Romanos 11
Nasoruan siGot len nasoruan ta Uluveu (KLV) vs AAI
1 Ale nous nateg beti, aGot emǝtahun nǝvanuan san gail a? Ao, sǝmagenan! Husur ginau novi auleIsrael sua. Ginau sua len nahǝmar aPenjamin len nǝpasusan siApraham.
1 Ayu kwa abibatiyi: Kwanotanot Israel sabuw God kwahirih? Aiyabin! Ayu i Israel orot, Abraham ana rara’ane atufuw naatu au durun i Benjamin.
2 Aoa. AGot samǝtahun nǝvanuan san gail gai tolǝboi galit sutuai tia. Mitinau nǝsa natosian siGot tokele husur aElijah nǝboŋ tokoblen mai aGot sil alat a Israel.
2 God ana sabuw marasika nowanamih rurubinih men kwahirihimih. Buk wanawanan efan ta’amaim Elijah Israel sabuw isah gam God iu kwanotanot?
3 Ike, “Nasub̃ aGot, lugol ahai kelkel ur sam̃ gail lumat. Lulap̃up̃ul nǝmel tutumavan sam̃ gail lumasirsir. Ginau sǝb̃ogw ŋai nutoh, ale gagai ludoŋ ginau hǝn lǝb̃igol nǝb̃imat.”
3 “Regah ifefeyan eo, “Regah a dinab orot etei hirouw himorob sawar, naatu a sibor hai gemogem i etei hikwayam hihururuw hire, ayu akisu’umo kutatabuw ama’am. Naatu boun i tesisinaftobon ayu hinarabu ana morobomih.”
4 Be na-sor-vari-an siGot imabe? Ike, “Ginau notǝgau gat alalum̃an sagw lotovi 7,000 lǝsalotu hǝn aPaal tovi got gǝgǝras, boŋ ideh.”
4 Baise God Elijah iya’afut eo, “Ayu au bai’ufununayah sabuw etei seven thousand iyab Baal men hikwakwafir i tema’am.”
5 Imaienan len nǝboŋ ta damǝŋai. Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, ikad alat a Israel galevis aGot tolekis hǝn galito.
5 Ef i nati ta’imon boun emamatar. Sabuw matanta’amo iyab God ana manaw ana kabeberamaim rurubinih i tema’am.
6 Ale aGot b̃ilekis hǝn galito len navoian gai toviol kǝmas hǝni, namilen ke salekis hǝn galito husur natideh lotogole. Be aGot talekis hǝn galit husur nǝsa lotogole, navoian gai toviol kǝmas hǝni asike tavi na-viol-kǝmas-an, be tavi nap̃urp̃uran hǝn nǝsa lotogole.
6 I ana roubinen i manaw kabeber tafanamaim bat esisinaf. Men sabuw hai bowabowamaim. Anayabin God ana roubinen sabuw hai bowabowamaim na’itin narurubiniyih na’at, nati manaw kabeber i yabin en.
7 Ale imabe? Alat a Israel lǝsǝsab̃ nǝsa lotodoŋi, lǝsǝkad nǝsa lotolǝŋoni. Galit galevis aGot tolekis hǝn galito, lukade. Be galit p̃isi am nǝkadulit iṽonṽon.
7 Ana itinin nati isan, Israel sabuw abisa isan hinot hinunuwet men hitita’urimih, baise sabuw matan ta God rurubinihiwat hinunuwih hitita’ur. Sabuw turin God ea’afih tainih gogor naatu dogoroh fokar.
8 Hum natosian siGot toke,
8 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
9 Ale aTevit tovi kiŋ ike,
9 Naatu David eo na’atube,
10 Namǝtalit timotmot
10 Matah kubofafar, saise men hinanuw,
11 Beti neus maieg hǝni ke, alat a Israel, lupes hab̃etw hǝn lǝb̃iteh vǝmasig m̃au a? Aoa! Be bathut nǝsaan salito, aGot igol nap̃isal hǝn tolav kuv alat lǝsavi Ju dan nǝsaan salito, hǝn alat seIsrael lǝb̃itab̃ulol bulos galito husur lotolǝŋon nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan.
11 Abibatiy maiye. Israel sabuw ah rusukun hire’er boro na’atuka hina’in? En anababatun! Baise boro hinamisir maiye. Anayabin i hai ra’iyemaim ef botawiy yawas gewasin na Ufun Sabuw hibai, isan imih Israel sabuw isah tibibobowen.
12 Len nǝsaan silat seIsrael, aGot ivoi masuṽ hǝn alat navile a pan. Bathut natehan silat seIsrael, aGot ivoi masuṽ hǝn alat lǝsavi Ju. B̃imaienan, alat seIsrael aGot tolekis hǝn galito, nǝboŋ galit p̃isi lǝb̃eriŋ nǝlolit len aKristo, navoian siGot dereh tepul sǝsǝhov!
12 Jew sabuw hai kakafihimaim baigegewasin gagamin tit tafaram etei ebaib. Naatu i ayubih ana kasiyomaim Ufun Sabuw baigegewasin gagamin na’in suware tebaib. Imih Israel sabuw moumurih na’in hinarur ana veya baigegewasin i boro gagamin na’in hinab.
13 Gagai nuke nisor mai gamit mǝtsavi Ju. Bathut novi ahai pispisul silat lǝsavi Ju, nusal suh nauman sagw notogole m̃os gamito.
13 Boun i kwa Ufun Sabuw isa ao. Ayu iti na’atube kwa Ufun Sabuw a tur abarayan ana ma’am, ayu iti bowabow wanawananamaim boro anasinaftobon anabow gewas.
14 Nuke nigol nǝbathudud sagw gail a Israel nǝlolit tevǝnoh nǝsa mǝttokade, hǝn aGot b̃ilav kuv galit galevis dan nǝsaan salito.
14 Saise imaim anotanot au sabuw Jew hita’it ra’ahu hinanugigir ibo hinan yawas hinab.
15 Nǝboŋ aGot topair dan alat a Israel, igol alat navile a pan lolǝboi lǝb̃ikad navoivoian maii. Be nǝboŋ b̃ilav tǝlmam hǝn alat a Israel, timabe? Dereh lehum lǝb̃ikad nǝmauran dan nǝmatan!
15 Anayabin Jew sabuw kouh God hibitinimaim, tafaram wanawanan sabuw God ana rakit hima’am botabirih hina bairi hitounuw. Imih God sabuw bairi tibitounuw ana veya, ana itinin i sabuw murumurubih bow na yawas ebitih maiye na’atube.
16 Datinau nabǝta. Nǝvanuan gail lǝb̃eriŋ nahudhubǝta hum nǝhanian metǝkav b̃evi siGot, namilen ke nabǝta kavkav evi siGot. Ale datb̃inau nǝhai, nǝharhǝte b̃evi siGot, namilen ke nǝpashǝte gail am lovi siGot.
16 Rafiy kafuf imasib reban sibor kuyayara’ah, kafuf tutufin etei i kakafiyin matar, naatu ai wairoron turin God ana sibor inabitin na’at, famefamen auman i nowan himatar.
17 Be nǝhai oliv aGot tomabule len nǝhol, tolab̃ur nǝpashǝte galevis dani, lohum alat seIsrael. Ale gamit mǝtsavi Ju, mǝtohum nǝhai oliv lototov lilihai. AGot esǝhud hǝn gamit mai nǝhai tomabule hǝn mǝtb̃igel nǝpashǝt lotomab̃ur. Ale gagai mǝtumaur len nǝbathuhai oliv enan. Ehum mǝtukad nǝmauran kitin aGot tokel gati mai aApraham mai nǝpasusan san gail.
17 Kwa Ufun Sabuw a’itinin i kutor olive famefamen na’atube. Baise hi’afuw umatanum olive famenamaim hituwituw hikuboubunih hiyen, imih boun kwa i Jew sabuw hai yasisir turin kwabai kwabiyasisir.
18 Imagenan, samtipatpat gamit mǝhat husur mǝttogel nǝpashǝhai len naut lotomab̃ur lan. Mǝtovi nǝpashǝhai ŋai. Nǝkadhuhai sǝmaur len gamito, gamit mǝtumaur len nǝkadhuhai.
18 Isan imih sabuw nati ai famehibe hi’afuw hire’ere men kwananuw furuwih kwani’o’orotomih. Anayabin kwa i ai famefamen, naatu ai famen ana fair i ai anane ana fair ebaib.
19 Hum ma gǝb̃ike, “Nǝpashǝhai gail, aGot ilab̃ub̃ur gail hǝn nǝb̃igel galito.”
19 Kwa boro iti na’atube kwanao, “Ai famen hi’afuw hisaroun, imih ayu boro i ana efanin anab hinitutuwu.”
20 Ekitin. Be aGot ilab̃ub̃ur galit husur lǝsǝkad nadǝlomian lan, ale gumaur husur gotokad nadǝlomian lan. Sagipatpat gaiug mǝhat, be gemǝtahw.
20 Nati i turobe. Nati sabuw ai famehibe hi’afuw hibisaroun, anayabin men hitumatum, kwa i kwaitumatum imih kwana hai efan kwabai. Baise nati isan men kwanio’oro’ot.
21 Husur aGot b̃ilab̃ub̃ur nǝpashǝt gail lototov len nǝhai husur lǝsǝkad nadǝlomian lan, asike gǝb̃ikad nadǝlomian lan, dereh tilab̃ur gaiug am.
21 Anayabin Jew sabuw i ai famen anababatun men yawananih, baise e’afuw isaroun, imih kwa auman boro men nayawanan nihamiy kwanama’amih.
22 Mitinau navoian mai nǝdaŋan aGot togole hǝn nǝvanuan. Igol idaŋ hǝn alat lototeh, be gǝb̃eriŋ nǝlom̃ tabtab len na-gol-na-voi-an san, dereh tigol navoian hǝn gaiug. Asike gǝb̃imaienan, dereh tita kuv gaiug.
22 Imih God ana kabeber naatu ana yaso’ar hairi kwana’itin. Sabuw iyab kakafin sinafuyah God nati sabuw isah i yan esoso’ar, baise kwa isa i ekakabeber. Naatu i ana kabeberamaim kwanama’am na’at i mar etei ana gewasin kwanama. Baise men imaim kwanama’am kwa i boro na’afuw nabosairi kwanatit.
23 Ale alat seIsrael lǝb̃ipair dan nǝ-par-dǝlomi-an salito, dereh aGot tesuhud hǝn galit len nǝhai. Husur aGot elǝboi b̃esǝhud tǝlmam hǝn galito len nǝhai.
23 Sabuw nati hinamatabir maiye hinabusuruf God hinabitumitum, boro nabow hai efanamaim naya. Anayabin God ana fair ema’am karam boro nasinaf.
24 Namilen imaiegai. Gaiug gohum nǝpashǝt nǝhai oliv totov lilihai, aGot tota kuvi, ale tosuhud hǝni len nǝhai gai tomabule len nǝhol san. Savi naṽide kitin hǝn nǝhai hǝn nǝpashǝhai sua b̃itov len nǝhai tile am. Be nǝhai oliv aGot tomabule len nǝhol san, alat seIsrael lohum nǝpashǝte gail. Ale emǝdmǝdau ŋai hǝn aGot b̃esuhud tǝlmam hǝn nǝpashǝt gail len nǝhai lototov matmat lan.
24 Kwa Ufun Sabuw, kwa i kaiyar olive famen na’atube kwama’am hi’afuw kwana umatanum olive famenamih hitutuwi. Naatu Jew sabuw i umatanum olive na’atube. Isan imih God karam ai famefamen anababatun hitagagagir ti’inu’in boro nabow nitutuwen maiye.
25 Bathudud nadǝlomian, nomǝtahun mǝtb̃etǝtan hǝn nakitinan sua tosusuah, be nuke mǝtelǝboii hǝn asike mǝtb̃ipatpat gamit mǝhat len namitisau samito. Alat seIsrael, nǝkadulit ihaihai, ale dereh tihaihai van vǝbar galit p̃isi aGot tolekis hǝn galit lǝsavi Ju, lǝb̃eriŋ nǝlolit lan.
25 Ayu akokok iti tur ana kirikirifot i kwanaso’ob gewas, saise men kwa akis not wairafih kwanarouw kwana’omih. Israel sabuw afa dogoroh i fokar, imih boro nati na’atube hinama nanan Ufun Sabuw runamih hio ana fofonin hinan hinarun.
26 Len naṽide tomaienan aGot dereh tilav kuv aIsrael p̃isi dan nǝsaan salito. Hum natosian siGot toke,
26 Ef iti na’atube namatar saise Israel sabuw etei boro niyawasih, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo.
27 Ale egai evi na-kel-gati-an sagw van hǝn galito
27 “Naatu
28 Tarhǝt na-kel-uri-an tovoi alat seIsrael lotomǝtahuni, lovi enemi siGot. Be gamit mǝtsavi Ju, mǝtukab hǝn natenan, mǝtukad navoian aGot toviol kǝmas hǝni. Avil aGot elǝmas bun galit sal, husur tolekis hǝn galit lotovi nǝpasusan siApraham, aIsak mai aJakop.
28 Israel sabuw hina God ana rakit na’atube himatar, saise Tur Gewasin kwa Ufun Sabuw isa tan. Baise Israel i God ana rourubinen sabuw, imih God ebiyabuwih anayabin uwahinah oro’orot wabih gagamin.
29 Husur nǝboŋ aGot tolekis hǝn nǝvanuan toviol maii, nǝnauan san sagǝgel boŋ ideh.
29 God men kafa’imo siwar bitih umahimaim bosair naatu ana sabuw rurubinih isah nuhin burumih.
30 A m̃o gamit mǝtsavi Ju, mǝtomǝtahun nǝsa aGot tolǝŋoni. Be gagai ilolosa hǝn gamito, ivoi hǝn gamito husur alat seIsrael lotomǝtahun nǝsa tolǝŋoni.
30 Baise kwa Ufun Sabuw marasika God fanan kwasair, baise boun ana kabeber i’obaiyi kwa’i’itin, anayabin Israel sabuw fanan hisair.
31 Len naṽide tomaienan, gagai alat seIsrael lomǝtahun nǝsa aGot tolǝŋoni, gol ke, len naṽide aGot tololosa hǝn gamito, dereh tilolosa hǝn galit tǝtas am.
31 Naatu ef i ta’imon, kabeber nati kwakwabaib i boun Jews sabuw auman God i’obaiyih ti’i’itin.
32 Husur nǝvanuan p̃isi lǝsagol husur nǝsa aGot tokele, ale ibaŋis gat galit len naṽide enan, hǝn b̃ilolosa hǝn galit p̃isi.
32 Anayabin sabuw etei hibifanasair isan God ibasit hifanasair, saise hai fanasairane etei’imak takabibirih.
33 O numaŋmaŋ len namitisau mai nalǝboian siGot artotibau masuṽ, artoyalyal habat! Datodǝdas datb̃elǝboi nǝ-sab̃-sǝhoti-an mai nap̃isal san gail.
33 Yowe! abifofofor men kafaita,
34 Hum natosian siGot toke,
34 O yait Regah ana not iso’ob?
35 Ase ilav natideh mai aGot
35 O yait God a sawar itin,
36 Husur aGot igol natit p̃isi, ale len nǝdaŋan san natit p̃isi losuh hǝn lǝb̃evi esan. Mitisal suh nǝyalyalan san vi sutuai! Ganan.
36 Anayabin sawar tutufin etei hai an i God,
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.