagbagak, siya’d kustu’n makana nanligwat langit ot nu awad mangan, adinaon matoy nu adi matagu’t inggaingga.
50 Este é o pão que desceu do céu, para que não morra todo aquele que dele comer.
51 Ot sakon tun matattaguwana makan un nanligwat langit. Ngadan na mana mangan situwa makan, matagu si inggaingga. Satuwa makan un ug-ugudok, siya tun long-ag ku un itdok daḻapnu matagu dan losana tagu’t tun lubung.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá eternamente. E o pão, que eu hei de dar, é a minha carne para a salvação do mundo.
52 Gapu’t diya imbagan Jesus, nakasuḻag dat Judio ot nansisinnungbatan da pay lawan un kanan dan, “In-inona’n itdon dituwa tagu tun long-ag na ut kanon taku?”
52 A essas palavras, os judeus começaram a discutir, dizendo: Como pode este homem dar-nos de comer a sua carne?
53 Ot imbagan Jesus kan dida un, “Tuttuwa tun ibagak kan dikayu un, sakona Inyanak di Tagu, inggana’t adiyu kanon tun long-ag ku kan inumon tun daḻak, maid kan dikayu dit mataguwan un maid si kigad.
53 Então Jesus lhes disse: Em verdade, em verdade vos digo: se não comerdes a carne do Filho do Homem, e não beberdes o seu sangue, não tereis a vida em vós mesmos.
54 Singngadan na mana mangan situn long-ag ku kan uminum situn daḻak, siya’d maitdan si mataguwan un maid kigad na. Ot paungaḻok sin maudi’n aḻ-aḻgaw.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Ta satun long-ag ku, siya’d gattoka makan kan satun daḻak, siya’d gattoka mainum.
55 Pois a minha carne é verdadeiramente uma comida e o meu sangue, verdadeiramente uma bebida.
56 Ot singngadan na mana mangan situn long-ag ku kan manginum situn daḻak, adina’d sakon sinaan kan adik pay sinaan.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim e eu nele.
57 Si Amak un matatagu ud nangibaun kan sakon ot matattaguwak maipagapu kan siya. Padana pay sidat mangan kan sakon, ta matagu da maipagapu kan sakon.
57 Assim como o Pai que me enviou vive, e eu vivo pelo Pai, assim também aquele que comer a minha carne viverá por mim.
58 Sakon dit makana nanligwat langit un bokona kama’t dit kinan dat dadakkoḻ yu un adida nandonoy. Sanat mangan situn long-ag ku, matagu’t inggaingga.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não como o maná que vossos pais comeram e morreram. Quem come deste pão viverá eternamente.
59 Siyadatu dat intudtudun Jesus sidit nantudtuduwana’t dit sinagoga utdin Capernaum.
59 Tal foi o ensinamento de Jesus na sinagoga de Cafarnaum.
60 Utdit nagngoḻan dadit maitungtung-ud kan Jesus dit imbagbaga na, kaaduwan kan dida dit manguguda, “Nasigaba maawatan tun itudtudu na. Ngadan nat mamiya’n dumngoḻ situ nu?”
60 Muitos dos seus discípulos, ouvindo-o, disseram: Isto é muito duro! Quem o pode admitir?
61 Naid nangibaga kan Jesus yoong titiggammu na un mampangonot da utdit intudtudu na ot imbaga na kan dida un, “Apay, madismaya kayu kad sit imbagak?
61 Sabendo Jesus que os discípulos murmuravam por isso, perguntou-lhes: Isso vos escandaliza?
62 Inonaon nu, nu ilan yu ud sakona Inyanak di Tagu un ngumatu’n mangulin sit nanligwatak?
62 Que será, quando virdes subir o Filho do Homem para onde ele estava antes?...
63 Sat Ispiritun Apudyus ud makaitod si mataguwan, bokona mabooḻan di tagu. Ot sadat ugud un imbagak kan dikayu iyoy da dit Ispiritun Apudyus un mangtod si mataguwan.
63 O espírito é que vivifica, a carne de nada serve. As palavras que vos tenho dito são espírito e vida.
64 Yoong annat da ud adi manuttuwa kan dikayu.” Imbagan Jesus tu, ta siguda tigammu na dadit adi manuttuwa kan siya kan sadit mangituyuk kan siya.
64 Mas há alguns entre vós que não crêem... Pois desde o princípio Jesus sabia quais eram os que não criam e quem o havia de trair.
65 Ot kanana payyan un, “Siyadi ud gapuna un imbagaka naid mabalina manuttuwa kan sakon nu adin Amak ipalubus.”
65 Ele prosseguiu: Por isso vos disse: Ninguém pode vir a mim, se por meu Pai não lho for concedido.
66 Maipagapu’t tuwa imbagan Jesus, adu dadit nangkadaḻan sidat tagu ot adidaon naitungtung-ud kan siya.
66 Desde então, muitos dos seus discípulos se retiraram e já não andavam com ele.
67 Utdi, inimusan Jesus dat kagwampuḻu’t duwa’n disipulus na un, “Piyaon yu kad payon taynan sakon?”
67 Então Jesus perguntou aos Doze: Quereis vós também retirar-vos?
68 Summungbat si Simon Pedro un kanana’n, “Apu, sinnat manaḻnan mi? Maid mit udum nu adi annat kan sika dat uguda manligwatan di mataguwana maid kigad na.
68 Respondeu-lhe Simão Pedro: Senhor, a quem iríamos nós? Tu tens as palavras da vida eterna.
69 Ot sinsadinon manuttuwa kami kan tigammu mi un sika dit Nasantuwan un imbaun Apudyus.”
69 E nós cremos e sabemos que tu és o Santo de Deus!
70 Summungbat si Jesus un kanana’n, “Adik kad pinili dikayu’n kagwampuḻu’t duwa’n disipulus ku? Yoong annat osa’n diablo kan dikayu!”
70 Jesus acrescentou: Não vos escolhi eu todos os doze? Contudo, um de vós é um demônio!...
71 Si Judas un anak Simon Iscariote dit ug-ugudon Jesus. Ta osa si Judas sidat kagwampuḻu’t duwa’n disipulus yoong siya’d mangituyuk kan siya.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque era quem o havia de entregar não obstante ser um dos Doze.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.