1 Samuel 14
Buki Pilabumaboma Kabutubogwa Deli Kabutuvau (KIJ) vs NTLH
1 Kwaitala yam Yonatani iluki tau matauna totubovau tokeula la guguwa paila kabilia, kawala, “Taluvapela talokaia mina Pilisitia okasi kabeikau.” Mitaga Yonatani gala iluki tamala Saulo.
1 Um dia Jônatas disse ao rapaz que carregava as suas armas: — Vamos até o acampamento filisteu, que está no outro lado do desfiladeiro. Mas Jônatas não contou ao pai o que ia fazer.
2 Matauna eibudi kala kabeikau osikowala kaitala gigiku mapilana Migironi katitaikinela Gibia. E matauna la tokwabilia kala bawa makawala kaina lakatulima lakatutala.
2 Saul estava em Migrom, perto de Gibeá, acampado debaixo de um pé de romã. Com ele estavam mais ou menos seiscentos homens.
3 (Omitibogwa matauna Ilai Guyau la tolula eisisu mapilana Sailo, e latula Peniasi. Eisakaili latula Aituba, e matauwena Aituba bodala yagala Ikabodi. E Ikabodi latula Aiya, matauwena goli tolula wa tuta matutona, e ikoukeula miyana epodi ikibuboti kidamwa matauna Yaubada la tolula tatoula.) E matausina gala wala inikolaisi Yonatani eisilavi matausina.
3 O sacerdote que usava o manto sacerdotal era Aías, filho de Aitube e sobrinho de Icabô. (Icabô era filho de Fineias e neto de Eli, que havia sido sacerdote do Senhor Deus em Siló.) Os homens não sabiam que Jônatas havia saído do acampamento.
4 Yonatani ibodi bisuki makadana kadaula kidamwa biluvapela bila okasi kabeikau mina Pilisitia mapilana Misimasi. E kwaiyu dukutotu kwaisisagaga itotusi opapala keda, kwaitala pilatala keda e kwaiyuwela piliyuwela. Kwaitala yagala Bosesa e kwaiyuwelaga yagala Senei.
4 No desfiladeiro que Jônatas tinha de atravessar para chegar ao acampamento dos filisteus, havia duas grandes pedras, uma de cada lado da passagem. Uma era chamada de Bosês, e a outra, de Senê.
5 Kwaitala itotu kedala opiliyavata itovilaki Mikimasi, e kwaiyuwela itotu opilibolimila itovilaki Geba.
5 Uma estava no lado norte do desfiladeiro, de frente para Micmás, e a outra, no lado sul, de frente para Geba.
6 E Yonatani iluki tau matauna totubovau, kawala, “Taluvapela talokaia okasi kabeikau mina Pilisitia, matausina gala wala inikolaisi Yaubada. Kaina goli Guyau bipilasaida. Mokwitala kadataiyu wala tasisu, mitaga kidamwa Guyau bipilasaida, gala wala avaka bisilibodi matauna paila bisakaida bitatomgwaga.”
6 Jônatas disse ao rapaz que o acompanhava: — Vamos até o acampamento desses filisteus pagãos. Pode ser que o
7 E tau matauna totubovau ikaibiga kawala, “Avaka magim bukuvagi, yeigu bogwa wala deli.”
7 O rapaz respondeu: — Faça o que achar melhor! Eu estou com o senhor.
8 E Yonatani ikaibiga, kawala, “Bogwa bwaina. Bitaluvapela, e kidamwa mina Pilisitia bigisaidasi,
8 — Muito bem! — respondeu Jônatas. — Vamos até lá e deixemos que aqueles homens nos vejam.
9 e bilukwaidasi ibodi bitatulotula paila matausina igau bimakaiadasi, e bitasisu wala baisa.
9 Se eles disserem para ficarmos parados até que cheguem perto de nós, nós obedeceremos.
10 Mitaga kidamwa bilukwaidasi bitalokaia matausina bitalokaia wala, e baisa bivigaki kabotuvatusi kidamwa Guyau leisakaida bitatomgwaga baisa matausina.”
10 Mas, se disserem para irmos até o lugar onde eles estão, nós iremos, pois isso será o sinal de que o Senhor Deus nos deu a vitória.
11 E itugwalaisi mina Pilisitia bigisaisi matausina. E mina Pilisitia ikaibigasi kawasi, “Kugisaisi! Taivila mina Iberu isunapulasi metoya onobwala ambaisa eisipepunisi!”
11 Aí os dois deixaram que os filisteus os vissem. E estes disseram: — Vejam! Alguns hebreus estão saindo das tocas onde estavam escondidos.
12 E idouwaisi Yonatani sola tau matauna totubovau, kawasi, “Tauwauwʹe, kumaisi baisa! Igau bakalukwaimi kwaitala vavagi!”
12 Então os soldados filisteus chamaram Jônatas e o rapaz: — Subam até aqui! Queremos mostrar uma coisa a vocês. Jônatas disse ao rapaz: — Siga-me, pois o
13 Yonatani imwena odabala dukutotu ikikavagina ila, e tau matauna totubovau ibokuli matauna. Yonatani ivabodi mina Pilisitia e ikatuyou matausina ikapusisi, e tau matauna totubovau ikatumati matausina.
13 Ele subiu engatinhando, e o rapaz o seguiu. Jônatas ia atacando e derrubando os filisteus, e o rapaz os ia matando.
14 Makwaina katumata kwaimatala Yonatani sola tau matauna totubovau ikatumataisi tailuwoyu tomota olopola kwaitala baleku wala.
14 Nesse primeiro ataque eles mataram cerca de vinte homens, em uma área de mais ou menos mil e duzentos metros quadrados.
15 Komwaidona mina Pilisitia mapilana valu ikokolasi. Mabudona tokwabilia tovabodasi keda deli tokwabilia okabeikau itatatuvasi deli kasi kokola. E valu iyega, e tuta makwaina saina ikokoluvagasisi.
15 Todos os filisteus que estavam no acampamento ficaram apavorados. Os patrulheiros e os soldados do acampamento tremeram de medo. A terra também tremeu, e houve uma grande confusão.
16 Saulo la tokwabilia matausina tokaivala mapilana Gibia olopola mapilana Beniamina, e igigisaisi mina Pilisitia saina mowai isisakaulasi.
16 Os espiões de Saul que estavam em Gibeá, no território da tribo de Benjamim, viram que os filisteus estavam tontos, correndo para cá e para lá.
17 E Saulo iluki la tokwabilia kawala, “Kukwalauwaisi da tokwabiliasi, kaina availa eitamwau.” E ivagaisi makawala, e ibanaisi Yonatani deli matauna totubovau tokeula la guguwa paila kabilia eitamwausi.
17 Então Saul disse aos seus oficiais: — Contem os nossos soldados e vejam quem está faltando. Eles contaram e descobriram que estavam faltando Jônatas e o rapaz que carregava as suas armas.
18 Saulo iluki tolula Aiya kawala, “Kumiakaigu miyana epodi.” (Makwaina yam Aiya ikikatikeu makwaina omitasi komwaidosi tokwabilia mina Isireli.)
18 Aí Saul disse a Aías, o sacerdote: — Traga aqui a Ele disse isso porque naquele tempo a arca ia na frente do povo de Israel.
19 Avai tuta Saulo ililivalasi sola tolula e mowai makwaina bogwa isisiniveka okasi kabeikau mina Pilisitia, e Saulo iluki matauna kawala, “Ka, gala wala tuta paila bitakatupoiyaisi avaka nanola Guyau!”
19 Enquanto Saul falava com o sacerdote, a confusão no acampamento filisteu aumentava cada vez mais. Então Saul disse ao sacerdote: — Você não precisa mais consultar o
20 Oluvi matauna deli goli la tokwabilia isuvaisi kulusi okabilia deli mina Pilisitia. E matausina mina Pilisitia bogwa ivanigwasi wala eiyowaisi titoulesi.
20 Aí ele e os seus homens entraram na batalha contra os filisteus. Estes, em completa confusão, estavam lutando uns contra os outros.
21 E mimilisi mina Iberu eitokailasi osi boda mina Pilisitia e iwokaiasi ilosi okasi kabeikau. E itovilasi wala tuvaila itokailasi Saulo sola Yonatani.
21 Os hebreus que haviam passado para o lado dos filisteus e tinham ido para o acampamento com eles mudaram de lado outra vez e se juntaram com Saul e Jônatas.
22 E mimilisi goli sesia ikanupepunisi odubakailela mapilana Epereim ilagaisi mina Pilisitia bogwa leisisakaulasi eilolosi, e isuvisi isegulikaisi e iyowaisi deli mina Pilisitia,
22 Os israelitas que estavam escondidos nas montanhas de Efraim também souberam que os filisteus estavam fugindo. Eles se reuniram e atacaram os filisteus,
23 e iyowaisi wala ilauwaisi piliyuwela mapilana Betaveni. E Guyau ikoli mina Isireli wa yam makwaina.
23 lutando todo o caminho até além de Bete-Avém. E o Senhor Deus deu naquele dia a vitória ao povo de Israel.
24 Yam makwaina mina Isireli imama uwosi metoya kasi molu. Paila uula Saulo eilivala biga katotila mwau omatala Yaubada e isaiki kasi karaiwaga, kawala, “Babulotaimi availa availa yokomi bukukwamkonaisi avai kaula lagaila, paila ikugwa bakeula lugwa baisa agu tilaula.” Mapaila gala wala availa sitana ikamkoni avai vavagi yam makwaina.
24 Naquele dia os israelitas estavam fracos de fome porque Saul havia feito este juramento: “Quem comer qualquer coisa hoje, antes de eu me vingar dos meus inimigos, será amaldiçoado.” Por isso, ninguém tinha comido nada o dia inteiro.
25 E komwaidosi matausina imaisi olawodila e ibanaisi kitorina ambaisa ambaisa.
25 Todos eles chegaram a um bosque e ali acharam mel por toda parte.
26 E olawodila ivakasau wala kitorina, mitaga gala wala availa ikamkoni makwaina, paila uula komwaidosi wala matausina ikukolaisi Saulo avaka la bolata.
26 As árvores estavam cheias de mel, mas ninguém comeu nada porque eles estavam com medo do juramento de Saul.
27 Mitaga matauwena Yonatani gala ilagi tamala eikapoki tomota deli la bolata. E matauna iyosali la kaitukwa makaina eikikau e ikotati sitana kitorina ikoma, e saina nanakwa kala lumkola saina bwaina.
27 Mas Jônatas não tinha ouvido o seu pai dar a ordem ao povo. Por isso, estendeu o bastão que tinha na mão, molhou a ponta num favo e comeu um pouco de mel. E logo se sentiu melhor.
28 Mitaga taitala metoya baisa matausina ikaibiga, kawala, “Ka, komwaidomasi wala yakamaisi molu iyomamaimasi, paila uula tamam ikapokaimasi kawala, ‘Availa bikamkoni avai vavagi lagaila e yeigu babuloti matauna!’”
28 Mas um dos homens disse: — Todos estão fracos de fome porque o seu pai nos ameaçou, dizendo: “Quem comer qualquer coisa hoje será amaldiçoado!”
29 E Yonatani ivitakaula kawala, “Wa, avai vavagi baisa saina mwaugaga tamagu leivagi baisa da tomotasi ke! E ka, lakoma kitorina, e baisa tuta agu lumkola saina bwaina.
29 Então Jônatas respondeu: — O meu pai fez uma coisa terrível com o nosso povo. Vejam como estou me sentindo melhor depois de comer um pouco deste mel!
30 Saina bwaina kasi lumkola yam lagaila kidamwa da tomotasi bikomasi kaula makwaisina leikauwaisi leilauwaisi tutala eikalisauwaisi tilaula! E kunanamsasi wala taivila tuvaila kasi bawa mina Pilisitia matausina bikatumataisi.”
30 Teria sido bem melhor se hoje o nosso povo tivesse comido o alimento que tomou do inimigo quando o derrotou. Imaginem quantos filisteus mais eles teriam matado!
31 Wa yam makwaina mina Isireli ikalisauwaisi mina Pilisitia, matausina iiyowaisi wala mapilana Mikimasi e ilauwaisi mapilana Aiyaloni. E tuta makwaina mina Isireli bogwa eimama uwosi paila kasi molu.
31 Naquele dia os israelitas derrotaram os filisteus, lutando desde Micmás até Aijalom. A essa altura os israelitas estavam muito fracos de fome.
32 E mapaila matausina ikalubeigogunasi ilokaiasi avaka bogwa eilebwaisi metoya kasi tilaula, iyosisi sipi deli bulumakau e ikatumataisi minasina otukolesi, e ikomasi vilionesi deli wala buyavisi.
32 Por isso, avançaram sobre o que haviam tirado dos inimigos, isto é, as ovelhas, as vacas e os bezerros, e os mataram ali mesmo e comeram a carne com o sangue.
33 E ilukwaisi Saulo kawasi, “Ka, tomota bogwa eisulosulasi baisa Guyau paila eikamkomasi viliona deli wala buyavisi.”
33 Aí alguém foi dizer a Saul: — Olhe! O povo está pecando contra Deus, comendo carne sem primeiro deixar escorrer o sangue. Saul gritou: — Isso é traição! Rolem aqui para mim uma pedra grande.
34 E matauna ikawotavau kawala, “Kulosi oluwalaisi tomota e kulukwaisi bimaiyaisi komwaidona si bulumakau deli si sipi baisa. E matausina titoulesi bikatumataisi minasina e bikomasi wala baisa, e matausina gala bisulasi baisa Guyau paila bikamkomasi viliona deli buyavisi.” Mapaila bogi makwaina komwaidosi imaiyaisi komwaidona si bulutuvalu e ikatumataisi minasina wa dakuna makwaina.
34 E ordenou ainda: — Vão para o meio do povo e digam a eles que tragam aqui o seu gado e as suas ovelhas. E que os matem e os comam aqui. E que não pequem contra Deus, comendo carne com sangue. Por isso, naquela noite, todos trouxeram o seu gado e o mataram ali.
35 Mapaila Saulo ikaliai kwaitala kabolula baisa Guyau, makwaina kwaimatala la kaliai kabolula.
35 E Saul construiu um altar para o Senhor Deus, e esse foi o primeiro que ele construiu.
36 Saulo iluki la tomota kawala, “Ibodaidasi bogi makwaina bitalosi bitabokavilaisi mina Pilisitia bitalebwaisi si guguwa tatoula wala bikikivi visiga, e bitamtulaisi wala.”
36 Aí Saul disse aos seus soldados: — Vamos descer de noite e atacar os filisteus. Até o amanhecer nós tomaremos tudo o que eles têm e não deixaremos nenhum filisteu vivo. Eles responderam: — Faça o que achar melhor. Mas o sacerdote disse: — Primeiro vamos consultar a Deus.
37 Mapaila Saulo ikatupoi Yaubada kawala, “Mwa, Guyau! Ki, kudoki bakakabiliasi deli mina Pilisitia? Ki, kaina bukuvigakaimasi bakatomgwagasi?” Taga Yaubada gala wala ivitakauloki wa yam makwaina.
37 Aí Saul perguntou a Deus: — Devo atacar os filisteus? Tu darás a vitória ao povo de Israel? Mas naquele dia Deus não respondeu nada.
38 Oluvi Saulo iluki tomota kasi tokugwa kawala, “Tauwau! Kumaisi baisa tanevikolaisi avai mitugaga tayomitulaisi lagaila.
38 Então Saul disse aos oficiais: — Venham aqui e descubram que pecado foi cometido hoje.
39 Yeigu akatotila baisa omatala Guyau Tomovagasi, matauna eisaiki mina Isireli si tomgwaga, kidamwa availa isim kala pakula ibodi wala bitakatumataisi, kaina goli matauna latugu Yonatani.” Mitaga gala taitala ilivala avai vavagi.
39 Eu prometo pelo Senhor , o Deus vivo, o Salvador de Israel, que, mesmo que o culpado seja o meu filho Jônatas, eu o matarei. Mas ninguém respondeu nada.
40 E oluvi Saulo iluki matausina, kawala, “Ka! Komwaidomi wala bukulosi kutotusi baisʹe. E yeigu sogu Yonatani bakatotu wala baisa.”
40 Então Saul ordenou: — Fiquem todos de um lado. Eu e o meu filho Jônatas ficaremos do outro. — Faça o que achar melhor! — responderam eles.
41 E Saulo ikaibiga baisa Guyau, mina Isireli si Yaubada, kawala, “Mwa Guyau! Avaka paila gala kuvitakaulokaigu lagaila? Mwa Guyau! Yoku mina Isireli si Yaubada, kuvitakaulokaigu metoya makwaisina dakuna kwaibumaboma. E kidamwa pakula makwaina baisa Yonatani kaina baisa yeigu, e bukumapu metoya makwaina dakuna Urim. Taga kidamwa metoya baisa m tomota mina Isireli, e bukumapu metoya makwaina dakuna Tummim.” E mapaila ikibuboti baisa Yonatani sola Saulo, e tomota tobubwaila wala.
41 Então Saul disse ao Senhor , o Deus de Israel: — Ó Deus, por que não me respondeste hoje? Ó E a resposta indicou Jônatas e Saul e não os soldados.
42 Oluvi Saulo ikaibiga, kawala, “E, kunagi baisa oluwalaima sogu latugu Yonatani.” E mapaila ikibuboti baisa Yonatani.
42 Então Saul disse: — Façam o sorteio para saber se a culpa é minha ou do meu filho Jônatas. E Jônatas foi indicado.
43 Oluvi Saulo ikatupoi Yonatani kawala, “Ki, avaka bogwa lokuvagi?”
43 Então Saul perguntou: — O que foi que você fez? — Eu comi um pouco de mel que tirei com a ponta do bastão que eu tinha na mão! — respondeu Jônatas. — E estou aqui, pronto para morrer.
44 Saulo iluki matauna, kawala, “Kidamwa gala bikatumataimsi, ibodi wala Yaubada biwaigu bakaliga!”
44 — Que Deus me mate se você não for morto! — disse Saul.
45 Mitaga tomota ilukwaisi Saulo, kawasi, “Wa, ammakawala! Ka, matauna Yonatani itomgwaga, saina kwaiveka kalisewa leivagi paila mina Isireli, e ki, mwadaga bakakatumataisi ke? Gala wala! Yakamaisi kakatotilasi omatala Guyau matauna Tomovagasi, mwada gala yatala kulula bitamwau metoya opwanetala. Baisa avaka leivagi lagaila bogwa leivagi deli Yaubada la pilasi.” E tomota ikolaisi Yonatani metoya matausina mwada bikatumataisi.
45 Mas os soldados responderam: — Isso, nunca! Jônatas, que deu esta grande vitória ao povo de Israel, não deve morrer. Nós prometemos pelo E assim os soldados salvaram Jônatas da morte.
46 Oluvi Saulo isim bwakavila paila mina Pilisitia, e matausina ikaimilavausi osi valu.
46 Saul parou de perseguir os filisteus, e eles voltaram para a sua terra.
47 Tutala Saulo bogwa iguguyau mapilana Isireli, matauna ikabilia baisa komwaidosi kala tilaula ambaisa ambaisa, matausina mina Mowabi, mina Amoni, mina Edom, deli guyousi Soba deli goli mina Pilisitia. E ambaisa ambaisa bikikabilia matauna bitomgwaga wala.
47 Depois que se tornou o rei de Israel, Saul lutou contra todos os povos vizinhos que eram seus inimigos: os povos de Moabe, de Amom e de Edom, os reis de Zoba e os filisteus. E em toda parte em que lutava era vitorioso.
48 Matauna ikikabilia saina peuligaga e ikikalisewa, e deli goli ikalisuwoli matausina mina Amaleki. Matauna ikoli mina Isireli metoya avai kabilia avai kabilia.
48 Saul lutou corajosamente e venceu os amalequitas. E defendeu o povo de Israel de todos os ataques.
49 E Saulo litula tauwau yagasi Yonatani, Isivi, deli Malikisuwa. E la kuluta vivila yagala Merabi, e vilagwadi yagala Mikali.
49 Saul tinha três filhos homens: Jônatas, Isvi e Malquisua. A sua filha mais velha chamava-se Merabe, e a mais nova, Mical.
50 E la kwava yagala Ainowam, minana Aimaasi latula, e la tokwabilia si kumatoula matauna Saulo bodala yagala Abina, matauna Nera latula. E Nera matauna Saulo tamala.
50 A sua mulher chamava-se Ainoã e era filha de Aimaás. O comandante do exército de Saul era o seu primo Abner, filho de seu tio Ner.
51 Paila Saulo tamala Kisa e Abina tamala Nera, e Kisa sola Nera kasitaiyu wala Abieli litula.
51 Quis, o pai de Saul, e Ner, o pai de Abner, eram filhos de Abiel.
52 E ola tuta komwaidona ibodi wala Saulo bikikabilia saina peula baisa mina Pilisitia. E avai tuta wala Saulo bibani taitala tau saina topeula kaina totuvaluwa, e bivigaki matauna taitala la tokwabilia.
52 Durante toda a sua vida Saul lutou ferozmente contra os filisteus. E, sempre que encontrava um homem forte e valente, ele o alistava no seu exército.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Samuel 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.