João 1

Ugud apudyus = Ti baro tulag (KMK) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Utdit daan payyan ditun lubung nakwa, siguda ininggaw dit Ugud. Sigud un awad kan Apudyus ot satuwa Ugud, Apudyus.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Naisigud kan Apudyus
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 ot siya ud pinampaloswan Apudyus sidat losana paloswa. Nu naid, naid gapu pay nakwa utdat losana napaloswa.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Satu un Ugud, siya ud manligwatan di mataguwan kan siya pay silaw un manilaw si somsomok di tagu.
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Kumaddapadda tuwa silaw sidin kakoḻpan ot adin din koḻop mabalinan un kospan.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Inggaw tagu un imbaun Apudyus un mangngadan kan Juan.
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 Dummatonga umoy mamanoknok sidat tagu utdit maipanggop sidit silaw daḻapnu losana makagngoḻ sit ipanoknok na, manuttuwa da.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Bokona siya dit silaw nu adi ummoya mangipanoknok sidit silaw.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Sadit kustu un silaw un manilaw sit somsomok di tagu inummoy situn lubung.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Ininggawon situn lubung sidit ot losan datun paloswa uttun lubung siya’d pinangwan Apudyus yoong adin dat tagu binigbig.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Ummoy sit mismu’n ili na yoong adin dat kailiyana inawat.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Yoong sadat losana nangawat kan nanuttuwa kan siya, initdana dida si kalintogan un mambalina aanak Apudyus.
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Sat mambalinan da un anak Apudyus, bokona kama’t din gagangaya maiyanakan di tagu onnu kasomsomkan di man-asawa nu adi kasomsomkan Apudyus.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Satuwa Ugud, nambalin si tagu ot iniinggaw kan ditaku’n tagu. Amoamod mangkakaasi na kan kinatuttuwa na. Naila mi dit nakaskasdaaw un kinangatu na, sat nakaskasdaawa kinangatu un inawat na kan Ama na bilang bugbugtunga Anak.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Pinanoknokan Juan dit maipanggop kan siya ot impappakuy na un kanana’n, “Siyatu dit tagu un ug-ugudok sidit kanak un, ‘Awad maitagtagnob kan sakon un nangatngatu nu sakon ta ininggawon sit daan ku payyan maiyanak.’ ”
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Ot maipagapu’t dit nalabos un kaasi na, maid mangkigadan din bindisyun un ipooy na kan ditaku’n losana manuttuwa kan siya.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Si Moses ud dinutukan Apudyus un nangipatigammu utdat linlintog na ot si Jesu Kristu dit dinutukana un mangipatigammu utdit maipanggop sit mangkakaasi na kan sat tuttuwa un maipanggop kan siya.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Naid payyan nakaila kan Apudyus, yoong si Jesu Kristu un bugbugtunga Anak na kan taḻona pipiyaona ud nangipatigammu kan siya.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Nangibaun dat pappangat di Judio un inggaw Jerusalem sidat papadi kan dat Levitas si umoy mangimus kan Juan nu singngadan dit katatagu na. Kama’t tu dit pammanoknok Juan un insungbat na.
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 Bokona nantuli si Juan nu adi imbabagga na dit tuttuwa un kanana’n, “Bokona sakon dit Kristu.”
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 Imbos da un inimus un, “Singngadan nat katatagum nu? Sika si Elias?”
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 Ot kanan daon kan siya un, “Singngadan nu nu? Ibagam ud daḻap awad isungbat mi utdan nangibaun kan dikami. Singngadan nat makanam sinat katatagum?”
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 Sat insungbat Juan sadit impadtun propeta Isaias un kanana’n,
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 Sadadit uduma tagu’t di, imbaun dadit Fariseo.
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 Ot inimusan da si Juan un, “Ot koom man bunyagon danat tagu nu bokon ka kan Kristu, bokon ka kan Elias kan bokon ka si propeta nu?”
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 Summungbat si Juan un kanana’n, “Bunyagok dikayu si danum yoong annat kan dikayu nat tagu un adiyu tigammu.
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 Siya dit maitagtagnob kan sakon un taḻona nangatu ot adiyak maibilang un mangussag sit sandalyas na.”
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Nakwa datu ud Betania un ili utdin domang didin wangwang Jordan un nambunbunyagan Juan sidat tagu.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Kabigatana man, nailan Juan si Jesus un dumoḻdoḻdoḻ kan siya. Kinnanana utdat tagu’n ininggaw sidi un, “Siyatuwon dit mauguda Kannelun Apudyus un maidatun daḻapnu mapakawan dat basuḻ dat tagu’t tun lubung.
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Siya dit ug-ugudok sidit imbagak un, ‘Awad maitagtagnob kan sakon un taḻona nangatu nu sakon ta siguda ininggawon sit daan ku un maiyanak.’
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Adik tigammu nu singngadan na utdit, yoong antuwak un mamunyag si danum daḻapnu ipatigammuk siya kan dikayu’n kaganakan Israel.”
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 Ot imbagan Juan dit pammanoknok na un kanana’n, “Utdit binunyagak, nailak dit Ispiritu Santu un nanligwat langit un kama’t kalupati un inumpa kan siya ot iniinggaw kan siya.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 Adik tigammu nu singngadan na utdit, yoong si Apudyus un nangibaun kan sakona umoy mangibunyag si danum, siya’d nangibaga kan sakon un, ‘Sadit tagu’n umpaan kan iinggawan dit Ispiritu Santu un dumoba, siya’d mangibunyag si Ispiritu Santu.’
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 Nailaka mismu di ot kustiguwak un siya dit Anak Apudyus.”
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Kabigatana man, ininggaw uman si Juan kan dat duwa’n disipulus na un sumisikad.
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 Utdit mailan Juan si Jesus un lumaus kanana un, “Siyatu dit mauguda Kannelun Apudyus.”
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 Nagngoḻ dat duwa’n disipulus dit imbagan Juan ot tinung-ud da si Jesus.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 Man-awing man si Jesus, naila na dida’n maitungtung-ud kan siya ot inimus na un, “Ngadan nat inapon yu?”
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 “Intaku, ta umoy kayu ilan,” kanan Jesus kan dida. Utdi, naibuḻun da ot innila da dit inggawana. Gaputa nandangwilison nakaigaw da kan siya.
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Si Andres un sunud Simon Pedro dit osa utdat duwa un naitung-ud kan Jesus sidit nagngoḻan da dit imbagan Juan.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Dagusa ininap Andres si sunud na un Simon ot imbaga na un, “Indasan mi dit Mesias!” [Piyaona’n ugudon, Kristu].
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 Utdi, indallay na si Simon kan Jesus.
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Mabigat man ingkoddong Jesus dit umoy Galilea. Dumatong man sidi insangkat na si Felipe ot kanana kan siya un, “Maibuyut ka kan sakon.”
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 Si Felipe, iBetsaida un siya payon ilin da Andres kan Pedro.
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Ummoy pay Felipe ininap si Nataniel ot odasana man kanana kan siya un, “Indasan mi dit tagu un ingkanglit Moses sidat iblun dat linlintog, un siya payon dit ingkanglit dat propeta utdit. Siya si Jesus un iNazaret un abeng Jose.”
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 Summungbat si Nataniel un kanana’n, “Mabalin kad un awad nabaḻu si manligwat Nazaret?”
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Mailan man Jesus si Nataniel un dumoḻdoḻdoḻ kan siya kanana un, “Siyatu tun gattoka kaganakan Israel yoong naid sikap na.”
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 Inimus Nataniel kan Jesus un, “Inona’n tigammum sakon?”
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Kanan Nataniel un, “Mistulu, sika’d Anak Apudyus! Sika’d Ali uttun Israel!”
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Kanan Jesus un, “Manuttuwa ka kad gaputa imbagaka inilak sika utdit pong-ad dit kayu’n igus? Taḻona nakaskasdaaw tu dat mailam nu satu.”
50 Jesus respondeu:
51 Ot kinnanana kan dida un, “Tuttuwa tun ibagak kan dikayu un maila yun tu din langita maibubukkat kan sadan aanghel Apudyus un ngumatu ya dumoba da un umoy kan sakona Inyanak di Tagu.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.